3-23-551/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-551

Haldusasi

OÜ DSVH kaebus Vabariigi Valitsuse 2. veebruari

2023. a korralduse nr 42 „Pärnu muinsuskaitseala

kaitsekord“ osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ DSVH, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi

kaudu), esindaja HK

Kaasatud haldusorgan – Muinsuskaitseamet, esindaja

KR

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ DSVH määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ DSVH määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-551

ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le DSVH kuulub Pärnu linnas Hommiku tn 1 kinnistu (registriosa nr 324405;

katastritunnus 62510:127:2320; pindala 781 m2; sihtotstarve 100% ärimaa), millel asub 1998.–

1999. a-l püstitatud büroohoone (endise Optiva panga maja). Vabariigi Valitsuse 06.02.2006

määruse nr 32 „Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus“ (määrus nr 32)

kohaselt asus Hommiku tn 1 Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealas.

2. Muinsuskaitseamet (MKA) koostas 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS)

§ 91 lg 1 alusel Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu. OÜ DSVH esitas eelnõu avaliku

väljapaneku käigus 30.06.2021 vastuväited ning tegi ettepaneku muuta muinsuskaitseala piire

selliselt, et Hommiku tn 1 kinnistu ei asuks muinsuskaitsealal, vaid selle kaitsevööndis, jättes

3-23-551

2(6)

sellest tulenevalt Hommiku tn 1 kinnistul asuva hoone väärtusklassi määramata. Alternatiivselt,

kui kinnistut ei ole võimalik muinsuskaitsealast välja arvata, siis muuta Hommiku tn 1 kinnistul

asuvale hoonele määratud väärtusklassi ning määrata hoonele B-kaitsekategooria väärtusklassi

asemel C-kaitsekategooria väärtusklass. MKA märkis 03.08.2021 seisukohas nr 1.1-7/2083-74,

et kuigi eelnõuga on kavas arvata Pika tänava ääres muinsuskaitsealast välja 12 kinnistut, siis

Hommiku tn 1 kinnistu (samuti mitmete teiste kinnistute) muinsuskaitsealast välja arvamiseks

ei ole alust. Hommiku tn 1 kinnistul on hilisem hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur, millel

on iseseisev kõrge väärtus. Tegu on 1999. a-l valminud Optiva panga büroohoonega, mille

kavandasid tipparhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke ning mis kuulub vaieldamatult 1990ndate

silmapaistvaimate ehitiste hulka Pärnus ja kogu Eestis. Hoone välisfassaadid on säilinud

üldjoontes algsel kujul, siselahendusi on teadaolevalt muudetud nii palju, et A-kategooriasse

hoone ei kvalifitseeru. Hoonet on toodud esile näiteks Mart Kalmu raamatus „Eesti 20. sajandi

arhitektuur“ (2001) ning seda on märgitud Pärnu vaatamisväärse ehitisena linna arhitektuuri

tutvustavas Leele Välja raamatus „Jalutaja teejuht. Pärnu“ (2008). Hommiku tn 1 kinnistul asuv

1999. a-l ehitatud pangahoone on kultuuriväärtuslik hoone, mis väärib B-kaitsekategooriat (vt

kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse

üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 10 lg 3).

3. Vabariigi Valitsus kehtestas 02.02.2023 korraldusega nr 42 MuKS § 14 lg 1 ja § 19

lg 3 alusel ning kooskõlas MuKS § 91 lg-ga 1 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra, millest

tulenevalt paikneb Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealal ning kinnistul asuv büroohoone

kuulub B-kaitsekategooriasse. Ühes korralduse jõustumisega 17.02.2023 kaotas määrus nr 32

kehtivuse.

4. OÜ DSVH esitas Tallinna Halduskohtule 09.03.2023 kaebuse Vabariigi Valitsuse

02.02.2023 korralduse nr 42 tühistamiseks osas, millega Hommiku tn 1 kinnistu on määratud

muinsuskaitseala koosseisu, või alternatiivselt osas, millega Hommiku tn 1 kinnistul asuv

hoone on määratud B-kaitsekategooriasse. Kaitsekorra p 12 järgi on B-kaitsekategooria hoone

kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus

eksterjööris. Kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid tuleb kaitsekorra p 8

alap 6 kohaselt säilitada ja hooldada ning hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel

ja ilme muutmisel tuleb säilitada selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning

arhitektuuridetailid. Kaitsekorra p 16 näeb ette rea nõudeid, mida tuleb muinsuskaitsealal asuva

A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul tööde tegemisel järgida. Seega on kaebajal kohustus

hoonet säilitada (sh säilitada hoone autentsus eksterjööris) ja hooldada vastavalt kaitsekorra

nõuetele. Kaitsekorra p 16 piirab intensiivselt kaebaja omandiõigust (nt ei ole kaitsekorra p 16

alap 4 järgi võimalik soojustada välispiirdeid ning alap 5 järgi rajada uusi avatäiteid). Lisaks

näeb kaitsekorra lisa 3 ette, et kaebaja kinnistu paikneb arheoloogilise kultuurkihiga alal, mis

toob samuti kaasa olulised piirangud (vt kaitsekorra p 8 alap 5, p 21 alap 1), mh ei ole lubatud

ilma MKA loata teha ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd (vt kaitsekorra p 25).

Kaitsekorrast tulenevad piirangud riivavad oluliselt kaebaja omandipõhiõigust. Hommiku tn 1

kinnistul asuv büroohoone ei vasta tänapäevase büroohoone vajadustele ja õigusaktides toodud

nõuetele. Büroohoone on amortiseerunud ning moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Hoonele on

iseloomulik väga väheste avatäidete olemasolu, mistõttu ei ole ruumides võimalik tagada

loomulikku valgust. Samuti ei ole võimalik luua loomulikule valgusele avatud alasid, mis on

tänapäevastest heaolustandarditest tulenevalt tavapärased ja kasutajate poolt nõutavad. Hoone

kuulumine B-kaitsekategooriasse keelab kaebajal rajada hoonele täiendavaid avatäiteid ja mh

hoonet lammutada. Kaebaja on suhelnud hoone arhitektidega, kes ei pea põhjendatuks anda

nõusolekut võimalikeks hoonega seonduvateks ümberehitustöödeks tulenevalt sellest, et hoone

asub muinsuskaitsealal ja kuulub B-kaitsekategooriasse. Seega on kaebajal kaebeõigus tema

omandiõigust oluliselt riivavate tingimuste vaidlustamiseks.

3-23-551

3(6)

5. Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2023 määrusega OÜ DSVH kaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult, leides, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja

kaebuse eduväljavaated on vähesed. Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine senise

põhimääruse asemel, sh Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria määramine, saab kaebaja

huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Pärnu ajalooline südalinn, kus asub ka Hommiku

tn 1 kinnistu, on olnud riikliku kaitse all alates 1973. a-st. Hommiku tn 1 kinnistu on asunud

muinsuskaitsealal selle esmasest kindlaksmääramisest alates ja kinnistul asuv 1999. a-l ehitatud

büroohoone on püstitatud muinsuskaitsealale. Kaebaja on Hommiku tn 1 kinnistu omandanud

18.03.2010, mil sellele laienesid juba kõik määrusest nr 32 tulenevad nõuded ja kitsendused.

Uue kaitsekorra seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk võimaldada muinsuskaitsealal

kehtivate nõuete puhul paindlikkust ja leevendusi ning viia kaitsekord kooskõlla 01.05.2019

jõustunud MuKS-ga (hoonete jagamine kaitsekategooriatesse, nõuete ja leevenduste andmine

nendest lähtuvalt jm). Seletuskirja järgi on suurimaks muinsuskaitseala piiri muudatuseks Pika

tänava nõukogudeaegsete hruštšovka-tüüpi kortermajade rivi ning paari uuema Pika tänava

äärde jääva hoone muinsuskaitsealast välja arvamine (kokku 12 kinnistut).

Vaidlustatud korraldus on Pärnu muinsuskaitsealas või selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade

suhtes avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud üldkorraldus. Ehkki korraldus reguleerib

kinnistute avalik-õiguslikku seisundit ning sel on vahetu mõju kinnisasjade omanike õigustele

ja kohustustele, ei kehtestatud korraldusega uut muinsuskaitseala, vaid täpsustati olemasoleva

muinsuskaitseala piire. Kuna kaebajale kuuluv kinnistu ja sellel asuv hoone paiknesid ka seni

muinsuskaitsealal, siis ei ole vaidlustatud kaitsekorraga sisuliselt muudetud kaebajale kuuluva

kinnistu avalik-õiguslikku seisundit kaebaja jaoks negatiivses suunas ega piiratud tema õigusi

varasemast enam. Kaitsekorraga määrati Hommiku tn 1 kinnistul asuva hoone väärtusklassiks

B-kaitsekategooria. Enne 01.05.2019 kehtinud MuKS ei näinud ette väärtusklasside määramist

ja seetõttu kohaldati kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kitsendusi ühetaoliselt.

MKA on 03.08.2021 selgitanud, et kuna varem kehtisid kõigile Pärnu vanalinna ala hoonetele

nõuded, mis kehtiksid uue kaitsekorra järgi A-kaitsekategooria hoonetele, siis on Hommiku tn

1 hoonele B-kaitsekategooria määramisega kaebaja olukorda leevendatud (nt siseruumides

ehitamisel kaotatud loakohustus). Seega on üldkorraldusel kaebaja õigustele ja kohustustele

praegusel juhul pigem soodne mõju. Kaebaja ei ole mh väitnud, et piirangud oleksid muutunud

senisest rangemateks. Ka muinsuskaitsealasse mittekuuluvaid hooneid ei ole üldjuhul võimalik

lammutada ilma loamenetlust läbimata. Erinevus seisneb erinevates menetlustes ja täiendavate

kooskõlastuste vajaduses. Lisaks kaebaja omandiõiguse riive vähesele intensiivsusele on ka

kaebuse eduväljavaated praegusel juhul kasinad.

Kaebaja etteheited seonduvad eelkõige väidetega, et tema omandiõigusele oluliste piirangute

seadmisel ei ole toimunud kohast kaalumist, kehtestatud piirangud on ebaproportsionaalsed,

esitatud põhjendused kaitsekategooria määramisel on ebapiisavad ja subjektiivsed ega põhine

ekspertarvamusel vm tõenditel ning kaebajat on koheldud ebavõrdselt. Samas selgitas kohus

eelnevalt, et hoone on algusest peale asunud muinsuskaitsealal ja varasemalt kehtisid kõigile

Pärnu vanalinna alal paiknevatele hoonetele nõuded, mis on kaitsekorraga kehtestatud üksnes

A-kaitsekategooria hoonetele. Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria määramine vähendas

piiranguid oluliselt (loakohustus ainult välisfasssaadide osas, mitte siseruumides ehitamisel).

Kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis lubab seada omandiõigusele

piiranguid. Kaitsekorra kehtestamisel juba seni muinsuskaitsealal asunud kinnistu ja hoone osas

ei pea põhjendused vastava ala riigi kaitse alla jätmiseks olema eriliselt põhjalikud. Kaebaja

viidatud tegevused (nt avatäidete lisamine) ei ole keelatud, vaid kaitsekorrast tulenevad nõuded

loovad raamistiku muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks. Kaitsekorra koostamine toimus

avatud menetluses. Kaebajal on olnud võimalik esitada oma arvamus ja vastuväited ning MKA

on neile 03.08.2021 põhjalikult vastanud. MKA selgitustest nähtuvalt on kaitsekategooriate

3-23-551

4(6)

määramisel tuginetud lisaks muinsuskaitsealas asumisele ka kõikide muinsuskaitseala hoonete

inventeerimistulemustele. Kuna vaidlustatud korraldust ei ole põhjust pidada õigusvastaseks,

siis on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ DSVH palub 13.04.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused

ei ole täidetud, sest kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne ja kaebus on perspektiivikas.

Kaitsekord riivab intensiivselt kaebaja omandiõigust, seades hulgaliselt piiranguid kinnistul

asuvas hoones ehitustööde tegemisel ning pannes talle ulatusliku kohustuse hoone säilitamisel.

See, et Hommiku tn 1 kinnistu asus ka varem muinsuskaitsealal, ei tähenda, et uue kaitsekorra

kehtestamine ei saaks riivata kaebaja õigusi. Pidades silmas, et kaebaja kinnistule on ehitis

püstitatud 1999. a-l, ei saanud ehitisel endal olla määruse nr 32 tähenduses ajaloolist väärtust

muinsuskaitseala kaitse-eesmärkide suhtes (vt määrus nr 32 § 6 lg 1 ja § 7 lg 4). Määrus nr 32

ei sätestanud eraldi nõudeid Hommiku tn 1 hoonele, vaid nõuded kehtisid kinnistu suhtes ning

arvestada tuli muinsuskaitseala kaitse-eesmärke. Seevastu vaidlustatud kaitsekord kehtestab

konkreetsed nõuded Hommiku tn 1 hoonele, määrates hoone B-kaitsekategooriasse kuuluvaks.

Varasema kaitsekorra alusel ei oleks MKA saanud määrata kaebaja hoonele sedavõrd rangeid

tingimusi, kui seda võimaldab kehtiv kaitsekord (nt p 16 alap 1). Ka MKA põhjendustest saab

järeldada, et kaebaja kinnistu muinsuskaitsealasse hõlmamisel on oluline tähtsus just kinnistul

asuval hoonel, mitte kinnistu asukohal (MKA hinnangul Hommiku tn 1 hoone „silmapaistev

ehitis“). Tegemist on subjektiivse hinnanguga, mida ei tõenda ükski analüüs ega uuring. Kohus

on jätnud eeltoodud asjaolud täielikult tähelepanuta ning põhjendamatult leidnud, et olukord on

kaebaja jaoks muutunud lausa soodsamaks. Seisukoht, et kõigi Pärnu vanalinna ala hoonete

suhtes kehtisid seni samad nõuded nagu uus kaitsekord näeb ette A-kaitsekategooria hoonetele,

ei põhine õigusaktidel. MKA-l tuli varasemalt lähtuda muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidest

ning Hommiku tn 1 kinnistu puhul ei olnud varem kaitstavaks väärtuseks hoone, vaid kinnistu

asukoht. Enne kaitsekorra kehtestamist oli kaebajal õigus 1999. a-l püstitatud hoone lammutada

ning ehitada asemele uus kaasaegsetele arhitektuuri- ja ehitustingimustele vastav hoone. Enam

kaebajal sellist võimalust pole. Samuti ei ole kaitsekorra järgi Hommiku tn 1 kinnistul lubatud

teha ühtegi kaevetööd ilma MKA loata. Sellist piirangut määrus nr 32 ette ei näinud. Kaebaja

omandiõiguse riive väärtus ületab ilmselgelt 1000 eurot ehk see ei ole väheintensiivne (vt

HKMS § 133 lg 1 ls 2; Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9).

7. Vabariigi Valitsus ja Muinsuskaitseamet paluvad 04.05.2023 vastuses jätta OÜ DSVH

määruskaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et täidetud on mõlemad HKMS § 121

lg 2 p-s 21 toodud alused kaebuse tagastamiseks. Muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusliku

hoone hooldamisel ja remontimisel tuleb eristada kaitsekorrast tulenevaid üldisi nõudeid ning

nõudeid, mis kehtestatakse edaspidi konkreetseks tegevuseks antavas loas või muinsuskaitse

eritingimustes. Viimaste täpne sisu selgub (st mõju avaldub) hiljem ja neist ei ole alust rääkida

kaitsekorra kontekstis, mis on praeguse vaidluse esemeks. Hommiku tn 1 hoonel oli kõrge

arhitektuuriline väärtus juba selle 1999. a-l muinsuskaitsealale ehitamisel. Kaebaja on kinnistu

ja hoone kultuuriväärtusest ning määruse nr 32 nõuetest teadlik alates selle omandamisest.

Arhitektuurselt väärtusliku hoone väärtus üldjuhul ajas suureneb, mitte ei vähene. Kaitsekorra

koostamisel hinnati kõigi (sh Hommiku tn 1) hoonete vastavust riikliku kaitse eeldustele. Kuna

kaebaja on tuginenud kaitsekorra p-le 16 tervikuna, siis ei ole ta oma õiguste rikkumist piisavalt

konkreetselt põhjendanud (HKMS § 38 lg 1 p 7) ning tema väited on üldised ja abstraktsed.

Kuigi ei saa välistada, et kaitsekorrast tulenevad piirangud võivad mingil määral mõjutada

omanike õigust oma omandit vabalt kasutada ja käsutada, ei ole kaebaja piirangutest tulenevat

riivet ja selle ulatust põhjendanud, mistõttu ei saa hinnata riive intensiivsust (st kuidas viidatud

3-23-551

5(6)

nõuded tegelikult ja vahetult rikuvad tema õigusi). Kaebaja ei ole tõendanud, et soovib hoone

eksterjööri muuta, hoonet restaureerida või selle ilmet muuta, samuti soojustada välispiirdeid

ja rajada uusi avatäiteid. Kaitsekorra p 8 alap 6, p 12, p 16 alap 5 ja p 21 ei ole jäigad normid,

vaid jätavad hindamisruumi. Kaitsekord ei määra vahetult omaniku kohustuste ulatust, vaid see

otsustatakse tööde loa või muinsuskaitse eritingimuste haldusmenetluse tulemusena. Kaebaja

õiguste riive, mis seisneb töödeks loa taotlemise kohustuses, on väheintensiivne. Mõistlik ega

mõeldav ei ole kaitsekord osaliselt tühistada tulevikus hüpoteetiliselt aset leida võiva riive

vältimiseks. Seda saab taotleda kaitsekorra mõju tegelikult avaldumisel. Muinsuskaitselise

haldusmenetlusega ei kaasne üldjuhul bürokraatlikke ja ajakulukaid toiminguid. MuKS § 54 lg

2 järgi otsustab MKA tööde tegemiseks loa andmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse

saamisest ning eritingimused jm koostab MKA ise. Samuti on võimalik taotleda uuringukulu

hüvitamist ja restaureerimistoetust.

Õige ei ole kaebaja tõlgendus, et põhimõtteliselt tuleb eristada muinsuskaitseala ja sellel asuvat

ehitist ning 1999. a-l ehitatud hoonel ei olnud ega ole ajaloolist väärust. MuKS § 9 kohaselt

kuuluvad muinsuskaitseala koosseisu ka sellel asuvad eri perioodidest pärit hooned. Kaebajal

ei olnud ka enne kaitsekorra kehtestamist lubatud 1999. a-l püstitatud hoonet vabalt lammutada,

vaid ehitamisele kehtisid määrusest nr 32 tulenevad nõuded. Muinsuskaitsealale uute hoonete

ehitamine ei ole olnud kunagi keelatud ega ole seda ka edaspidi. Hommiku tn 1 hoone on alates

1999. a-st olnud arhitektuuriväärtusega muinsuskaitseala hoone, selle sisuline kultuurilooline

väärtus määratleti juba hoone kavandamisel ja ehitamisel. Kaebaja oli sellest hoonet omandades

teadlik ning ei ole kuni uue kaitsekorra kehtestamiseni varasemaid kitsendusi vaidlustanud.

Tegemist ei ole olukorraga, kus hoone oleks esmakordselt arvatud muinsuskaitsealasse. Väide,

et Hommiku tn 1 büroohoonel ei ole ajaloo- ega kultuuriväärtust, on subjektiivne ning ei tugine

ühelgi ekspertiisil (s.o erinevalt kaitsekorrast). Kuna hoone määrati B-kaitsekategooriasse ja ei

säilitatud A-kaitsekategooria nõudeid, siis on halduskohus õigesti märkinud, et kaitsekord on

muutunud kaebaja jaoks varasemast soodsamaks. Hoonet ei määratud C-kaitsekategooriasse,

sest see ei eelda autentsena säilitamist. Vabariigi Valitsus ei saa seada hoonele madalamat

kaitset, kui see tuleneb hoone sisulisest väärtusest. Varem olid muinsuskaitsealal paiknevad

hooned ehitusaastast olenemata osa muinsuskaitseala kujundavast tervikust. Uus kaitsekord

kinnitas Hommiku tn 1 hoone riikliku kaitse vajadust, kuid leevendas hoonele esitatavaid

nõudeid, vabastades siseruumides tehtavad tööd loakohustusest. Halduskohus on põhjendatult

järeldanud, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. MuKS ja selle alusel kehtestatud riikliku

kaitse eeldused ei võimalda saavutada kaebaja eesmärki, et Hommiku tn 1 kinnistu ei kuuluks

muinsuskaitsealasse ja hoone B-kaitsekategooriasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Sellele kaebuse tagastamise alusele tuginemiseks peavad esinema

kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise ebatõenäosus.

Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve

puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS

§ 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt

on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kui üks neist eeldustest on

täitmata, ei saa kaebust HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

9. Halduskohus märkis õigesti, et vaidlusalune Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldus nr

42 on olemuselt üldkorraldus ehk asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt

3-23-551

6(6)

(HMS § 51 lg 2; vrd Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p 20). Vastustaja ja kaasatud

haldusorgani vastusest määruskaebusele järeldub, et nende hinnangul saaks üldkorraldusena

käsitatavaid haldusakte vaidlustada üksnes tingimusel, et vaidlusalune käitumisjuhis avaldab

juba kaebuse esitamise ja läbivaatamise ajal vahetut mõju kaebaja õigustele. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Üldkorralduse halduskohtus vaidlustamisega seonduvalt on aktsepteeritud, et

kui üldkorralduses sisalduv säte selle teatavakstegemise ajal kaebaja õigusi veel ei mõjutanud,

saab isik esitada kaebuse asjaomase sätte tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist

(nt Riigikohtu 23.03.2023 määrus nr 3-22-1218, p 11; 05.09.2019 määrus nr 3-19-557, p 8;

13.02.2008 määrus nr 3-3-1-95-07, p 14). See erisus ei välista ega piira siiski üldkorralduse

vaidlustamist 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, sõltumata asjaolust, kas

konkreetset sätet on juba kaebaja suhtes rakendatud või mitte. Seega ei oma määravat tähtsust,

et kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta sooviks Hommiku tn 1 hoone puhul teha mingeid

selliseid töid, mille lubamisest on MKA kaitsekorrale viidates keeldunud.

10. Halduskohus on kaebaja omandipõhiõiguse riive intensiivsuse hindamisel põhimõtteliselt

ebaõigesti lähtunud sellest, et Hommiku tn 1 kinnistu asus ka varem muinsuskaitsealal ja selle

suhtes kehtinud piiranguid ei ole karmistatud (pigem vastupidi) ning kaebaja ei olnud varem

kehtinud piiranguid vaidlustanud. Asjaolu, et Hommiku tn 1 kinnistu ja sellel paiknev hoone

on algusest peale asunud Pärnu ajaloolises linnatuumikus (st muinsuskaitsealal) ning kaebaja

ei ole varem kehtinud piiranguid vaidlustanud, ei muuda vaidlustatud kaitsekorras ettenähtud

piirangutest tulenevat kaebaja õiguste riivet iseenesest kuidagi väiksemaks ega olematuks. Uue

kaitsekorra osaliseks tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel tuleb hinnata vaidlustatud

kaitsekorrast tulenevate piirangute õiguspärasust, mitte seda, kas ja kuivõrd on kaebaja olukord

varasemaga võrreldes muutunud. Viimane oleks oluline siis, kui vaidluse all oleks korraldus,

millega kaitsekorda mõnes üksikküsimuses muudetakse. Praegusel juhul on Vabariigi Valitsuse

02.02.2023 korraldusega nr 42 kehtestatud uus terviklik kaitsekord ja korralduse jõustumisega

on varasem kaitsekord (Vabariigi Valitsuse 06.02.2006 määrus nr 32) muutunud kehtetuks.

11. Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisest tulenevat kaebaja omandiõiguse riivet

ei saa pidada väheintensiivseks, sest kaitsekord seab kaebajale olulised piirangud oma omandi

käsutamiseks. Kaebuse rahuldamise korral selliseid piiranguid kinnistu ja/või hoone suhtes ei

kehtiks. Põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandipõhiõiguse oluliseks osaks on mh õigus

kinnisasjal ehitada. Samuti mõjutavad kehtestatud piirangud kinnistu turuväärtust. Kaebaja on

toonud välja, et nii Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse jätmise kui ka kinnistul asuvale

hoonele B-kaitsekategooria määramise tõttu kehtivad kaitsekorrast (p-d 8, 12, 16, 21) tulenevalt

kinnistu ja hoone suhtes mitmed olulised piirangud, mis väljaspool muinsuskaitseala asuvatele

kinnistutele ja hoonetele ei kohaldu. Kaebaja õiguste riivet ei muuda väheintensiivseks see, et

MKA saab loamenetluses arvestada mh üksikjuhtumi asjaoludega ning loamenetlus on püütud

kujundada isikute jaoks võimalikult vähekoormavaks ja nende võimalikke lisakulusid hüvitada.

MKA loamenetluse raames ei oleks ühelgi juhul võimalik arvata Hommiku tn 1 kinnistut Pärnu

muinsuskaitseala piiridest välja ega muuta Hommiku tn 1 hoone väärtusklassi.

12. Kuna kaebaja õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks, siis ei ole üks HKMS § 121

lg 2 p 21 kohaldamise kohustuslikest eeldustest täidetud ja puudub vajadus täiendavalt hinnata

kaebuse perspektiivikust.

13. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus OÜ DSVH määruskaebuse, tühistab Tallinna

Halduskohtu 29.03.2023 määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)