3-23-51/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-234751

Haldusasi

Y.Y ja D.D kaebus Tallinna Vangla poolt teostatud

läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 20 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebajad – Y.Y ja D.D , volitatud esindaja F. F

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.Y kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot.

2. Rahuldada D.D kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses Y.Y , D.D ja F. F nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.08.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 15.09.2022 nr-ga 5-37/22/135-1 F. F, Y.Y ning D.D

ühine taotlus (kannab koostamise kuupäeva 11.09.2022) Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kogusummas 30000 eurot. Taotluse esitamise aluseks

olid Tallinna Vanglas 13.08.2019-14.08.2019, 12.11.2019-13.11.2019, 21.01.2020-

22.01.2020, 18.02.2020-19.02.2020, 09.06.2020-10.06.2020, 25.07.2020-26.07.2020 ja

25.08.2020-26.08.2020 toimunud pikaajaliste kokkusaamiste käigus teostatud

lahtiriietumisega läbiotsimised. Y.Y ja D.D läbiotsimine toimus enne iga pikaajalist

kokkusaamist. Seega toimus väidetav kahju tekitamine nende puhul 13.08.2019, 12.11.2019,

21.01.2020, 18.02.2020, 09.06.2020, 25.07.2020 ja 25.08.2020.

2. Tallinna Vangla koostas 02.12.2022 vastuse nr 5-37/22/135-6, millega tagastas D.D

nimel esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, jättis kahju hüvitamise taotluse 13.-

14.08.2019 pikaajalist kokkusaamist puudutavas osas läbi vaatamata ja jättis F. Fi ja Y.Y

kahju hüvitamise taotluse ülejäänud osas rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 15.12.2022 F. Fi, Y.Y ja D.D kaebus Tallinna

Vangla poolt teostatud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ümbriku

kohaselt on kaebuse kohtule esitamise kuupäev 13.12.2022. Iga kaebaja nõudis mittevaralise

kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Kaebajad palusid end riigilõivust vabastada.

4. Tartu Halduskohtu 09.01.2023 määrusega eraldati iseseisvasse menetlusse kaebajate

Y.Y ning D.D kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning

registreeriti see uue haldusasjana (nr 3-23-51). Tartu Halduskohus andis 09.01.2023

määrusega haldusasja nr 3-23-51 kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna

Halduskohtule. Määrus jõustus 28.01.2023. Haldusasja dokumendid registreeriti Tallinna

Halduskohtus 30.01.2023.

5.

07.03.2023 määrusega luges Tallinna Halduskohus kaebuse 13.08.2019 toimunud

läbiotsimiste osas esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning lõpetas haldusasja nr 3-23-51 menetluse osas, mis puudutab 13.08.2019

toimunud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Sama määrusega rahuldas

kohus kaebajate menetlusabi taotluse, vabastas kaebajad kaebuselt riigilõivu tasumisest, võttis

kaebuse tähtaegses osas menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukohad

6. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. F. F viibis ajavahemikul 01.01.2019 – 04.04.2021 Tallinna Vanglas eeluuritavana ning

viibis kambris üksi. Nimetatud ajavahemikul külastas teda abikaasa (kaebaja 1) koos nende

ühise lapsega (kaebaja 2).

6.2. Enne iga kokkusaamist läbisid kaebaja 1 ja kaebaja 2 (kaebajad) vangla pääslas riideid ja

keha läbivalgustava seadme, nende asjad valgustati läbi röntgenseadmega ning neid nuusutas

narkokoer. Läbiotsimiste tulemusel ei olnud vähimatki kahtlust selles, et kaebajatel oleks

olnud mingeid keelatud esemeid või aineid, kuid vaatamata sellele kästi kaebajatel võtta

riidest lahti ning kaebajal 1 ka alasti kükke teha. Peale riiete kompamist, mis olid niigi

eelnevalt röntgenseadmega läbi valgustatud, lubati kaebajatel riidesse panna.

Sellised kohtlemised vangla poolt olid 12.11.2019, 21.01.2020, 18.02.2020, 09.06.2020,

25.07.2020 ja 25.08.2020 kaebajate jaoks alandavad ja ebainimlikud, millega rikuti kaebajate

eraelu puutumatust, kuna tungiti nende privaatsfääri ja riivati kehalist puutumatust ilma

põhjuseta ja õigusliku aluseta. Lisaks võeti kaebajatelt ära üleriided ja jalanõud.

6.3. Nimetatud kohtlemine tekitas kaebajatele tugevat stressi, alandatuse ja abituse tunnet

ning vaimseid kannatusi. Vangla riivas kaebajate isikupuutumatust. Oma tegevusega on

vangla kaebajatele õigusvastaselt tekitanud intensiivseid psüühilisi kannatusi ja seeläbi

moraalset kahju ühe aasta jooksul. Kaebajad nõuavad õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju

hüvitamist kokku summas 20 000 eurot (10 000+10 000).

6.4. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla vaidlusalune

tegevus on õigusvastaseks tunnistatud Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 otsusega ja Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-161 ning selles osundatud

õiguskantsleri, rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga.

2(10)

Sellest tulenevalt ei ole vastustaja põhjendused kaebajate kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise haldusaktis asjakohased.

6.5. Kaebajate hinnangul on täidetud õigusaktides sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise

väljamõistmise eeldused. Vastustaja on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1,

põhiseaduse (PS) § 18 lg 1, § 26, § 28 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikli 3

ja 8 lg 1 sätestatud nõudeid ja kaebajate õigusi ning kaebajatele tekitatud kannatuste/õiguste

rikkumise ja vangla tegevuse vahel on põhjuslik seos. Vangla tekitas kahju süüliselt, sest ei

järginud õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

6.6. EIÕK ja EIK otsused selle konventsiooni tõlgendamisel on Eesti seaduste suhtes

ülimuslikud ning on täitmiseks kõikidele riigiasutustele, milleks on ka Tallinna Vangla (vt

RKPJKo nr 3-4-1-1-96). Lisaks kaebuses toodud EIK lahenditele on EIK analoogsetes

vaidlustes otsustes Nowak vs Poola (nr 60906/16) ja Dejnek vs Poola (nr 9635/13) tuvastanud

kinnipeetava alasti läbiotsimiste puhul artikli 8 lg 1 rikkumise ja määranud moraalse kahju

hüvitiseks mõlemas asjas 3000 eurot. Seega on kaebuses esitatud nõue põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

6.7. Viidates Riigikohtu ja EIK praktikale on kaebajad seisukohal, et esitatud kahjunõude

suurus on proportsionaalne ja vastab kohtupraktikale.

Vastustaja seisukohad

7. Vastustaja jääb 02.12.2022 vastuskirjas nr 5-37/22/135-6 esitatud seisukohtade ja

selgituste juurde ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. VangS § 66 lg 1 ja lg 2 sätestatust tuleneb vanglale kohustus korraldada kinnipeetavate

järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning

üldise julgeoleku vanglas. Nimetatud sättest tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku, mis

hõlmab nii vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute (edaspidi nimetatud ühiselt

kinnipeetavad), vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeolekut, tagamiseks.

Sestap tuleb vanglal VangS § 15 lg 2 alusel tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud

ained/esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda.

7.2. Keelatud esemed/ained ei ole üksnes suureks ohuks vangla julgeolekule, vaid kätkevad

endas potentsiaalset ohtu vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Isikuid, kes viibivad

kinnipidamiskohas, peetakse eriti haavatavas seisundis olevaiks, ning avalikul võimul on

kohustus kaitsta nende tervist ja heaolu. Vangla peab võtma tarvitusele meetmeid, et

kinnipeetavate elukeskkond oleks ohutu. Kuna kehtestatud nõuetest on kasu vaid siis, kui neid

järgitakse, tuleb erilist tähelepanu pöörata asjakohastele järelevalvemeetmetele. Kuna

keelatud ainete/esemete vanglasse sattumine võib olla suureks ohuks paljudele

kinnipeetavatele, siis tuleb meetme valikul ja selle proportsionaalsuse hindamisel arvestada, et

ainete/esemete sattumine vanglasse võib kaasa tuua tervisekahju paljudele või mõnel juhul

isegi ohustada inimelu.

7.3. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et F. F, kellega kaebajatel pikaajalised

kokkusaamised toimusid on kinnipeetav, kes kannab karistust suures koguses narkootilise

aine ebaseadusliku grupilise käitlemise eest, sealjuures pani isik uue kuriteo toime ajal, mil

tema suhtes juba kohaldati narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest tingimisi karistuse

kandmist. Käesoleva vangistuse jooksul on F. Figa seonduvalt korduvalt fikseeritud ka

distsiplinaarkorda eiravaid sündmusi, nt ebaviisakas käitumine vanglaametnike suhtes,

keelatud eseme omamine, helistamiseks teise kinnipeetava telefonikoodi kasutamine.

Eelnevast võib järeldada, et F. F võib käituda vanglas kehtivat korda eiravalt.

3(10)

7.4. Kinnipeetavate pikaajalised kokkusaamised toimuvad vangla territooriumil pideva

järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides ka kaamerad, mis

loob kokkusaajale soodsa võimaluse keelatud ainete/esemete üleandmiseks. Seega on

pikaajalise kokkusaamise kaudu esemete vanglasse toimetamine üheks reaalseimaks

vanglasse esemete sattumise viisiks. Eeltoodust tulenevalt kujutab iga pikaajaline

kokkusaamine potensiaalselt ohtu vangla julgeolekule.

7.5. Vanglal reeglina puudub enne isiku läbiotsimist teave selle kohta, kas isikul on keelatud

esemed või vastupidiselt neid ei ole. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1 kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tulenevalt

on riigil õigus koguda salaja isiku kohta andmeid üksnes siis, kui seadus seda otsesõnu lubab.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 annab vanglale õiguse teostada jälitustoiminguid vaid

järgmistel alustel: 1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise

või tõkestamise eesmärgil; 2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine; 3) vajadus koguda

teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 161. peatükis sätestatule; 4)

vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. Karistusseadustiku § 325, mis

sätestab süüteona aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise kinnipidamiskohas, loeb sellise

tegevuse väärteoks ning seega ei ole vanglal mingit võimalust eelinfo kogumiseks

jälitustoiminguid teostada. Seega olukorras, mil kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud

keelatud esemete/ainete vangla territooriumile jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust,

et teave nende vanglasse toimetamise plaanist vanglani jõuab.

7.6. Arvestades, et vanglaametnik puutub enne pikaajalist kokkusaamist külastajaga kokku

vaid põgusalt, ei ole see piisav kujundamaks adekvaatset hinnangut sellele, kas kokkusaaja

külge võib olla peidetud mingit, vaid täielikul läbiotsimisel tuvastatavat ainet.

Ükski muu meede üksinda ei anna täielikku veendumust, et keelatud esemed vanglasse ei

satuks. Nt teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et koerale

tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist

massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada

tavapärased ja lubatud asjad — riiete needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus sõltub

muuhulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Samuti ei saa ka

välistada, et võõra inimese poolt kokkusaaja läbikompamine võib olla hoopis traumeerivam

kui lahti riietumine. Vanglas kasutatava kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud.

Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks aga ainult siis, kui riided

on seljast võetud.

Mitmed vangla julgeolekut ohustavad ained ja esemed on mittemetallilised (narkootilised

ained, ravimid) või siis väga väikesed (nt mälukaardid). Selleks, et selliseid asju üles leida, on

vaja kontrollida riideesemeid väga hoolikalt. Ükski kasutatavatest tehnilistest võimalustest ei

anna sama tulemust kui lahtiriietumisega läbiotsimine.

7.7. Vangla on kokkusaajate suhtes läbiotsimise vajalikkust kaalunud vangla läbiotsimise

praktika kujundamisel. Praktika kujundamisel on kaalutud kokkusaajate huve, aga ka riske,

mida toob kaasa mõne vähem riivama läbiotsimise viisi valimine. Sellise kaalumise tulemusel

jõuti järeldusele, et kuivõrd pikaajalise kokkusaamise korral on tõenäosus vangla

territooriumile keelatud aine/eseme sattumiseks suur ja vaidlusalusel perioodil ühegi muu

meetme, kui lahti riietumisega läbiotsimine, kasutamine ei võimalda sama efektiivselt ohtlike

ainete ja esemete sattumist territooriumile välistada, on ainuvõimalikuks viisiks viia

kokkusaamisele tulnud isikute suhtes läbi lahti riietumisega kontroll. Seega selleks, et vanglal

ei tuleks hiljem tegeleda keelatud esemetest tingitud tagajärgedega, mis võivad olla oluliselt

rängemad ja nt narkootikumide puhul ka lausa pöördumatud, on läbiotsimine oluline osa

4(10)

preventatiivsest tegevusest ja sellega kaasnev võimalik ebamugavus ei kaalu üle

julgeolekuohu ennetamise vajadust.

7.8. Läbiotsimise tegemisel lähtub vangla kehtivatest õigusaktidest. Vanglaametniku õigus

kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks tuleneb VangS §-st

27. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 40 kohaselt kohaldatakse pikaajalisele

kokkusaamisele lühiajalist kokkusaamist reguleerivaid sätteid, arvestades pikaajalise

kokkusaamise regulatsiooni erisusi. VSKE § 37 lg 2 järgi otsitakse enne ja pärast

kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44

„Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 (kuni 25.11.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt on

vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast

väljuv isik või vanglas viibiv isik. Ükski õigusakt ei tee erandit alaealise läbiotsimisele.

Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, v.a nõue, et

läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga samast soost isikud. Üldjuhul ei otsita kokkusaajat läbi

pärast kokkusaamise lõppu.

7.9. Kokkusaajate läbiotsimine on Tallinna Vanglas korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse

ja austab inimväärikust. Vaidlusalusel ajal kehtinud praktika kohaselt selgitati kokkusaajale

enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Täielik läbiotsimine toimus

eraldatud ruumis, kus oli tagatud külastajate privaatsus. Läbiotsimise teostas kokkusaajaga

samast soost ametnik. Lapse läbiotsimise juures viibis tavapäraselt lapsega koos

kokkusaamisele saabunud vanem (saatja). Täielik läbiotsimine teostati täiskasvanud

kokkusaajale selliselt, et kokkusaaja eemaldas esmalt riided ülakehalt ning pani need selga

tagasi ja seejärel eemaldas riided alakehalt ning pani need selga tagasi. Riided ja esemed

ulatas täiskasvanud kokkusaaja ise läbiotsija kätte. Väikelapsel paluti järk-järgult riided ära

võtta. Eelkooliealiste laste ja imikute puhul üldreeglina riietas lapse lahti vanem. Enne seljas

olevate riiete ära võtmist kontrolliti lastele selga pandavad vahetusriided läbi ning seejärel

kontrolliti kompamise teel läbi lapsel seljast ära võetud riideesemed/jalatsid - selliselt

välistasid ametnikud laste liigselt pika poolpaljana oleku. Kui vanglasse kokkusaamisele

tulnud lapsel olid jalas mähkmed, siis need vahetati uute mähkmete vastu. Täiskasvanud

kokkusaajal paluti kontrolli käigus nt avada suu ja teha kükk (v.a juhul kui inimese

terviseseisund või vanus seda ei võimaldanud), lapsele mingeid muid kontrolli elemente ei

tehtud. Ametnik ühtegi kokkusaajat täieliku läbiotsimise ajal ei puudutanud.

7.10. Kaebajale 1 ja 2 teostati pikaajalistele kokkusaamistele eelnevalt läbiotsimine

eelkirjeldatud viisil. Arvestades, et kaebaja 2 on sündinud 30.07.2018 ning oli seega esimese

kokkusaamise (12.11.2019) ajal ühe aasta ja kolme kuu vanune ning viimase kokkusaamise

(25.08.2020) ajal kahe aastane, ei käskinud vangla erinevalt kaebuses väidetust kaebajal 2

ennast riidest lahti võtta, vaid seda tegi kaebaja 2 ema (kaebaja 1), s.o isik, kes kaebajat 2 ka

tavaolukorras igapäevaselt lahti riietas. Kuivõrd kaebajate läbiotsimistega seonduvalt midagi

tavapäratut fikseeritud ei ole, võib järeldada, et läbiotsimistes midagi erakorralist ei

täheldatud. Samuti ei nähtu Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi kannetest, et

kaebajad oleks enne kahjunõude esitamist vanglale pikaajaliste kokkusaamistega seonduvalt

mingeid kirjalike pöördumisi esitanud, millest võib järeldada, et vaidlusalusel perioodil ka

kaebajad läbiotsimise protseduurides midagi traumeerivat ei täheldanud. Ka asjaolust, et

kaebajad kasutasid pikaajaliste kokkusaamiste võimalust õigusaktides sätestatust

märkimisväärselt tihedamini, võib järeldada, et tegelikult kaebajatele läbiotsimistega väidetud

üleelamisi ei põhjustatud. Arvestades kaebaja 2 vanust ei ole ka eluliselt usutav, et kaebaja 2

kaebuses väidetud isiklike õiguste rikkumist sedastas või alandust tundis.

7.11. Vaidlusalusel perioodil ei aidanud ükski muu meede, kui lahti riietumisega läbiotsmine,

vältida kokkusaamiste kaudu vanglasse keelatud esemete sattumist. Seega kaalus keelatud

esemete vanglasse toimetamise oht üles kokkusaajate ebamugavustunde, mis kaasneb

5(10)

läbiotsimisega. Vangla on seisukohal, et kuna oht keelatud esemete ja ainete vanglasse

toomiseks on väga suur, on vaatamata läbiotsimisega kaasnevatele ebamugavustele

efektiivseima meetme – lahti riietumisega läbiotsimise – rakendamine põhjendatud.

Kokkuvõtvalt on vastustaja on seisukohal, et ei ole põhjustanud kaebajatele mittevaralist

kahju, mis tuleks neile riigivastutuse seaduses sätestatud korras hüvitada. Puuduvad

igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebajate õigust riivati läbiotsimisega rohkem, kui see

õigustatud oleks olnud. Käesoleval juhul ei saa F. Fi kuriteo laadi arvestades vangla

julgeoleku tagamiseks võetud abinõusid pidada ka põhjendamatuks, seda enam, et nt

29.08.2019 on kambrist, milles F. F viibis tundmatud valged tabletid (1,5 tk), samuti on F. Fi

juurest leitud tabletid (2 tk) 08.04.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

10. Kaebajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et nad pidid vanglas enne

abikaasa ja isaga pikaajalisele kohtumisele minemist taluma lahtiriietumisega läbiotsimist,

millega vastustaja tekitas kaebajatele tugevat stressi, alandatuse ja abituse tunnet ning

vaimseid kannatusi.

11. VangS § 27 lg 1 esimese lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus

kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmanda

lause järgi viib läbiotsimise läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VangS §

68 lg 3 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad

isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse

ametnik. VSKE § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja

kokkusaaja läbi. Seega ei ole vanglal kaalutlusruumi otsustamisel, kas pikaajalisele

kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida, küll aga ei ole õigusaktidega ette

nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset leiab. Selle otsustamisel on vanglal kaalutlusruum (vt

Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-21-161 p 10).

Justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44)

kehtestab läbiotsimise täpsema korra. Selle määruse § 31 lg 1 esimese lause järgi on

vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast

väljuv isik või vanglas viibiv isik. Sama paragrahvi lg 4 järgi ei lubata isikul vanglasse

siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest. Sama paragrahvi lg 5 järgi

võib läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda

läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuskoera.

12. Seega annavad VangS ja määrus nr 44 vanglale õiguse vanglasse kokkusaamisele tulev

isik läbi otsida ning VSKE lausa kohustab vanglat isikut läbi otsima. Asjaoludest nähtuvalt ei

vaidlusta kaebajad läbiotsimist iseenesest, vaid lahtiriietumisega läbiotsimist, mis on nende

arvates alandav ja ebainimlik. Seepärast kontrollib kohus, kas vangla oli õigustatud

6(10)

korraldama kaebajate lahti riietamisega läbiotsimisi neil kordadel, kui kaebajad käisid vanglas

oma abikaasa ja isaga pikaajalistel kokkusaamistel.

13. Viidates lahenditele haldusasjades nr 3-15-566 ja 3-21-2414 on vastustaja seisukohal, et

kohtupraktika kohaselt on isikute läbiotsimine lahti riietumisega sobiv, vajalik ja mõõdukas

meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna muud vahendid ei pruugi anda

samaväärset tulemust. Vastustaja kinnitusel tuleb igal juhul lähtuda konkreetse vaidluse

faktilistest asjaoludest (dtl 133).

14. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja käesolevas vaidluses esitanud selliseid faktilisi

asjaolusid ja tõendeid, mille pinnalt saaks jõuda veenvale järeldusele, et kaebajate lahti

riietumisega läbiotsimine oli põhjendatud.

15. Vastustaja viitab üldistele julgeolekukaalutlustele, kirjeldab keelatud esemete/ainete

sattumise võimalikkust vangla territooriumile ja kinnipeetavate kätte ning sellest tulenevaid

võimalikke ohte ja tagajärgi. Vastustaja on avaldanud, et F. F, kellega kaebajatel pikaajalised

kokkusaamised toimusid, kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku

grupilise käitlemise eest, sealjuures pani isik uue kuriteo toime ajal, mil tema suhtes juba

kohaldati narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest tingimisi karistuse kandmist. Samuti

viitab vastustaja, et käesoleva vangistuse jooksul on F. Figa seonduvalt korduvalt fikseeritud

ka distsiplinaarkorda eiravaid sündmusi, nt ebaviisakas käitumine vanglaametnike suhtes,

keelatud eseme omamine, helistamiseks teise kinnipeetava telefonikoodi kasutamine (dtl 130)

ning et kambrist, milles F. F viibis, on 29.08.2019 leitud tundmatud valged tabletid (1,5 tk) ja

08.04.2021 leiti F. Fi juurest 2 tabletti (dtl 59).

16. Kohtu hinnangul ei nähtu vastustaja seisukohtadest, kas ja kuidas on nimetatud asjaolud

seostatavad F. Fi ja kaebajate pikaajaliste kokkusaamistega. Vastustaja on küll väitnud, et F. F

on korduvalt rikkunud distsiplinaarkorda, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Tõendeid

ei ole esitatud ka selle kohta, et vastustaja poolt viidatud keelatud esemete F. File

toimetamiseks on kasutatud kaebajate abi (need on F. Fi juurest leitud pärast kaebajatega

kokkusaamist). Asjaolu, et F. Fi juurest on kahel korral leitud tundmatuid tablette, ei ole

kohtu hinnangul käesolevas asjas seostatav F. Fi ja kaebajate pikaajaliste kokkusaamistega,

kuivõrd vaidlus hõlmab 12.11.2019, 21.01.2020, 18.02.2020, 09.06.2020, 25.07.2020 ja

25.08.2020 toimunud kokkusaamisi, tabletid leiti vastustaja vastusest nähtuvalt 29.08.2019 ja

08.04.2021 (dtl 59).

17. Kohus märgib, et VangS § 25 lg 11 p 2 võimaldab pikaajalise kokkusaamise loa

andmisest keelduda, kui kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda, samuti

saab VangS § 63 lg 1 p 2 alusel kohaldada distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise

kokkusaamise keelamist. Arvestades kaebajate ja F. Fi pikaajaliste kohtumiste sagedusi

vastustaja tõenäoliselt eeltoodud meetmeid ei kasutanud. Seega saab järeldada, et väidetavad

korrarikkumised ei ole seotud ajavahemikuga, mil toimusid vaidlusaluste kokkusaamised,

vastasel juhul oleks vastustaja saanud pikaajalise kokkusaamise loa andmisest keelduda.

18. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole vastustaja põhjendanud kaebajate

lahtiriietumisega läbiotsimise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludega. Vastustaja ei ole

väitnud, et tal oli eelteadmine selle kohta, et kaebajad võivad vanglasse tulles tuua kaasa

keelatud esemeid või aineid. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et kaebajate juurest oleks

läbiotsimiste käigus leitud keelatud esemeid või et F. Fi juurest oleks pärast pikaajalisi

kokkusaamisi leitud keelatud esemeid. Üksnes kaebajate abikaasa ja isa kuriteole viitamine ei

ole piisavaks põhjuseks, et kaebajaid külastamisele tulles lahtiriietumisega läbi otsida.

Kinnipeetava kuriteod ei anna alust pidada ka teda külastavaid pereliikmeid õigusrikkujateks

ja seetõttu vangla julgeolekut ohustavateks. Eriti ei saa sellist järeldust teha kaebaja 2 suhtes,

kes oli kokkusaamiste ajal 1-2 aastane. Kuigi kohus möönab, et teised läbiotsimise viisid ei

7(10)

pruugi olla alati sama tõhusad kui lahtiriietumisega läbiotsimine, ei saa neid pidada ka selgelt

ebapiisavateks. Lahtiriietumisega läbiotsimine saab olla põhjendatud juhul, kui muul viisil

läbiotsimise (teenistuskoeraga, kompimise teel, metallidetektoriga jms) käigus jääb vanglale

põhjendatud kahtlus, et külastaja võib varjata keelatud esemeid. Lahtiriietumisega

läbiotsimine võib olla nt põhjendatud selliste külastajate puhul, kelle juures on varem leitud

keelatud esemeid või aineid või kelle puhul on vanglal eelnev teave või ohuhinnang, et

külastaja võib keelatud aineid või esemeid vanglasse toimetada. Keelatud esemete vanglasse

sattumise riski aitab vähendada ka võimalus otsida kinnipeetav pärast kokkusaamist läbi või

kasutada tema suhtes muid meetmeid (nt teha kinnipeetavale narkotest, tuvastada suitsetamist

suitsuanduritega jms). Praeguses asjas ei ole vastustaja viidanud ühelegi konkreetsele

kahtlusele, mis kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimist põhjendanuks. Vastustaja selgituste

kohaselt on kõikide külastajate lahtiriietumisega läbiotsimine reegel, erandina ei pea

täiskasvanu kontrolli käigus tegema kükki, kui tema terviseseisund või vanus seda ei

võimalda. Selline käitumismudel ei ole aga põhiõiguste riive seisukohalt aktsepteeritav.

Kohtu arvates ei toeta kõigi külastajate igakordne lahtiriietumisega läbiotsimine ka

kinnipeetavate sotsiaalsete suhete soodustamise eesmärki (VangS § 23), vaid mõjub

pärssivalt, sest kinnipeetavaga kokkusaamist hakkavad vältima need isikud, kelle jaoks ei ole

lahtiriietumisega läbiotsimine vastuvõetav.

19. Õiguskantsler on 20.01.2020 (ja ka varasemalt) juhtinud Tallinna Vangla tähelepanu

järgnevale: Vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb rakendada meetmeid,

mis on eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede, seda põhjalikumalt tuleb

selle kasutamist kaaluda. Kui kõik külalised otsustatakse iga kord täieliku lahti riietamisega

läbi otsida, viitab see kinnistunud reeglile ja kaalutluse puudumisele. Üldised viited

julgeolekukaalutlustele, samuti aastate jooksul keelatud esemete ja ainete leidmisele (mis ei

ole seotud just nende külastajatega) ei ole piisavad, et õigustada niivõrd piirava abinõu iga

kord ja kõigi suhtest kasutamist1. Muuhulgas nendib õiguskantsler, et täieliku

lahtiriietumisega läbiotsimine tuleb dokumenteerida nii, et selle põhjendatust saaks

tagantjärele kontrollida.

20. Kaebajatele ei saa ette heita seda, et nad ei esitanud vastustajale taotlusi lahtiriietumisega

läbiotsimise vältimiseks. Kohus ei pea usutavaks, et vangla oleks kaebajate vastava taotluse

saamisel muutnud oma tavapärast praktikat ja jätnud kaebajad kokkusaamisele eelnevalt

lahtiriietumisega läbi otsimata. Vastustaja selgitustest nähtub, et lahtiriietumisega

läbiotsimine on reegel ja see viiakse läbi kõigi pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastajate

osas. Seega ei oleks kaebajate eelnev pöördumine vastustaja poole olnud suure tõenäosusega

tulemuslik.

21. Vangla vastutust piiravaks asjaoluks (RVastS § 13) ei ole haldusasjas nr 3-15-566 tehtud

lahend. Seal ei ole märgitud, et lahtiriietumisega läbiotsimine on ainuvõimalik meetod vangla

turvalisuse tagamiseks. Ringkonnakohus on 21.04.2016 otsuses nt toonud esile, et selle üle,

millise põhjalikkusega läbiotsimist igal konkreetsel juhul toimetatakse, otsustab läbiotsimist

teostav vanglaametnik. Asjaolust, et konkreetses vaidluses ei pidanud kohtud

lahtiriietumisega läbiotsimist alaealiste puhul ebaproportsionaalseks, ei saa järeldada, et

vanglaametnikud said edaspidi rutiinse halduspraktikana loobuda kaalutlusõiguse teostamisest

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsus nr 3-21-2616 p 12).

22. Kuna praeguses asjas ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus

veenduda kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimise põhjendatuses, järeldab kohus, et vastustaja

ei ole teostanud kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimisel mingit kaalumist ja lahtiriietumisega

1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pereliikmete%20vastuv%C3%B5tmine%20vanglas.pdf

8(10)

läbiotsimiseks puudusid konkreetsed põhjused. Seega on tegemist kaalumisveaga ja valitud

meede tuleb lugeda ebaproportsionaalseks ning seetõttu õigusvastaseks.

23. Viidates uuemale kohtupraktikale ja EIK lahenditele nõuavad kaebajad mittevaralise

kahju hüvitamist kokku summas 20 000 eurot. Kohus ei pea praeguses asjas sellises summas

hüvitise väljamõistmist põhjendatuks.

24. Kohus otsustab mittevaralise kahju ulatuse ja hüvitise diskretsiooni alusel oma

siseveendumuse kohaselt, võttes kõiki olulisi asjaolusid arvesse kogumis, arvestades iga

konkreetse rikkumise asjaolude, rikkumise raskusastme ja nende kumulatiivse mõjuga.

Hüvitis peab olema õiglane. Määrav tähendus ei ole sellel, milliseid hüvitisi on varasemates

asjades välja mõistetud.

25. Kuna vastustaja rikkus õigusvastaselt kaebajate eraelu puutumatust, siis saab RVastS § 9

lg-st 1 tulenevalt eeldada, et kaebajatele tekkis mittevaraline kahju. On usutav, et võõras

keskkonnas võõraste isikute juures lahti riietumine oli kaebajate jaoks ebameeldiv ja häiriv

üleelamine ja võis tekitada ebameeldivaid emotsioone, ärevust, stressi, alandustunnet. Oluline

ei ole seejuures asjaolu, et kaebajad talusid läbiotsimist 6 korral ega loobunud läbiotsimisega

kaasnevale riivele vaatamata abikaasa ja isa külastamisest. On inimlikult mõistetav, et

hoolimata ühe pereliikme asukohast soovisid ema (kaebaja 1), isa (SF. F ) ja laps (kaebaja 2 )

veeta koos aega perena nii palju kui võimalik.

26. Vastustaja on selgitanud, et pikaajalisele kokkusaamise eel toimuval läbiotsimistel teeb

ametnik visuaalse kontrolli ning isiku keha ei puudutata. Samuti toimub üla- ja alakeha

kontroll eraldi ehk ei teki hetke, mil isik täiesti alasti ametniku ees oleks. Täiskasvanud

kokkusaajal paluti kontrolli käigus nt avada suu ja teha kükk (va juhul, kui inimese

terviseseisund või vanus seda ei võimaldanud), lapsele mingeid muid kontrolli elemente ei

tehtud. Lapse riietas lahti ema (kaebaja 1).

27. Asjas nr 3-19-549 mõisteti Tallinna Vanglalt kinnipeetavale sunniviisilise kehaõõnsuste

läbiotsimise eest hüvitiseks 1600 eurot. Erinevalt kaebajate juhtumist oli viidatud asjas

tegemist ühekordse juhtumiga ja kinnipeetavaga, samas on sunniviisiline kehaõõnsuste

läbiotsimine intensiivsem riive kui kaebaja õigustele kaasnenud riive. Asjas nr 3-21-2616

mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja alaealisele (rikkumiste toimumise ajal 8-9-aastane) tütrele

viie alasti läbiotsimise talumise eest välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3500 eurot.

Kohus hindas alaealisele lapsele alasti läbiotsimisega kaasnevat riivet oluliselt

intensiivsemaks kui täiskasvanule kaasnevat riivet. Asjas nr 3-22-311 pidas halduskohus

kaebajale 13 korral läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena piisavaks hüvitist

summas 2000 eurot. Nimetatud asjas on pooleli menetlus Tallinna Ringkonnakohtus.

28. Hüvitise nõudmiseks ei pea isik tõendama valu ega kannatusi, kuid nende tekkimise

tõendamine võib mõjutada hüvitise suurust. Kaebajate väitel nuttis kaebaja 2 läbiotsimise ajal,

kuid muid häiringuid või kõrvalekaldeid kaebaja 2 käitumises kaebuses esitatud ei ole. Ka

kaebaja 1 oli kohtumiste alguses väidetavalt endast väljas, tundes alandust ja nördimust, kuid

läbiotsimisest tulenevate jätkuvate mõjude kohta kaebusi esitatud ei ole.

Kohus hinnangul võib ühe- kuni kaheaastase lapse läbiotsimise käigus lahti riietamine ja

mähkmete vahetamine tema ema (kaebaja 1) poolt võõras keskkonnas väikelapsele mõjuda

küll häirivalt, kuid ei ole tõenäoline, et see tooks lapsele kaasa tugevat stressi, alandatuse

tunnet ja vaimseid kannatusi. Üldteada on asjaolu, et väikelapsed nutavad riiete ja mähkmete

vahetamisel ka tavakeskkonnas ning on väheusutav, et nad sellepärast stressi, alandust ja

vaimseid kannatusi tajuvad. Seevastu on usutav, et kaebaja 1 võis tunda alandust ametniku ees

katmata alakehaga kükki tehes.

9(10)

29. Kohus on seiskohal, et kuigi kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimised ei olnud

põhjendatud, siis muus osas olid kokkusaamistele eelnevad läbiotsimised õiguspärased.

Vaidlust ei ole, et läbiotsimised viidi läbi privaatselt eraldi ruumis, kaebajate läbiotsimist viis

iga kord läbi kaebajaga 1 samast soost ametnik ning ametnik lahtiriietumisega läbiotsimise

ajal kokkusaajat ei puudutanud. Kaebajad ei ole väitnud, et kõrvalistel isikutel oli läbiotsimise

ajal juurdepääs ruumile või et vanglaametnikud oleksid kaebajaid kuidagi täiendavalt

alandavalt kohelnud, lubamatult puudutanud, solvanud või mõnitanud. Samuti ei tekkinud

läbiotsimiste käigus olukorda, kus kaebajad oleksid ametniku ees olnud täiesti alasti.

Kaebajad ei ole põhjendanud, et lahtiriietumisega läbiotsimine oleks neile mõjunud kuidagi

eriliselt kahjustavalt. Kaebusest ei nähtu, et kaebajate käitumine või enesetunne on pärast

kokkusaamistele eelnenud lahtiriietumistega läbiotsimisi muutunud või et kaebajad on

pidanud läbiotsimistega tekitatud mõjutustest tulenevalt pöörduma erialaspetsialisti

(terapeudi, psühholoogi vms) poole.

Kohus arvestab kaebajate suhtes toimunud rikkumiste korduvust – kaebajad külastasid 1 aasta

jooksul (12.11.2019- 25.08.2020) abikaasat ja isa vanglas kokku 6 korral. Kohus peab

kaebajale 1 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks hüvitist summas 1000 eurot

ja kaebajale 2 summas 500 eurot.

30. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja

1 kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1000 eurot ja kaebaja 2 kasuks 500 eurot.

31. Kaebajad olid menetlusabi korras vabastatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Kaebajatele osutatud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda HKMS § 118 lg 2 alusel. Kaebajad

ei ole taotlenud muude menetluskulude välja mõistmist vastustajalt. Vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1), vastustaja ei taotlenud

menetluskulude hüvitamist.

32. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel isikute nimed tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2024 kohtuotsusega

10(10)