Court allows detention center placement for illegal immigrant with flight risk and no legal basis to stay.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe Tallinn Administrative Court granted the Police and Border Guard Board's request to place the applicant in a detention center until August 25, 2023. The applicant, a citizen of Uzbekistan, violated a departure order issued in May 2023 and continued to reside and work illegally in Estonia. The court determined that the applicant posed a flight risk due to the lack of strong social ties and the inability to verify his claim of receiving wages, making lighter supervision measures ineffective.
Legislator headnote
AI generatedVSS § 2 lg 1; VSS § 23 lõiked 1 ja 11; VSS § 68 punkt 1: An illegal immigrant who fails to voluntarily leave after a departure order constitutes a flight risk, justifying placement in a detention center when lighter measures are ineffective and deportation is not immediately possible.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1633 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X’i kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.
Menetlusosalised Taotleja: Politseija Piirivalveamet Esindaja: Agata Tarraste Puudutatud isik: X
RESOLUTSIOON 1. Anda luba X’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 25. augustini 2023. 2. Politseija Piirivalveametil tutvustada käesolevat määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde edastatakse puudutatud isikule pärast tõlke valmimist.
Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Politseija Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) esitas Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Taotluse kohaselt on puudutatud isik Usbekistani kodanik, kes saabus Eestisse viisa alusel, mis tunnistati kehtetuks 07.03.2023. Puudutatud isikule tehti 31.05.2023 ettekirjutus Eestist lahkuda 14 päeva jooksul, ent puudutatud isik Eestist ei lahkunud, vaid jätkas puudutatud Eestis ebaseaduslikku viibimist ja töötamist. PPA leiab, et puudutatud isik on vaja paigutada kinnipidamiskeskusesse, kuna vastasel juhul võib ta hakata enda väljasaatmist takistama. 2. 25.07.2023 toimunud kohtuistungil palus puudutatud isik taotlust mitte rahuldada ning selgitas, et ei kavatse kuhugi põgeneda ning lahkub Eestist ise, kusjuures ta peaks 27. juulil saama kätte oma töötasu.
KOHTU PÕHJENDUSED 3. PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on 31.05.2023 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (nr 105226682), mida puudutatud isik vabatahtlikult ei täitnud. Puudutatud isiku kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna tema saatmine Usbekistani eeldab korralduslikku laadi ettevalmistuste tegemist, mis võtavad aega.
4. VSS § 23 lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
5. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 punktist 1 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Kui välismaalane on jäänud Eestisse hoolimata talle tehtud lahkumisettekirjutusest, olgugi, et ta varem lubas vabatahtlikult lahkuda, siis võib eeldada, et tegelikult ta lahkuda ei soovi ning võib sellest tulenevalt edaspidi hakata end varjama ja enda väljasaatmist takistama. Puudutatud isikul puuduvad Eestis tugevad sotsiaalsed sidemed, mistõttu ei saa ka välistada, et ta võib ta püüda enda väljasaatmise takistamiseks liikuda ka teistesse Schengeni ala riikidesse.
Ainuüksi puudutatud isiku lubadus, et ta ei hakka väljasaatmisest kõrvale hoidma, ei ole piisav. Nõustun ka PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei oleks antud juhul tõhus. Muude meetmete rakendamine eeldab isiku usaldamist, ent puudutatud isiku usaldamiseks ei ole põhjust, arvestades, et sisuliselt on ta rikkunud varem antud lubadust Eestist vabatahtlikult lahkuda. Lisaks on usutav, et isikul ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik ise oma kodakondsusriiki naasta. Puudutatud isiku väidet, et tal on saada töötasu, ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida, samas on ilmne, et isegi kui puudutatud isik on viimastel kuudel Eestis töötanud, on see toimunud ebaseaduslikult.
Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.
6. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Antud juhul on PPA taotlenud puudutatud isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse kuni üheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/