3-23-1442/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1442

Haldusasi

Utorg OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 19. juuni

2023. a otsuse nr 6-1/34-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Utorg OÜ, esindaja AM

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo

Menetluse alus ringkonnakohtus

Utorg OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Utorg OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2023. a

määruse haldusasjas nr 3-23-1442 resolutsiooni punkti 4 peale.

2. Jätta Utorg OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. juuli

2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1442 resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Utorg OÜ-le oli 26.10.2020 majandustegevuse registris (MTR) väljastatud tegevusluba

nr FVT000254 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati oluliselt nõudeid

virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu

teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja seda reguleerivad

sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Ühtlasi

nägi RahaPTS § 1183 lg 4 ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud kohustust

tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema vastava tegevusloa kehtetuks.

2. Utorg OÜ esitas RAB-le 15.06.2022 taotluse virtuaalvääringu tegevusloa muutmiseks.

RAB edastas taotlejale 17.06.2022, 31.07.2022, 31.10.2022, 10.02.2023 ja 01.03.2023 teated

erinevate kõrvaldamist vajavate puuduste kohta ning 09.03.2023 täitmist vajava küsimustiku.

RAB korraldas 24.03.2023 vestluse Utorg OÜ juhatuse liikme AD-ga ning leidis selle põhjal,

et ettevõtte juhatuse asukoht ei asu Eestis. Samal teemal vesteldi 28.03.2023 telefoni teel Utorg

3-23-1442

2(5)

OÜ juhatuse teise liikme IC-ga. RAB edastas 06.06.2023 taotlejale otsuse projekti, milles

teavitas, et RAB kavatseb jätta tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ja tunnistada

tegevusloa nr FVT000254 kehtetuks, sest Utorg OÜ äriplaan ei vasta nõuetele (RahaPTS § 70

lg 32 p 3). Utorg OÜ esitas otsuse projektile 12.06.2023 vastuväited.

3. Rahapesu Andmebüroo jättis 19.06.2023 otsusega nr 6-1/34-1 Utorg OÜ tegevusloa

muutmise taotluse RahaPTS § 70 lg 32 p 3 ja § 72 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest ettevõtte

äriplaan ei vasta seaduse nõuetele, ning tunnistas Utorg OÜ tegevusloa nr FVT000254 ja sellega

seotud MTR-i andmed RahaPTS § 1183 lg 4 alusel kehtetuks alates otsuse tegemisest. Otsuses

on märgitud, et tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata jätmisega ja tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsusega lõpeb Utorg OÜ poolt 15.06.2022 esitatud tegevusloa nr FVT000254

muutmise taotluse menetlus.

RAB on menetluse käigus tuvastanud, et Utorg OÜ äriplaan juhatuse liikme asukoha osas ei

ole kooskõlas seadusega. RahaPTS § 701 lg-s 1 äriplaanile esitatavaid nõudeid tuleb hinnata

koostoimes RahaPTS-i teiste sätetega, sh nendega, mis sätestavad nõuded virtuaalvääringu

teenusepakkujatele (nt RahaPTS § 72 lg 1 p 4). RAB peab äriplaani hindamisel veenduma mh

asjaolus, et ettevõtte eesmärk on tegutseda Eestis ehk äriplaanist ei saa nähtuda olukorda, kus

ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis või ettevõtte juhatuse asukohaks ei ole Eesti. Juhatuse

asukoha nõuet on selgitatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsuses nr 3-20-1659 (p 12)

ja 24.09.2020 määruses nr 3-20-1659 (p 21) ning Tallinna Halduskohtu 27.04.2021 otsuses nr

3-20-1690 (p 35.5). Utorg OÜ juhatuse liikmed on Rumeenia kodanik IC (e-resident) ja Eesti

kodanik AD. Vestlusest AD-ga selgus, et tema peamine ülesanne ettevõttes on suhelda

riigiasutustega, lugeda e-kirju jms. Reaalse ja sisulise juhtimisega tegeleb IC, kes viibib

Hispaanias. AD ei ole täieõiguslik juhatuse liige, vaid pigem IC abiline. Taotluses esitatud

juhatuse liikmete vastutusvaldkondade dokumendis on AD-le märgitud palju vastutusrikkamad

ülesanded kui ta RAB-le suuliselt selgitas. Usutavamad on siiski suuliselt selgitused, sest need

peegeldavad tegelikku olukorda ettevõttes ülesannete jagamisel. AD ütlused kinnitavad, et

ettevõtte juhtimine toimub sisuliselt välisriigis ja kirjaliku dokumendiga püütakse juhatuse

liikme asukoha nõuet formaalselt täita. Muu hulgas ei olnud AD-ga sõlmitud juhatuse liikme

lepingut ja isik täitis kohustusi tasuta, saades samal ajal töötuskindlustushüvitist. On ilmne, et

AD määrati juhatuse liikmeks vaid selleks, et täita RahaPTS-i nõuet, kuid ettevõtet juhitakse

sisuliselt Hispaaniast. Kuna ettevõtte äriplaan ei vasta RahaPTS-i nõuetele, siis ei ole ettevõtte

viinud ennast hiljemalt 15.06.2022 kooskõlla seaduse nõuetega ja tema tegevusluba tuleb

RahaPTS § 1183 lg 4 alusel tunnistada kehtetuks.

4. Utorg OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 28.06.2023 kaebuse RAB-i 19.06.2023 otsuse

nr 6-1/34-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks taastada menetlus virtuaalvääringu teenuse

tegevusloa uuendamiseks. Kaebaja palus lisaks esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud

haldusakti kehtivus ja kohustada RAB-i taastama kaebaja tegevusluba kuni kohtumenetluse

lõpuni. RahaPTS § 70 lg 32 p 3 ja § 701 koosmõjus § 1183 lg-ga 1 on ebaproportsionaalsed ning

tuleb jätta asja lahendamisel kohaldamata. RAB-i 19.06.2023 otsuse põhjendused on valdavalt

paljasõnalised ja pealiskaudsed ning RAB-i nn kontroll on suunatud pigem kaebaja tegevuse

takistamisele (vt ka haldusasi nr 3-21-2648). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise eesmärk ei ole

tegevusloa omaja karistamine. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei aita saavutada kontrolli

eesmärki, sest sellega kaotati igasugune järelevalve kaebaja tegevuse üle ning kahjustati üle

200 000 kasutaja ligipääsu nende varadele. Kaebajale ei ole varem ettekirjutusi tehtud ja otsusel

on pikaajalised tagajärjed (vt RahaPTS § 72 lg 3). Kogu kaebaja tulu seondub virtuaalvääringu

teenuse osutamisega, mis on nüüd muutunud võimatuks. Kaebaja jääb lisaks ilma ettevõttesse

investeeritud ligi 700 000 eurost. RAB leidis põhjendamatult, et AD täidab üksnes IC käske ja

on tema poolt mõjutatav. Asjaolu, et Utorg OÜ ainuosanik ja üks juhatuse liige IC elab

3-23-1442

3(5)

Hispaanias ning täidab seal mõningaid juhtimisfunktsioone, ei anna veel alust arvata, et kaebaja

tegevust puudutavad peamised ja/või operatiivsed otsused voetakse vastu just teises riigis asuva

isiku poolt. Ainuosaniku asukoht ei oma tähtsust, sest seadus seda ei reguleeri. Samas on selge,

et ainuosaniku roll äriühingus jääb igal juhul väga suureks. RAB on jätnud alusetult arvestamata

28.03.2023 seisukohaga, et kaebaja põhitegevus ja ettevõtlusega seotud otsused võetakse vastu

Eestis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026). Ettevõttes rahapesu

valdkonna eest vastutav kontaktisik AP asub samuti Eestis, kuid temalt ei ole RAB seletusi

küsinud. AD-ga on 01.04.2023 sõlmitud ka kirjalik juhatuse liikme leping koos kindla

tasumääraga, mis vastab areneva ettevõtte senistele majandustulemustele. Esialgse

õiguskaitseta läheb kaebaja kohtumenetluse ajal pankrotti ning see kahjustaks mh kaebaja

klientide õigusi.

5. Tallinna Halduskohus võttis 05.07.2023 määrusega Utorg OÜ kaebuse menetlusse ja

jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus, sest tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei ole kaebajal võimalik

oma majandustegevusega jätkata ja püsivalt maksejõuetuks muutumist ei saa välistada. Samas

nulliks kohtumenetluse ajaks esmase õiguskaitse andmine kaalukate avalike huvide kaitseks

vastu võetud otsuse mõju. Avalik huvi vältida Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi

kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks on kaalukam kaebaja huvist tegevust jätkata.

Kaebajal on olnud piisavalt aega, et tagada ettenähtud nõuete järgimine oma ettevõtluses. Kui

RAB-i tegevus osutub õigusvastaseks, siis on kaebajal võimalik nõuda riigilt kahju hüvitamist.

Kaebuse rahuldamise perspektiiv on siiski vähene. Kaebuses välja toodud normide vastuolu

põhiseadusega ei ole äratuntav. Ühe keskse nõudena peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja

juhatuse asu- ja tegevuskoht olema Eestis (RahaPTS § 72 lg 1 p 4) ja see peab tulenema ka

äriplaanist. Pärast 15.03.2022 jõustunud muudatusi on kaebajal olnud ligi aasta aega, et viia

oma juhatuse asukoht nii äriplaanis kui ka tegelikkuses vastavusse seaduse nõuetega. RAB on

õigesti leidnud, et nõue peab olema täidetud sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008). See asjaolu ongi praeguse vaidluse tuumaks.

Kaebusest ei nähtu objektiivseid ja kõrvaldamatuid takistusi täita seadusest tulenevat nõuet ning

seda mitte näiliselt, vaid tegelikult. Soovimatus ei tähenda ebamõistlikke takistusi puuduse

kõrvaldamiseks. Seadusandja ei ole haldusorganile jätnud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel

kaalutlusõigust, kuid see ei tingi põhiseadusvastasust. RahaPTS-i vaidlusaluseid nõudeid ei saa

täita poolikult või ajutiselt, vaid neile tuleb vastata tegevuse igal ajahetkel. Vaidlustatud otsuse

p-des 3.3.10–3.3.12 ja 5 on põhjalikult selgitatud, miks on RAB veendunud, et IC on ettevõtte

reaalne ja sisuline juht ning AD on määratud juhatuse liikmeks formaalselt ja tal puudub

iseseisev juhtimisfunktsioon. Seejuures on RAB põhjendanud, miks 24.03.2023 vestlusel antud

selgitused on eluliselt usutavamad kui hilisemad korrektuurid. RAB on andnud tõendite

kogumile õige hinnangu ja kaebaja enne otsuse tegemist nõuetekohaselt ära kuulanud. RAB-l

ei olnud võimalik kohaldada mõnda leebemat meedet. Ajaline piirang (2 aastat), mille jooksul

ei saa uut tegevusluba taotleda, ei ole ebamõistlik. Kui kaebajal või tema juhtorgani liikmetel

või osanikel oleks võimalik kohe taotleda uut tegevusluba, oleksid seaduses sätestatud meetmed

ebaefektiivsed. Esialgse õiguskaitse vastu räägib ülekaalukas avalik huvi tagada

virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus.

6. Utorg OÜ palub 11.07.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.07.2023

määruse resolutsiooni p 4 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus märkis

õigesti, et kaebajal on ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Samas on kohus põhjendamatult

pidanud kaalukamaks avalikku huvi, sest kaebaja tegevusega kaasnev võimalik risk on pelgalt

marginaalne. Esialgne õiguskaitse võimaldaks kaebajal viia oma tegevus lõplikult kooskõlla

RAB-i esitatud nõuetega. Kaebajal oleks selleks olnud piisavalt aega, kui RAB-i nõuded oleks

olnud järjepidevad ja muutumatud. RAB valib probleemide lahendamiseks liiga kergekäeliselt

3-23-1442

4(5)

tegevusloa kehtetuks tunnistamise meetme, mida kinnitab hulgaliselt kohtuotsuseid, millega on

RAB-i otsuseid tühistatud. Kaebus on perspektiivne, sest RAB-i ebaproportsionaalne käitumine

kaebaja suhtes on tõendatud. Tuleb arvestada, et kaebajal oli keeruline juhatuse liikme kohale

leida nõutava hariduse ja kogemusega ning laitmatu mainega spetsialisti, kes saaks nii suurte

riskidega ettevõtte juhtimisega selles keerulises valdkonnas hakkama. Isegi kui selline inimene

leitakse, on talle kõigisse asjadesse süvenemiseks vajalik n-ö katseaeg ja sisseelamisperiood.

Sel perioodil võib tõesti tekkida küsimus, kes juhib ettevõtet. Samas on põhjendamatu järeldus,

et kaebaja juhatus ei asu Eestis. AD on jätkuvalt juhatuse liige ja tegeleb ettevõttes operatiivsete

küsimuste lahendamisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ei ole tegevusloa

omaja karistamine, vaid tagada, et RAB saaks kontrollida, kas tegevusloa omaja täidab

seadusest tulenevaid kohustusi. RAB-i haldusakt on ebaproportsionaalne ning rikub ka AD

mainet ja tema õigust töötada samas valdkonnas juhina või kontaktisikuna. Kuigi juhatuse

Eestis asumise nõue peab olema täidetud sisuliselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2022

otsus nr 3-20-2008), ei ole vaidlust, et AD asub Eestis. Asja materjalid kinnitavad AD

juhtimisfunktsioonide ulatust ning põhjendatud ei ole järeldus, et teine juhatuse liige IC juhib

ettevõtet suuremas ulatuses. Kaebaja on täitnud seaduse nõuded täies mahus, sest tal on

Tallinnas ametlik kontor ja nõuetele vastav juhatuse liige, kes täidab juhtimisfunktsioone. RAB

pidanuks andma kaebajale võimaluse leitud pisipuudused (nt MTR-s oli IC märgitud ekslikult

vastutavaks juhatuse liikmeks) kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada vastustajat sellele vastama. HKMS

§ 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel mh

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda

oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle

kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest

tegevusloa kehtetuks tunnistamine välistab tema majandustegevuse jätkamise virtuaalvääringu

teenuse pakkujana, mis on kaebaja põhitegevusala. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et klientide

võimalike nõuete tõttu võib äriühing pankrotistuda. Samuti ei saa välistada, et isegi kui kaebaja

suudab vältida pankrotti, võib vähemasti osa tema klientidest hakata kasutama konkurentide

teenuseid ja klientide tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu (kui kaebus osutub edukaks)

ei pruugi olla enam võimalik. Kaebaja 2022. a majandusaasta aruande järgi oli tema müügitulu

428 736 eurot.

10. RAB jättis 19.06.2023 otsusega nr 6-1/34-1 Utorg OÜ 15.06.2022 taotluse RahaPTS § 70

lg 32 p 3 ja § 72 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata ning tunnistas Utorg OÜ tegevusloa RahaPTS

§ 1183 lg 4 alusel kehtetuks. Sisuline vaidlusküsimus on selles, kas Utorg OÜ juhatuse asukoht

on Eestis. Poolte vahel ei ole vaidlust, et RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud nõude täitmiseks

3-23-1442

5(5)

peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja olema korraldanud oma tegevuse viisil, et Eestis tehakse

kõik igapäevased juhtimisotsused (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008,

p-d 14–15; 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, p 11; 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, p 21).

Tegemist on faktiküsimusega, mis sõltub asjas olevatele tõenditele antavast hinnangust ning

tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et

kaebuse eduväljavaated ei ole seni esitatu põhjal suured. RAB-i otsuses on toodud välja mitmed

asjaolud, mis annavad kogumis põhjust kahtluseks, et AD on juhatuse liige pelgalt formaalselt

ning äriühingut juhib tegelikult Hispaanias elav juhatuse liige IC või endine juhatuse liige AT,

kes ei saa enam juhatuse liikmeks olla, sest ei vasta RahaPTS § 725 lg-s 1 sätestatud

kõrghariduse nõudele (kuid kelle nimega e-posti aadress on senini Utorg OÜ

kontaktaadressiks). Olgugi, et kahtlus AD tegelikus rollis tekkis RAB-l alles pärast 24.03.2023

vestlust, ei saa ligemale kolmekuulist ajavahemikku enne 19.06.2023 otsuse tegemist, millele

eelnes mh kaebaja ärakuulamine, pidada ebamõistlikult lühikeseks, et kaebaja oleks saanud

tekkinud kahtlused hajutada. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et kaebajal tuli

15.03.2022 jõustunud nõudeid täita juba alates 15.06.2022.

11. Kaebaja leiab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne meede, sest

RAB oleks võinud anda kaebajale tähtaja pisipuuduste kõrvaldamiseks, nt MTR-s vastutava

juhatuse liikme muutmiseks. Sellega ei saa nõustuda. Tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei ole

tinginud mõni formaalne puudus, vaid RAB-i sisuline hinnang, et kuigi järelevalveasutusele on

püütud luua teistsugune ettekujutus, ei asu kaebaja juhatus tegelikkuses siiski Eestis. Kaebaja

märgib õigesti, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole karistus, kuid eeldusel, et RAB on

tuvastanud kaebaja juhatuse Eestis mitteasumise õigesti, tuli tegevusluba tunnistada kehtetuks,

sest RAB-i järelevalvetegevus on sellises olukorras raskendatud. Tegevusloa omaja peab loa

tingimustele vastama igal ajahetkel (st praegusel juhul pärast üleminekuperioodi lõppemist).

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb RAB-i järelduste põhjendatust (st kas hilisemad selgitused ja

dokumendid, sh 01.04.2023 sõlmitud juhatuse liikme leping pidanuks tingima teistsugused

järeldused) siiski üksikasjalikumalt kontrollida kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

12. Kaebuse rahuldamise perspektiivist sõltumata nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest selle vastu räägib ülekaalukas

avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna

usaldusväärsus. RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja

operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes

puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja

terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga

valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020,

kokkuvõte ja 13. ptk) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Pole alust

arvata, et kohtumenetlus selles asjas kestaks aastaid ja kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja

oma majandustegevust jätkata. Asjaolude muutumise korral saab kaebaja taotleda esialgset

õiguskaitset uuesti.

13. Eelneva põhjal jääb Utorg OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.07.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)