3-23-1563/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1563

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Chrislin Nestra

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmist summas 20 964,26 eurot Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale 3/5 suurusele

kaasomandi osale kinnisasjast aadressil xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx).

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xle.

3. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus X juurdepääsu piiramiseks Maksu-

ja Tolliameti poolt 12.07.2023 esitatud taotluse lisadele nr 5 ja 9.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3-23-1563

2(3)

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses

sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust,

kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS §

130 lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Kohus leiab, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

5. Maksuhaldur kontrollib X kui residendist füüsilise isiku maksustamisperioodide 2020-

2021. a tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust. Selle kinnituseks on kohtule esitatud

MTA 11.07.2023 korraldus nr 12.2-3/061733-1. Maksuhalduri kogutud andmete põhjal on Xle

laekunud maksustamisperioodidel 2020-2021. a (täiendavat) tulu, mida on kasutatud isiklikku

laadi kulutuste eest tasumiseks, ent mida ei ole X kajastanud maksuhaldurile esitatud

tuludeklaratsioonides. Kohtu hinnangul saab seega pidada võimalikuks, et kontrolli tulemuseks

on tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuse suurendamine summas 15 828,26 eurot (MKS §

1361 lg 1).

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Kohtu hinnangul on nimetatud eeldus täidetud. Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolud

viitavad sellele, et X jättis teadlikult temaga seotud äriühingute kaudu saadud täiendava

sissetuleku / tulu oma 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioonides kajastamata ning selle

tulemusena on jäänud riigieelarvesse laekumata 15 828,26 eurot. Teadliku maksude

väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et X ei soovi vastavaid summasid

tasuda ka maksumenetluse lõppemise järgselt. Ühtlasi on maksuhaldur veenvalt põhjendanud

seisukohta, et Xl ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid

määratava maksukohustuse tasumiseks (vt taotluse p 3 ap 4).

3-23-1563

3(3)

7. Maksuhalduri taotletud täitetoimingut, s.o hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale 3/5 suurusele

kaasomandi osale kinnisasjast aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) saab pidada kohaseks.

Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteegi seadmine X õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnisasjale

kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega

ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigus-

seaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik

huvi tagada maksude laekumine. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hüpoteegi seadmine

kogusummas 20 964,26 eurot. Maksuhalduri välja toodud täitmiskulusid (kogusummas 5136

eurot) ei saa pidada ülemäärasteks.

Xl on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).

Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 15 828,26 euro suuruse tagatise

esitamisel.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ja annab MTA-le loa taotleda

kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 20 964,26 eurot Xle kuuluvale 3/5 suurusele kaasomandi

osale kinnisasjast aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).

9. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud MTA taotlus mitte avaldada Xle MTA taotluse lisasid

nr 5 ja 9, mis sisaldavad MTA hinnangul kolmandate isikute maksusaladust.

Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 1).

HKMS § 88 lg 2 lubab kohtul piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1

loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 5 sätestab, et menetlusosalise võib menetlustoimingult

eemaldada mh äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. HKMS § 88 lg 3

kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate

menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid

minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata

võimalik. Juurdepääsu piiramise otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt huvi asjassepuutuva

saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et

tema õiguste tõhus kaitse oleks tagatud (vt nt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d

23–24).

Kolmandad isikud, kelle maksusaladust soovib MTA X eest kaitsta, saavad MTA taotluse

lisadest nr 5 ja 9 nähtuvalt olla X OÜ (endise nimega Osaühing X) ja X OÜ (endise nimega X

OÜ). Kõnealune teave puudutab perioodi 2020-2021. a. Nimetatud peridoodil oli X X OÜ ja X

OÜ seaduslik esindaja. Seega on tegemist teabega, millele on Xl olnud juurdepääs ja millest on

ta eelduslikult teadlik. Sellest tulenevalt ei saa pidada eesmärgipäraseks toimikuga tutvumise

õiguse (HKMS § 88 lg 1) osalist piiramist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik