1-10-9968/20 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9968 Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Urmas Reinola ja Julia Katškovskaja Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

8. märts 2011, Tallinn Kriminaalasi P.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9, § 209 lg 2 p 1 ja § 349 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24. novembri 2010 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav P.I Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav

P.I, isikukood XXX,

XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX XXXXXXXXXX X-X, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 1.06.2009 otsusega, tõkend: vahistamine Kaitsja Advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu otsus tühistada P.I-le lõpliku, ärakandmisele kuuluva karistuse kestuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva – karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista P.I-le vangistus kestusega 2 aastat 15 päeva. Karistuse kandmise alguse osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi järgmistes peale Harju Maakohtu 24. novembri 2010 otsusega tunnistati P.I Harju Maakohtu 1.06.2009 otsust toimepandud kuritegudes: KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust; KarS § 349 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumi eest karistuseks

1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, s.o kestuseni 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 17 päeva – võrra ja mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat 17 päeva vangistust.

Samuti tunnistati P.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi enne Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsust toimepandud kuriteos ja mõisteti talle karistuseks vangistus 3 kuud, mida vähendati samuti KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 65 lg 1 alusel loeti enne Harju Maakohtu 1.06.2009.a. otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud vangistus kaetuks peale Harju Maakohtu 1.06.2009.a. otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristusega ja mõisteti P.I-le lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 16. veebruari

2010.

Kohtuotsusega rahuldati ka kannatanute esitatud tsiviilhagid, sh mõisteti süüdistatavalt T. OÜ kasuks välja 13744.66 krooni.

Kohtuotsusega tunnistati P.I süüdi viies varguse episoodis, sh selles, et ta ajavahemikul 5. –

9.02.2010 tungis ukseluku lõhkumise teel varguse eesmärgil Tallinnas, XXXXXX XX asuvasse parklasse pargitud OÜ-le T. kuuluvasse veoautosse MB registreerimisnumbriga XXX XXX, kust varastas muude esemete hulgas ka GPS-seadme BMW koos puldiga väärtusega 5 000 krooni.

KarS § 349 järgi kvalifitseeritud kuriteos tunnistati P.I süüdi selles, et ta 9.02.2010 kahtlustatavana kinnipidamisel ja 10.02.2010 kahtlustatavana ülekuulamisel eesmärgiga vabaneda karistusest, kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, täpsemalt S. B. EV kodaniku passi nr XXXXXXXXX ja esitas selle kontrollimisel politseiametnikele.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P.I, märkides selles järgmist.

2.1 Esmalt leiab apellant seda, et vääralt on mõistetud karistuse hulka jäänud arvamata tema poolt eelvangistuses viibitud aeg. Nimelt oli ta kahtlustatavana peetud kinni ajavahemikul 9.- 10.02.2010; siis esitles ta ennast aga S. B., milles on ta ka süüdi tunnistatud.

2.2

Samuti vaidleb apellant vastu OÜ T. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi suurusele. P.I ei eita, et varastas kannatanu sõiduautost mh ka GPS-seadme BMW, kuid märgib, et see on tagastatud omanikule. Seega tuleb vähendada tsiviilhagi 5000 krooni võrra.

3. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde, seda toetas ka tema kaitsja. Prokurör leidis, et põhjendatud on apellatsioon osas, millega taotletakse eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamist. Tsiviilhagi puudutavas osas taotles prokurör apellatsiooni rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu apellatsioonis esitatud argumentidel osaliselt tühistada. Konkreetselt märgib kriminaalkolleegium järgmist.

4. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka ning nagu apellant õigustatult leiab, ei ole maakohus selliselt toiminud. Vastab tõele, et P.I peeti

9.02.2010 kinni kuriteos kahtlustatavana KrMS § 217 alusel (kd 2, tlk 85), järgmisel päeval (s.o

10.02.2010) kuulati ta kahtlustatavana ka üle (kd 2, tlk 92). Järgnevalt kohaldati tema suhtes

10.02.2010 tõkendina elukohast lahkumise keeldu, s.o ta vabastati kinnipidamiskohast. Et sel ajal esines P.I S. B., kelle passi ta oli varastanud (vt ka RKKKo 3-1-1-91-09), ei muuda KarS §

68 lg 1 sätete kohaldamise seisukohalt midagi.

Seega tuleb apellatsioon selles osas rahuldada ning eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva – tuleb arvestada karistusaja hulka.

5. Samas jätab ringkonnakohus rahuldamata apellatsioon tsiviilhagi vaidlustamist puudutavas osas. Nimelt on süüdistatavalt T. OÜ kasuks välja mõistetud 13744.66 krooni, milles sisaldub ka P.I poolt kannatanult varastatud GPS-seadme BMW maksumus. Iseenesest vastab ka tõele, et kõnealune ese on selle seaduslikule valdajale tagastatud.

Kriminaalasja materjalide pinnalt on tuvastatav, et 22.02.2010 teostati süüdistatava elukohas läbiotsimine, mille käigus leiti mh ka GPS-seade BMW koos puldiga (kd 2, tlk 139). Asitõendi vaatlusprotokollist tuleneb ühtlasi, et seda eset on ka vaadeldud (kd 1, tlk 72). Samal ajal on kannatanu esindaja M. J. esitanud tsiviilhagi, milles on kaotsiläinud esemete hulgas nimetatud ka GPS-seade BMW koos puldiga, mille väärtuseks on kannatanu hinnanud 5000 krooni (kd 1, tlk 69).

Vastab tõele seegi, et osundatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on GPS-seade BMW koos puldiga M. J. tagastatud (kd 1, tlk 72), nimetatud esemete kättesaamist kinnitab M. J. ka eraldi vormistatud tõendis (kd 1, tlk 71). Samas on kriminaalasja materjalide pinnalt tuvastatav seegi, et kannatanu M. J. ütluste kohaselt ei olnud kannatanule tagastatud ese enam kasutatav, s.o ta oli kuriteo toimepanemise käigus rikutud. Kannatanu selgitab ülekuulamisel üheselt, et GPS-seade BMW koos puldiga ei olnud enam kasutuskõlbulik (kd 1, tlk 67), mistõttu peab kriminaalkolleegium tsiviilhagi rahuldamist täies ulatuses põhjendatuks. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks osundada ka sellele, et maakohtus on süüdistatav tunnistanud tsiviilhagisid täies mahus, s.t ta on tsiviilhagi omaks võtnud. Neil põhjustel peab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsust selles osas seaduslikuks ja põhjendatuks.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4 tühistab Talllinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Paavo Randma

Urmas Reinola

Julia Katškovskaja