2-20-19094/74 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2023 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-19094

Tsiviilasi

Scand Finance OÜ hagi Latesto Trade OÜ vastu

nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Scand Finance OÜ (registrikood 14243338,

asukoht Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn);

Hageja lepingulised esindajad: advokaat Katrin Paulus

(e-post: katrin.paulus@emerald.legal) ja advokaat

Kristjan Kers (e-post: kristjan.kers@emerald.legal)

Kostja: Latesto Trade OÜ (registrikood 14043906,

asukoht Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar

Lind (e-post: kaspar.lind@attela.ee);

Asja läbivaatamine

21.01.2022 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja esimene alternatiivne nõue tunnustada hageja Scand

Finance OÜ nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg

1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena summas 619 376,05 eurot summas, mis

on kaetud xxx kinnistul pandiõigusega kaetud esemete väärtusega ning PankrS

§ 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 619 376,05 eurot

ülejäänud osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena.

3. Rahuldada osaliselt hageja alternatiivne nõue ning tunnustada hageja Scand

Finance OÜ nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg

1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 574 304,26 eurot.

4. Jätta Scand Finance OÜ hagi Latesto Trade OÜ vastu 7167,33 euro suuruse

nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbi

vaatamata.

Menetluskulude jaotus

5. Tsiviilaja menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses

kostja kanda.

6. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

177 lg 2 sätestatud korras

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Scand Finance OÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohule Latesto Trade OÜ vastu hagi,

milles palus kohtul:

-

tunnustada hageja nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses:

-

esimese alternatiivina:

-

PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena summas 619 376,05 eurot

summas, mis on kaetud xxx kinnistul pandiõigusega kaetud esemete väärtusega ning

-

PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 619 376,05 eurot ülejäänud

osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena;

-

teise alternatiivina PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 619

376,05 eurot;

-

jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 17.08.2020 kuulutas maakohus määrusega välja

Käitleja OÜ (end Latesto Ringkäitlus OÜ; edaspidi nimetatud ka pankrotivõlgnik) pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Raivo Piirla.

3. 18.10.2020 esitas BLRT Grupp AS pankrotihaldurile nõudeavalduse tunnustada tema

nõuet kostjate vastu PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena summas 619

376,05 eurot (nõue on tagatud kostja varaga (hageja teostab üürileandja pandiõigust), mis

asub hageja kinnisasjal), ning PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas

619 376,05 eurot ülejäänud osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena.

4. 25.11.2020 loovutas BLRT Grupp AS oma nõude hagejale (reg nr 14243338), samal

kuupäeval loovutas hageja osa sellest nõudest (20 000 eurot) edasi omakorda A&A Recycling

OÜ-le. 25.11.2020 esitas kostja pankrotihaldurile PankrS § 101 lg 2 järgse kirjaliku

vastuväite, milles vaidles hageja nõudele peaaegu täies ulatuses vastu, leides et hageja:

tasumata üürinõue ei ole põhjendatud summas 14 400 eurot; viivisenõue ei ole põhjendatud

summas 7 919,02 eurot; leppetrahvinõue summas 39 240 eurot ei ole põhjendatud;

leppetrahvi ületav kahju kinnistu lepingule vastavasse seisu viimata jätmise eest summas 550

619,70 eurot ei ole põhjendatud.

5. Hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 20.12.2017 xxx (edaspidi: üüripind) üürilepingu, mille

kohaselt sai pankrotivõlgnik enda valdusse üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri

summas 7200 eurot (sh KM) koos kõrvalkuludega. Hageja ütles 09.06.2020 üürilepingu üles

pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu. Oluline lepingurikkumine kokkuvõtvalt

selles, et pankrotivõlgnik hilines üürilepingus sätestatud maksete tasumisega üle 30 päeva

ning asus üüripinda prügiga risustama hoolimata sellest, et ütles ise 23.04.2020 üürilepingu

üles ja pidi üüripinna vabastama 31.07.2020.

6. Pankrotivõlgniku üürivõlgnevus on 21 597,33 eurot, millele lisanduvad viivised summas 7

919,02 eurot.

7. Üürilepingu p 7 kohaselt tagastab üürnik vara lepingu kehtivuse viimasel päeval ja vara

tagastamisega viivitamise korral tasub üürnik leppetrahvi viis protsenti (5%) 1 kuu üüri

summast (7200 * 0,05 = 360 eurot) iga tagastamisega viivitatud päeva eest. Võlausaldaja

andis korduvalt alates 2020. a juunikuu algusest võlgnikule ja võlgnikuga seotud

kolmandatele isikutele (eelkõige Latesto OÜ-le) võimaluse kinnistu koristamiseks ja sealt

jäätmete ära viimiseks. Pankrotivõlgniku leppetrahvi tasumise kohustus kujuneb järgnevalt:

10.06.2020 - 17.08.2020 – kokku 69 päeva arvestusega iga päev 360 eurot ehk kokku 24 840

eurot (vt ka PankrS § 107).

8. Tagastatava üüripinna mittevastavuse korral tasub üürnik leppetrahvi 2 kuu üüri ulatuses

(s.o 7200 * 2 = 14 400 eurot) ja hüvitab kahju, mida ei kata leppetrahv.

9. Võlgnik ega kolmandad isikud kinnistut koristama ei asunud, vaid esitasid üksnes näilikke

pakkumisi, mille alusel pole siiani ükski võlgnikuga seotud isik üüripinda koristama asunud.

10. Hageja sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga Scanwaste kinnistu koristamiseks. OÜ Scanwaste

nõustus koristama jäätmeid hinnaga 105 eurot / tonn (ilma KM). Hageja teatas – pärast

kuudepikkust üürileandja ja pankrotivõlgniku taga ootamist – 18.08.2020 e-kirjaga jäätmete

koristamise alustamisest. OÜ Scanwaste on kinnistut esitatud hinnapakkumise alusel

koristanud ning edastanud haldurile ka kinnistu koristamist kinnitavaid tõendeid.

11. Kokku on 14.10.2020 seisuga koristatud 984,74 tonni. Eeltoodud jäätmete äraveo ja

utiliseerimise hind oli 105* 984,74 = 103 397,70 eurot.

12. Kuna jäätmete koristamise käigus selgus, et jäätmete hulgas on ka teiste jäätmete

koodidega jäätmeid, tegi OÜ Scanwaste täiendava hinnapakkumise hinnaga 105 eurot / tonn.

13. 18.10.2020 koostas OÜ Scanwaste üüripinna ülevaatuse akti, milles fikseeriti 14.10.2020

seisuga kinnistul asuvate jäätmete kogused. Kokkuvõtvalt asub üüripinnal veel 4 396,4 tonni

jäätmeid, mille koristamine maksab 105 * 4 396,4 = 461 622 eurot.

14. Võlausaldaja on korduvalt nõudnud pankrotivõlgnikult üüripinna jäätmetest koristamist

ning üleandmist võlausaldajale ning hoiatanud üürileandja pandiõiguse teostamisest.

15. Hageja palub tunnustada tema nõuet esimese järgi nõudena summas 619 376,05 eurot, mis

koosneb järgmistest nõuetest pankrotivõlgniku vastu:



tasumata üür summas 21 597,33 eurot;



viivis tasumata üürilt arvestusega: üür, arve nr 36235 viivis 5 363,34 eurot ja üür, arve nr

37548 viivis 2 555,68 eurot;



leppetrahv summas 39 240 eurot: üüripinna tähtaegse tagastamise kohustuse rikkumine

perioodil 10.06.2020 - 17.08.2020-kokku 69 päeva arvestusega iga päev 360 eurot ehk

kokku 24 840 eurot ja tagastatava üüripinna mittevastavuse leppetrahv 14 400 eurot;



leppetrahvi ületav kahju kinnistu lepingule vastavasse seisu viimata jätmise eest: seni

koristatud jäätmed: 103 397,70 eurot ja koristamata jäätmete koristamise hind: 461 622

eurot, millest 14 400 eurot sisaldub leppetrahvis ja nõude jääk on 447 222 eurot.

Kostja seisukoht

16. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

17. Kostja vastuse kohaselt kostja esitas Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete

kaitsmisel hageja nõudele vastuväite 612 178,72 euro osas. Seega ei ole kostja hageja nõudele

7 167,33 euro ulatuses vastu vaielnud. Kostja vaidles vastu tasumata üüri nõudele 14 400 euro

suuruses summas, viivisenõudele 7 919,02 euro suuruses summas, leppetrahvinõudele 39 240

euro suuruses summas ja leppetrahvi ületava kahju nõudele 550 619,70 euro suuruses

summas.

18. Kostja vaidleb vastu hageja üürinõudele 14 400 euro osas, kuna hageja ei ole üürinõude

suuruse arvutamisel arvesse võtnud, et võlgnik on tasunud BLRT Grupp OÜ-le 20.12.2017.a

sõlmitud üürilepingu p 4.1 alusel tagatisrahana 14 400 eurot (tasutud kahes osas: 01.02.2018.

a 9400 eurot ning 02.02.2018. a 5000 eurot). Kuna üürileandjale makstud tagatisraha tuleb

võlgniku üürivõlast 21 597,33 eurot maha arvestada, ei ole hageja üürinõue 14 400 euro

ulatuses põhjendatud.

19. Põhjendatud ei ole viivisenõue summas 7 919,02 eurot.

20. Kuna hageja üürinõue ei ole 14 400 euro ulatuses põhjendatud, ei ole põhjendatud ka

selle summa tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis. Lisaks on hageja viivisenõue ka

valesti arvestatud, kuna hageja on võtnud arve nr 37548 tasumisega viivitatud aja eest viivise

arvestamise alguskuupäevaks 8.06.2020.a, kuid 20.12.2017.a sõlmitud üürilepingu p 3.4

kohaselt oli üürnik kohustatud maksma üüri üüripinna kasutamise kuu 20.-ks kuupäevaks.

Seega muutus üüri maksmise kohustus sissenõutavaks 20.06.2020.a. Kuna üüri maksmise

kohustus muutus sissenõutavaks 20.06.2020.a, on viivise arvestuse esimene päev

21.06.2020.a.

21. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ka põhjusel, et üürilepingus kokkulepitud

viivisemäär 0,5% kuus on ebamõistlikult kõrge. Kostja palub kohtul vähendada ebamõistlikult

suurt viivisenõuet mõistliku suuruseni.

22. Kostja vaidleb vastu hageja leppetrahvinõudele summas 39 240 eurot, kuna

leppetrahvinõude eeldused ei ole täidetud.

23. Käesoleval juhul ei ole eeltoodud leppetrahvinõude eeldused täidetud, kuna võlgnik ei ole

üüripinna tagastamise kohustust rikkunud. Üürilepingu p 7.2 kohaselt on üürnik kohustatud

üüripinna vabastamisega ja/või vara üleandmisega viivitamisel, sh vara osalisel tagastamisel

tasuma üürileandjale leppetrahvi 5% ühe kuu üüri summast iga tagastamisega viivitatud päeva

eest kuni vara tagastamiseni täies ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

võlgnik on viivitanud üüripinna üürileandjale tagastamisega. Kuna üürileandja võttis

üüripinna 5.06.2020.a enda valdusse, blokeerides ligipääsu kinnistule värava sulgemisega

trossi ja lukuga, on sellega üüripinna vabastamise ja üleandmise kohustus täidetud. Võlgnikul

ei olnud võimalik üürileandjale üle anda üüripinna valdust, mis oli juba üürileandja käes.

Seega ei ole hagejal alust nõuda võlgnikult üürilepingu p 7.2 alusel leppetrahvi.

24. Hagejal ei ole alust nõuda võlgnikult leppetrahvi ka üürilepingu p 7.5 alusel üüripinna

seisundi lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna üüripind on alates 5.06.2020.a

üürileandja valduses ja võlgnikul ei ole võimalik üüripinnale pääseda. Kuna võlgnikul ei ole

võimalik üürileandjast tuleneva asjaolu tõttu üüripinnale pääseda, ei või hageja sellele

rikkumisele tugineda ega nõuda võlgnikult selle eest leppetrahvi. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et üüripind ei vasta üürilepingu p-s 7.3 märgitud tingimustele ja üldse vajab

koristamist.

25. Kostjal leiab, et põhjendatud ei ole kahjunõue summas 550 619,70 eurot

26. Käesoleval juhul ei ole hageja kahjunõude eeldused täidetud, kuna võlgnik ei ole lepingut

rikkunud ja hageja ei ole tõendanud, et talle on üldse kahju tekkinud.

27. R R 18.08.2020.a e-kiri Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirlale on saadetud

üks päev pärast Harju Maakohtu poolt võlgniku pankroti väljakuulutamist 17.08.2020.a.

Hageja on märkinud, et selle kirjaga teatati võlgnikule pärast kuudepikkust ootamist jäätmete

koristamise alustamisest. Kuna võlgniku pankrotihaldurile teatati jäätmete koristamise

alustamisest 18.08.2020.a so. üks päev pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, on

nimetatud kulutuste näol tegemist pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõudega. Kuni 31.12.2020.a kehtinud PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kuna

hagejale on tekkinud väidetav kahju pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, ei ole hagejal

võimalik nõuda selle tunnustamist kuni 31.12.2020.a kehtinud PankrS § 106 lg 1 alusel.

28. OÜ Scanwaste 18.10.2020.a koostatud üüripinna ülevaatuse akt on koostatud pärast Harju

Maakohtu poolt võlgniku pankroti väljakuulutamist 17.08.2020.a ja tõendab samuti, et

jäätmete koristamine, juhul kui seda on tehtud, on toimunud pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist.

29. 9.06.2020.a koostatud inventuuri akt ei tõenda hageja väidet, et üüripinnal olid võlgniku

poolt ladustatud jäätmed, mis vajasid koristamist. Tegemist ei ole jäätmete, vaid ehituses

kasutatava materiaalset väärtust omava varaga. Sellele osutab ka asjaolu, et üürileandja BLRT

Grupp AS on teostanud üüripinnal asunud vara (sh väidetavate jäätmete) suhtes pandiõigust ja

on tänaseks selle vara suures osas juba ka võõrandanud.

30. Hageja väide, et OÜ Scanwaste on kinnistut esitatud hinnapakkumise alusel koristanud ja

14.10.2020.a seisuga on kinnistult koristatud 984,74 tonni jäätmeid, mille hind on 103 397,70

eurot, on täielikult tõendamata. Samas ei oma asjaolu, milliseid kulutusi on võlausaldaja

pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist teinud, pankrotimenetluses esitatud nõude

tunnustamise vaidluses õiguslikku tähendust, kuna tegemist on pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist tehtud kuluga, mille hüvitamise nõude tunnustamist ei ole hagejal võimalik

nõuda kuni 31.12.2020.a kehtinud PankrS § 106 lg 1 alusel. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad

pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid Pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu

ainult PankrS-s sätestatud korras. PankrS § 93 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal võimalik

esitada võlgniku pankrotimenetluses üksnes enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudeid.

Kuna hagejale on tekkinud väidetav kahju pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, ei ole

hagejal võimalik nõuda selle tunnustamist kuni 31.12.2020.a kehtinud PankrS § 106 lg 1

alusel.

31. Kuna võlgniku pankroti väljakuulutamisega 17.08.2020.a läks PankrS § 35 lg 1 p 2

kohaselt haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja PankrS § 35 lg 1 p 4 kohaselt kaotas

juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid, ei olnudki võlgnikul võimalik

pärast tema pankroti väljakuulutamist üürileandja nõuet täita.

32. Hageja on esitanud koos hagiga kohtule 24.11.2020.a nõude loovutamise lepingu, millega

hageja loovutas Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude osaliselt 20 000

euro suuruses summas A&A Recycling OÜ-le. Kuna hageja omandas nõude BLRT Grupp

AS-lt, kes esitas Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 619 346,05 euro suuruse nõude,

millest hageja loovutas 20 000 euro suuruse nõude A&A Recycling OÜ-le, ei saa hageja nõue

olla suurem kui 599 346,05 eurot.

33. Kostja vaidleb vastu väitele, et hageja nõue on osaliselt pandiga tagatud. Hageja ei ole

esitanud enda väite tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Samuti ei ole hageja selgitanud, mis on

pandiese ja millises osas on hageja nõue pandiga tagatud.

34. Kostja selgitab, et üürileandja BLRT Grupp OÜ teostas üüripinnal asunud vara suhtes

pandiõigust 5.06.2020.a, kui võlgniku võlgnevus üürileandjale (7 199,11 eurot) oli väiksem

kui üürilepingu alusel üürileandjale makstud tagatisraha suurus (14 400 eurot). Juhul, kui

üürileandja oleks arvestanud võlgniku võlgnevuse tagatisrahast maha, ei oleks võlgnikul

võlgnevust olnud. Seega ei olnud üürileandjal alust üürilepingut erakorraliselt üles öelda ega

pandiõigust teostada.

35. Kuna üürileandja eesmärgiks oli võlgnikku survestada ja üüripinnal asunud vara enda

valdusse võtta, esitas üürileandja võlgnikule tasumiseks arve nr 375487, millele märgitud

maksetingimus 10 päeva ja makse kuupäev 7.06.2020.a on vastuolus üürilepingu p-ga 3.4,

mille kohaselt on üürnik kohustatud maksma üüri üüripinna kasutamise kuu 20.-ks

kuupäevaks. Kuna üürileandja blokeeris 5.06.2020.a võlgniku sissepääsu üüripinnale, oli selle

tagajärjeks võlgniku majandustegevuse seiskumine ja pankrot. Seejuures oli võlgnik juba

23.04.2020.a avaldusega üürilepingu alates 31.07.2020.a erakorraliselt üles öelnud, kuna

üürnikul ei olnud COVID-19 pandeemilise leviku tõttu tekkinud takistustest ja nende mõjust

tulenevalt võimalik üürilepingust tulenevaid kohustusi täita ja üürileandja ei olnud nõus

võlgniku ettepanekuga üürilepingu tingimusi muuta.

36. Kuna üürileandjal BLRT Grupp AS-l ei olnud alust üürilepingut erakorraliselt üles öelda

ega üüripinnal asunud vara suhtes pandiõigust teostada, ei ole hageja nõue pandiga tagatud

ega kuulu tunnustamisele esimese järjekoha nõudena.

Kohtuotsuse põhjendused

37. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

38. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja ja Käitleja OÜ, end nimega Latesto Ringkäitlust OÜ, edaspidi pankrotivõlgnik

sõlmisid 20.12.2017 xxx (edaspidi: üüripind) üürilepingu, mille kohaselt sai pankrotivõlgnik

enda valdusse üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri summas 7200 eurot (sh KM)

koos kõrvalkuludega (I kd tl 19-25).



Pankrotivõlgnik ütles 23.04.2020 üürilepingu üles erakorraliselt alates 01.08.2020 (I kd tl

28-29).



Hageja ütles 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu

ja kohustas pankrotivõlgniku üüripinna vabastama hiljemalt 10.06.2020 (I kd tl 26-27).



Kostja teostas kinnistul omaabi korras 05.06.2020 üürileandja pandiõigust. 05.06.2020

suleti trossiga kinnistu värav ja blokeeriti nii hagejal kui ka Latesto Ringkäitlus OÜ-l ja

kõikidel teistel isikutel juurdepääs kinnistule ning seal asuvatele esemetele.



17.08.2020 kuulutas maakohus määrusega välja Käitleja OÜ (end Latesto Ringkäitlus

OÜ; edaspidi nimetatud ka pankrotivõlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Raivo

Piirla.



18.10.2020 esitas BLRT Grupp AS pankrotihaldurile nõudeavalduse tunnustada tema

nõuet kostjate vastu PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena summas 619

376,05 eurot (nõue on tagatud kostja I varaga (hageja teostab üürileandja pandiõigust), mis

asub hageja kinnisasjal), ning PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas

619 376,05 eurot ülejäänud osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena (I kd tl 7-10).



25.11.2020 loovutas BLRT Grupp AS oma nõude hagejale (reg nr 14243338), samal

kuupäeval loovutas hageja osa sellest nõudest (20 000 eurot) edasi omakorda A&A

Recycling OÜ-le (I kd tl 11-14).



25.11.2020 toimus Käitleja OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek ja 25.11.2020

esitas kostja pankrotihaldurile PankrS § 101 lg 2 järgse kirjaliku vastuväite, milles vaidles

hageja nõudele summas 612 178,72 eurot, leides, et hageja: tasumata üürinõue ei ole

põhjendatud summas 14 400 eurot; viivisenõue ei ole põhjendatud summas 7 919,02 eurot;

leppetrahvinõue summas 39 240 eurot ei ole põhjendatud; leppetrahvi ületav kahju kinnistu

lepingule vastavasse seisu viimata jätmise eest summas 550 619,70 eurot ei ole põhjendatud.

Seega ei ole kostja hageja nõudele summas 7 167,330 eurot vastu vaielnud.

39. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku

või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on

kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

40. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal

alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete

kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded

esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise

rahuldamisjärgu nõuded.

41. Hagi on esitatud kohtule 28.12.2022. Seega on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult

jääb kohtul üle tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud.

42. Hageja on palunud tunnustada hageja nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotmenetluses

esimese alternatiivina:



PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena summas 619 376,05 eurot

summas, mis on kaetud xxx kinnistul pandiõigusega kaetud esemete väärtusega ning



PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 619 376,05 eurot ülejäänud

osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena;



teise alternatiivina PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 619

376,05 eurot.

43. Hageja nõue koosneb järgmistest nõuetest pankrotivõlgniku vastu:



tasumata üür summas 21 597,33 eurot;



viivis tasumata üürilt arvestusega: üür, arve nr 36235 viivis 5 363,34 eurot ja üür, arve nr

37548 viivis 2 555,68 eurot;



leppetrahv summas 39 240 eurot: üüripinna tähtaegse tagastamise kohustuse rikkumine

perioodil 10.06.2020 - 17.08.2020-kokku 69 päeva arvestusega iga päev 360 eurot ehk kokku

24 840 eurot ja tagastatava üüripinna mittevastavuse leppetrahv 14 400 eurot;



leppetrahvi ületav kahju kinnistu lepingule vastavasse seisu viimata jätmise eest: seni

koristatud jäätmed: 103 397,70 eurot ja koristamata jäätmete koristamise hind: 461 622 eurot,

millest 14 400 eurot sisaldub leppetrahvis ja nõude jääk on 447 222 eurot.

44. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja nõudele summas 7 167,33 eurot

vastu vaielnud. Seega tuleb hagi 7167,33 euro nõudes jätta läbi vaatamata.

45. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 24.11.2020.a nõude loovutamise lepinguga hageja

loovutas Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude osaliselt 20 000 euro

suuruses summas A&A Recycling OÜ-le. Kuna hageja omandas nõude BLRT Grupp AS-lt,

kes esitas Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 619 346,05 euro suuruse nõude, millest

hageja loovutas 20 000 euro suuruse nõude A&A Recycling OÜ-le, ei saa hageja nõue olla

suurem kui 599 346,05 eurot

Üürivõla nõue

46. Hageja on esile toonud, et hageja ütles 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku

olulise lepingurikkumise tõttu. Oluline lepingurikkumine seisnes kokkuvõtvalt selles, et

pankrotivõlgnik hilines üürilepingus sätestatud maksete tasumisega üle 30 päeva ning asus

üüripinda prügiga risustama hoolimata sellest, et ütles ise 23.04.2020 üürilepingu üles ja pidi

üüripinna vabastama 31.07.2020. Hageja väitel pankrotivõlgnik võlgneb hagejale kokku 21

597,33 eurot, millel lisanduvad viivised summas 7 919,02 eurot.

47. Kostja vaidles vastu hageja üürinõudele 14 400 euro osas, kuna hageja ei ole üürinõude

suuruse arvutamisel arvesse võtnud, et võlgnik on tasunud BLRT Grupp OÜ-le 20.12.2017.a

sõlmitud üürilepingu p 4.1 alusel tagatisrahana 14 400 eurot (tasutud kahes osas: 01.02.2018.

a 9400 eurot ning 02.02.2018. a 5000 eurot. Kuna üürileandjale makstud tagatisraha tuleb

võlgniku üürivõlast 21 597,33 eurot maha arvestada, ei ole hageja üürinõue 14 400 euro

ulatuses põhjendatud.

48. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama

paragrahvi lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja lg 6 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 281 kohaselt üürilepinguga kohustub üks

isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

49. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 20.12.2017 Kiltri

12, Maardu (edaspidi: üüripind) üürilepingu, mille kohaselt sai pankrotivõlgnik enda valdusse

üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri summas 7200 eurot (sh KM) koos

kõrvalkuludega. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et hageja ütles 09.06.2020 üürilepingu

üles pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja väitel oluline lepingurikkumine

seisnes kokkuvõtvalt selles, et pankrotivõlgnik hilines üürilepingus sätestatud maksete

tasumisega üle 30 päeva ning asus üüripinda prügiga risustama hoolimata sellest, et ütles ise

23.04.2020 üürilepingu üles ja pidi üüripinna vabastama 31.07.2020. Vaidlust pole selle üle,

et hageja on esitanud pankrotivõlgnikule 11.03.2020 arve nr 36235 summas 7199,11 eurot

maksetähtajaga 21.03.2020 ja 28.05.2020 arve nr 37548 summas 14 398,22 eurot

maksetähtajaga 07.06.2020. Pankrotivõlgnikul on eelnimetatud arvetest tulenev

üürivõlgnevus (põhivõlgnevus) hageja ees 21 597,33 eurot.

50. Hageja leiab, et kuna pankrotivõlgnik rikkus üürilepingut, kui jättis üüripinnale eriti

suures koguses jäätmeid ajal, kui ta oli ise üürilepingu lõpetanud, üürimaksed võlgu ja pidi

hoopis üüripinna vabastama, siis esinesid hagejal eeldused üürilepingu p 4.4 alusel jätta

tagatisraha endale ja järelikult ei ole võimalik tagatisraha tasaarvestuseks kasutada.

51. Kohus tuvastab, et 20.12.2017 üürilepingu punkt 4.4. sätestab, et üürileandja võib pöörata

tagatisraha enda omandisse muuhulgas juhul, kui üürnik keeldub lepingu täitmisest (nt lahkub

ruumidest enne lepingu tähtaja möödumist) või kui üürileandja ütleb lepingu üles üürnikust

sõltuval põhjusel, eelkõige kui üürnik ei tasu üüri või muul viisi rikub oluliselt lepingut.

52. VÕS §-s 308 sätestatud tagatisraha mõistest tulenevalt on tagatisraha eesmärgiks tagada

üürileandjale lepingust tulenevate nõuete täitmine. Vaidlusaluse üürilepingu pooled on

lepingu p-s 4.1 kokku leppinud, et üürnik tasub üürileandjale tagatisraha lepingust tulenevate

nõuete tagamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei või tagatisraha lihtsalt endale jätta,

vaid sellega loetakse võlgniku kohustus tagatisraha ulatuses täidetuks. Hageja käsitlus, mille

kohaselt võib üürileandja tagatisraha üürniku poolse lepingurikkumise korral lihtsalt endale

jätta, on tagatisraha eesmärgiga vastuolus. Hageja käsitluse kohaselt oleks tagatisraha

leppetrahv, mida see ei ole. VÕS § 158 lg-st 1 tulenevalt peavad lepingupooled leppetrahvis

sõnaselgelt kokku leppima.

53. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud ei ole tasumata üüri nõue

summas 14 400 eurot, sest üürileandjale makstud tagatisraha tuleb võlgniku üürivõlast

summas 21 597, 33 eurot maha arvestada. Seega on põhjendatud hageja tasumata üüri nõue

summas 7197,33 eurot (21597,33-14 400).

54. Hageja on arvestanud tasumata üürivõlalt summas 21 597,33 eurot viivist 7919,02 eurot.

Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja üürinõue ei ole põhjendatud 14 400 euro ulatuses, siis

ole põhjendatud ka selle summa tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis. Samuti nõustub

kohus kostjaga, et hageja viivisenõue on valesti arvestatud, kuna hageja on võtnud arve nr

37548 tasumisega viivitatud aja eest viivise arvestamise alguskuupäevaks 8.06.2020.a, kuid

20.12.2017.a sõlmitud üürilepingu p 3.4 kohaselt oli üürnik kohustatud maksma üüri

üüripinna kasutamise kuu 20.-ks kuupäevaks. Seega muutus üüri maksmise kohustus

sissenõutavaks 20.06.2020.a. Seega on viivise arvestuse esimene päev 21.06.2020.a. VÕS §

113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikul viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Seega on hagejal viivisenõue põhivõlgnevuselt summas 7197,33 eurot alates

21.06.2020 kuni 17.08.2020 (Käitleja OÜ pankroti väljakuulutamine).

55. Samuti vaidleb kostja hageja viivisenõudele vastu ka põhjusel, et üürilepingus

kokkulepitud viivisemäär 0,5% kuus on ebamõistlikult kõrge. Samuti palun kostja

viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni.

56. Kõigepealt kohus märgib, et üürilepingu on kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas.

Kohus ei nõustu kostjaga, et üürilepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas oleks

ebamõistlikult kõrge. Kohus leiab, et kuna tegemist on majandustegevuse tegutsevate

juriidiliste isikutega, siis ei saa kokku lepitud viivisemäära pidada erakordseks. Kohtul tuleb

viivisenõude vähendamisel arvestada eelkõige võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust,

võlausaldaja õiguslike huve ja võlgniku ning võlausaldaja majandusliku seisundit (VÕS § 113

lg 8 ja § 162 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi väide ega esitanud ühtegi

tõendit, millest nähtuvalt võiks viivisenõude vähendamine olla põhjendatud.

57. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud summas 2087,23

eurot (viivitatud päevi kokku 58, viivise summa päevas 35,98665 eurot, vt

viivisekalkulaator.ee).

58. Seega on hagejal pankrotivõlgniku vastu üürilepingust tuleneva nõue summas 9284,56

eurot, mis koosneb tasumata üürist summas 7197,33 euro ja viivistest 2087,23 eurot

Leppetrahvi nõue

59. Hageja tugineb sellele, et tal on pankrotivõlgniku vastu leppetrahvi nõue summas 39 240

eurot. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude nii seoses pankrotivõlgniku poolt üüripinna

tagastamise kohustuse rikkumisega perioodil 10.06.2020-17.08.2020 summas 24 840 eurot

kui tagastatava üüripinna mittevastavusega summas 14 400 eurot.

60. Kohus tuvastab, et üürilepingu ülesütlemise avalduses on üürileandja avaldanud

üürnikule, et nõuab leppetrahvi nii vara tagastamisega viivitamise kui ka vara seisundi

mittevastavuse tõttu (I kd tl 26-27). Konkreetset leppetrahvi summat ega kuupäeva, millal

leppetrahv tasuda tuleb avalduses märgitud ei olnud. Ka ei ole kohtule esitatud ühtegi muud

dokumenti, millest nähtuks, et üürnikule oleks konkreetne leppetrahvi nõue edastatud. Seega

saab kohus 09.06.2020 avalduses märgitut käsitleda kui teadet leppetrahvi nõudeõiguse

kasutamise kohta VÕS § 159 lg 2 mõttes, mitte kui leppetrahvi nõuet ennast.

61. Kohus selgitab, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud

järgmised üldised eeldused:

1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

62. Hageja väitel ütles ta 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku olulise

lepingurikkumise tõttu ja üürnik pidi üüripinna vabastama 10.06.2020 (I kd tlk 26-27).

Pankrotivõlgniku leppetrahvi tasumise kohustus kujuneb järgnevalt: 10.06.2020 - 17.08.2020

– kokku 69 päeva arvestusega iga päev 360 eurot ehk kokku 24 840 eurot (vt ka PankrS §

107). Kostja vaidleb vastu hageja leppetrahvinõudele summas 24 840 eurot, kuna kostja väitel

ei ole pankrotivõlgnik üüripinna tagastamise kohustust rikkunud.

63. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas pankrotivõlgnik on üüripinna tagastamise

kohustust rikkunud.

64. Kohus tuvastab, et 20.12.2017 üürilepingu punkti 7.1. kohaselt üürnik peab tagastama

vara üürilepingu kehtivuse viimasel kuupäeval. Üürilepingu punkt 7.2 kohaselt üüripinna

vabastamisega ja /või vara üleandmisega viivitamisel, sh vara osalisel tagastamisel on üürnik

kohustatud tasuma üürileandjale leppetrahvi viis protsenti (5%) 1 kuu üüri summast iga

tagastamisega tagastamise viivitatud päeva eest kuni vara tagastamiseni täies ulatuse.

65. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 5.06.2020 võttis üürileandja üüripinna enda valdusse,

blokeerides ligipääsu kinnistule värava sulgemise ja trossi ning lukuga. Sellega blokeeriti nii

pankrotivõlgnikul kui kolmandatel isikutel juurdepääs kinnistule ja seal asuvatele esemetele.

Kohus leiab, et sellega on üürniku poolt üüripinna vabastamise ja üleandmise kohustus

täidetud ja üüripind on 05.06.2020 üürileandjale üle antud. Üüripinna tagastamise kohustuse

rikkumisega on tegemist kui üüripind on veel üürniku valduses. Kuna käesoleval juhul on aga

üüripind üürileandja poolt võetud 05.06.2020 enda valdusesse, siis ei saa üürileandja

üürnikule ette heita, et üüripinna üleandmise kohustuse rikkumist ja sellega seoses ei saa

üürileandja üürnikult leppetrahvi nõuda. Eeltoodus tulenevalt on alusetu hageja leppetrahvi

nõue pankrotivõlgniku vastu summas 24 840 eurot.

Kahju hüvitamise nõue

66. Hageja on esitanud pankrotivõlgniku vastu leppetrahvi nõude seoses tagastatava üüripinna

mittevastavusega summas 14 400 eurot. Samuti on hageja esitanud kahju hüvitise nõude

summas 550 619,70 eurot. Hageja väitel pankrotivõlgnik ei vabastanud üüripinda ega

koristanud ära üüripinnale ladustatud jäätmeid ning vaatamata üürileandja korduvatest

nõudmistest ei ole üüripinda üürilepingujärgsesse seisu viinud, siis üürileandja ise peab

üüripinna puhastama. Hageja kahju seisneb järgnevas: seni koristatud jäätmete koristamise

hind 103 397,70 eurot ja koristamata jäätmete koristamise hind 461 622 eurot, millest 14 400

eurot sisaldub leppetrahvis ja nõude jääk on 447 222 eurot.

67. Kostja leiab, et hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud kuna pankrotivõlgnik ei ole

lepingut rikkunud ja hageja ei ole tõendanud, et talle oleks üldse kahju tekkinud.

68. Kohus selgitab, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui

on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2)

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

69. Kohus tuvastab, et 20.12.2017 üürilepingu punkt 7.3 kohaselt üürniku poolt üürileandjale

tagastavad üüripinnad ja vara peavad olema üürnikule üüripinna üleandmisel koostatud

üleandmise- vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist. Kohus

tuvastab, et üürilepingu punkt 7.5 kohaselt üüripinna punktis 7.3 nimetatud seisundile mitte

vastamisel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi kahe kuu üüri ulatuses ja kahju

hüvitamist, kui kahju ületab leppetrahvi suurust.

70. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et üüripind ei vasta üürilepingu p-s 7.3 märgitud

tingimustele ja üldse vajab koristamist.

71. Seega tuleb järgnevalt kohtul tuvastada, kas üüripind vastas üüriandjale tagastamise ajal

üürilepingu p-s 7.3 märgitud tingimustele.

72. Kohus tuvastab, et 09.06.2020 on üürileandja ja pankrotivõlgniku poolt koostatud akt,

millest nähtub, et üüripinnal asus 300 tonni puidujäätmeid (ehituspuit) ning 300 tonni

mineraalseid jäätmeid, samuti muud liiki jäätmeid nagu puiduhake, ehitusjääde, sorteerimata

jäätmed, sorteerimata papp jakile (sh pressitud kile ja papp) (I kd tl 39-41). Kohtule on

esitatud pildid üüripinna seisukorra kohta 09.06.2020 seisuga (I kd tl 63-78) ja 17.08.2020

seisuga (I kd tl 42-62). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et üürileandja andis

pankrotivõlgnikule risustatud üüripinna.

73. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et pankrotivõlgnik ei

tagastanud üürilepingu eset üürileandjale üürilepingu punktis 7.3 kokkulepitud seisundis

(sellel asusid pankrotivõlgniku jäätmed). Seega rikkus pankrotivõlgnik üürilepingu punkti

5.1.19, mis sätestab, et üürniku kohustub lepingu lõppemisel tagastama üüripinna ja vara

seisundis, mis vastab nende sihtotstarbele vastavalt lepingule, arvestades normaalset kulumit.

Pole võimalik, et üürnik võib tagastada üüripinna sellises koguses jäätmetega.

74. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu

üürilepingu punktist 7.5 tulenev leppehtravi nõue summas 14 000 eurot kuna üüripind ei

vastanud üürilepingu lõppemisel üürilepingu punktis 7.3 nimetatud seisundile.

75. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu

leppetrahvi nõue 14 000 eurot.

76. Kuna hagejal on pankrotivõlgniku vastu lisaks leppetrahvi nõudele ka kahju nõue, siis

tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas üürileandjale on tekkinud kahju.

77. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu.

78. Kohtule esitatud saatelehtedega on tõendatud, et pankrotivõlgnik võttis aprillis ja mais

2020 üürpinnale vastu kümnete tonnide kaupa ehitusjäätmeid, puitu, puitpakendeid jne (II kd

tl 115-190). Kohtule esitatud pankrotivõlgniku 2018 ja 2019 aasta jäätmearuannetest nähtub,

et pankrotivõlgniku poolt vastu võetud jäätmed ületasid kordades jäätmete väljaminekut.

Pankrotivõlgniku 2018 aasta jäätmearuandest nähtuvalt pankrotivõlgnik võttis jäätmeid

üksnes vastu, jäätmete täielik väljaviimine puudub. 2018. aasta jooksul puidujäätmeid

(jäätmekoodiga 17 02 01) ladustati umbes 1000 tonni ning ehitus- ja lammutusprahti

(jäätmekoodiga 17 09 01) ladustati umbes 300 tonni. 2019 aasta jäätmearuanne näitab küll

teatud jäätmete väljaminekut, kuid jäätmete laoseis on ka 2019 aasta lõpus suur. 2019.aasta

jooksul võeti vastu üle 3000 tonni ehitus- ja lammutusprahti (jäätmekoodiga 17 09 04), kuid

väljaminekud antud jäätmeliigi kohta nimetatud aastal täielikult puuduvad (III kd tl 18-22).

04.09.2020 objekti kontrollimise protokollis ja sellele lisatud piltidest nähtub, et kinnistul

asuvad ulatuslikud jäätmehunnikud (III kd tl 48-65). Kohtule esitatud Tallinna Jäätmete

Taaskasutuskuse 24.08.2020 vastusest nähtub, et pankrotivõlgnikul ei olnud kokkuleppeid

jäätmete utiliseerimiseks (II kd tl 62).

79. Hageja on selgitanud, et kuna võlgnik ega kolmandad isikud ei asunud kinnistut

koristama, siis sõlmis hageja töövõtulepingu OÜ-ga Scnawaste kinnistu koristamiseks. Kohus

tuvastab, et OÜ Scanwaste nõustus koristama jäätmeid hinnaga 105 eurot/ tonn (ilm

käibemaksuta) (I kd tl 32-33). Kohtule esitatud saatelehtedest nähtuvalt on OÜ Scanwaste

14.10.2022 seisuga koristanud 984,74 tonni jäätmeid (II kd 6-52). Seega oli eelnimetatud

jäätmete äraveo ja utiliseerimise hind 105x984,73 = 103 397,70 eurot, mille on üürileandja

OÜ-le Scanwaste tasunud.

80. Kohus tuvastab, et 18.10.2020 on koostatud üüripinna ülevaatuse akt, milles on

fikseeritud 14.10.2020 seisuga kinnistul asuvate jäätmete kogused. Nimetatud akti kohaselt on

xxx kinnistul 14.10.2020 seisuga kokku 4396,4 tonni jäätmeid. OÜ Scanwaste tegi täiendava

hinnapakkumise hinnaga 105 eurot/tonn seoses sellega, et jäätmete koristamise käigus selgus,

et jäätmete hulgas on ka teiste jäätmete koodidega jäätmeid (I kd tl tlk 37-38). Seega oli

14.10.2020 seisuga kinnistul Kiltri tee 12 ladustatud jäätmeid kokku 4296,4 tonni, mille

koristamine maksab 105x4396,4= 461 622 eurot.

81. Kostja on küll hageja kahju nõudele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid,

et xxx kinnistul olnud jäätmete kogus oleks väiksem kui hageja väidab, tegemist ei ole

jäätmete, vaid ehituses kasutatava materiaalset väärtust omava varaga või et xxx kinnistul olevaid

jäätmeid oleks võimalik koristada madala hinnaga kui hageja seda väidab.

82. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale on tekkinud kahju ulatuses, mis

vastab jäätmete koristamiseks vajalikele kulutustele, so kokku 550 619,70 eurot.

83. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada isik olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnimetatud norm sätestab kahju täieliku

hüvitamise põhimõtte. VÕS § 127 lg-st 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg. Juhul kui pankrotivõlgnik oleks enda kohustust täitnud ja

tagastanud üürilepingu eseme üürileandjale üürilepingu punktis 7.3 kokkulepitud seisundis,

siis ei oleks üürileandjale tekkinud kohustust kinnistul asuvate jäätmete koristamiseks ja

üürileandjale ei oleks tekkinud kahju jäätmete koristamiseks tehtud kulutuste näol.

84. VÕS § 127 lg 2 kohaselt tuleb arvestada rikutud kohustuse eesmärki. Käesoleval juhul on

selge, et üürilepingus kokkulepitud pankrotivõlgniku kohustus tagastada üüripind selle

vastuvõtmise järgses seisus peab kaitsma üürileandja õigust võtta temale kuuluv ese ilma

takistusteta ise kasutusse või anda see kolmanda isiku kasutusse.

85. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. JääS

§ 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada maksimaalset 3 aastat, mistõttu oli üürileandja

poolt jäätmete likvideerimine üüripinnalt vajalik seadusrikkumise vältimiseks. Üle kolme

aasta jäätmete ladustamisel muutub vastav ala ebaseaduslikuks prügilaks (JäätS § 34 lg 3 p2),

millega omakorda kaasneb saastetasu maksmise kohustus jäätmete ladustamise eest. Kuna

pankrotivõlgniku põhitegevusalaks oli jäätmekäitlus, siis pidi pankrotvõlgnik olema teadlik

eelnimetatud normidest ja sellest, et jäätmed tuleb igal juhul üüripinnalt likvideerida.

Eeltoodust tulenevalt pankrotivõlgnik pidi ette nägema, et kui ta jätab jäätmed koristamata,

tekib üürileandjale kahju, sest üürileandja peab need jäätmed ise ära koristama.

86. Kostja leiab, et kuna prügi koristamine on toimunud pärast Käitleja OÜ pankroti

väljakuulutamist 17.08.2020 ja koristamiseks on tehtud kulud pärast Käitleja OÜ pankroti

väljakuulutamist, siis on hagejale tekkinud väidetav kahju pärast pankroti väljakuulutamist,

mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda selle tunnustamist kuni 31.12.2020 kehtinud PankrS §

106 lg 1 alusel.

87. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad esitatud oma nõuded pärast

pankroti väljakuulutamist ainult PankrS-s sätestatud korras. Kuni 31.12.2020 kehtinud PankrS

§ 93 lg-st 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevas tulenevalt on võlausaldajal võimalik esitada

pankrotimenetluses üksnes enne pankroti väljakuulutamist.

88. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejal ei ole võimalik nõuda oma kahju nõude

tunnustamist kuni 31.12.2020 kehtinud Pankrs § 106 lg 1 alusel. Kohus leiab, et kuna

pankrotivõlgnik rikkus üürilepingut ja ei tagastanud üürilepingu eset üürileandjale üürilepingu

punktis 7.3 kokkulepitud seisundis ja üürilepingu esemel asusid pankrotivõlgniku jäätmed,

mida üürileandja pidi hakkama üürilepingu esemelt likvideerima, siis tekkis üürileandjal

kahju enne Käitleja OÜ pankroti välja kuulutamist.

89. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamise ajal oli jäätmete koristamisest tulenev nõue

sissenõutav. Nimelt, VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Riigikohus on antud sätte ja tulevikus kantavate kulude kohta märkinud

järgmist: „Samas sätestab VÕS § 128 lg 3 hüvitatava otsese varalise kahjuna ka tulevikus

tekkivat kahju ja kolleegium on lisaks selgitanud, et erandina muutub kahju hüvitamise nõue

sissenõutavaks ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel (nt jõustunud on isikut hüvitama

kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku vastu

lepinguga (vt viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-13, p 13). Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde. Ülaltoodut arvestades ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et

kuivõrd tagatislepingust tulenev negatiivne mõju ilmneb hagejate suhtes alles pärast seda, kui

on selgunud, millises ulatuses nende hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist saadud raha

arvel kostja põhinõue põhivõlgniku vastu rahuldatakse (st kahju pole veel tekkinud), siis ei

ole hagejate 3 nõue muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus ei ole sellise järelduse

tegemisel hinnanud, kas asjas esineb erandlikke asjaolusid (asjaolud, mille kohaselt on

hagejate kulutuste kandmine vältimatu), mis annavad alust asuda üldreeglist erinevale

seisukohale. Kolleegium osutab lisaks eespool viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud

Riigikohtu otsusele, milles asuti seisukohale, et kinnisasja omanikul, kes ei ole võlgnik, on

võimalik lõpetada hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu ka tasaarvestusega VÕS § 197 järgi.

Kolleegium märkis, et kinnisasja omaniku suhtes oleks ebaõiglane, kui ta hüpoteegipidaja

vastu nõude olemasolu korral ei saaks kasutada seda võlgniku vastu esitatud nõude

lõpetamiseks ja seega täitemenetluse lõpetamiseks. Tasaarvestada ei ole võimalik

hüpoteegipidaja nõuet hüpoteegi realiseerimiseks, küll aga saab selle rahuldamist vältida, kui

tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud (viidatud otsuse p 17).“ (RKTK 2-13-31650 p 11).

90. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul tuleb kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse osas

kohaldada viidatud erandit, kuna juba enne pankroti väljakuulutamist oli kindel, et hageja

peab kahju kandma. Kohus on eelnevalt välja toonud, et JäätS § 28 lg 7 kohaselt võib

jäätmeid ladustada maksimaalselt 3 aastat, mistõttu oli jäätmete likvideerimine üüripinnalt

vajalik seaduserikkumise vältimiseks. Üle kolme aasta jäätmete ladustamisel muutub vastav

ala ebaseaduslikuks prügilaks (JäätS § 34 lg 3 p 2). Lisaks sätestab Jääts § 28 lg 1 otsesõnu, et

jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud

nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Arvestades ka seda,

et pankrotivõlgnik oli 23.04.2020 ülesütlemise teates märkinud, et tal puudub majanduslik

võimekus jäätmed ära koristada (I kd tl 28-29) ning jäätmed asusid üürileandja kinnistul, siis

tuleb igal lähtuda kahjunõude sissenõutavuse hindamisel eelnevalt sätestatud erandist, sest

kahju kandmine oli üürileandja jaoks kindel.

91. Kostja on läbivalt menetluses väitnud, justkui pole hageja ega BLRT Grupp AS andnud

pankrotivõlgnikule enne pankrotti võimalust jäätmeid üüripinnalt ära koristada ning alles

18.08.2020 saatis R R e-kirja, kus teatas haldurile jäätmete koristamise alustamisest. Kohus

kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus tuvastab, et 08.06.2020 pankrotivõlgnikule saadetud e-

kirjas on A A kirjutanud jäätmete koristamisest, paludes esitada konkreetne plaan kinnistu

prügist puhtaks tegemiseks (I kd tlk80-80 pöördel). 17.06.2020 pankrotivõlgnikule saadetud

e-kirjas andis A A teada, et pankrotivõlgnik pole esitanud ühtegi ettepanekut ei prügi väljaveo

ega ka koristuskulude hüvitamise osas (I kd tl 82). Kohus tuvastab, et samale on viidanud

19.06.2020 pankrotivõlgnikule saadetud e-kirjas ka A F, paludes veelkord esitada konkreetne

ettepanek/plaan jäätmete koristamiseks või vastavate kulude hüvitamiseks). 02.07.2020 e-

kirjas tõstatas A F uuesti jäätmete koristamise teema, märkides mh järgmist: „Ladustasite

meie kinnistule 270 tunni jäätmeid. Oleme mitmel korral küsinud Teie käest ettepanekuid

prügi väljaveo korraldamiseks. Teie pole ühelegi päringule vastanud, küll aga kaasasite ühe

kuu möödudes adv R. Grünbergi, kes ei leidnud omakorda midagi teravameelsemat kui

avaldada, et Teie (ja Teie juhitav XX) ei tea kuidas Teie ja Teie juhitav LRK prügi koristate./

…/ Kui Teie ei vasta, arutame kinnistu ostjaga olukorda ja võtame vastavad meetmed

lähtudes meile teadaolevast teabest. Sellisel juhul kannate ise vastutust oma tegevusetusest ja

salatsemisest tekkivate tagajärgede eest. Üks võimalikest variantidest on, et utiliseerime Teie

ladustatud prügi hinnaga 105 €/t +KM ja esitame kulude hüvitamise nõude mh Teie kui

eraisiku vastu.“ (I kd tl 81 pöördel). Eeltoodust nähtuvalt anti pankrotivõlgnikule enne

pankroti väljakuulutamist korduvalt võimalus korraldada jäätmete äravedu üüripinnalt, mida

pankrotivõlgnik aga ühelgi viisil ei teinud. Lisaks rõhutab hageja, et võlgniku ja kostja

esindajatele, samuti pankrotihaldurile teatati igast jäätme väljaveokoormast.

92. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu kahju

hüvitamise nõue 550 619,70 eurot.

Pandiõiguse teostamine

93. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja tõkestas 05.06.2020 nii üürniku kui kolmandate

isikute juurdepääsu kinnistule, selleks, et tagada üürileandja pandiõigust.

94. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas üürileandjal oli pankrotivõlgniku vastu mõni

nõue, mille alusel ta sai pandiõigust kohaldada. Kohus selgitab, et pandiga on tagatud

üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded

ning pandiõigus laieneb ka kõrvalnõuetele. Hüvitisnõuete raames on hõlmatud muu hulgas ka

üüritud asja kahjustamisest tulenevad nõuded. Põhimõtteliselt hõlmab hüvitisnõuete mõiste

kõiki üürilepingust tulenevaid hüvitisnõudeid, mida üürilepingu alusel esitada saab.

Pandiõigusega võivad olla hõlmatud ka pandiõiguse teostamisega seotud kulud, sh asja

äravedamise ja säilitamise kulud, kui need kulud on pandiõiguse teostamiseks vajalikud.

Selline õigus tuleneb AÕS § 287 lg-st 2 koosmõjus VÕS § 305 lg-ga 4 (VÕS II,

kommenteeritud väljaanne, Juura 2019, lk 316). Riigikohus on selgitanud, et „Kolleegiumi

arvates võib üürileandja VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete

tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud

edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Lisaks tuleneb VÕS § 307 lg-st

1, et üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise

(üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga. Lähtuvalt VÕS § 305 lg-st 4 ja AÕS § 283 lg-st 2

võib üürileandja neis piirides siiski ise valida, milliseid pandiõigusega koormatud asjadest ta

oma valdusse võtab. Kokkuvõtteks ei tohi üürileandja oma pandiõigust kuritarvitada ega

rikkuda panditud asjade omanike õigusi, st võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik

tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks“

(RKTKo 3-2-1-8-08, p 16).

95. Hageja väitel on tal pankrotivõlgniku kui üürniku vastu nõudeid kokku summas 619,

375,05 eurot, mis koosneb tasumata üürist summas 21 597,33 eurot, viivistest tasumata üürilt

summas 7919,02 eurot, leppetrahvist summas 39 340 eurot ja leppetrahvi ületav kahju summa

550 619,70 eurot.

96. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pankrotivõlgniku üürivõlast tuleb maha arvata

tagatisraha 14 400 eurot kahe kuu üüri ulatuses, seega on hagejal pankrotivõlgniku vastu

sissenõutavaks muutunud üürivõla nõue summas 7 197,33 eurot.

97. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üürileandja nõue tugines üürilepingu ülesütlemisel

kahele arvele, millest üks so 28.05.2020 arve nr 37548 summas 14 398,22 eurot muutus

sissenõutavaks 07.06.2020. Seega üürileandja tõkestas juurdepääsu kinnistule ja teostanud

üürileandja pandiõigust juba 05.06.2020 ehk enne, kui oli saabunud 28.05.2020 arve tasumise

tähtaeg.

98. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et

üürileandjal on õigus VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete

tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks v.a võimalikud

edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks.

99. Üürivõlgnevuse suuruse kindlaks määramisel lähtuda päevast, mil kostja sai valduse

hagejale kuuluvate asjade üle st mitte päevast, mil üürileping lõppes vaid päevast, mil kostja

sai asjade üle valduse. 05.06.2020 seisuga oli üürniku üürivõlg summas 7 199,11 eurot,

millele lisandus üürilepingujärgne viivis 0,5% võlgnevuse summast iga viivitatud päeva eest.

www.viivisekalkulaator.ee andmete kohaselt oli üürileandja viivisenõue seisuga 05.06.2020

summas 2 735,66 eurot. Seega oli üürileandjal 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

nõue summas 9 934,77 eurot.

100. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et seoses vara tagastamisega viivitamisega üürniku poolt

ei ole hagejal alust nõuda pankrotivõlgnikult üürilepingu p 7.2 alusel leppetrahvi.

101. Samas on kohus tuvastanud, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu üürilepingu punktis 7.5

tulenev leppehtravi nõue summas 14 00 eurot kuna üüripind ei vastanud üürilepingu

lõppemisel üürilepingu punktis 7.3 nimetatud seisundile. Samas ei olnud üürilepingu punktist

7.5 tulenev leppetrahvi nõue 05.06.2020 seisuga muutunud sissenõutavaks, sest üürileandja

esitas leppetrahvi nõude üürnikule alles 09.06.2020. Samuti ei olnud 05.06.2020 üürileping

veel lõppenud ja üürileandjal ei olnud alust väita, et üüripind ei vasta üürilepingu lõppemisel

üürilepingu punktis 7.3 nimetatud seisundile.

102. Kohus leiab, et hagejal puudub pankrotivõlgniku vastu selline kahjunõue, millele sai

üürileandja kohaldada üürileandja pandiõigust. Kohus märgib, et üürileandja kahjunõue ei

olnud muutunud 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

hagejal on pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitise nõue 550 619,70 eurot. Nimetatud nõue sai

muutuda sissenõutavaks alles pärast üürilepingu lõppemist, so 10.06.2020. Seega ei olnud

üürileandjal 05.06.2020 seisuga kahju hüvitamise nõuet pankrotivõlgniku vastu.

103. Üürileandja BLRT Grupp OÜ teostas üüripinnal asunud vara suhtes pandiõigust

5.06.2020.a, kui võlgniku võlgnevus üürileandjale (9 934,77 eurot) oli väiksem kui

üürilepingu alusel üürileandjale makstud tagatisraha suurus (14 400 eurot). Juhul, kui

üürileandja oleks arvestanud võlgniku võlgnevuse tagatisrahast maha, ei oleks võlgnikul

võlgnevust olnud. Seega ei olnud üürileandjal alust ka üürinõudele pandiõigust teostada.

104. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnustada tema nõuet

Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu

nõudena summas 619 376,05 eurot summas, mis on kaetud Kiltri tee 12, Maardu kinnistul

pandiõigusega kaetud esemete väärtusega ning PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu

nõudena summas 619 376,05 eurot ülejäänud osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena.

105. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu üürivõla

nõue summas 9284,56 eurot, leppetrahvi nõue summas 14 400 eurot ja kahju hüvitise nõue

summas kokku 550 619,70 eurot, so kokku 574 304,26 eurot.

106. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja tunnustab hageja

nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise

järgu nõudena summas 574 304,26 eurot.

Menetluskulude jaotus

107. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

108. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud

võrdsetes osade poolte kanda, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on

rahuldanud hagi umbes 80% ulatuses hageja nõudest, siis tuleb menetluskulud jätta 20%

ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.

109. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik