3-23-1591/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1591

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

17.07.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist või

muul viisil kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.08.2023

(kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.07.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel, sest isiku osas esineb

põgenemisoht (VSS § 6⁸ p-d 6 ja 7).

1) Gruusia kodanik X (sündinud xx xx xxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx) saabus viimati

Schengeni alale 25.04.2023 lennukiga Poola Vabariigi kaudu. Piiriületuseks kasutas isik

Gruusia kodaniku passi nr xxxxxxxx kehtivusega 14.03.2023-14.03.2033.

2) PPA on isikule koostanud 27.09.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052260412, millega

kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 1 aasta ja 6 kuud alates

lahkumisettekirjutuse täitmise päevast alates. Isik täitis lahkumisettekirjutuse 03.10.2022.

Seega on isikul on kehtiv sissesõidukeeld kuni 03.04.2024.

3-23-1591

2(4)

3) PPA tegi 16.07.2023 kontrollkäigu aadressile xxxxxxx, Tallinn ning avastas sealt hoonest

X. Isik viibis seega Eestis ja Schengeni alal kehtiva sissesõidukeelu ajal, st ebaseaduslikult.

Sellest tulenevalt pidas PPA isiku kinni 16.07.2023 kl 09.30 VSS § 15 lg 1 alusel. PPA koostas

isikule ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052270107 ja kohaldas sissesõidu keelu

viieks aastaks. Samal päeval alustas PPA isiku suhtes väärteomenetlust ebaseaduslikult riigis

viibimise osas ning kiirmenetluse otsusega määras isikule rahatrahvi 720 eurot. PPA märgib, et

isikule koostati väärteomenetluse otsus ka 27.10.2022 ning teda karistati 300 euro suuruse

trahviga, mis tasuti 15.11.2022.

4) Isik selgitas 16.07.2023 läbi viidud küsitluse käigus, et ta saabus Eestisse umbes

27.04.2023 ilma kindla põhjuseta, nagu turist. Isik unustas, et tal on kehtiv sissesõidukeeld

Schengeni alale. Samuti märkis isik, et ta kaotas oma eelmise passi nr xxxxxxxx kehtivusega

29.11.2021- 29.11.2031. Gruusias olles taotles isik endale uue passi, mida kasutas Schengeni

alale sisenemiseks. Rahalisi vahendeid oli isikul Eestisse saabudes kuskil 300-400 eurot ning

materiaalselt aitas teda onu, kes töötab Eestis. Alguses elas ta oma onu (sugulase) juures ning

hiljem leidis sugulane talle elukoha xxxxx hoones. Eelmisel korral tasus temale määratud trahvi

isiku sugulane. Küsitluse käigus selgus, et isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud

sidemed Eestis ja Schengenis. Isikul on Eestis onu, kuid siiani on onu toetanud isikut, tasudes

tema trahvi ja elamise eest. Isik ei pea Eestis kellegi eest hoolt kandma, kuna tema perekond

(naine ja 2 last) elavad kodumaal Gruusias. Isik sai aru, et on rikkunud välismaalaste seaduse

(VMS) § 298, viibides Schengeni territooriumil ilma seadusliku aluseta.

5) PPA leiab, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 6⁸ p 7). Isik ei ole eeltoodu põhjal

usaldusväärne ning PPA-l pole kindlust isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Gruusiasse.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on PPA hinnangul vältimatult

vajalik tema väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega,

mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust

siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei pruugi isik teha PPA-ga

koostööd ning võib hakata ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil

või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Kuigi isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele

kaasa aitama, siis on ta oma varasema käitumisega tõendanud, et vabaduses viibides puudub tal

selleks ajend.

6) PPA leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see

raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. PPA-l puudus usaldus isiku vastu. PPA-le

teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema

turvalisuse

ja

tervisekaalutlustega.

Kinnipidamiskeskusesse

paigutamine

ei

ole

ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

7) PPA selgitab täiendavalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti

Vabariigist (EV) väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna tal puuduvad tugevad sidemed EV-ga

ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, kuna tema huvi jääda Schengenisse on suurem kui

kodumaale naasta. Kuna lennuühendus Gruusia ja Eesti Vabariigi vahel toimub kord nädalas,

siis ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Esimene võimalus isikut

koduriiki välja saata on 19.07.2023, mil lend väljub Tallinna Lennujaamast. PPA lisab, et teeb

endast kõik, et isik saaks esimesel võimalusel EV-st välja saadetud.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et kuna isiku sugulane on talle

tagasilennupileti ostnud kuupäevaks 19.07.2023, siis saab ta sel kuupäeval EV-st välja saata.

Sellest hoolimata palub PPA anda luba isiku kinnipidamiseks varuajaga (nt kui isikut ei ole

tervislikel põhjustel võimalik lennule saata vms).

3-23-1591

3(4)

3. X kinnitas kohtuistungil, et PPA taotlus kajastab asjaolusid ja tema ütlusi õigesti. X

selgitas, et on PPA taotlusega nõus ning tal on kahju, et sellise vea tegi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. VSS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et PPA või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada

Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase

Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

Vastavalt VSS § 23 lg-le 11 annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks

kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud

olulisi asjaolusid.

6. PPA on taotluses VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud põgenemise ohtu sisustanud VSS § 68

p-de 6 ja 7 kaudu. Nimetatud sätete järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane

on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ja välismaalane on sisenenud Eestisse

tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7).

Riigikohus on seonduvalt VSS §-ga 68 selgitanud, et selles sättes nimetatud asjaolud peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloovustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu

määrused nr 3- 3-1-93-16, p 13; 3-3-1-24-17, p 12).

7. Kohus nõustub PPA-ga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS 68 p-d 6 ja 7).

Praegusel juhul ei ole isik väitnud, et ta ei soovi või ei kavatse Eestist lahkuda. Samas viitab

isiku varasem tegevus sellele, et ta ei pruugi lahkumiskohustust täita ja võib otsida muid

võimalusi Schengeni viisaruumi jäämiseks. Hoolimata sellest, et isikul on tema väidete kohaselt

Gruusias pere (naine ja kaks last), on ta 25.04.2023 saabunud Schengeni alale tema suhtes

kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul ning viibinud Eestis juba ca kolm kuud. Isiku

väited, et ta viibib siin üksnes niisama, ilma kindla põhjuseta, on kohtu hinnangul kaheldavad,

arvestades mh ka isiku väidetavat majanduslikku olukorda (isiku väitel oli tal Eestisse

saabumise ajal ca 300-400 eurot). Samuti on kaheldav isiku väide, et ta unustas tema suhtes

kohaldatud sissesõidukeelu. PPA kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu 27.09.2022

lahkumisettekirjutusega nr 1052260412, seega Schengeni alale saabumise ajal (s.o 25.04.2023)

ei olnud sissesõidukeelu kohaldamisest möödunud sedavõrd pikk aeg, et isik sai selle unustada.

8. Kohus leiab, et isik ei ole oma (varasema) käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral,

et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul elab Eestis ainult onu,

muud sidemed isikul Eestiga puuduvad. Isiku kinnitusel ei pea ta kellegi eest Eestis hoolt

kandma. Isiku selgitustest tulenevalt tal mingeid pooleliolevaid kohustusi või tegevusi Eestis ei

ole (viibis Eestis niisama, turistina). PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt saab kohtu

arvates järeldada, et isik võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda

väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või

lahkuda EV-st mõnda teise riiki. Sealjuures ka kohtupraktikas on leitud, et põgenemisohu tõttu

ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku

3-23-1591

4(4)

piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015

määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on tema kinnipidamine kohtu hinnangul

proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt

mittemõõdukas. Kohus arvestab muu hulgas asjaoluga, et isiku kinnipidamine kujuneb

tõenäoliselt lühiajaliseks. PPA teatas kohtuistungil, et isikule on tema sugulane ostnud

tagasilennupileti kuupäevaga 19.07.2023, seega saadetakse isik sel kuupäeval eelduslikult

EV-st välja. Samas on kohtu hinnangul põhjendatud anda PPA-le luba isiku kinnipidamiseks

varuajaga, kuivõrd ei saa välistada, et planeeritud lend võib mingil põhjusel ära jääda ja / või

ilmnevad muud takistused isiku väljasaatmisel. Isiku põgenemisohule antud hinnang ei muutu

sellest, kui kiiresti on ta võimalik Eestist välja saata.

9. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamis-

keskuses on isikule tagatud turvalisus, toitlustamine, vajadusel arstiabi jne.

10. Eeltoodust tulenevalt annab kohus PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni

tema väljasaatmiseni EV-st, kuid mitte kauemaks kui 17.08.2023 (kaasa arvatud).

11. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui osutub võimalikuks

väljasaatmise täideviimine, kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja

seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d 1 ja 11). Samuti

tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule

antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3).

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik