2-22-132246/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-22-132246

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi G. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3968,14 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522; aadress

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Harju maakond; e-post

inkasso@julianus.ee)

Hageja esindaja A. Ž. (Julianus Inkasso OÜ; e-post xxx)

Kostja G. S. (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G. S.ilt (S.) hageja AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus summas

833,46 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 25,94 eurot, kokku 859,40

eurot.

3. Välja mõista kostjalt G. S.ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks viivised alates 02.11.2022

põhinõudelt 833,46 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 833,46 eurot).

4. Jätta menetluskulud AS Aktiva Portfolio kanda. Hagejalt AS Aktiva Portfolio kostja G. S.i

kasuks välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

5. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

2(4)

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

(TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 01. november 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

võlgnevuse summas 3367,75 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

168,16 eurot, kokku summas 3535,91 euro. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagiavalduse vastu. Kostja märgib, et kandis 20 eurot hageja kontole 12.06.2022,

kuid see ei olnud võlanõude tunnistamine, vaid lepingutasu üle kandmine. Kostja ei ole võlatunnistust

mõistnud selliselt, et kui ta lepingutasu üle kannab on ta ka automaatselt nõustunud

lepingutingimustega ja võlatunnistuses märgitud põhisumma ja kõrvalkulude summa suurusega.

Kostja märgib, et hageja on püüdnud võlatunnistuse abil sundida kostjat suuremat summat tasuma

kui tegelik olukord kajastab. Kostja ei ole hagejaga 12.05.2022 koostatud võlatunnistuses märgitud

võlasummaga nõustunud. Kostja peab ebaõigeks ka võlatunnistuses väljatoodud väidet, et

võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik ka võimaluse hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust

vaidlustada. Kostja tunnistab, et tema põhivõlg on olnud summas 1821,84 eurot, millest ta on osaliselt

tasunud – 894.32 eurot, seega on jäänud tal tasuda 927,52 eurot.

3. Kohus korraldas kohtuistungi 10. juuli 2023, kus hageja jäi oma nõude juurde. Kostja avaldas, et

algne laenusumma oli 2000 eurot ning Julianus Inkassole on ta tasunud 894,32 eurot. Kostja ei osanud

öelda täpset summat, mida ta on tasunud krediidiandjale. Kostja pidi esitama vastavad tõendid kohtule

hiljemalt 11.07.2023. Kostja pakkus endiselt hagejale kompromissi võimalust, selliselt, et kostja

tasub hagejale 927,52 eurot. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 3968,14 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Hagiavalduse kohaselt Aktiva Finants OÜ ja G. S. sõlmisid 12.05.2022 võlatunnistuse ning

võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (dtl 32), mille kohaselt võlgneb kostja

hagejale kokku 3367,75 eurot , millest põhisumma 1821,84 eurot, viivis 1385,01 eurot, intress 160,90

eurot.

3(4)

8. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et tsiviilasjas nr 2-21-11975 on Tallinna Ringkonnakohus

toonud esile, et kui tegemist on võlatunnistusega, mille aluseks olev algne kohustus või tunnustatud

võlg on tekkinud tarbijakrediidilepingu raames, tuleb kohtul võlatunnistuse kehtivust hinnates

arvestada mh tarbijakrediidilepingut reguleerivaid imperatiivseid sätteid. VÕS § 421 järgi on

tarbijakrediidilepingute ja sellega seonduvate lepingute korral seadusest sätestatust tarbija kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Juhul, kui algne võlg tekkis tarbijakrediidilepingust, ei saaks

võlatunnistusega välistada selliste vastuväidete esitamist, mille välistamine ei ole VÕS § 421 kohaselt

võimalik. Sel juhul tuleb lisaks kontrollida võlatunnistuse kehtivust osas, milles see on kostja kahjuks

vastuolus tarbijakrediidilepingut reguleerivate imperatiivsete sätetega.

9. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vajalik kontrollida ka võlatunnistuse puhul seda, kas võlatunnistus

saab olla kehtiv või võib tarbijal eksisteerida tarbijakrediidilepingut reguleerivatest imperatiivsetest

sätetest tulenevalt siiski vastuväiteid, mille esitamist VÕS § 421 kohaselt välistada ei saa ning mis

võivad lõppjärgus viia võlatunnistuse tühisuseni.

10. Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu

tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata.

11. Hoolimata kohtu selgitustest ei esitanud hageja kohtule informatsiooni võlatunnistuse aluseks

oleva tarbijakrediidilepingu tingimuste ja krediidiandmisega seonduvate asjaolude kohta.

12. Selle asemel esitas hageja kohtule rea täiendavaid õiguslikke argumente, mille eesmärgiks on

veenda kohut, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus ning sellise võlatunnistuse

puhul ei ole kohtul õigust kontrollida võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet. Hageja hinnangul

välistab see tarbijakrediidilepingu sätete kohaldatavuse.

Kohus nende seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et need on vastuolus ülaltoodud kohtupraktika ja

õiguspõhimõtetega. Ka ei nõustu kohus, et hageja poolt nõude alusena esitatud võlatunnistus oleks

käsitletav

konstitutiivse

võlatunnistusena.

Vastupidine

seisukoht

on

vastuolus

senise

kohtupraktikaga, milles on sarnaseid võlatunnistusi käsitletud pigem deklaratiivse võlatunnistusena.

Ka viitab kõnealune dokument selgelt varasema võlgnevuse tunnistamisele (vt dtl 31). Samuti ei saa

kohus nõustuda hagejaga, et konstitutiivse võlatunnistusega peaks justkui saama mööda hiilida

tarbijakrediidi imperatiivsete sätete kehtivusest.

13. Kohus hoiatas hagejat, et informatsiooni mitte andmise korral lähtub kohus eeldusest, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud (dtl 53).

14. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

15. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

16. Esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on Inbank AS-lt saanud laenu summas 2000 eurot ning

krediidiandjale on ta tagasimakseid teinud kokku summas 272,22 eurot (dtl 71). Lisaks on kostja

teinud tagasimakseid hagejale summas 894,32 eurot (dtl 51). Põhinõude suuruseks kujuneb seega

833,46 eurot (2000-272,22-894,32), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

4(4)

17. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist alates 13.06.2022 kuni põhivõla

tasumiseni.

18. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 13.06.2022 – 01.11.2022 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 25,94 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses.

20. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 2 kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või

suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

21. Kostja pakkus hagejale korduvalt kompromissi sõlmimist summas 927,52 eurot, mis on hagi

rahuldamise ulatusega sarnane, seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta

hageja kanda.

22. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning kostjal ei olnud käesolevas

menetluses ka lepingulist esindajat, seega võib eeldada, et kostjal käesolevas menetluses

menetluskulud puuduvad. Tulenevalt eeltoodust puuduvad hagejalt kostja kasuks välja mõistetavad

menetluskulud.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik