3-22-1558/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1558

Haldusasi

Sailing Estonia OÜ kaebus Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

28.03.2022 otsuse nr 11-2/22/414 ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 21.06.2022 käskkirja nr

1.1-6/22-004 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

kaebaja taotlust uuesti hindama

Menetlusosalised

Kaebaja – Sailing Estonia OÜ, seaduslik esindaja juhatuse

liige T. L.

Vastustaja I – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, volitatud

esindaja Terje Kleemann

Vastustaja

II

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium, volitatud esindaja Gerly Lootus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sailing Estonia OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.08.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sailing Estonia OÜ (kaebaja) esitas 09.01.2022 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS)

taotluse1 projektile nr 2014-2020.15.03.21-0414 „Merelt linnuvaatlusturismi väljaarendamine

1 Kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „taotlus_2014-2020.15.03.21-0414_09012022_211057“.

3-22-1558

2(11)

Hiiumaal“2 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.09.2021 määruse nr 60 „Turismisektori

tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 60) alusel

toetuse saamiseks.

2. EIS tunnistas 28.03.2022 otsusega nr 11-2/22/4143 taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks,

kuid jättis taotluse rahuldamata. Koondhindega alla 2,60 hinnatud taotlused ei kuulu

rahuldamisele (määruse nr 60 § 18 lg 2 p 1). Samuti ei kuulu rahuldamisele taotlused, mis on

saanud ühes valikukriteeriumis hindeks vähem kui 2,50 (määruse nr 60 § 18 lg 2 p 2). Kaebaja

taotlus sai hindamisel koondhindeks 2,58 ja kriteeriumi 2 hindeks 2,00. Põhjendused:

2.1. Taotlust hinnati valikukriteeriumis „Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse

saavutamisele, sealhulgas konkurentsi ja nõudluse analüüs“ hindega 2,70 ja see moodustab 40%

koondhindest.

2.1.1. Alakriteeriumis 1.1 hinnati projekti mõju Eesti turismisektori rahvusvahelise

konkurentsivõime kasvule hindega 3,00 ja see moodustab 40% valikukriteeriumi hindest.

Projekti

eesmärk

on

kooskõlas

toetuse

andmise

eesmärkidega.

Projekt

on

linnuvaatlushuvilistele suunatud teenuse arendamine. Loodav turismitoode (linnuvaatlus

merelt) on omalaadne Eestis ja lähtuvalt asukoha erisusest (linnuliikide paljusus, soodne

asukoht rändlindude rändeteel, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka kuuluv

piirkond) on see huvipakkuv rahvusvahelise linnuvaatlejate kogukonna jaoks. Tulude ja käibe

saavutamine on läbimõeldud ja realistlik, juhul kui kavandatavad turundus- ja

müügiedendustegevused on järjepidevad. Turundustegevusi viib ellu ettevõtteväline ekspert ja

projekti lõppedes plaanitakse värvata tööle turundusjuht, kuid finantsanalüüsis ei ole

kavandatud kulusid turundusjuhi värbamiseks. Seega ei ole ärikriitilises ulatuses meeskonna

komplekteerimine tõendatud.

2.1.2. Alakriteeriumis 1.2 hinnati turismitoote sisu hindega 2,00 ja see moodustab 30%

valikukriteeriumi hindest. Turismitoote kontseptsioon annab hea ülevaate ning toob välja toote

erisuse ja väärtuspakkumise. Projekti valmides pakutakse kompleksset teenust, mis sisaldab nii

aktiivset tegevust, majutust kui ka toitlustust. Kaebaja soovib hakata pakkuma high-end

majutust uues hoones, samas ei ole majutushoone igasse tuppa planeeritud WC-d ja

pesemisvõimalusi ning toode ei vasta tegelikult high-end majutust kasutava kliendi ootustele.

Seega ei ole turismitoote väärtuspakkumine külastaja seisukohalt üheselt arusaadav ega

piisavalt hästi läbi mõeldud. Tootearenduses on arvestatud Hiiumaa eripära, keskkonda,

kogukonda ning arvestatud olemasoleva ressursi ja selle säästmisega. Kaebaja toob

projektiplaanis välja kodulehe loomise (ettevõtte maandumisleht), kuid põhjalikum info

kodulehe ja pakutavate digilahenduste kohta puudub ning nende asjakohasust ei saa hinnata.

Turismitoote pakkumises on arvestatud keskkonnahoidlike põhimõtetega ja need on

läbimõeldud kogu klienditeekonna ulatuses. Rakendatakse erinevaid lahendusi, nt elektrivoolu

allikana kasutatakse päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid, prügi sorteeritakse ja suunatakse

taaskasutusse, toitlustuses kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet ja ökomärgisega

tooteid ning järgitakse Natura 2000 ja kaitsealade piiranguid ja reegleid. Arvestatakse

põhimõttega, et toodet luues hoitakse Hiiumaa keskkonda ja pakutavad teenused ei sega

kohalike igapäevaelu. Toode on hästi ligipääsetav nii eristuvate vajadustega külalistele

(vanemad inimesed, füüsilised erivajadused) kui ka digitaalselt ja keeleliselt.

2.1.3. Alakriteeriumis 1.3 hinnati turismitoote nõudluse analüüsi hindega 3,00 ja see

moodustab 30% valikukriteeriumi hindest. Projektis on arvestatud turismitrendidega –

massturismi vähenemine, individuaalsed elamused, keskkonnamõjudega arvestamine,

2 Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisad.

3 Kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „Otsus_26.03.22_11-2_22_414 (5)“.

3-22-1558

3(11)

väärtuspõhised valikud, vähemate inimhulkadega puhkuskohad. Toote arendamisel on

analüüsitud seniste klientide tagasisidet, võetud arvesse maailma trende kui ka kohaliku

Hiiumaa valla arengukava. Projektis kirjeldatud turismitoode mitmekesistab nii ettevõtte

teenuseid kui ka Hiiumaal ja Eestis pakutavat linnuvaatlusturismi. Samuti toob juurde

Hiiumaale maksujõulist linnuvaatlejate sihtgruppi. Siiski esineb projektiplaanis puudusi

teenuse vastavuses sihtgruppide ootustele – kaebaja plaanib high-end teenuse pakkumist

maksujõulisele linnuvaatleja sihtgrupile, kuid puudub kindlus, et teenusekvaliteedi pakkumine

igal klienditeekonna etapil vastab sihtgrupi ootustele. Esmaseks sihtturuks arendatavale

turismitootele nähakse Suurbritannia ja Hollandi linnuvaatlejaid, mis on suurima potentsiaaliga

linnuvaatlusturistide turud Euroopas. Sellega laiendab arendatav turismitoode oluliselt ettevõtte

olemasolevat kliendisegmenti (sihtgrupp linnuvaatlejad, sihtturud Holland ja Suurbritannia

ning vanusegrupp 40-70 aastat). Uuendatav turismitoode annab võimaluse ettevõtte tegevust

laiendada suvehooajal (juuni-august), kui linnuvaatlus ei ole võimalik, ning suurendada Lätist

ja Eestist saabuvatele klientidele teenuse osutamise võimekust. Plaanitavad eesmärgid on

realistlikud ja põhjendatud. Kavandatavad turundus- ja müügiedendustegevused on

läbimõeldud ning koostatud vastavalt sihtgruppidele ja sihtturgudele, kuid finantsanalüüsis ei

ole kavandatud tööjõuressurssi (turundusjuhi värbamine) turundus- ja müügiedendustegevuste

järjepidevaks elluviimiseks. Seega ei ole kindel, kas turundustegevused planeeritud mahus ellu

viiakse. Hinnakujunduses on analüüsitud turgu ja konkurente ning arvestatud täituvust ja

majanduskeskkonda.

2.2. Taotlust hinnati valikukriteeriumis „Taotleja organisatsiooniline võimekus, sealhulgas

finantsvõimekus ning projektimeeskonna võimekus“ hindega 2,00 ja see moodustab 30%

koondhindest.

2.2.1. Alakriteeriumis 2.1 hinnati projektimeeskonna võimekust ja turismitoote arendamise

ning turundamise võimekust hindega 2,00 ja see moodustab 40% valikukriteeriumi hindest.

Turismitoote arendamiseks on meeskond komplekteeritud ning turismivaldkonnas kogenud ja

kompetentne. Kaebajal puudub varasem kogemus linnuvaatlejate segmendis, kuid nad on

kaasanud ettevalmistusprotsessi A. L. ning planeerivad projekti tegevusena sisse osta ettevõtte

jaoks kohandatud linnuvaatluse õppeprogrammi vastavalt loodus- ja linnuvaatluse oskusteavet

omavalt teenuseosutajalt. Turundustegevused plaanitakse samas sisse osta ettevõtteväliselt

eksperdilt ning ettevõttesisest inimressurssi (turundusjuhi värbamine) turundus- ja

müügiedendustegevusteks finantsanalüüsis ei ole planeeritud. Seega puuduvad kaebajal endal

piisavad ressursid turundustegevuste eelviimiseks. Uusi töökohti juurde ei looda ja taotluses

jääb ebaselgeks, kes hakkab tegelema külalistega majutuskohas.

2.2.2. Alakriteeriumis 2.2 hinnati finantsvõimekust hindega 2,00 ja see moodustab 30%

valikukriteeriumi hindest. Olemasolevatele finantsnäitajatele ja finantsprognoosidele tuginedes

on kaebaja võimeline projekti ellu viima. Kaebaja omafinantseering on kavandatud omaniku

laenuna ettevõttele. Seega ei ole omafinantseeringuks vajalikud vahendid taotlemise hetkel

tagatud, kuid kaebaja on võimeline omavahendid kaasama.

2.2.3. Alakriteeriumis 2.3 hinnati riskide maandamist hindega 2,00 ja see moodustab 30%

valikukriteeriumi hindest. Projekti riskid on üldiselt kirjeldatud ja valdavalt on kaebajal olemas

alternatiivne tegevusplaan, kuid maandamata on mõned riskid, mis võivad oluliselt mõjutada

rahulolu teenusega ning seega ka prognoositud käibe saavutamist (nt tööjõust tulenev risk, high-

end kliendile sobiva teenusekvaliteedi tagamise risk). Kaebaja ei ole kavandanud ettevõttesisest

tööjõukulu

turundus-

ja

müügiedendustegevuste

planeerimiseks

ning

elluviimiseks

(finantsanalüüsis puuduvad vastavad kulud), seega tekib ka oluline risk, et planeeritud

turundustegevusi ei viida reaalselt ellu ja projekti tegevused ei käivitu soovitud kujul

(linnuvaatlejad ja linnuvaatlus merelt on uus segment ning uus turismitoode Eesti turul ja eeldab

3-22-1558

4(11)

olulises mahus turundustegevuste elluviimist). Sellest tulenevalt esineb risk, et pärast toetusega

tehtud investeeringuid, jätkab kaebaja senise tegevusega, pakkudes majutusteenust ja

merematkasid ning uus kliendisegment tegelikult Hiiumaale ei jõua. Kaebaja on analüüsinud

projekti elluviimise ajakavaga seotud riske, nende riskide ilmnemise tõenäosus on madal ja

projekti elluviimine hiljemalt 31.10.2023 on realistlik.

2.3. Taotlust hinnati valikukriteeriumis „Projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse

kvaliteet“ hindega 3,00 ja see moodustab 30% koondhindest. Projekti ettevalmistus on hea,

projekti tegevuste ajagraafik ja seda mõjutavad tegurid on läbi mõeldud. Tegevused on

üldjoontes asjakohased ja optimaalsed, vastutajad määratud ja toetuse vajadus põhjendatud,

kuid turundustegevuste elluviimise kava rakendamine olemasoleva meeskonnaga on küsitav.

Kuna projektiga loodavates tubades puuduvad WC-d ja pesemisvõimalused, siis tegelikult

soovitud kvaliteedis (high-end) majutusteenuste pakkumise võimalust ei teki. Projekti kulud on

optimaalsed ja kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks ning projekti elluviimise

seisukohast põhjendatud.

3. Kaebaja esitas EIS-i otsuse peale 19.04.2022 vaide4.

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) jättis 21.06.2022 käskkirjaga

nr 1.1-6/22-0045 vaide rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse alakriteeriumi 1.1 kõrgeima hindega mh, kui esitatud

prognoos on realistlik ja põhjendatud. EIS leidis, et finantsanalüüsis ei ole kavandatud kulusid

turundusjuhi värbamiseks. Taotlusega esitatud finantsaruandes on aastateks 2021-2027 ette

nähtud töötajate keskmiseks arvuks 3, mis on taandatud täistööajale. EIS ei jaotanud

3 täistööajaga töökohta ära T., T. ja T. L. vahel. Otsuses on märgitud, et taotluses ei ole

tõendatud meeskonna komplekteerimine ärikriitilises ulatuses. EIS selgitas, et olukorras, kus

kaebaja soovib arendatava turismitoote puhul pakkuda high end tasemel teenuseid, tööjõukulu

on planeeritud arvestuslikult 3 täistööajaga töökohale, on väga küsitav, et kaebaja suudab

finantsplaanis toodud eelarvega kavandatud tasemel teenust pakkuda. Samuti on küsitav, kas

eeldatava töökoormuse ja palgataseme juures on võimalik palgata kvalifitseeritud tööjõudu (sh

turundusekspert), kes suudab tegeleda high end kliendile mõeldud pakkumiste tegemisega.

Kuna kaebaja esitab teenuste osutamise kvaliteedile kõrgeid nõudmisi, on hooajaliselt sellise

meeskonna kaasamine, kellel on nõutaval tasemel teenindamise oskused, ebarealistlik. High

end majutuse all peetakse silmas väga kõrge kvaliteediga ja pigem personaalset teenust või

toodet, mis on mõeldud inimesele, kelle jaoks ei ole hind esmatähtis, st hind võib olla teenuse

või toote tavapärasest hinnast oluliselt kõrgem. Projektiplaani lk 38-39 on toodud projekti

tulemusel valmivat turismitoodet pakkuma hakkav meeskond, kellest nimeliselt on toodud T.

L., T. L. ja T. L. Ülejäänud plaanitava meeskonna liikmete osas on välja toodud turundusjuht,

teiste ametikohtade puhul ei selgu töökohtade arv ega töökoormus. Otsuses ei toodud eraldi

välja, et turismitoode pakub huvi ja loob olulist külastusmotivatsiooni väliskülastajale

aastaringselt või madalhooajal, sest otsuses on fookus neil argumentidel, mille tõttu on

alakriteeriumit madalamalt hinnatud.

4.2. Valikumetoodika alakriteeriumi 1.2 kohaselt hinnatakse turismitoote sisu. Kõrgeima hinde

saamiseks peab turismitoode mh olema üheselt arusaadav, detailselt läbimõeldud ja tooma välja

väärtuspakkumise külastajale. Taotluse kohaselt on projekti tulemusena mh loodud 8 high end

majutusteenuse kohta Lõuna-Hiiumaal. Taotluses on kirjeldatud, et projekti tulemusena

külastavad Hiiumaad maksujõulised high end turistid, kes peatuvad saarel kauem, on valmis

keskmisest rohkem kulutama ning altid korduvkülastustele. Asjaolu, et taotluses esitatud

4 Kaebaja 22.08.2022 esitatud lisa „Vaie otsusele“.

5 Kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „1.1-622-004 21.06.2022 Käskkiri (4)“.

3-22-1558

5(11)

majutuse kvaliteet ei vasta high end külastaja ootustele, möönab kaebaja ka ise, selgitades

vaides, et pärast konsultandiga vestlemist sai ta aru, et kuigi kavandab taotluse rahastamise

korral nn täisprojekti koostada, mis näeb ette igasse tuppa WC ja pesemisvõimaluse, ei pidanud

ta vajalikuks täisprojekti koostamisega seonduvat taotluses kajastama. Taotlusele lisatud

eskiisjoonis ei näe ette igas toas WC ja pesemisvõimaluste olemasolu. EIS selgitas, et kuna

kaebaja mainitud vestlus toimus telefoni teel, ei saa vastava soovituse andmist talle kinnitada.

Oluline informatsioon tuleb esitada alati kirjalikult. Samas ei muudaks ka taotluse täiendamine

vastava selgitusega (taotluse rahuldamise korral kavandaks kaebaja tuppa WC ja

pesemisvõimaluse) fakti, et kaebaja ei ole high end kliendi soove ja vajadusi mõistnud, kliendi

vajadusi analüüsinud ning viinud taotlusele lisatud jooniseid kooskõlla sihtrühma soovidega.

Kaebaja enda vastutus on, et taotlus ja sellele lisatud dokumendid on võimalikult selgelt lahti

kirjutatud, tagamaks, et projekti elluviimisega seonduv on üheselt arusaadav. Kaebajal lasub

vastutus, et taotlus on nõuetekohaselt esitatud ja väljendab selgelt plaane projekti elluviimisel.

Projektiplaani lk 19 on tõepoolest kirjas: „Koduleht (ettevõtte maandumisleht), sotsiaalmeedia

jt kliendisuhtlusega seotud kanalid on samuti kolmes keeles. Kodulehe ülesehituses kasutame

universaaldisaini põhimõtteid (WCAG 2.0 AA)“. Alakriteeriumis hinnatakse turismitootele

ligipääsetavust, sh digitaalset ligipääsetavust. Märgitust aga ei ilmne, kuidas ja kellele kavandab

kaebaja kodulehe üles ehitada, sellest ei selgu põhjalikku infot taotlusega arendatavate

digilahenduste kohta.

4.3. Valikumetoodika alakriteeriumi 1.3 hinnati suhteliselt kõrgelt, samas tõi EIS negatiivse

asjaoluna välja, et puudub kindlus, et kavandatava high end teenuse pakkumine on plaanitud

finantsressursiga võimalik ning finantsanalüüsis ei ole kavandatud tööjõuressurssi turundus- ja

müügiedendustegevuste järjepidevaks elluviimiseks. Kaebaja vastuväited on sarnased

eeltoodule ja ka MKM jääb samale seisukohale. EIS on taotlust tervikuna hinnates leidnud, et

sihtrühmaks valitud kliendisegmendile ei ole plaanitava ressursiga reaalne high end kvaliteeti

pakkuda, kuid mõnele teisele segmendile suunatud pakkumine (nt madalama tasemega

majutusteenus) on kavandatud ressurssidega reaalne.

4.4. Valikumetoodika alakriteeriumis 2.1 kõrgeima võimaliku hinde saamiseks peab projekti

teostamiseks olema moodustatud kompetentne meeskond, mis on piisava suurusega projektis

ettenähtud tegevuste elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks peale projekti lõppu.

Taotlusest ei ole võimalik aru saada täpsemalt meeskonna suurusest, asjaolust, kas töötatakse

või osutatakse teenust täis- või osakoormusega. Selle pinnalt ongi põhjendatult leitud, et

kavandatud finantsvahendid ja meeskonna kirjeldus ei ole arusaadavas seoses ega tasakaalus,

ebaselgeks jääb ametikohtade ja finantsressursside seos. EIS on töötanud taotluse läbi

koosmõjus projektiplaani ja finantsplaaniga, on hindamisel arvestanud taotluse ja sellele lisatud

dokumentide koosmõju.

4.5. Valikumetoodika alakriteeriumi 2.3 antud hinne 2,00 on kooskõlas valikumetoodikaga ja

EIS on nimetatud hinde andmist ka põhjendanud. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse

alakriteeriumit hindega 2,00, kui riskide ilmnemise tõenäosus on keskmine ning projekt on

teostatav, kuid ei ole taotlemise ajal kõikide vajaminevate ressurssidega kindlustatud. EIS tõi

riskina välja ettevõtte tööjõukulu kavandamata jätmise turundus- ja müügiedendustegevuste

planeerimiseks. MKM jäi varem välja toodud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis, et kuna

merelt linnuvaatluste teenuste osas planeeritud klientide arv ei ole väga kõrge, on

turundustegevused plaanitud ressursiga elluviidavad. Taotlusest ega lisatud dokumentidest ei

selgu, millised ressursid on kavandatud turundustegevustele, kui palju töötajaid või

teenuseosutajaid plaanitakse kasutada. EIS on õigesti aru saanud, et 3 täistööajaga töökoha

töötasu ei ole arvestatud mitte T., T. ja T. L., vaid kogu personali peale. Esitatud materjalidest

aga ei selgu, kuidas plaanitud finantsressurss jaguneb, ning kuna summad ei ole suured, esinebki

3-22-1558

6(11)

risk, et projekti ei õnnestu selle ressursiga plaanitud kujul ellu viia. EIS on alakriteeriumit

hinnates kõiki esitatud dokumente arvestanud ja hinde kujunemine on põhjendatud.

4.6. Valikumetoodika valikukriteeriumis 3 hinnatakse projekti põhjendatust, kuluefektiivsust ja

ettevalmistuse kvaliteeti. EIS tõi puudustena välja turundustegevuste elluviimise kava

rakendamise küsitavuse olemasoleva meeskonnaga ning asjaolu, et high end majutusteenuste

pakkumise võimalust ei teki. MKM jäi varem välja toodud seisukohtade juurde. Taotlust

hinnatakse tervikuna: vaadatakse valitud sihtrühma, hinnatakse pakutavate teenuste sisu ja

ressursse. EIS on põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus

planeeritavatele kliendisegmendile ei ole võimalik taotluses kirjeldatud ressursside abil vastavat

teenust osutada. Projektiplaan ja eskiisid peavad moodustama tervikliku tootepakkumise, olema

üheselt arusaadavad ja väljendama nii tekstilises kui jooniste osas ühtset läbimõeldud tervikut.

Antud juhul ei ole taotlus terviklikult ühtselt koostatud.

4.7. EIS on taotlust hinnates võtnud arvesse määruses nr 60 ja valikumetoodikas sätestatut ning

kaalutlusõigust on teostatud õigesti. Isegi arvestades, et turismisektoris on keskmisest

madalamad palgad, ei pruugi olla reaalne, et planeeritud töötasufondiga on võimalik leida

inimesed tegema hooajalist tööd, kes on samas suutelised pakkuma teenuseid keskmisest

kõrgemat kvaliteeti ootavale kliendile, kes on valmis kõrgekvaliteedilise teenuse eest rohkem

maksma. Kaebaja ei ole mõelnud läbi, milliseid kompetentse tal sisuliselt on vaja ja milline

võiks olla palgatase.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EIS-i 28.03.2022 otsuse ja MKM-i

21.06.2022 käskkirja tühistamiseks ning EIS-i kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hindama.

Põhjendused:

5.1. Vaidlusalused otsused rikuvad kaebaja õigusi. Kaebaja taotlust on ebaõiglaselt ja vigaselt

hinnatud. Arvestatud ei ole projektidokumente tervikliku kogumina. Järeldused põhinevad

ekslikel eeldustel.

5.2. Projekti finantsplaanis on alates 2023. a-st arvestatud 3 täistöökohaga. Keskmine töötasu

täistöökoha kohta projektiperioodil on vastavalt 850 eurot, 850 eurot ja 1100 eurot.

Projektiplaani lk 38-39 on kirjeldatud kõiki vajalikke ametikohti projektitegevuste

elluviimiseks. Nimetatud 3 täistöökohta ei tähenda T., T. ja T. L. töötasu ning nad ei tööta

tegevuste elluviimisel täistööajaga. Töökohad on mõeldud kogu projektimeeskonna

töökoormuse katmiseks (väikelaeva kaptenid, mereturismi ja linnuvaatlusteenuste juht,

kasutatavate e-teenuste juht, finantsjuht, turundusjuht, turistide toitlustus, majutusteenindajad,

täiendavad laevameeskonna liikmed (vajadusel)). Ühelgi positsioonil ei ole vaja aastaringselt

täistöökohta. Kõik töökohad on hooajalised: talveperioodil puudub vajadus kaptenite järele,

ettevõtte omanik on finantsjuhi ülesannetes, turundustegevused on kampaaniapõhised ja

hooajalised. Kolm täistöökohta jagunevad erinevate ametikohtade vahel aastaringselt ja neid

täidavad erinevad inimesed, kellel on erinevad tööülesanded vastavalt vajadusele. 2023. a

sügisesse on kavandatud 50 klienti, 2024.-2025. a kevad- ja sügishooajaks on mõlemale

kavandatud 184 klienti ja aastateks 2026-2027 on kavandatud 190 klienti aastas. Seega ei ole

klientide arv väga suur ja turundustegevused, mis on kirjeldatud projektiplaanis, on kavandatud

ressursiga ellu viidavad. Plaanid on pigem konservatiivselt realistlikud. Projektiplaanis lk 39 on

välja toodud, et vajadusel palgatakse täiendavalt toitlustus- ja majutustöötajaid ning

laevameeskonna liikmeid. Perefirmana on kaebaja meeskonnal üle 20 aastane kogemus

majutus- ja toitlustusteenuste pakkumisel Hiiumaal ning taotluses kavandatud mahus majutuse

ja toitlustuse pakkumine ei too kaasa oluliselt määral täiendava inimressursi vajadust.

5.3. Arvestamata on jäetud, et turismitoode pakub huvi ja loob olulist külastusmotivatsiooni

väliskülastajatele aastaringselt ja pikendab külastusperioodi oluliselt.

3-22-1558

7(11)

5.4. Kaebaja ja EIS-i konsultant vestlesid telefonis pärast kaebaja poolset EIS-i täiendavatele

küsimustele vastamist. Vestlusel käsitleti mh taotlusele lisatud ehitise eskiisjoonist, millel ei ole

igas toas WC-d ja pesemisvõimalusi. Kaebaja selgitas, et tegu on standardse lahendusega

eskiisprojektiga. Juhul, kui taotlus rahastatakse, koostatakse täisprojekt ja igasse tuppa on

planeeritud nii WC kui pesemisvõimalused. Kaebaja küsimusele, kas selleks on vaja taotlust ja

projektiplaani muuta, vastati eitavalt. Konsultant jättis suuliselt edastatud info hindajatele

edastamata, mistõttu ei olnud hindajatel täit teavet ja järeldused on ekslikud.

5.5. Veebilehega seonduvat on selgitatud projektiplaani lk-del 19, 25-26. Hindajad ei ole sellega

alakriteeriumi 1.2 juures arvestanud. Antud hinnang on vastuolus hindaja seisukohaga, et

„Toode hästi ligipääsetav nii eristuvate vajadustega külalistele (vanemad inimesed, füüsilised

erivajadused) kui ka digitaalselt ja keeleliselt“.

6. EIS palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Kaebaja kavandatud palgakulude fond on arvestatud vaid 3 täistöökoha katmiseks,

loodavaid ametipositsioone on aga oluliselt rohkem ja palgafond 1 täistöökoha kohta on

suhteliselt väike (alla keskmise palga). High-end teenuste pakkumine ja nende turunduse

tegemine eeldab hästi läbimõeldud ja sihitud turundustegevusi (mitte ainult kampaaniapõhised

ja hooajalised tegevused) ning et kõiki teenuseid osutav ja kliendiga kokku puutuv personal on

koolitatud vastavalt kõrgetasemelist teenust osutama (high-end kliendil on kõrgendatud

nõudmised ka teeninduse tasemele). Taotlust kui tervikut analüüsides leiti, et sellise palgafondi

ja osalise koormusega komplekteeritud meeskonnaga high-end tasemel teenuste pakkumine on

küsitav, samuti on küsitav vastava kvalifitseeritud tööjõu (sh turundusekspert) leidmine. Kuna

nõudmised teenuste osutamise kvaliteedile on kõrged (eeldab vastavat väljaõpet ja kõrget

teenindustaset), siis hooajaliselt sellise meeskonna (sh turundusekspert) kaasamine, kellel on

nõustaval tasemel klientide teenindamise oskused, on ebarealistlik. Mõnele teisele segmendile

suunatud pakkumine ja eesmärgid (nt madalama taseme majutusteenused vmt) oleks võimalik

kavandatud ressursside abil tõenäoliselt saavutada. Antud juhul on hindamisel võetud arvesse

just konkreetsele valitud segmendile suunatud pakkumise realistlikkus ja saavutatavus.

6.2. Hindamiskriteeriumis 2.1 hinnatakse projektimeeskonna tootearenduse ja turunduse

kompetentside olemasolu ning taotleja organisatsioonilist võimekust (sh turismitoote

pakkumisega seotud meeskonna olemasolu ja võimekust). Seega on antud hindamiskriteeriumis

selgelt ette nähtud turismitoote pakkumisega seotud meeskonna olemasolu ja võimekuse

hindamine. Kui turismitoote pakkumiseks on vaja palgata täiendavat ressurssi ja kompetentse,

siis on vajalik need ära kirjeldada ning tõendada ka selliste ressursside ja kompetentside

piisavust (kirjeldused lisatakse projektiplaani). Eelarve nende inimeste palkamiseks

planeeritakse finantsanalüüsis. Projektiplaanis ei ole üheselt arusaadavalt kirjeldatud, et osa

(loodavaid) töökohti on kavas palgata osakoormuse või hooajalisuse alusel. Finantsanalüüsis

on kavandatud palgafond minimalistlik ja ainult 3 täistöökoha ulatuses. Seega pole meeskonna

kirjeldus ja planeeritud rahalised vahendid arusaadavas seoses ega tasakaalus, jääb ebaselgeks

ametikohtade ja finantsressursside seos ning hindamisel tehtud järeldused ongi saadud kõiki

dokumente koosmõjus analüüsides.

6.3. Ebapiisav ressursside planeerimine ja ebapiisav info selle kohta taotlusdokumentatsioonis

mõjutab mitme hindamiskriteeriumi hinnet, sh kriteeriumit, kus hinnatakse riskide maandamist.

Kuna meeskonna kirjeldus ja planeeritud rahalised vahendid ei ole projektiplaanis ja

finantsanalüüsis arusaadavas seoses ega tasakaalus, jääb ebaselgeks ametikohtade ja

finantsressursside seos, mistõttu leiti hindamisel, et ebapiisavast tööjõust tulenev risk on

maandamata ja sellest tulenev risk, et planeeritud turundustegevusi ei viida reaalselt ellu ja

projekti tegevused ei käivitu soovitud kujul.

3-22-1558

8(11)

6.4. Hindamisel võeti arvesse asjaolusid, et turismitoode pakub huvi ja loob olulise

külastusmotivatsiooni väliskülastajale aastaringselt ning pikendab külastusperioodi oluliselt,

kuid hinde põhjendustes neid välja ei toodud. Otsuses on fookus argumentidel, mille tõttu on

kriteeriumit madalamalt hinnatud. Haldusakti ei ole võimalik ega vajalik kirja panna

kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised,

otsuse tegemiseks määravad väited.

6.5. EIS kinnitab, et telefonivestlus kaebaja ja menetleja vahel toimus, kuid ei saa kinnitada

sellise soovituse andmist. Kui suulise vestluse käigus saadakse olulist informatsiooni, siis

palutakse selline info alati edastada kirjalikult.

6.6. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja ei olnud taotluse koostamisel läbimõelnud

teenuste osutamise taset – millised on high-end kliendi soove ja vajadusi arvestatavad nõuded.

Kaebaja on taotlusele lisanud eskiisi, mis ei ole kooskõlas high-end kliendi soovide ja ootustega

ning telefonivestluse põhjal nõustus kaebaja, et võiks põhimõtteliselt tubadesse eraldi WC ja

pesemisvõimalused ehitada. Sellise lause lisamine taotlusse ei muuda taotluse sisulist kvaliteeti.

Kaebaja ei ole sisuliselt high-end kliendi soove ja vajadusi mõistnud, ei ole tema vajadusi

analüüsinud ja ei ole taotlusele lisatud jooniseid viinud vastavusse valitud sihtrühma soovidega.

Kaebaja on valinud tüüplahenduse, mille kohendamiseks tuleb teha täiendavaid tegevusi. See

näitab, et taotlusele lisatud eskiisjoonised ei ole taotlusepõhiselt (sihtrühmade põhiselt) läbi

mõeldud. Kaebaja vastutab ise selle eest, et taotlus ja selle lisad on läbivalt esitatud üheselt

arusaadavas kvaliteedis ja projekti läbimõelduse tase võimaldab selle üheselt hindamist.

6.7. Taotlust hinnatakse tervikuna – vaadatakse valitud sihtrühma (antud juhul high-end

kvaliteeti ootavad kliendid), hinnatakse pakutavate teenuste sisu ja ressursse, mis on vajalik

vastavas kvaliteedis teenuse pakkumiseks koondada. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus

planeeritavale kliendisegmendile ei ole võimalik taotluses kirjeldatud ressursside abil vastavat

teenust osutada. Lisaks tuleb arvestada, et projektiplaan ja eskiisid peavad moodustava

tervikliku tootepakkumise, olema üheselt arusaadavad ning väljendama nii tekstilises kui

lisatud jooniste osas ühtset läbimõeldud tervikut. Antud juhul ei ole taotlus terviklikult ühtselt

koostatud ja taotluse erinevaid osasid eraldi lugedes ei ole võimalik taotlust üheselt mõista,

mistõttu on antud hindamiskriteeriumi hinnet ka mõnevõrra alandatud.

6.8. Kaebaja viidatud info kodulehe ja digilahenduste kohta on projektiplaanis tõesti olemas,

kuid see ei anna sisuliselt (kas ja mida klient veebilehel teha ja näha saab) edasi mitte midagi

selle kohta, kuidas ja kellele kaebaja oma lehe plaanib ülesse ehitada. Esitatud info selgitab

üksnes seda, millised sihtrühmad milliste kanalite kaudu kaebaja infoni jõuavad ja milliseid

kanaleid kasutavad, tegemist on klienditeekonna kirjelduse ja analüüsiga. Kuna täpsem

(sisulisem) info puudub, siis on otsuses toodud hinnang – põhjalikum info kodulehe ja

pakutavate digilahenduste kohta puudub ning nende asjakohasust ei saa hinnata – korrektne ja

asjakohane. Kaebaja väidetud vastuolu ei ole. Viidatud lause käib otseselt ligipääsetavuse

kohta, mille osas on taotluses viidatud, et „Kodulehe ülesehituses kasutame universaaldisaini

põhimõtteid (WCAG 2.0 AA)“. Ehk tegemist on veebilehe loomise (tehniliste) põhimõtetega.

Eelnevalt märgitud hinnangus hinnatakse aga arenduse (veebilehe) sisu.

6.9. Kohtulik kontroll ulatusliku hindamisruumiga hinnanguliste otsuste õiguspärasuse üle on

piiratud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele ja täiemahuline põhjendamiskohustus

muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohus ei saa kontrollida selliste

hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes

menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta.

Asjaolu, et kaebajat ei veena haldusakti põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber

lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks

3-22-1558

9(11)

vajalikule miinimumstandardile. Kaebaja ei ole oma projekti hinnates objektiivne ega

erapooletu. Haldusorgan saab uurida üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot

andnud. Toetuse saamine on taotleja huvides ning seetõttu on mõistlik, et ta teeb omalt poolt

kõik, et haldusorgan saaks anda soodustava haldusakti. Ebapiisavate andmete esitamise korral

hinde alandamise riski kannab toetuse taotlemise faasis taotleja.

7. MKM palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Olukorras, kus vaidlustatakse sisuliselt hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud hindeid,

on kohtulik kontroll piiratud. Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsus on

kaalutlusotsus ja kohus ei saa hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus saab hinnata, kas

järgitud on hindamiseks ettenähtud menetlust, mitte asuda taotlust hindamiskomisjoni asemel

ise

hindama.

Hindamise

subjektiivsus

on

välistatud

kollegiaalse

hindamisega

hindamiskomisjonis.

Kohtul

on

võimalik

hindamiskomisjoni

antud

hindepunktide

õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja

juhtumi asjaoludega tõsises vastuolus ning vastuolu on selge põhjendustetagi. Praegusel juhul

on taotlust hinnatud vastavalt määrusele nr 60 ja hindamismetoodikale ning eksimusi, mis

tingiksid taotluse uue hindamise, ei esine.

7.2. Puudub vaidlus, et taotlusega koos esitati standardse lahendusega eskiisprojekt. Kaebaja

selgitus tähendab taotluse muutmist, mis taotluste menetlemisel ei ole lubatud. EIS võib

määruse nr 60 § 14 lg 2 kohaselt nõuda taotlejalt selgitust ja lisateavet, kui taotlus ei ole piisavalt

selge, tuues välja, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kõnealusel juhul

puudus vajadus selgituste küsimiseks. Kaebaja enda vastutus on, et taotlus ja sellele lisatud

dokumendid on võimalikult selgelt lahti kirjutatud, tagamaks, et projekti elluviimisega seonduv

on üheselt arusaadav. Hilisem taotluse parendamine tekitab teiste taotlejate ebavõrdse

kohtlemise.

7.3. Projektiplaani lk 19 ei ilmne, kuidas ja kellele kavandab kaebaja kodulehe üles ehitada, st

sellest ei selgu põhjalikku infot taotlusega arendatavate digilahenduste kohta. Taotlusest ei

selgu, kas ja mida klient veebilehel teha ja näha saab. Projektiplaani lk 25 on toodud

klienditeekonna kirjeldus ja analüüs, st sealt nähtub, millised sihtrühmad milliste kanalite kaudu

infoni jõuavad. EIS on hinnanud nii veebilehe (arenduse) sisu kui selle loomise tehnilisi

põhimõtteid.

7.4. Taotlust hinnatakse tervikuna: vaadatakse valitud sihtrühma, hinnatakse pakutavate

teenuste sisu ning ressursse. EIS on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on tegemist

olukorraga, kus planeeritavatele kliendisegmendile ei ole võimalik taotluses kirjeldatud

ressursside abil vastavat teenust osutada. Projektiplaan ja eskiisid peavad moodustama

tervikliku tootepakkumise, olema üheselt arusaadavad ja väljendama nii tekstilises kui jooniste

osas ühtset läbimõeldud tervikut. Antud juhul ei ole taotlus terviklikult ühtselt koostatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus nõustub vastustajate seisukohtadega ega pea vajalikuks kõike välja toodut üle

korrata. Kohus peab vajalikuks välja tuua järgmist.

9. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele. Õigusaktid ei näe ette, et kaebajal on õigus

nõuda tema projektile toetuse määramist. Toetuse saamise õigus on vaid selle taotlejal, kelle

esitatud taotlus (sh projekt) vastab õigusaktides toetuse määramiseks esitatud nõuetele. Määruse

nr 60 § 18 lg 2 järgi kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab

järgmistele tingimustele: 1) on § 17 lg-s 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud

3-22-1558

10(11)

koondhindeks vähemalt 2,6; 2) ei ole üheski § 17 lg-s 2 sätestatud valikukriteeriumis saanud

hindeks vähem kui 2,5. Kaebaja taotlus sai hindamisel koondhindeks 2,58 ja kriteeriumi 2

hindeks 2,00. Järelikult puudub kaebajal nende sätete järgi õigus toetust saada.

10. Kaebaja vaidlustab tema projekti hindamist. Kohus selgitab, et hindamisotsuse

kontrollimine kohtu poolt on piiratud. Kohus ei saa otsustada, kas hindaja pidanuks hindama

kaebaja projekti kõrgemalt või millise hinde pidanuks kaebaja projekt saama. Kohus saab

kontrollida vaid seda, kas vastustaja on pidanud kinni menetlusreeglitest ja kas hindamisel ei

ole tehtud ilmselgelt vigu. Praeguses asjas selliseid ilmselgeid vigu ei esine, mistõttu puudub

kohtul võimalus hindamisse sekkuda.

11. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei arvestanud majutuse planeerimisel high-end

klientide soovidega. Kaebaja kavatses ehitada klientide majutamiseks 4 magamistoaga

ühepereelamu6, kus on kolme magamistoa peale üks WC ja pesemisvõimalus. Ilmselgelt ei saa

selline majutuslahendus vastata kõrgemaid ootusi omava kliendi soovidele. Kõrgemate

nõudmistega kliendid eelistavad privaatsust, millega kaebaja ei ole oma plaani koostamisel

arvestanud.

12. Kaebaja on alles telefonivestlusel EIS-i ametnikuga avaldanud valmidust toetuse saamisel

ehitada igasse tuppa eraldi WC ja pesemisvõimalus. Kohus nõustub vastustajate seisukohaga,

et see näitab, et kaebaja ei mõistnud projekti koostamisel oma klientide soove ja eelistusi ega

osanud nendega oma projektis arvestada. Kohtu arvates saab kahelda ka selles, et high-end

kliendid on valmis pärast tervet päeva kestnud linnuvaatlust või merereisi väsinuna sõitma

toitlustuseks majutuskohast eraldi asuvasse teemajja või kõrtsi7. Kaebaja peab oma projekti

tugevuseks just seda, et Hiiumaal ei ole teisi high-end klientidele teenuseid pakkuvaid

ettevõtjaid. Samas ei ole ka kaebaja ise mõistnud high-end klientide eelistusi ja soove. See

vähendab projekti edukust ja klientide arvu. Seega ei saa projektile vähemate hindepunktide

andmist pidada ebaõigeks. Kaebaja ootused oma plaani edukuse osas olid üle hinnatud.

13. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et EIS-i ametnik ei edastanud kaebaja plaani muutmise

soovi edasi hindajatele ja väitis, et plaani ei ole vaja kirjalikult muuta. Taotlusi hinnatakse pärast

taotlusvooru lõppu. Pärast taotlusvooru lõppu ei ole enam võimalik uusi taotlusi esitada

(määruse nr 60 § 13 lg 2). Sama kehtib ka taotluse sisulise ja olulise muutmise kohta.

Hindamisvoorus on võimalik parandada taotluses väiksemaid ebatäpsusi, mitte esitada uut

sisulist lahendust. Vastasel korral koheldaks teisi taotlejaid ebavõrdselt. Kaebaja kavatses

muuta ehitatava majutusasutuse plaani üsna põhjalikult. Seda ei saanud selles menetlusetapis

enam teha. Seetõttu ei pidanud EIS-i ametnik laskma kaebajal plaani muutmist kirjalikult teha

ega pidanud edastama kaebaja vastavat soovi hindajatele. Hindajatel oli kohustus hinnata

esitatud projekti.

14. Lisaks tuleb tähele panna, et kaebaja soovitud plaani muutus oleks kaasa toonud muutused

ka projekti eelarves, sest ehitamine oleks muutunud kallimaks. Senise eelarvega ei oleks saanud

sedavõrd mahukat muudatust ellu viia. Järelikult oli kaebaja taotluse rahuldamata jätmine

lõppkokkuvõttes põhjendatud.

15. EIS on mitmel korral viidanud hinde põhjendamisel sellele, et kaebaja projekt ei sisalda

piisavalt selgitusi ega ole arusaadav. Nt ei ole arusaadav, kuidas on jagatud tööülesanded ja

koormused ning kas nende täitmiseks piisab 3 täistöökoha ametipalgast. Kaebaja on nii projektis

kui ka vastustajale esitatud täiendavas selgituses selgitanud, et projekti asuvad ellu viima T., T.

ja T. L., turundusjuht ning muud hooajatöölised. Kusagil ei ole välja toodud, millise

6 Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „Hoone_arhitektuurne_eskiis“.

7 Kaebaja täiendavad selgitused EIS-i järelepärimisele. Vt kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „vastused_EAS (3)“.

3-22-1558

11(11)

koormusega töötatakse. Kuna kaebaja soovib projekti elluviimisega pikendada Hiiumaal

turismiperioodi 3 kuult 9 kuule, siis eeldab see 9 kuu jooksul klientidega aktiivselt tegelemist –

nende päringutele vastamist, majutuse broneerimist, külastajate vastuvõtmist, nendele tegevuse

korraldamist, toitlustamist, koristamist, merereiside korraldamist, transportimist, arveldamist.

Ei ole selge, kuidas 3 täistöökohast kõigi ülesannete täitmiseks piisab.

16. Kohus selgitab, et kaebaja kohustus on koostada projekt sellisena, et see oleks põhjendatud,

üheselt arusaadav ja selge. Hindajad ei pea oletama, mida kaebaja võis mõelda või kuidas ta

pidas võimalikuks midagi korraldada. Hindajad saavad lähtuda vaid sellest, mis on projektis

kirjas. Seega kui projekt ei anna hindajale piisavalt teavet, siis ei saa hindaja puuduoleva infoga

arvestada ja see vähendab hindepunkte.

17. Projekti ebapiisav põhjendamine tekitab põhjendatud kahtluse, et projekt ei ole läbi

mõeldud ja selle teostus ei ole kindel. See seab omakorda kahtluse alla Euroopa Liidu vahendite

kasutamise eesmärgipärasuse. Avalike vahendite eesmärgipäratu kasutamine kahjustab

avalikke huve ja tekitab kahju eelarvelistele vahenditele.

18. Kohus leiab, et EIS-i otsus on piisavalt põhjendatud ja selles ei ole ilmselgeid vigu, mis

annaks põhjust seda tühistada. Kuna kaebaja taotlust on õiguspäraselt hinnatud, siis puudub alus

kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti hindama. Kohtu hinnangul on ka vaideotsus

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses

rahuldamata.

19. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jätab kohus nende võimalikud

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/