3-23-1557/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1557

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Dmitri Koroljov

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxx)

summas 78 968,60 eurot ning Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx

(xxxxxxxx) summas 78 968,61 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3-23-1557

2(4)

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

kinnisasjale hüpoteegi seadmist AÕS-is sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt

(MKS § 130 lg 1 p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

5. Maksuhaldur on algatanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktikas on

tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega, seejuures

olukorras, kui äriühing deklareeris maksud ise (kuid jättis tasumata) ning deklaratsioonide

õiguspärasuses maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr

3-3-1-17-17 p 12; 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p-d 9-13).

6. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et X osas algatatud maksumenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on vastutuskohustus summas 146 501,21 eurot (sh intress 17 197 eurot).

Vaidlust ei saa olla selles, et vastavas summas on X UÜ-l täitmata maksukohustus. Tasumata

maksusummad on äriühing ise deklareerinud ning tähtpäevaks tasumata maksusummaga

3-23-1557

3(4)

kaasneb intressi tasumise kohustus (MKS § 115), mille osas on äriühingule esitatud

intressinõuded (MTA taotluse lisad 1-3).

Maksuhaldur on taotluses selgitanud ja tõendanud (MTA taotluse lisad 20 ja 25-28), et X UÜ

maksukohustus seondub X OÜ-ga toimunud tehingutega. X OÜ ainuosanikuks ja juhatuse

ainuliikmeks, seega ka lõplikuks kasusaajaks oli alates äriühingu asutamisest kuni äriregistrist

kustutamiseni (21.06.2023) X. Samuti on maksuhaldur põhjendatult esile toonud, et X oli X

UÜ faktiline (tegelik) juht ja lõplik kasusaaja. Seega olid kõnealused tehingud, mille

tulemusena maksuvõlg tekkis, kogutud teabe kohaselt X kontrolli all. Vastutusotsuse tegemine

on võimalik nii seaduslikule esindajale, tegevjuhile kui vara valitsejale, kes rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1).

Kohus nõustub maksuhalduriga, et eelviidatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel esineb

põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja X UÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos

ning X võib vastutada maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS §

1361 lg 1).

7. Kolmas isik saab vastutatada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane

ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). X UÜ vara arvel sundtäitmise võimatusele

viitab praeguses asjas see, et Harju Maakohtu 05.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-23-5445 lõpetati X UÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega on põhjendatud järeldada, et X UÜ ei ole

suuteline maksuvõlga summas 146 501,21 eurot tasuma.

8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

(vastustusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg

1). Arvestades X UÜ, X OÜ ja X osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, esineb põhjendatud

alus eeldada, et X on mõlema äriühingu üle kontrolli omava isikuna rikkunud teadlikult

seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusi (MKS § 8), mis on põhjustanud X UÜ

maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb alus arvata, et Xl puudub soov täita

vastavaid maksukohustusi ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt

sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus

peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks.

9. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. X UÜ

maksuvõlg on tuvastatud äriühingu enda poolt esitatud deklaratsioonidega ja maksuhalduri

intressinõuetega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei

ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (X UÜ õigusvõime ei

ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud (MKS § 96 lg 5).

10. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud

vallasvara (sõidukite) väärtus ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks

ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X

tegevust X UÜ ja X OÜ majandustegevuse korraldamisel (millega kaasnes X UÜ

maksukohustuse täitmata jäämine ja algselt ka osaline deklareerimata jäämine), peab kohus

võimalikuks, et X võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel

oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole

selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

3-23-1557

4(4)

11. Maksuhaldur taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx summas 78 968,60 eurot ning

Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx summas 78 968,61 eurot

(AÕS § 3631 näeb ette kohtuliku ühishüpoteegi seadmise keelu). MTA hinnangul on kinnistu

registriosa numbriga xxxxxx hinnanguline väärtus 102 300 eurot ja kinnistu registriosa

numbriga xxxxxxx hinnanguline väärtus 101 640 eurot (MTA taotluse lisad 55, 58, 65 ja 67).

Kohtutäituri tasu hinnanguline suurus on 5436 eurot ja sundtäitmise lisakulude hinnanguline

suurus 6000 eurot (täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1, KTS § 29 lg 1, § 32 lg 3, §

34 p 2, § 35 lg 1, § 45 lg 1).

Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes ning taotletud meede ei ole ka

omaniku huve ülemäära kahjustav. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega koormatakse isiku

kinnisvara kõige vähem, kuna kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu korrapärast

kasutamist ega käsutamist (AÕS §-d 333 ja 364). Seetõttu puudub alus ka väita, et kohtuliku

hüpoteegi seadmine oleks X suhtes ebaproportsionaalselt koormav.

12. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti

toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel (146 501,21 eurot).

13. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus taotlejaga, et vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik