3-23-594/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-594

Haldusasi

Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus Keskkonnaameti

22.02.2023 korralduse nr DM-122039-16 tühistamiseks

ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata Eesti

Keskkonnateenused AS-i 03.11.2022 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindaja

vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Merle

Liivrand-Sieger

Kaasatud haldusorgan – Pärnu linn, volitatud esindaja

Taavi Käärid

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja materjalide juurde Keskkonnaameti 25.08.2022 korraldus nr DM-

119028-24; Pärnu linnavalitsuse 12.05.2022 seisukoht nr 9-11/3447-1 ja kaebaja

31.03.2022 esitatud muudetud keskkonnaloa taotlus.

2. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.08.2023. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Keskkonnateenused AS soovib rajada Pärnusse Raba tn 21a kinnistule

jäätmekäitluskoha pakendijäätmete sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja/või korduskautusse

suunamiseks. Selleks esitas Eesti Keskkonnateenused AS 03.11.2022 Keskkonnaametile

taotluse keskkonnaloa saamiseks.

2. Keskkonnaamet edastas Eesti Keskkonnateenused AS-i taotluse Pärnu Linnavalitsusele

(edaspidi Pärnu LV) seisukoha esitamiseks. Pärnu LV esitas seisukoha taotlusele 16.01.2023

korraldusega nr 34, milles leidis, et taotletav tegevus ei ole kooskõlas kinnistule kasutusloa

saanud „tööstushoonega“ (EHR kood 121334211) hoone kasutusotstarbega „muu laohoone“,

(ehitise kasutamise otstarvete koodiga 12529) ja ei nõustu keskkonnaloa andmisega aadressil

Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Raba tn 21a. Pärnu LV tõi seisukohas välja, et:



Kavandatav tegevus on vastuolus detailplaneeringuga, kuna antud asukohas ei ole ette

nähtub keskkonnatundlikke tegevusi ning alale kehtestatud detailplaneeringus on

kokkulepitud, et detailplaneering loeb mittelubatavaks kõik keskkonnamõju omavad

tegevused, mistõttu ei ole kinnistul lubatud ükski keskkonnamõju omav tegevus.

Jäätmeseaduses sätestatud keskkonnaluba nõudev tegevus on enda olemuselt igal juhul

keskkonnatundlik tegevus, mis häirib igal juhul keskkonda, sh juhul, kui tegevus jääb

jäätmeseadusega lubatud piiridesse. Seega on kavandatav tegevus Raba tn 21a kinnistul

vastuolus detailplaneeringuga;



Kavandatav tegevus eeldab üldplaneeringu muutmist;



Eesti Keskkonnateenused AS-i soovitav tegevus ei ole antud asukohas lubatav ja eeldab

uue detailplaneeringu menetluse läbiviimist ning seda ka siis, kui tegevusega kaasnev

keskkonnamõju ei ole taotleja hinnangul suur.

3. Keskkonnaamet keeldus 22.02.2023 korraldusega nr DM-122039-16 (edaspidi korraldus)

keskkonnaloa andmisest, kuna vastavalt Pärnu linnavalitsuse (edaspidi Pärnu LV) seisukohale

eeldab keskkonnaloa andmine kinnistu sihtotstarbe muutmist ning detailplaneeringu

kehtestamist.

4. Eesti Keskkonnateenuse AS (edaspidi kaebaja) esitas 15.03.2023 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Keskkonnaameti (edaspidi vastustaja) korralduse tühistamiseks ning Keskkonnaameti

kohustamiseks vaadata tema keskkonnaloa taotlus uuesti läbi. Kohus võttis 20.03.2023 kaebuse

menetlusse ning kaasas haldusorganina Pärnu linna.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukoht

5.1. Vastustaja jättis teostamata temale pandud kaalutlusõiguse ja lähtus põhjendamatult

korralduse tegemisel Pärnu LV seisukohast, mis ei ole aga siduv. Seda kinnitab ka

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 ning selle seletuskiri. Vastustaja

tugineb korralduse tegemisel Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-38-10, kuid see puudutab

geoloogilise uuringuloa andmist ajal, mil maapõueseadus sätestas imperatiivselt uuringuloa

andmisest keeldumise kohaliku omavalitsuse keelduva nõusoleku korral. Seega ei ole käesoleva

vaidluse ja vastustaja viidatud Riigikohtu otsuse aluseks olevad asjaolud võrreldavad.

2 (9)

5.2. Vastustaja leidis korralduses, et ei saa kontrollida Pärnu LV seisukoha põhjendatust, ent see

seisukoht on vastuolus haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tuleneva uurimispõhimõttega

(vt ka Riigikohtu seisukoht asjas 3-18-687). Seega pidi vastustaja kontrollima, kas esines KeÜS

§ 55 sätestatud olukord, et vajalik on kinnistu sihtotstarbe muutmiseks detailplaneeringu

kehtestamine. Seda on vastustaja ka varasemalt teinud, kui väljastas Pärnu LV kooskõlastuseta

keskkonnaloa R Tooted OÜ-le jäätmete taaskasutamiseks. Ka selles asjas keeldus Pärnu LV

keskkonnaloa taotluse kooskõlastamises, kuna taotletav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringu

arenguperspektiiviga.

5.4. Jäätmete käitlemine Raba tn 21a kinnistul on kooskõlas üld- ja detailplaneeringuga ning

korraldus on vastuolus KeÜS § 52 lg 1 punktiga 4. Kehtiva detailplaneeringu seletuskirja

kohaselt on kinnistu sihtotstarve 75% ulatuses tootmishoonete maa ning 25% ulatuses ärimaa.

Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringu kohaselt kuulub tootmishoonete

maa alla tööstusettevõtete maa koos abitootmise, ladude ning olme- ja teenindushoonete

teenindamiseks vajaliku maaga. Kehtiva üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaani

kohaselt on kinnistu maakasutuse juhtotstarve tootmise maa, mis on laomajanduse ja logistika

eesmärgil kasutatav piirkond koos muude piirkonda funktsionaalselt sobituvate kasutuste ja

ehitistega. Seega võib kinnistul toimuda tegevus, mis vastab tootmise ja laohoone funktsioonile

ning millest lähtuv mõjutus ei ületa elamumaal kehtivaid norme. Kuna kinnistul käideldakse

peamiselt paberit ja kartongi ning paber- ja kartongpakendit ning kuna puitpakendit,

metallpakendit ja klaaspakendit ei käidelda sorteerimisliinil, siis ei saaks kavandatav tegevus

tekitada müra, st keskkonnamõju sisuliselt ei esinegi. Ka kaebaja koostatud eelhinnangust

nähtub, et kavandatav käitis ei ole olulise keskkonnamõju allikas ega põhjusta olulist mõju

inimese tervisele, liikuvusele ja varale. Lisaks ei välista detailplaneering igasugust jäätmetega

seotud tegevust, vaid üksnes keskkonda häiriva tegevuse. Kui lähtuda Pärnu linna eksitavast

tõlgendusest detailplaneeringu punkti 3.2.4 kohta, siis oleks võimalik justkui jõuda järeldusele,

et absoluutselt igasugune tegevus Raba 21a kinnistul on keelatud (näiteks KeÜS § 3 lõike 1

mõttes on keskkonnahäiringuga tegemist ka elamuhoones puukamina käitamise või grillimise

puhul). Pärnu linna seisukoht ilmestab, et tegeliku objektiivse seisukoha andmise asemel

prevaleerib pelk soov mõjutada vastustaja kaalutlusõiguse teostamist kaebajale ebasoodsal

viisil.

5.4. Korralduse andmise aluseks olev KeÜS § 52 lg 1punkt 4 ei ole asjakohane norm ning

detailplaneeringu kehtestamise vajaduse korral oleks olnud asjakohane norm KeÜS § 55.

5.5. KeÜS § 43 ja § 55 koostoimes tuleb ka KeÜS § 55 rakendamisel anda sisuline hinnang

vastustajal. St isegi kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvates on keskkonnaloa taotluses

näidatud tegevus vastuolus planeeringuga, ei ole kohaliku omavalitsuse arvamus vastustajale

siduv. Vastustaja peab hindama kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse sisulist põhjendatust.

Praegu on aga vastustaja sellest keeldunud, mistõttu on ka korraldus õigusvastane.

5.6. Pärnu LV viide PlanS § 75 lg 1 punktile 2 on asjakohatu, kuna Pärnu linn ei lahendanud

üldplaneeringu kehtestamisel jäätmekäitluskohtadega seonduvaid küsimusi. Üldplaneeringu

maa- ja veealade kasutuse plaanil i ole näidatud ühtegi jäätmekäitluskohta. Plaanilt nähtub, et

Raba nt 39 kinnistu maakasutuse juhtotstarve on tootmismaa, nagu ka Raba tn 21a kinnistul, ja

et Mõrra tn 29 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on tehnorajatiste maa. Seetõttu, arvestades,

et üldplaneeringu seletuskirja punkt 11.6 on kirjeldava, mitte reguleeriva või tulevikku suunava

iseloomuga, üldplaneering ei reguleeri jäätmekäitlusega, sh kohalike jäätmekäitluskohtadega

seonduvat. Ehk teisisõnu – Pärnu linn ei soovinud üldplaneeringu kehtestamisel lahendada

jäätmekäitlusega, sh kohalike jäätmekäitluskohtadega seonduvaid küsimusi. Arvestades, et

3 (9)

Pärnu linn jättis üldplaneeringu kehtestamisel kohalike jäätmekäitluskohtadega seonduva

tahtlikult kindlaks määramata, on ebaõige ja kohut eksitav Pärnu linna väide, et kaebaja saaks

Raba tn 21a kinnistut kasutada jäätmekäitluse otstarbel vaid juhul, kui üldplaneering näeks Raba

tn 21a kinnistu ette jäätmekäitluskoha asukohana.

6. Vastustaja seisukoht

6.1. Korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja kavandatava

tegevuse välistab asjaolu, et see ei vasta kehtivale detailplaneeringule ning samal põhjusel

keeldus vastustaja ka 25.08.2022 kaebajale keskkonnaloa andmisest. Vastustaja nõustub

kaebajaga, et kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole Keskkonnaametile siduv, kuid teatud

juhtudel võivad kohaliku omavalitsuse arvamusest nähtuda asjaolud, mis piiravad vastustaja

kaalutlusruumi. KeÜS § 55 välistab keskkonnaloa andmise enne detailplaneeringu kehtestamist.

Seega ei ole Pärnu LV välja toodud asjaolud sellised, mis võimaldaks teatud juhtudel tegevust

lubada. Seda asjaolu ei muuda ka see, et kaebaja esitatud eelhinnang häiringute ei näe või ei pea

seda oluliseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on

ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vastustaja ei ole pädev ümber

hindama kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid seisukohti. Seda kinnitab ka Riigikohtu

halduskolleegiumi otsusasjas nr 3-3-1-38-10 ning „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

kommentaarid 2“, täiendatud väljaande § 43 kommentaarides.

6.2. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-18-687 on asjakohane üksnes punkti 15 osas, milles

Riigikohus uurimispõhimõtet. Pärnu LV tõi oma arvamuses välja, et jäätmeseaduse (edaspidi

JäätS) § 19 lg 5 kohaselt määratakse jäätmekäitluskoha asukoht planeerimisseaduses sätestatud

korras. Kehtiv üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas lähim jäätmete sorteerimisjaam

Raba tn 39 kinnistul. Seega eeldab Raba tn 21a kinnistul jäätmekäitluskoha rajamine ka selle

kajastamist üldplaneeringus.

6.3. Kaebaja järeldused R Toode OÜ-le antud keskkonnaloa väljastamisest on asjakohatud,

kuivõrd tegemist oli üldplaneeringu arenguperspektiiviga vastuolus oleva tegevusega. Pärnu LV

ei toonud arvamuses välja, et maa sihtotstarvet oleks vajalik muuta või et taotletud tegevus

eeldab uue detailplaneeringu kehtestamist või et plaanitud tegevus kinnistul oleks vastuolus

üldplaneeringuga.

6.4. Vastustaja ei pea hindama, kas taotluses näidatud viisil jäätmete käitlemine on kooskõlas

kehtivate planeeringutega. See on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Alale kehtestatud

detailplaneeringus on kokkulepitud, et detailplaneering loeb mittelubatavaks kõik

keskkonnamõju omavad tegevused, mistõttu ei ole kinnistul lubatud ükski keskkonnamõju

omav tegevus. Samuti tuleb mõista, et KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiringuga tegemist

ka juhul, kui seda ei ole normidega kas ületatud või üldse normidega kehtestatud.

Jäätmeseaduses sätestatud keskkonnaluba nõudev tegevus on enda olemuselt igal juhul

keskkonnatundlik tegevus, mis häirib igal juhul keskkonda, sh juhul, kui tegevus jääb

jäätmeseadusega lubatud piiridesse. Seega on kavandatav tegevus Raba tn 21a kinnistul

vastuolus detailplaneeringuga.

6.5. Korralduse andmise aluseks olev KeÜS § 52 lg 1 punkt 4 on asjakohane norm. Ettevõtte

plaanitud tegevus peab vastama detailplaneeringule ja olema kooskõlas üldplaneeringuga.

Kaebajal soovitati algatada uus detailplaneering. Kaebaja seda seni teinud ei ole. Kaebaja

seisukohtadest nähtuvalt kaebaja ka ei plaani seda algatada.

4 (9)

7. Kaasatud haldusorgani seisukoht

7.1. Pärnu LV arvamus oli vastustajale siduv, kuna KeÜS § 55 seob vahetult keskkonnaloa

andmise kohaliku omavalitsuse arvamusega ning vastustaja ei saa ise ümber hinnata

planeerimisautonoomiaga haldusorgani otsust. Otsuse, kas enne keskkonnaloa andmist esineb

planeeringu koostamise vajadus, teeb kohalik omavalitsus. Vastupidisel juhul teostaks

planeerimistegevust vastustaja. Kaebaja tõlgendus, mille kohaselt saab vastustaja kohaliku

omavalitsuse planeerimisautonoomiast mööda minna, muudaks KeÜS §-i 55 sisutuks. Selle

sätte eesmärk on vältida riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse vastuolu olukorras, kus

keskkonnaloa taotluses näidatud tegevus eeldab mitme haldusorgani otsuseid. Kuivõrd kohaliku

omavalitsuse arvamuses kasutatavate oluliste argumentide ring ei ole seaduses piiratud, siis ei

saagi see olla vahetult loaandmist vetostav kooskõlastus (vrdl MaaPS § 35 lg 1 punkt 10), vaid

selle sisuline siduvus sõltub arvamusest ja selle argumentidest. Kui arvamus langeb KeÜS § 55

sätte piiridesse, tuleb aga sellist arvamus pidada siduvaks ning Keskkonnaamet ei saa asuda

seda ümber vaatama.

7.2. Arusaamatu on ka kaebaja etteheide uurimispõhimõtte järgimata jätmisest, kuna vastustaja

on välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Uurimispõhimõte ei tähenda,

et haldusorganil tuleb asuda teostama kõikide õigusaktide ja arvamuste õiguspärasuse kontrolli,

vaid ta saab eeldada siiski, et seaduses sätestatud piirides antud arvamus on õiguspärane ning

õiguspärane on ka planeerimisautonoomiat teostava haldusorgani arvamus.

7.3. Kaebaja taotletav tegevus ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega. Sisuliselt taandub

vaidlus küsimusele, millised tegevused Raba tn 21a kinnistul on lubatavad ehk kas kaebaja

keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevus langeb detailplaneeringuga lubatavate tegevuste

raamidesse. Selleks tuleb lähtuda detailplaneeringust, kuivõrd tegemist on täpse ja selge

maakasutusjuhisega, mida ei ole võimalik täiendada üldplaneeringus antud selgitustega –

detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu korral tuleb lähtuda detailsemast ehk

detailplaneeringust (Riigikohtu otsus 3-17-1930, punkt 14.2). Detailplaneeringus on viidatud, et

tootmismaa sihtotstarve on määratud tingimusel, et alal ei toimu keskkonda häiriv tegevus,

kuivõrd planeeringualast läände ja põhja jääval maa-alal on ette nähtud elamumaa maakasutus.

Kuivõrd detailplaneering ei ole maakasutusjuhistes keskkonnaalaste piirangute osas neutraalne,

tulebki lähtuda üksnes detailplaneeringust ning sellist piirangut ei saa leevendada või laiendada

kaebaja esitatud viisil üldplaneeringu abil. Seega ei ole Raba tn 21a kinnistul lubatav

maakatastriseaduse § 181 lg 3 kohane tootmistegevus, mis omab keskkonnahäiringuid.

Keskkonnahäiringuks tuleb pidada igasugust inimtegevusega kaasnevat vahetut või kaudset

ebasoodsat mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või

varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis

ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (KeÜS § 3 lg 1). Ka jäätmete

käitlemine on keskkonnahäiringuks ning tegemist loakohustusliku tegevusega. Samaväärse

järelduse annab ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2

punkt 11. Seega omab kaebaja jäätmekäitlusalane tegevus Raba tn 21a kinnistul igal juhul

keskkonnahäiringut ja seda ka juhul, kui eelhinnangu raames ei ole keskkonnahäiringut

oluliseks peetud. Seega on selline maakasutus ka detailplaneeringuga vastuolus ning Raba tn

21a kinnistul jäätmekäitlusega tegelemiseks tuleb muuta detailplaneeringut.

7.4. Kaebaja keskkonnaloa taotluse kohaselt on kaebaja eesmärgiks käidelda ümber vähemalt

7200 tonni jäätmeid aastas, st 28 tonni päevas. Tegemist on olulise jäätmekäituskohaga (nt

Paike sorteerimisjaamas (Raba tn 39) võetakse pakendijäätmeid aastas kokku 1900 tonni ja

Põlendma prügilas 10 300 tonni). Niisuguse olulise jäätmekäitluskoha asukoht määratakse JäätS

5 (9)

§ 19 lg 5 järgi PlanS-s sätestatud korras. PlanS § 75 lg 1 punkt 2 kohaselt tuleb kohaliku

tähtsusega jäätmekäitluskohad valida üldplaneeringuga. Pärnu linn üldplaneeringust ei nähtu, et

Raba tn 21a kinnistul oleks tegemist jäätmekäitluskohaga, mistõttu ei ole soovitav tegevus JäätS

§ 19 lg 5 ja PlanS § 75 lg 1 punkt 2 mõttes kooskõlas ka üldplaneeringuga ning eeldab seetõttu

igal juhul detailplaneeringu koostamist.

7.5. Haldusorganil tuleb järgida kõiki õigusakte, sh PlanS § 75 lg-t 1. Kaebaja mõistab PlanS §

75 lg-t 1 ning selle suletud ja avatud loetelu ebaõigesti. Seadusandja lahtine loetelu ei tähenda

ega saagi tähendada, et üldplaneeringu võiks kehtestada suvaliselt või ülesannete loetelu

järgimata. Loetelus antud ülesanded on siiski peamised üldplaneeringu piirid ning sellised

ülesanded tuleb kohaliku omavalitsusel ka lahendada, ja ka Pärnu linn on 2021. aastal

kehtestatud üldplaneeringus sellised ülesanded lahendanud. Isegi kui jaatada kaebaja selgitusi

osas, et Pärnu linna üldplaneering ei lahendanud jäätmekäitluskohtadega seonduvat ja seega ei

täidetud PlanS § 75 lg 1 punkt 2 ülesannet, ei saa sellest järeldada, et kaebaja võiks rajada

jäätmekäitluskohti suvaliselt. Kui üldplaneeringuga ei määratud kohaliku tähtsusega

jäätmekäitluskohta, siis tuleb see määrata üldplaneeringuga, mitte aga mõnes muus suvalises

menetluses. Seega saab kaebaja saavutada soovitud eesmärgi üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga ning rajada jäätmekäitluskoha Raba tn 21a kinnistule seejärel, kui koostatud

on detailplaneering.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et vaidlustatud Keskkonnaameti korraldus on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

9. Praegusel juhul on vaidlus eeskätt selles, kas vastustaja oli korraldus andmisel seotud Pärnu

LV seisukohaga ning kas kehtivad planeeringud lubavad kaebaja taotletud tegevust Pärnus Raba

tn 21a asuval kinnistul.

10. Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kohaliku omavalitsuse nõusoleku siduvuse

küsimusel. Kaebaja ja vastustaja leiavad, et kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole vastustajale

siduv, kaasatud haldusorgan leiab aga, et on siduv. Küll aga märgib vastustaja täiendavalt lisaks,

et ehkki tegemist ei ole siduva arvamusega, siis teatud juhtudel võivad kohaliku omavalitsuse

arvamusest nähtuda aga sellised asjaolud, mis omakorda tingivad kaalutlusõiguse ahenemise

nullini ning kohustavad keelduma keskkonnaloa väljastamisest.

11. Kohus nõustub kaebaja ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt üldreeglina ei ole kohaliku

omavalitsuse arvamus keskkonnaloa andjale siduv. Samas möönab kohus ka seda, et teatud

juhtudel (sh käesoleval juhul), on aga kohaliku omavalituse seisukohas välja toodud asjaolud

sellised, mis välistavad keskkonnaloa andmise. See ei muuda aga kohaliku omavalitsuse

arvamust siduvaks. Kui kohalik omavalitsus toob välja asjaolud, mille alusel selgub, et

kavandatud tegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega, siis tuleb vastustajal HMS § 60 lg-2

alusel sellega arvestada ning keelduda keskkonnaloa väljastamisest. Praegusel juhul tõigi Pärnu

LV välja, et kaebaja taotletav tegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega. Seejuures ei

nõustu kohus ka sellega, et kui kohalik omavalitsus märgib, et taotletav tegevus on

planeeringuga vastuolus, et sellisel juhul peaks Keskkonnaamet asuma ise kooskõlas

planeeringutega hindama. Seda ei ole vastustaja teinud ka R Toode OÜ-le keskkonnaloa

väljastamisel, kuna vastuolu „üldplaneeringu arenguperspektiiviga“ ei ole samane, mis vastuolu

detail- ja/või üldplaneeringuga.

6 (9)

12. Et kaebaja taotletav tegevus on vastuolus planeeringutega pidi kaebaja mõistma juba

25.08.2022, kui Keskkonnaamet keeldus korraldusega DM-119028-24 kaebajale samasse kohta

jäätmekäitluskoha rajamiseks keskkonnaloa väljastamisest1. Ka siis keeldus vastustaja kaebajale

Keskkonnaloa väljastamisest, kuna Pärnu LV tõi 12.05.2022 seisukohas välja, et

jäätmekäitluskoha rajamine Raba nt 21a kinnistule on vastuolus kehtivate planeeringutega. Seda

vastustaja otsust kaebaja ei vaidlustanud. Selle asemel otsustas kaebaja esitada uue taotluse, mis

küll erineb käideldavate jäätmeliikide osas 25.08.2022 otsuse aluseks olevast taotlusest, kuid

mis samuti oli suunatud siis Raba tn 21a kinnistule uue jäätmekäitluskoha rajamisele2. Seoses

sellega märgib kohus, et võttes aluseks Keskkonnaameti välja toodud varasema menetluse, siis

rikkus kaebaja õigus enda kasutuses olevale kinnisasjale jäätmekäituskoha rajamiseks

Keskkonnaameti 25.08.2022 korraldus, millega esmakordselt keelduti kaebajale Raba tn 21a

kinnistule jäätmekäitluskoha rajamiseks keskkonnaloa väljastamisest, mitte aga korraldus,

millega korrati üle 25.08.2022 korralduse seisukohti. Kohtu hinnangul ei saa samadel

argumentidel teistkordselt keskkonnaloa väljastamata jätmine rikkuda kaebaja subjektiivseid

õigusi, kuna seda tegi juba 25.08.2022 korraldus, mida kaebaja ei vaidlustanud.

13. KeÜS § 52 lg 1 punkti 4 kohaselt keeldub vastustaja keskkonnaloa andmisest, kui

kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kuna nii üld- kui ka

detailplaneering kehtestatakse haldusaktiga, siis peab keskkonnaluba olema nendega kooskõlas

(HMS § 60 lg 2). KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise

ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja

kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist.

14. Kinnistu, millel kaebaja soovib jäätmekäitlustoiminguid läbi viia asub Pärnu linnas ning

selle sihtotstarve on 75% tootmismaa ja 25% ärimaa. Pärnu LV seisukoha kohaselt asub

kinnistul laohoone. Ehkki maakatastriseaduse § 181 lg 3 kohaselt on tootmismaa

tootmiseesmärgil kasutatav maa, mh jäätmekäitusehitiste alune maa, siis ei saa sellest teha

järeldust, et tootmismaale peaks saama rajada jäätmekäituskoha. 2003. aasta detailplaneeringu

punkti 3.7 kohaselt on krundile seatud tootmismaa tingimuseks keskkonda mittehäiriv tootmine,

kuna planeeringualast läände ja põhja jääval maa-alal on üldplaneeringuga määratud elamumaa

sihtotstarve (dtl 127). Kehtivas üldplaneeringus ei ole märgitud, et Raba tn 21a kinnistul asuks

või sinna oleks kavandatud jäätmekäituskoha rajamist.

1 Kooskõlas Riigikohtu 20.06.2023 otsuse nr 3-20-9 punktiga 12 võtab kohus käesoleva asja materjalide juurde

Keskkonnaameti 25.08.2022 korralduse nr DM-119028-24 ning selles viidatud Pärnu LV 12.05.2022 seisukoha nr

9-11/3447-1 ja kaebaja 31.03.2022 esitatud muudetud keskkonnaloa taotlus

2 31.03.2022 taotluses soovis kaebaja keskkonnaluba järgmiste jäätmeliikide käitlemiseks: 15 01 01 – paber- ja

kartongpakendid (2500 t/a); 15 01 02 – plastpakendid (1000 t/a); 15 01 03 – puitpakendid (2000 t/a); 15 01 04 –

metallpakendid (100 t/a); 15 01 06 – segapakendid (1000 t/a); 15 01 07 – klaaspakendid (500 t/a); 15 01 09 –

tekstiilpakendid (100 t/a); 20 01 01 – paber ja kartong (1500 t/a); 16 03 06 – orgaanilised jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 16 03 05* (1000 t/a); 19 12 12 – Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid

(sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* (100 t/a); 20 01 36 – Kasutuselt

kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01

35* (100 t/a); 19 12 10 – põlevjäätmed (prügikütus) (3000 t/a);

03.11.2022 taotluses (kaebuse lisa 1) soovis kaebaja keskkonnaluba järgmiste jäätmeliikide käitlemiseks: 15 01 01

– paber- ja kartongpakendid

(2500 t/a); 15 01 02 – plastpakendid (500 t/a); 15 01 03 – puitpakendid (1000 t/

a); 15 01 04 – metallpakendid (1000 t/a); 15 01 05 – komposiitpakendid (100 t/a); 15 01 07 – klaaspakendid (500 t/

a); 15 01 09 –tekstiilpakendid (100 t/a); 20 01 01 – paber ja kartong (1500 t/a).

7 (9)

15. Pärnu linna kehtiv üldplaneering, mille vastuolule Pärnu LV kaebaja taotluse

kooskõlastamata jätmisel mh tugines, kehtib alates 2021. aastast, samas kui detailplaneering

kehtib 2003. aastast. Jäätmeseaduse kohaselt määratase jäätmekäitluskoht planeerimisseaduses

sätestatud korras (§ 19 lg 5). Planeerimisseaduse kohaselt määratakse kohaliku tähtsusega

jäätmekäitluskoht üldplaneeringus (§ 75 lg 1 punkt 2) ning regionaalse tähtsusega

jäätmekäitluskoht maakonnaplaneeringus (§ 56 lg 1 punkt 3). Seega ei näe jäätmeseadus, et uue

jäätmekäituskoha võiks rajada detailplaneeringu alusel, kui üldplaneering vastavat muudatust ei

kajasta. Nagu kohus välja tõi, siis detailplaneering kehtestati juba 2003. aastal, st seda ei saa

pidada ka kuidagi 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks.

Lisaks märgib kohus, et praegusel juhul soovib kaebaja luua jäätmekäitluskoha, mille võimekus

on 7200 tonni/aastas, st võrreldes naabruses ja üldplaneeringusse märgidud Raba tn 39

jäätmekäitluskohaga on tegemist ca 3,8 korda suurema jäätmekäitlusettevõttega. Seega kui juba

Raba tn 39 jäätmekäitluskoht oli määratletud üldplaneeringus, siis seda enam tuleks kaebaja

soovitud jäätmekäitluskoht samuti rajada kooskõlas JäätS § 19 lg-ga 5 ning määrata

üldplaneeringus.

16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Pärnu linna üldplaneering ei tegele jäätmekäitluskohtade

määramisega. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha asukoha määramiseks üldplaneeringus on

erinevad võimalused. Neid võib kirjeldada ainult tekstis, näidata mingi juhtotstarbe

kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt piirkondade

eripäradele. Küll aga tuleb jäätmekäitlusobjektid planeerida selliselt, et need ei tekitaks

keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja negatiivset mõju

elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Kehtivas üldplaneeringus reguleerib

jäätmemajandust punkt 11.6 ning selle kohaselt on jäätmemajandus Pärnu linnas reguleeritud

üleriigiliste ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Raba tn 39 kinnistul asub jäätmete

sorteerimisjaam, Mõrra tn 29 kinnistul asub reoveepuhastusjaam (dtl 257). Seega on Pärnu linn

üldplaneeringus näinud ette kaks jäätmekäitluskohta ning Raba tn 21a ei ole nende seas. Ent

isegi kui nõustuda kaebajaga ja möönda, et Pärnu linna üldplaneeringus ei ole kohaliku

tähtsusega jäätmekäitluskohti määratud, siis ei tähenda see seda, et neid võiks luua väljaspool

selleks ettenähtud kohast planeerimismenetlust ning et Keskkonnaamet võiks keskkonnalubade

kaudu võtta enda kanda kohaliku omavalitsuse ainupädevusse antud planeeringute menetleja

rolli. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses

korraldada omavalitsuse piires jäätmehoolust ning ruumilist planeerimist.

17. Kohalikel omavalitsustel on jäätmekäitluskava kehtestamisel ja rajatiste tegevuse

asukohtade, sh ka jäätmekäitluskohtade, kindlaksmääramisel ainupädevus, mille teostamisel on

omavalitsusel lai diskretsioon. Kuna üldplaneering Raba tn 21a kinnistule jäätmekäitluskohta

ette ei näe, siis ei oma tegelikult tähendust ka see, kas 2003. aasta detailplaneering

jäätmekäitluskoha rajamist teoreetiliselt võimaldaks või mitte. Ka ei nähtu Pärnu linna kehtivast

üldplaneeringust, et jäätmekäitluskohtade rajamine oleks tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel

üldiselt lubatud. Kuna kaebaja taotletud asukohale ei ole kohase planeeringumenetluse

tulemusel jäätmekäituskohta määratud, siis tuli vastustajal KeÜS § 52 lg 1 punkti 4 alusel

keelduda keskkonnaloa väljastamisest. Tegemist on imperatiivse alusega keskkonnaloa

väljastamisest keeldumiseks.

18. Vastuseks aga kaebaja väidetele, mis puudutavad tema tegevuse kooskõlas

detailplaneeringuga, siis märgib kohus, et tegemist on 20 aastat vana planeeringuga ning selle

tõlgendamisel tuleks lähtuda siiski tol ajal kehtinud põhimõtetest ning sellest, et akti

planeeringu kehtestajal on õigus öelda, kuidas on “õige” planeeringut lugeda. Kohtule ei nähtu,

et Pärnu LV oleks kehtivat detailplaneeringut sisustanud kuidagi meelevaldselt või selle

8 (9)

eesmärgiga vastuolus olevalt. Kohus nõustub, et jäätmekäitluskoha, mis käitleb ca 7200 tonni

jäätmeid aastas, mille käigus omakorda jäätmeid mehhaaniliselt töödeldakse3, rajamine toob

endaga kaasa nii müra kui ka lõhnahäiringut ning asjaolu, et need ei pruugi ületada kehtivas

õiguses sätestatud piirmäärasid ei tähenda, et tegemist ei ole keskkonnahäiringut põhjustava

tegevusega. Keskkonnahäiring KeÜS-i kohaselt on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele,

heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju

keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (KeÜS § 3

lg 1). Kuid lisaks KeÜS-ile sätestab ka JäätS § 18 keskkonnahäiringu mõiste. JäätS kohaselt on

keskkonnahäiring JäätS-i tähenduses arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju

või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais,

tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või

jäätmete tuulega laialikandumine. Kohtu hinnangul võib jäätmekäitluskoha rajamine, tuua

endaga kaasa nii haisu, tolmu ja mõra, kui ka näriliste või putukate kogunemise või jäätmete

tuulega laialikandumise.

19. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

20. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan viitasid kohtumenetluses keskkonnaloa taotluse

menetlusele DM-119028. Ehkki selle menetluse materjalid on kõik kättesaadavad

keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS4, siis kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga,

mille kohaselt peavad kõik dokumendid, millel kohtuotsuses tuginetakse, olema kohtutoimikus,

siis võtab kohus asja materjalide juurde Keskkonnaameti 25.08.2022 korralduse nr DM-119028-

24; Pärnu linnavalitsuse 12.05.2022 seisukoha nr 9-11/3447-1 ja kaebaja 31.03.2022 esitatud

muudetud keskkonnaloa taotluse. Tegemist ei ole uute asjaoludega, mille osas menetlusosalistel

ei ole võimalik olnud seisukohti kujundada, mistõttu nende asja materjalide juurde võtmine

käesolevas otsuses ei riku menetlusosaliste õigust olla oma asja arutamise juures.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, siis jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 Taotluse kohaselt soovib kaebaja mh taaskasutada jäätmeid koodiga nt R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev

sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine,

tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued

jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

4 https://kotkas.envir.ee/

9 (9)