2-12-31073/164 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2023, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-12-31073

Tsiviilasi

V.M

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: V.M

Usaldusisik: M.M

Võlausaldajad:

Nebo OÜ (kustutatud), registrikood 12409251

OÜ EUV Invest (kustutatud), registrikood 11102324

OÜ Meinson Invest, registrikood 11100756

Advokaadibüroo

LEXTAL

OÜ,

registrikood

10992652

AS SEB Pank, registrikood 10004252, esindaja Martin

Velling

H.A

Menetlustoiming

Võlgniku

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest vabastamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks.

2. Vabastada V.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest,

mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist 29. oktoobril 2012.

Võlgniku vabastamisel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

lõpevad

pankrotivõlausaldajate

nõuded

võlgniku

vastu,

sh

nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

3. Lõpetada V.M kohustusest vabastamise menetlus.

4. Vabastada M.M usaldusisiku kohustustest.

5. Jätta menetluskulud V.M kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

2(6)

6. Avaldada teade V.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord

Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohus kuulutas 29. oktoobri 2012. a määrusega välja V.M (võlgnik) pankroti.

Kohus lõpetas 19. mai 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse. Usaldusisikuks määras kohus M.M. Kohus selgitas määruses võlgniku ja

usaldusisiku kohustusi ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise korda.

2. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata V.M võlausaldajate tunnustatud nõuded kogusummas

1 134 116,60 eurot, sh:

2.1. Nebo OÜ võlanõue summas 63 911,65 eurot (jaotis 5,636%);

2.2. OÜ EUV Invest võlanõue summas 261 930,96 eurot (jaotis 23,096%);

2.3. OÜ Meinson Invest võlanõue summas 153 540,45 eurot (jaotis 13,538%);

2.4. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ võlanõue summas 2834,83 eurot (jaotis 0,250%);

2.5. AS SEB Pank võlanõue summas 575 204,84 eurot (jaotis 50,718%);

2.6. H.A võlanõue summas 76 693,87 eurot (jaotis 6,762%).

3. Usaldusisik esitas kohtule 1. juunil 2017, 30. mail 2018, 31. mail 2019, 27. oktoobril 2020

ja 2. mail 2022 aruanded võlgniku tegevuse, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud

väljamaksete kohta. Aruannete kohaselt teenis võlgnik kuni 2016. a augustini

miinimumtöötasu ja alates augustist 2016 on võlgnik pensionär. Alates 2017. a veebruarist

töötab võlgnik osalise koormusega. Aruannete kohaselt on võlgnik andnud võlausaldajatele

väljamakseteks palga alamäära ületava osa. Kokku on kohustustest vabastamise menetluse

kestel võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 10 008,37 eurot (1 134 116,70

– 1 124 108,33).

4. Võlgnik esitas kohtule 2. mail 2022 koos usaldusisiku lõpparuandega taotluse enda

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Taotluse kohaselt on võlgnik vabastamise menetluse kestel jäänud pensionile, kuid

jätkanud vastavalt tervislikele võimetele ja oma kvalifikatsioonile töötamist ka pärast 2016.

a augustis pensionile jäämist. Töötamise jätkamine on võimaldanud võlgnikul teha

võlausaldajatele väljamakseid suuremas summas, kui seda olnuks võimalik teha igakuistest

pensioni laekumistest. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on halvenenud võlgniku

tervis, mis ei võimalda töökoormust suurendada. Pigem peaks võlgnik koormust

vähendama ning keskenduma tervise taastamisele ja hoidmisele. Covid-19 piiras

riskirühma kuuluvate inimeste võimalusi sissetulekute leidmisel ja/või suurendamisel

veelgi. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kättesaadav,

võimaldanud usaldusisikul, kohtul ja soovi korral ka võlausaldajatel saada andmeid oma

sissetulekute ja tegevuse kohta. Kohustustest vabastamise menetluse kestel toimunud

laekumiste ja väljamaksete kohta on täpsed andmed leitavad usaldusisiku iga-aastastes

aruannetes. Menetluse kestel ei ole suurenenud võlgniku kohustuste hulk, juurde ei ole

võetud laene ega raskendatud muul moel võlausaldajate nõuete rahuldamist. Menetluse

3(6)

kestel ei ole võlgniku suhtes algatatud ühtegi täitemenetlust ega muud menetlust võlgade

sissenõudmiseks.

5. Võlausaldajatest esitas kohtule oma seisukoha AS SEB Pank. Võlausaldaja leiab, et võlgnik

tuleb jätta kohustest vabastamata.

6. Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks V.M ära 8. novembril 2022.

Ärakuulamisel osales usaldusisiku esindaja M.M. Võlgnik esitas kohtule 21. detsembril

2022 pangakonto väljavõtte, mis näitab laekumisi kohustustest vabastamise menetluse ajal,

maksuandmete tõendid ning tõendi arstilt, mis kajastab võlgniku terviseseisundit.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt kohtule esitatud aruannete, võlausaldaja SEB Pank

seisukohaga ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus

tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

8. Alates 1. juulist 2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2

sätestab, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

9. PankrS kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta

määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 19. mail 2016, seega on

käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb PankrS

kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab

kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.

10. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

11. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

PankrS § 175 lg 2 punktis 1 tulenevat kohustustest vabastamisest keeldumise alust ei esine.

12. Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas

võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul

tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse kestel: (i) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta. Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus

4(6)

konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse

leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust,

terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.

13. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg

3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole

määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). Praegusel juhul ei

ole kohus teistsugust protsenti määranud. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

14. Kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud aruannete ja võlgniku poolt

kohtule antud selgituste kohaselt teenis võlgnik kuni 2016. aasta augustini

miinimumtöötasu, alates augustist 2016 on võlgnik pensionär. Alates 2017 aasta

veebruarist töötab võlgnik osalise koormusega ja lisaks pensionile on olnud tema

sissetulekuks poole miinimumpalga suurune töötasu. Võlgnik on töötanud osalise

koormusega kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes A I OÜ. Tema töö sisuks on

materjalide kulude jälgimine, arvete koostamine ning kontroll, et ettevõte maksud saaks

makstud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõte ja maksuandmete tõendid võlgniku

avaldatud andmeid oma sissetulekute kohta kohtu hinnangul ka kinnitavad.

15. Võlgnik on enda sõnul töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal koormusega,

mida tervis võimaldab. Võlgnik selgitas kohtule, et menetluse kestel on tema tervis

halvenenud – vanusega on kaasnenud mured selja ja puusadega, kõrge vererõhk, kuulmise

langus (kasutab kuulmisaparaati) ning kolm aastat tagasi sai ta insuldi. Kohtule esitatud

perearstitõend kinnitab, et võlgnikul on tõepoolest mitmeid terviseprobleeme. Seejuures

kajastub tõendil ka perearsti hinnang, et patsient ei ole kroonilistest haigustest tingitud

kaebuste tõttu füüsilist ega vaimset tööd üldse tegema. Alust terviseandmeid ja perearsti

arvamust (mis pole küll kohtule siduv) kahtluse alla seada kohtul ei ole.

16. Hinnates, mida saanuks tulu teenimise kohustuse kontekstis võlgnikult tema senise

(töö)kogemuse ja elukäigu pinnalt oodata, võtab kohus tervise kõrval arvesse võlgniku

selgitust, et ta on olnud kogu elu iseendale tööandja ja ettevõtja. Kohus peab usutavaks

võlgniku põhjendust, et tema vanust (kohustustest vabastamise menetluse alguses oli

võlgnik 63-aastane ja käesoleva määruse kuupäeval täitub võlgnikul 70 eluaastat) ning

ettevõtja tausta arvestades on uut tööd leida keeruline. Võlgniku varasemat tegevust

kinnitab ja annab tema põhjendustele usutavust pankrotiasja materjalides kajastuv. Asja

materjalide kohaselt oli võlgniku maksjõuetuse tekkimise põhjuseks M. M ning äriühingute

AS M&V Invest ja OÜ M&V Tehnosüsteemid kohustuste suures mahus käendamine ja

suutmatus käendusriski realiseerumise järel võetud kohustusi kanda. Nii AS-i M&V Invest

kui OÜ M&V Tehnosüsteemid äritegevus lõppesid pankrotiga.

17. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et pole põhjust heita võlgnikule ette passiivsust sissetuleku

hankimisel. Varasemat töökogemust ettevõtjana, vanust ja aastatega halvenenud tervist

arvestades on võlgnik kohtu hinnangul teeninud pensionile lisa oma võimaluste piires ja

seega järginud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on avaldanud

oma sissetulekud usaldusisikule, usaldusisik on esitanud kohtule menetluse kestel igal

aastal aruandeid. Võrreldes usaldusisiku aruandeid võlgniku pangakonto väljavõttega ning

ära kuulanud võlgniku, ei tuvastanud kohus, et võlgnik oleks tulu või vara varjanud või

jätnud andmata olulist teavet.

5(6)

18. Võlausaldajatele on tehtud iga-aastaselt väljamakseid menetluse kestel kokku 10 008,37

eurot. Usaldusisiku aruannete kohaselt on võlgnik andnud väljamakseteks sissetulekust

kogu miinimumpalka ületava osa. Kontrollides võlgniku kontoväljavõtet ja usaldusisiku

aruandeid, tuvastas kohus esimeste aastate aruannetes küll ebatäpsusi, mis olulist tähtsust

siiski ei oma. Kokkuvõttes on võlgnik kohustusest vabastamise menetluse kestel

usaldusisikule loovutanud rohkem kui tema sissetulekut ja PankrS § 173 lg-t 4 ja 5 ning

täitemenetluse seadustiku § 132 lg-t 1 arvestades pidanuks. Võlgnik on täitnud

võlausaldajate nõudeid seega suuremas ulatuses kui ta selleks enda sissetulekut arvestades

kohustatud oli.

19. Võlausaldaja SEB Pank on leidnud, et võlgnik tuleb jätta kohustest vabastamata, kuna

menetluse kestel on rahuldatud marginaalne osa ülisuurest nõudest. Vastuseks

võlausaldajale märgib kohus, et võlgniku kohustusest vabastamise menetluse korralisel

lõpetamisel ei ole see kriteeriumiks, kui suure osa võlausaldaja nõudest võlgnik tasunud

on. Oluline on hinnata, kas võlgnik on võlausaldajate nõudeid tasunud oma võimete

kohaselt. Praegusel juhul on võlgnik kohtu hinnangul täitnud kohustusi oma võimaluste

piires. Saavutamaks olukord, kus SEB Panga 575 204,84 euro suurusest nõudest saaks

kohustustest vabastamise menetluse jooksul täidetud näiteks 50%, tulnuks võlgnikul tasuda

võlausaldajale enam kui 57 500 eurot aastas. Arvestades, et SEB Pangale tulnuks vastavalt

jaotisele eraldada 50,718% usalduslikule loovutatud summadest, pidanuks võlgniku

aastane sissetulek olema sellise näite puhul enam kui 100 000 eurot. Kohtu hinnangul ei

oleks võlausaldaja nõude arvestatavas osas täitmine ka keskmisest kõrgema sissetuleku

puhul realistlik.

20. Lisaks pole võlausaldaja SEB Pank pidanud usutavaks, et võlgnik, kellel on varem olnud

piisavad sissetulekud ülisuurte kohustuste kandmiseks, ei suuda teenida kohustusest

vabastamise menetluse kestel sisstulekut, et võlausaldajate nõudeid arvestatavas osas

rahuldada. Kohtu hinnangul on võlausaldaja seisukoht põhjendamata ja oletuslik.

Võlausaldaja on jätnud välja toomata, millele ta võlgniku varasemate sissetulekute suurust

järeldades tugineb. Eelduslikult on andmed võlausaldajale teada. Pankrotiasja materjalidest

nähtuvalt oli pankrotimenetluse alguses võlgniku sissetulekuks miinimumtöötasu. Asja

materjalidest kohaselt tuleneb võlgniku täitmata kohustus AS SEB Pank ees (575 204,84

eurot, millest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses tasunud 5075,06 eurot)

käenduslepingutest, sh valdav osa aastatel 2005 ja 2006 AS M&V Invest ning M&V

Tehnosüsteemid OÜ kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingutest. Kuidas

võlausaldaja võlgniku maksevõimet tollal hindas, ei ole kohtule teada. Asjaolust, et

võlgniku kohustus võlausaldaja ees on ülisuur, ei saa kohtu hinnangul üldistavalt järeldada,

et küllap võlgniku sissetulekud olid ülisuurte kohustuste kandmiseks piisavad ja ta suudab

sama sissetuleku taset saavutada ka pärast pankrotti.

21. Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult ja kohusetundlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid

kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik

pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata.

22. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8).

23. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel vabastab kohus ka usaldusisiku (PankrS

172 lg 4).

24. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS §

6(6)

176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut

oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa

ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 2-

4).

25. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes

juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

26. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause

järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik