3-23-125/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-125

Haldusasi

Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ,

Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp

Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ kaebused

Rahapesu Andmebüroo 20.12.2022 ettekirjutuse nr 4-6/9-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen &

Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud

Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult

OÜ ja Scanlex OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid

Risto Käbi ja Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Karin Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Alvares & Co OÜ tegevusluba“,

„Complex Consult OÜ tegevusluba“, „Gofaizen & Sherle OÜ tegevusluba“, „Maxcorp

OÜ tegevusluba“, „Prifinance Estonia OÜ tegevusluba“, „Scanlex OÜ tegevusluba“,

„Wasp Consult OÜ tegevusluba“ ja „Ühinenud Õigusbürood OÜ tegevusluba“, „1.

Kokkuvõtte tabel“, „2. Sissejuhatus“, „11.7. Äriühingute teenuse pakkujad“, „Lisa 2.

Riikliku riskihinnangu metoodika“, „RAB äriühinguteenuse pakkujate uuring“, „Wasp

Consult OÜ äriregistrikaart“ ja „Ühinenud Õigusbürood OÜ äriregistrikaart“.

2. Rahuldada Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance

Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja

Scanlex OÜ kaebused osaliselt.

3. Tunnistada

Rahapesu Andmebüroo 20.12.2022 ettekirjutus nr 4-6/9-1

õigusvastaseks osas, millega nõuti kaebajatelt vastuseid küsimustele nr 9-11 ja 40.

4. Ülejäänud osas jätta kaebused rahuldamata.

5. Mõista Rahapesu Andmebüroolt Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen &

Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ,

Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ kasuks välja riigilõiv kokku 14,4 eurot ning

esindaja kulu kokku 360 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda.

3-23-125

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.08.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (vastustaja) kohustas 20.12.2022 ettekirjutusega nr 4-6/9-11

tegevusluba omavaid usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid (322 tk) rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 58 lg-te 1 ja 2 alusel vastama

veebiküsimustikule2 (44 põhiküsimust ja olenevalt vastusest veel 10 alaküsimust) eesti keeles

hiljemalt 28.02.2023. Ettekirjutuse korduval täitmata jätmisel tunnistatakse tegevusluba

kehtetuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 2). Samuti võib ettekirjutusele mittevastamine ja koostöö

mittetegemine mõjutada isiku ärialast mainet (RahaPTS § 72 lg 1 p 11). Eesmärk on koguda

Eestis tegutsevate usaldushalduse ja äriühinguteenust pakkuvate ettevõtete kohta teavet, et

hinnata teenuse pakkumisega kaasnevaid riske, ohte ja haavatavust ning töötada välja

meetmed nende maandamiseks. Täiendava teabe kogumine on ainuvõimalik viis

teenuseosutajate riskide mõistmiseks ja riskipõhise järelevalve teostamiseks. 25.05.2021

avalikustatud Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise siseriiklikus riskihinnangus3 on

usaldushalduse ja äriühinguteenuse pakkujaid puudutava sektori haavatavuse tase rahapesu

aspektist keskmisest kõrgem. Arvestades tuvastatud kõrget riski, on teabe nõudmine sobiv

meede, et tagada teenusepakkujate tegevuse läbipaistvus ja hinnata sektori kogu riskipilti.

Kõikidele küsimustele vastuste saamine on äärmiselt oluline, saamaks aru riskidest. Ilma

valdkonnast detailsemat riskipilti omamata ei ole võimalik kavandada efektiivselt vajalikke

järelevalve meetmeid ega minimaliseerida riski, et Eesti majandusruumi kasutatakse

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Muul viisil teabe küsimiseks kohustatud isikutelt

(RahaPTS § 2 lg 1 p 9) puudub vähemkoormavam alternatiiv. Puudub alternatiiv küsida

küsimusi teises koosseisus või mahus, kuna sellisel juhul jääks osa riski sisust ja suurusest

tuvastamata. Ettekirjutuse tegemine teabe nõudmiseks on mõõdukas meede. Andmete

küsimist kirjalikul teel ei saa pidada adressaadi jaoks ebamõistlikult koormavamaks kui näost

näkku suhtlust. Samuti võimaldab see saada ühekorraga kogu asjasse puutuva teabe ja vältida

korduvalt adressaadi poole pöördumist. Usaldushalduse ja äriühinguteenuse tegevusalal

tegutsevatele ettevõtetele on tulenevalt mõjust finantsturule ja olulisusest ühiskonnale seatud

kõrgendatud hoolsuskohustus ning spetsiifilised nõuded, mida kõik turuosalised peavad igal

ajahetkel täitma. Teenusepakkujate majanduslikke huvisid või muid põhjendusi ettekirjutuse

täitmata jätmiseks ei saa pidada kaalukamaks kui avalikkuse kõrgendatud ootust ja huvi

usaldusväärsele, ausalt, õiguspäraselt ning läbipaistvalt toimivale usaldushalduse ja äriühingu

teenuse sektorile, kus on mh tõkestatud Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

kasutamine rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

1 Kaebajate 19.01.2023 esitatud lisa 1.

2 Ettekirjutuse lisa. Kättesaadav ka https://kysitlus.fin.ee/?r=survey/index&sid=477127&lang=et.

3 https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine/riskihinnangud.

2(23)

3-23-125

2. Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ,

Ühinenud Õigusbürood OÜ ja Wasp Consult OÜ esitasid 19.01.2023 (haldusasi nr 3-23-

125) ning Liivikas OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ (kõik koos kaebajad) esitasid

23.01.2023 (haldusasjad vastavalt nr 3-23-159, 3-23-160, 3-23-162) Tallinna Halduskohtule

kaebused vastustaja 20.12.2022 ettekirjutuse tühistamiseks. Kohus võttis 20.01.2023 ja

09.02.2023 määrustega kaebused menetlusse ning liitis kõik kaebused ühte menetlusse asja

numbriga 3-23-125.

3. Vastustaja palus 27.02.2023 vastuses jätta kaebused rahuldamata.

4. Kohus lubas 13.06.2023 määrusega Maxcorp OÜ-l, Alvares & Co OÜ-l, Gofaizen &

Sherle OÜ-l, Prifinance Estonia OÜ-l, Ühinenud Õigusbürood OÜ-l, Wasp Consult OÜ-l,

Complex Consult OÜ-l ja Scanlex OÜ-l kaebust muuta ning minna tühistamisnõudelt üle

õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

5. Kohus võttis 16.06.2023 määrusega vastu Liivikas OÜ kaebusest loobumise avalduse ja

lõpetas haldusasja menetluse tema kaebuse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebajate kokkuvõtlikud seisukohad:

6.1. Vastustaja ei ole kaalunud ega põhjendanud, kas kaebajatel on ettekirjutuses nõutud

andmed olemas või kas nad on kohustatud neid seaduse järgi koguma (RahaPTS §-d 46-47).

Haldusorgan ei saa eeldada, et ettevõtjad koguvad ja säilitavad vastavat kohustust omamata

absoluutselt kõiki oma tegevusega seotud andmeid ja on vähese vaevaga valmis neid

süstematiseerima mistahes viisil, mida haldusorgan vajalikuks peab. Vastustaja senine

juhendamine ja koolitamine ei ole viidanud huvile selliste andmete kogumise suhtes. Minister

ei ole RahaPTS § 541 jõustumisest 01.01.2021 arvates kehtestanud esitatavate aruannete sisu

ega korda. RahaPTS § 13 lg 1, § 14 lg 1, § 19 lg-d 1 ja 2 ning § 20 lg 6 ei näe ette

imperatiivset kohustust koostada jooksvat arvestust RahaPTS § 8 p-des 1-5 osutatavate

teenuste lõikes. RahaPTS § 20 lg 6 järgi on hoolsusmeetmete kohaldamise täpne viis

hinnanguline küsimus. Kaebajad on tegevusloa taotlemise menetluses esitanud vastustajale

oma protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad, mille algallikaks on RahaPTS §-st 13 tulenev

riskihinnang. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad reguleerivad hoolsusmeetmete

rakendamist vastavalt riskihinnangus kaardistatud riskide maandamiseks. Vastustaja hindas

need dokumendid kaebajatele tegevusloa väljastamisel õiguspärasteks. Kaebajatele ei ole

esitatud riskihinnangu, protseduurireeglite ega sisekontrollieeskirjade osas etteheiteid seoses

sellega, et kaebajad ei kogu, töötle ega pea enda majandustegevusnäitajate osas abstraktset

arvestust RahaPTS § 8 p-dest 1-5 tulenvate teenuste osutamise käibe näitajate osas vastustaja

soovitud viisil.

6.2. Vastustaja ei ole kaalunud, millise koorma ta 322 adressaadile teabe kogumise ja

esitamisega paneb. Andmete maht on suur. Kuna andmeid ettekirjutuses nõutud moel ei

koguta, siis tuleb andmed eraldi ette valmistada, välja otsida, süstematiseerida ja viia

vastustaja nõutud vormi. Kaebajatele kaasnevad teabe ettevalmistamise ja edastamisega

märkimisväärsed kulud ning õiguslikud ja äritegevusega seotud riskid. Nõutud andmed

sisaldavad nii kaebajate kui ka nende klientide ärisaladusi. Andmete kogumine võib võtta

nädalaid või kuid. Tavapärase äritegevuse kõrvalt andmete tagantjärgi kogumisel või

tuletamisel on suurem oht vigade või ebatäpsuste tekkimiseks, mida vastustaja võiks käsitleda

valeandmete esitamisena. Seeläbi saaks kaebajate ärialane maine kahjustada ja tegevusluba

3(23)

3-23-125

võib sattuda ohtu. Samuti toob andmete esitamine kaasa mahuka tõlkimise vajaduse, kuigi

vastustajal on võimekus inglise keele mõistmiseks.

6.3. Vastustaja on jätnud põhjendamata nõutud mahuka teabe vajaduse. Jääb arusaamatuks,

kuidas konkreetsed küsimused aitaksid kaasa vastustaja väidetud eesmärgi saavutamisele.

Põhjenduste puudumise tõttu peavad kõik 322 adressaati enne teabe kogumist ja edastamist

kontrollima igat vastustaja küsimust ja tuvastama, kas nõutud info küsimiseks on alus olemas,

sh kas see aitab kaasa vastustaja väidetud eesmärgi saavutamisele. Kaebajad olid sunnitud

selgituste saamiseks pöörduma kohtusse. Vastustaja ei küsi teavet konkreetse ettevõtja suhtes

algatatud järelevalvemenetluse raames ega heida ette seaduse mittejärgimist või

rahapesuriskide ilmnemist. Äriühinguteenuse osutajate sektori reaalolukorda ja ohupilti on

hinnatud juba 2021. a riiklikus riskihinnangus, 2021. a vastustaja uuringus ja 2023. a

avaldatud Moneyvali raportis. Seega on ettekirjutuse eesmärgina kajastatud tulem juba

olemas. Ettekirjutuse eesmärgist ja küsimustest nähtuvalt soovib vastustaja koguda teavet

esmajärjekorras lihtsalt statistiliseks analüüsiks. Selle vahetu tulem ei ole rahapesu ega

terrorismi rahastamise takistamine. Selline vahetu oht ja vahetu ohu tõrje vajadus puudub.

6.4. Vastustaja selgitas haldusmenetluses küsimuse nr 44 kohta, et küsib teavet kõigi hankijate

kohta, sh vee-, kütte-, üüri-, sideteenuse jms osutajate kohta. Nendega seotud käibe töötlemine

ei saa olla vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

Vastustaja saatis kuu aega pärast ettekirjutuse edastamist täpsustuse küsimuses nr 21 küsitud

käibeandmete arvutamise kohta. Kuu aega hiljem ettekirjutuse täitmise metoodika

täpsustamine näitab, et vastutaja ei omanud ettekirjutuse tegemisel selget arusaama, mida ja

milleks ta turuosalistelt kogub.

Küsimustele nr 1-4, 6-11 ja 33 oleks vastustajal võimalik saada vastused avalikest

andmebaasidest või riiklikest registritest, avaldatud majandusaasta aruannetest vm avalikest

allikatest – kaebajate veebilehed, erinevad otsingumootorid. Ei saa lugeda põhjendatuks

kaebajate koormamist andmete kogumisega olukorras, kus kaebajatel on seadusest tulenevalt

aega veel mitu kuud nende andmete süstematiseerimiseks, kinnitamiseks ja avaldamiseks.

Majandusaasta aruande kokkupanek ei ole pelgalt raamatupidamisprogrammist aruannete

väljatrükk ja esitamine, vaid andmeid kontrollitakse ja muudetakse. Kuna audiitortegevus on

litsentseeritud tegevus, siis on vastustajal võimalik tuvastada vastava loa olemasolu või

puudumine iseseisvalt. Käibeandmed on nähtuvad majandusaasta aruannetest ning on

kättesaadavad Maksu- ja Tolliametis (MTA), kellele esitatakse käibedeklaratsioonid iga kuu

20. kuupäevaks. Andmed on kvartalipõhiselt kättesaadavad veebilehel www.teatmik.ee.

Kaebajatel puudub RahaPTS § 46 järgi kohustus pidada käivete arvestust teenuste kaupa.

Selline kohustus on krediidiasutustel. Kuna paljud äriühinguteenuse pakkujad pakuvad

samade ettevõtete alt ka muid teenuseid, mida kajastatakse samadel arvetel (nt

õigusabiteenused, raamatupidamisteenused), siis on teenuste käivete tagasiulatuv manuaalne

väljaselgitamine ja töötlemine ebamõistlikult ajamahukas. See takistab kaebajatel enda

igapäevase töö tegemist. Töötajate arv on näha majandusaasta aruandes ja MTA töötamise

registris (TÖR). Küsimus nr 9.2 ei oma puutumust rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisega.

Küsimuste nr 14-16 esemed ei ole kaebajate RahaPTS-ist tulenevad kohustused. Küsimustele

nr 22-32 vastamine eeldab, et kaebajatel on nende andmete kogumine, süstematiseerimine ja

edaspidise töötlemise kohustus ja võimekus. Äärmisel juhul oleks põhjendatud RahaPTS §-st

46 tuleneva registreerimist kajastava dokumendi ja/või kogutud dokumentide väljanõudmine

(kust on võimalik neid andmeid tuletada), mitte sellega seonduvate andmete töötlemiseks

kohustamine.

4(23)

3-23-125

Küsimustes nr 34-40 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas olema. Seire teostamine

on nähtav kaebajate protseduurireeglitest, mis on vastustajal olemas. Küsimusega nr 36 soovib

vastustaja teada, kas kaebajad on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Küsimused nr

41-42 eeldavad, et kaebaja töötajad talletaksid mõttetegevuse ja järeldused selle kohta, kui

rahapesu kahtlust ei tuvastatud.

6.5. Ettekirjutuses märgitakse ebaõigesti, et adressaatide tegevusala on riskihinnangus

keskmisest kõrgem. Riskihinnangu lk-l 4 oleva tabeli 102 kohaselt on rahapesu ohutase

sektori tasandil madal. Tabeli 103 kohaselt kehtib sama ka terrorismi rahastamise ohutaseme

kohta. Vastustaja 2021. a aastaraamatu4 lk-l 29 toodud tabelis on äriühingu teenuse pakkujad

nii rahapesu kui terrorismi rahastamise osas hinnatud keskmise riskiga. Haavatavust on peetud

kõrgeks, kuid see tuleneb vastustaja poolt teostatavate koolituste puudumisest, turuosaliste

kõrgest (mitte õigusvastasest) riskiisust ja seadusandlikust probleemist seoses rahapesualaste

süütegudega (eelkuriteo tõendamise kohustus ja selle raskendatus uurimisasutuste praktikas).

Moneyvali raport avaldati alles pärast ettekirjutuse koostamist ja saab mõjutada turuosaliste

käibepraktikaid edasi-, mitte tagasiulatuvalt. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse eelnõu 459 SE seletuskirja5 (lk 35) kohaselt võivad ilma oluliste rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskideta kohustatud isikute riskihinnangud olla üldisemad. Arvestades

madalat riskitaset on ettekirjutuses nõutav teave ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes ning

riivab kaebajate õigusi ja huve ülemääraselt, mh ettevõtlusvabadust. Varasemad riskianalüüsid

on läbi viidud vähemkoormavaid meetmeid kasutades ja nende tegemiseks ei ole kaebajatelt

andmeid küsitud. Vastustaja selgitustest järeldub, et ta juba teab, kelle juurde riskipõhist

järelevalvet teostama minna – äriühingute asutajad. Sellised andmed on võimalik tuvastada

äriregistrikaardilt.

6.6. Ebaõige on vastustaja arusaam, et kaebajad ei ole pädevad otsustama, milliseid andmeid

vastustaja oma tööks vajab. Kaebajad on professionaalsed teenuseosutajad, tunnevad oma

turgu, kaasnevaid riske jne, mistõttu on neil olemas vundament, mille pinnalt võtta seisukoht,

milline teave on sektori analüüsiks oluline.

6.7. Asjakohatu on viide, et osad ettevõtjad on andmed juba esitanud. Teenusepakkujate

tegevusmaht on erinev. Sisulise tegevuseta ettevõtjal on lihtne vastustajale nulldeklaratsioonid

esitada. Vastustaja pole kinnitanud, et esitatud andmed oleksid nõuetekohased. Ettekirjutuse

õiguspärasus ei sõltu sellest, et osa isikuid on ettekirjutuse täitnud.

6.8. Vastustaja seisukoht, et ettekirjutuse täitmiseks vajaliku info kohene puudumine tähendab

mittenõuetekohast tegevust, on alusetu, sest ettekirjutusega nõutava info olemasolu sellisel

kujul ei tulene ühestki õigusaktist. Teenusepakkujad tegutsevad erineval moel ja osas, mida ei

ole seadusega reguleeritud, on teenusepakkujad enda majandustegevuse korraldamises vabad.

See, et mõnele küsimusele on võimalik suurema vaevata vastata, ei tähenda, et see kõikide

küsimuste puhul nii oleks.

6.9. Ettekirjutuse täitmata jätmise puhul ähvardati hea maine kahjustamise ja tegevusloa

kehtetuks tunnistamisega. Kaebajad jäävad oma klientidest ilma ja nende senine

majandustegevus lõpeb. Klientide usalduse kaotuse tõttu muutuks võimatuks ka teiste teenuste

(õigusabiteenus, raamatupidamisteenus) pakkumine. Usaldussuhte taastamine ei pruugi olla

hiljem võimalik. Kaebaja töötajad kaotaksid töö.

6.10.

Kaebajad ei ole finantsasutused, mis tähendab, et nende teenuste eest maksmine

tähendab üldjuhul raha laekumist ühest Euroopa Liidu Majanduspiirkonnas olevast

4 https://fiu.ee/media/315/download.

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/rahapesu-ja-

terrorismi-rahastamise-tokestamise-seadus.

5(23)

3-23-125

krediidiasutustest Eesti krediidiasutusse. See tähendab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine efektiivsete hoolsusmeetmete rakendamise läbi toimub krediidiasutustes.

Äriühingute asutamine ja osade võõrandamine toimub notariaalselt. Ka notarid teostavad

krediidiasutustega analoogilisel viisil hoolsusmeetmeid. Vastustaja ei ole arvestanud, milline

on kaebajate majandustegevusega seonduv rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seonduv risk.

Kaebajate poolt asutatavad või võõrandatavad juriidilised isikud ei ole krediidiasutused.

Samuti ei saa kaebajad teostada kontrolli selle üle, kus kohas avab klient endale

arvelduskontosid pärast talle osade võõrandamist ja millisel viisil ta neid kasutab. Küll aga on

nendes etappides kohustatud rahapesu tõkestamiseks vajalikke hoolsusmeetmeid rakendama

krediidiasutus, kes nendele juriidilistele isikutele kontosid avab ja kes saab (ning peab)

jälgima arvelduskontodel olevaid edaspidiseid rahavoogusid.

6.11.

Põhjendamatu on kaebajatele ette heita, et nad kasutasid oma põhiõigust ja pöördusid

kaebusega kohtusse. See ei näita, nagu oleks kaebajatel põhjust midagi varjata.

7. Vastustaja kokkuvõtlikud seisukohad:

7.1. Vastustaja koostatud 2021. a äriühinguteenuse pakkujate uuringu6 (lk-d 3, 8) kohaselt

esineb oht, et äriühinguteenuse pakkujate tegevus suurendab juriidiliste isikute läbipaistmatust

ja sellest tulenevalt võimalust nende kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel.

Äriühinguteenuse pakkujate rahapesu ja terrorismi tõkestamise alane teadlikkus on madal,

riskisüsteemid puudulikud, hoolsusmeetmeid rakendatakse ebapiisavalt ning kahtlastest

tehingutest teatatakse üksikutel juhtudel. Eesti äriühinguid kasutatakse vari- ja

puhverettevõtetena. Riiklikus riskihinnangus hinnati äriühinguteenuse pakkujate rahapesualast

haavatavust skaalal 0-4 hindega 3,31, mis osutab keskmisest kõrgemale haavatavusele. Samuti

hinnati kõrgeimaks juriidiliste isikute ärakasutamise võimalusest tekkivat haavatavust. Seega

on ekslik kaebajate väide, justkui viitaks riskihinnang madalale riskiastmele. Antud sektoris

tuleb rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras. Ka terrorismi rahastamise ohtudega

seonduvalt on välja toodud, et sektori riskitase on keskmine, riski ja selle tagajärgi tuleb tunda

ning rakendada riskide maandamismeetmeid olukorra parandamiseks. 25.01.2023 avaldatud

Moneyvali raportis7 toodi äriühinguteenuse pakkujate osas välja, et tegemist on ühe kõige

haavatavama sektoriga, arvestades mh ka pakutavate teenuste olemust (mitteresidentidele

ettevõtete asutamine). Hindamise käigus näitasid äriühinguteenuse pakkujad riskide

ebapiisavat mõistmist ja vähem tõhusat ennetusmeetmete rakendamist. Sektori poolt

teavitamiskohustuse täitmine on murettekitavalt madal ja tegevuses rakendatavad

kontrollsüsteemid üldiselt ebapiisavad. Äriühinguteenuse pakkujate poolt halvasti kavandatud

ja rakendatavad hoolsusmeetmed mõjutavad negatiivselt ka tegelike kasusaajate kohta

kogutava teabe kvaliteeti. Rahapesu riske mõistetakse pealiskaudselt. Äriühinguteenuse

pakkujate vaade riskidele oli väga kitsas ega arvestanud sektori ja ettevõttele omaseid riske.

Raportis soovitati järelevalvajal teha ennetavat koostööd kohustatud isikutega ja koguda

järelevalve teostamisel kogu vajalik asjakohane teave.

7.2. RahaPTS-i eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust

suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks täidavad olulist rolli ja

vastutust ka usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad, kes peavad tagama, et nende

poolt osutatavate teenuste kaudu oleks takistatud rahapesu ja terrorismi rahastamine.

Ettekirjutusega küsitav teave on oluline selleks, et välja selgitada reaalne ülevaade kogu

sektori riskipildist, ohtudest ja haavatavusest ning kavandada edasisi vajalikke meetmeid

nende maandamiseks. Eriti olukorras, kus nii siseriiklik riskihinnang, täiendav uuring ja

6 https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#rahapesu-andmeburoo---2.

7 https://www.coe.int/en/web/moneyval/jurisdictions/estonia.

6(23)

3-23-125

rahvusvaheline hindamine on viidanud kõrgendatud riskidele ja ohtudele sektoris. Täiendava

teabe kogumine on ainuvõimalik viis teenuseosutaja riskide mõistmiseks ja seeläbi riskipõhise

järelevalve teostamiseks. Teabe küsimine on vajalik ja puudub muu vähemkoormavam

alternatiiv tervikliku riskipildi tuvastamiseks. Iga küsimus on üksikuna vajalik riskipildist

arusaamiseks. Puudub alternatiiv küsida küsimusi teises koosseisus või mahus, sest sellisel

juhul jääks osa riski sisust ja suurusest tuvastamata, mis omakorda mõjutaks vajalike

järelevalvemeetmete kavandamist ja nende rakendamist.

7.3. Kohustatud isikud koostavad enda riskide hindamiseks, tuvastamiseks ja analüüsimiseks

riskihinnangu (RahaPTS § 13 lg 1), mille koostamisel peavad arvestama klientidega seotud

riske. Kui ettevõttel puudub ülevaade toppklientidest, ei ole tal võimalik korrektselt koostada

nõuetele vastavat riskihinnangut. Ettevõte peab mõistma ühe tehingu ja ühele kliendile

osutatud tehingute koguhulga mõju rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest.

Klientidele osutatud teenuste mahtude mittearvestamine tähendab, et ettevõtte riskihinnang ja

riskisüsteemid ei ole piisavad ning puudub teadmine, millal kliendiga seotud riskid ümber

hinnata. See suurendab rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja mõjutab ka teadete

esitamise kvaliteeti. Kui kohustatud isik ei märke ebatavalisi käitumismustreid kliendi

tehingutes, siis puudub tal võimalus esitada õigeaegselt nõuetele vastavaid teateid vastustajale.

Kui vastustajal puudub ülevaade ettevõtete käibemahtudest teenuste lõikes, siis ei ole

võimalik teostada riskipõhist järelevalvet.

7.4. Klientide käibeandete töötlemise kohustus tuleneb hoolsusmeetmete rakendamise

kohustusest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või

tehinguga seotud parameetrite kohta. Üheks oluliseks indikaatoriks võimalike kõrgemate

riskide tuvastamisel on aru saada klientide pakutavatest teenuse mahtudest, samuti kontrollida

ja aru saada sellest, kas teenuse pakkumise eest tasub klient ise või teeb seda keegi teine tema

eest või kas teenuste eest tasutakse tavapäraselt suuremates summades. Tundmata ja

mõistmata enda klienti ja tema tegevuse eripärasid, ei ole kohustatud isikul võimalik

rakendada ka kohased hoolsusmeetmeid. Äriühinguteenuse pakkujate 2021. a uuring tõi välja,

et rahapesuohu tuum seisneb anonüümsete ettevõtete professionaalses loomises ja haldamises.

Anonüümsust pakkuvad variettevõtted on rahvusvahelisel tasemel instrumendid maksudest

kõrvalehoidmiseks ja rahapesuks.

7.5. RahaPTS § 19 lg-te 1, 2 ja 24 ning § 8 lg 1 järgi peab äriühinguteenuse pakkuja

rakendama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomise kui ka tehingute tegemise ajal. RahaPTS §

17 lg 7 p 3 järgi peab kontaktisik tegema perioodilisi ülevaateid juhatusele (küsimused nr 41

ja 42). Nt võib esineda olukordi, kus vastustaja tuvastab järelevalve läbiviimisel, et ettevõte

pidi vastustajale teate esitama, aga seda ei ole tehtud. Kui ettevõttel on olemas info, et kaaluti

ja analüüsiti teate tegemist, siis on võimalik näha, kes ettevõttes selle otsuse vastu võttis.

Sellise info olemasolu näitab, kas ettevõtte süsteemid on rahapesu riskide maandamiseks

töökorras ja toimivad. Küsimuste nr 34-42 eesmärk on võrrelda, kas vastustajale esitatud ISR

teated on kooskõlas sellega, mida ettevõte vastustajale esitab. Kui ettevõte tuvastab

finantssanktsiooni rikkumise, aga ei ole kohaldanud vastavaid meetmeid ega teavita sellest ka

vastustajat, siis puudub vastustajal sellekohane info.

7.6. Ettevõte peab üles ehitama enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi.

Üheks süsteemi osaks on ka vastava tööjõuressursi olemasolu, et kõik riskid saaksid

maandatud. Kui selgub, et ettevõttel on liiga vähe töötajaid, siis see on ilmselge viide, et ta ei

tule toime enda teenustega kaasnevate riskidega.

7.7. Teised äriühingud on asunud küsitlusele vastama ja neil ei ole tekkinud lisaküsimusi või

probleeme, et vastamine oleks ajamahukas, keeruline või võimatu. Kaebajate väited on otsitud

7(23)

3-23-125

ning näitavad soovimatust teha järelevalveasutusega koostööd ja täita küsitlust. Kaebajad ei

ole põhjendanud, miks on küsimustikule vastamine ajamahukas. Ei ole usutav, et kaebajate

majandustegevus oleks pärsitud seetõttu, et nad peavad hakkama ettekirjutust täitma. Pigem

tekitab see kahtlust, et kaebajad ei ole korraldanud korrektselt äritegevusega seotud

asjaajamist. Samuti soovitakse pigem kohustuse täitmist ajatada. Kaebajad ei ole taotlenud

vastamise tähtaja pikendamist, vaid pöördunud kaebusega kohtusse. Tegevusluba omav

ettevõte peab olema teadlik sellest, et vastustajal on õigus seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks saada enda määratud tähtajaks ettekirjutuse alusel kohustatud isikult teavet.

Kohustatud isik on kohustatud säilitama andmeid selliselt, et ta oleks võimeline neid

vastustajale esitama (RahaPTS § 47 lg 4). Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha

väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.

Seega peavad kaebajad saama raamatupidamisregistrist andmed iga kliendi ja tehingu kohta.

Asjaolu, et kaebajate IT-lahendused (sh raamatupidamisprogramm) ei võimalda kaebajatel

andmeid automaatselt väljastada ilma, et keegi töötajatest peaks hakkama käsitsi arveid läbi

sorteerima, on kaebajate enda äririsk. Kaebajate selgitusi suure aja- ja töömahu kohta ei saa

pidada põhjendatuks olukorras, kus nad ise pakuvad õigusabi- ja raamatupidamisteenust. Seda

enam peaks kaebajatel olema teada, et seadust tuleb täita ja seaduse alusel antud ettekirjutuse

täitmine on ettevõttele kohustuslik. Samuti peaksid kaebajatel olema head

raamatupidamisprogrammid ja IT-lahendused, kui nad pakuvad teenuseid ka teistele.

Kaebajad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neil tuleks mitu kuud tegeleda andmete

kogumise ja esitamisega. Kaebajad ei ole tõendanud, et neil ei ole võimalik küsitud andmeid

esitada, vaid neil ei ole soovi neid andmeid koguda enne, kui nad on seda harjunud tegema

(majandusaasta aruande koostamiseks). Vastavate raamatupidamisprogrammide olemasolul,

isegi kui need ei ole kõige uuemad ja innovaatilisemad, peaks olema võimalik väga vähese

vaevaga redigeerida vahebilanss jm vajalikud aruanded. Kaebuse esitamise põhjuseks on

kaebajate ebamugavustunne.

7.8. Kaebajate viited krediidiasutuste ja notarite poolt riskide maandamisele süvendavad

kahtlust, et kaebajad ei ole oma teenuse pakkumisega kaasnevaid riske üldse mõistnud. Selle

tõttu ei saa nad rakendada ka kohaseid hoolsusmeetmeid. See ilmestab väga eluliselt vajadust

koguda täiendavaid andmeid ja hinnata kogu riskipilti tervikuna, et võimalikult ruttu vajalikke

maandamismeetmeid rakendada. Ilma vastustaja sekkumiseta võivad järgneda pöördumatud

kahjud kogu Eesti finantssüsteemile tervikuna. RahaPTS ei anna kohustatud isikutele

võimalust mitte teostada hoolsusmeetmeid juhul, kui raha on laekunud läbi notari või

krediidiasutuse. Seadus kohustab kõiki kohustatud isikuid täitma olenevalt sektori eripäradest

hoolsusmeetmeid ja ärisuhte seiret. Krediidiasutuste riskiisu, riskihinnang ja

protseduurireeglid ei ole väga suure tõenäosusega samad, mis on usaldushalduse ja

äriühingute teenuse pakkujatel.

7.9. Kaebajad peavad oma kliente tundma ja rakendama RahaPTS-is olevaid põhimõtteid.

Selle põhimõtte täitmisel on kohustatud isiku eesmärgiks aru saada, mis teenust ning millisel

põhjusel klient soovib saada ehk kas kliendi selline soov läheb kokku tema tegeliku tegevuse,

võime ja vajadustega, kliendi teadmise ja arusaamaga kliendi äritegevuse spetsiifikast,

olemusest jne. Mida suurem on kliendiga kaasnev risk, seda rohkem peab kohustatud isik

meetmeid võtma, et kliendist ja tema tegevusest aru saada. Eesmärgiks on aru saada ja

tuvastada, milline on kliendiga ja ärisuhtega kaasnev riskiprofiil.

7.10.

Vastustaja ei ole kaebajate tegevusluba kehtetuks tunnistanud, kuid ka tegevusloa

kehtetuks tunnistamisel saavad kaebajad jätkata õigusabi- ja raamatupidamisteenuste

pakkumist. Korrektsele ärialasele mainele omab mõju isikute soovimatus teha koostööd

haldusorganiga, sh rahapesu ja terrorismi tõkestamise valdkonnas. Koostööst

järelevalveasutusega peaksid kohustatud isikud ise huvitatud olema, et oma tegevusega

8(23)

3-23-125

kaasnevaid riske paremini mõista ja rakendada vajalikke meetmeid, et tuvastatud riskid ei

realiseeruks. Kaebajate endi võimuses on, et neil säiliks korrektne ärialane maine, tegevusluba

ja seeläbi töötajate töökohad.

7.11.

Valeandmete esitamine ja vigade tegemine on kaks erinevat asja ning nende eristamine

on lihtne. Sellele viitamine on asjakohatu. Samuti on asjakohatu tuginemine ärisaladusele.

RahaPTS § 58 lg 2 kohaselt on ettekirjutuse adressaat kohustatud ettekirjutuse täitma ja

esitama teabe, sh panga- või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks.

7.12.

Vastustaja oli ettekirjutuse mõõdukuse hindamisel arvestanud mh kaebajate

ettevõtlusvabadust võrreldes avalikkuse ootusega toimivale, läbipaistvale ja usaldusväärsele

rahandussüsteemile ja majandusruumile. Usaldushalduse ja äriühingute valdkonnas teenust

pakkuv ettevõte ei saa eeldada kõrgendatud nõuete ja hoolsuskohustusega tegevusalal

tegutsedes, et tema majanduslikud huvid või õigused ettevõtlusvabadusele kaaluvad üles talle

kehtestatud kohustuslike nõuete täitmise ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate

sektori läbipaistvuse ning rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmise rahapesu ja

terrorismi rahastamise eest. Käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebajate õiguse

andmete esitamata jätmiseks. Avaliku huvi õiguskaitse all tuleb mõista Eesti Vabariigi

majandussüsteemi, sellele tekitatavat potentsiaalset võimalikku kahju ja ka võimalikku kahju

teenuse kasutajatele. Avaliku huvi kaitsmise vajadus ületab kordades võimalikud

ebamugavused või täiendavad jõupingutused, mida kaebajad peaks palutud andmete

esitamiseks tegema. Kaebajad ei väida, et neil küsitavaid andmeid ei ole, vaid nad on

otsustanud, et vastustaja ei vaja oma ülesannete täitmiseks neid andmeid ning ta võib need

saada avalikest andmebaasidest. Kaebajatel puudub õigus otsustada selle üle, milliseid

andmeid ja milleks vastustajal vaja on ning mis ajaks neid küsida tuleb. Haldusorganil on suur

kaalutlusruum otsustamaks, mil viisil haldusmenetlus läbi viia. RahaPTS § 66 lg 3 järgi on

haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka

kohapealset kontrolli tegemata. Muu hulgas otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse teel,

millised tõendid on menetluse läbiviimiseks vajalikud. Kohtulik sekkumine haldusmenetlusse

saab olla õigustatud vaid siis, kui ettekirjutus on tühine või ilmselgelt õigusvastane.

7.13.

Ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest hoiatamine ei ole ähvardamine. Viidatud

tagajärjed on seaduses sätestatud.

7.14.

Ettekirjutuses esitatud küsimused on otseselt seotud RahaPTS-ist tulenevate nõuetega,

mille vastavust kehtiva seadusega vastustaja järelevalve käigus kontrollib. Ettekirjutusega

küsitakse andmeid, mille kogumine on kohustatud isikutele kohustuslik ja millega nad ise oma

igapäevategevuses on pidanud ka arvestama. Vastustajal on õigus nõuda turuosaliselt

andmeid, isegi kui need on kättesaadavad registritest. Vastustaja on enne ettekirjutuse

tegemist täitnud kaalumis- ja uurimiskohustust ning jõudnud järeldusele, et ettekirjutuse

tegemine teabe nõudmiseks on vajalik ja muul viisil teabe küsimiseks kohustatud isikutelt

ning seega tervikliku riskipildi tuvastamiseks puudub vähekoormavam alternatiiv. Kõik

küsimustikus nimetatud andmed on vastustajale pandud kohustuste täitmiseks vajalikud. Isegi

kui mingeid andmeid on võimalik avalikest andmebaasidest kaudselt kätte saada, siis

vastustaja on näinud olukordi, kus ametlikes andmebaasides olev info ei lähe kokku ettevõtte

tegelike andmetega. Selline olukord on automaatselt riski suurendavaks asjaoluks, nt kui

töötajate andmed ei ole vastavuses tegelikkusega. Vastustajal puudub võimalus saada

käibeandmetest ülevaadet registritest, sest ettevõtted esitavad 2022. a käibe info alles 2023. a

suvel majandusaasta aruandega. MTA-lt küsitavad käibedeklaratsioonid ei annaks täielikku

ülevaadet, sest kõik äriühinguteenuse pakkujad ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti ei too

käibeandmed välja käivet teenuste lõikes. Seetõttu tuleb vastavat teavet küsida ettevõtte enda

9(23)

3-23-125

käest. Kui ettevõttel puudub arusaam sellest, kui suur on tema käibe suurus teenuste lõikes,

siis järelikult ei ole tal mingit arusaama ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest.

7.15.

Kuna kaebajate tegevuskoht on Eesti, kohalduvad neile Eestis kehtivad seadused ja

nende esitatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed (keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1, §

12 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja tugines vaidlusaluse ettekirjutuse andmisel RahaPTS § 54 lg 1 p-le 4 ning § 58

lg-tele 1 ja 2. RahaPTS § 54 lg 1 p 4 järgi on Rahapesu Andmebüroo ülesandeks mh

järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-i täitmisel, kui õigusaktiga ei

ole sätestatud teisiti. RahaPTS § 58 lg 1 järgi on Rahapesu Andmebürool õigus seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt

järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse

alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Sama paragrahvi lg 2 järgi on ettekirjutuse

adressaat kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust

sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

9. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajad on kohustatud isikud. Kohustatud isikuks on

RahaPTS § 3 p 3 järgi sama seaduse §-s 2 nimetatud isik. RahaPTS § 2 lg 1 p 9 nimetab

usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid. Kõigile kaebajatele on väljastatud

tegevusluba8 usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks (RahaPTS § 70 lg 1 p 2).

Seega võis vastustaja nõuda kaebajatelt RahaPTS § 58 lg 1 alusel ettekirjutusega teavet.

10. Kohus saab ettekirjutuse põhjendustest aru selliselt, et vastustaja ei algatanud kõigi 322

teenuseosutaja suhtes järelevalvemenetlust, kuid peab järelevalvemenetluse alustamist selles

sektoris vajalikuks ja kogub järelevalvemenetluse planeerimiseks eelnevalt teavet, et

otsustada, kelle osas tuleks järelevalvemenetlus läbi viia. Kohtu hinnangul on tegemist

põhjendatud alusega teabe küsimiseks. See võimaldab vastustajal oma ressursse paremini

planeerida ja suunata järelevalvetegevus nendele ettevõtjatele, kelle tegevus vajab

põhjalikumat kontrolli. Samuti oli ettekirjutuse eesmärgiks tuvastada sektoris esinevad riskid,

et nende maandamiseks vajalikud meetmed välja töötada. Ka seda saab pidada põhjendatud

aluseks teabe küsimisel.

11. Vastustajal on õigus nõuda ja kohustatud isikud peavad esitama teabe, mis võib sisaldada

nende või nende klientide ärisaladust või muud tundlikku teavet (RahaPTS § 58 lg 2).

Ärisaladusele viitamine ei õigusta teabe esitamata jätmist. Kaebajatel tuleb ärisaladus

asjakohaselt märgistada ja ka vastustaja peab tagama, et ta ei kahjusta ärisaladust ega

võimalda sel lekkida (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 3). Ärisaladuseks ei ole see, kui

kaebajad on teenuse osutamise käigus võimaldanud oma klientidel ebaseaduslikke tehinguid

teha, sh rahapesu toime panna või terrorismi rahastada. Selline teave tuleb avaldada ja

vastustaja peab sellele reageerima.

12. Põhjendamatu on kaebajate arusaam, et kuna riiklik riskihinnang tehti alles 2 aastat tagasi

2021. a-l, siis puudus vastustajal vajadus uue hindamise läbiviimiseks. 2021. a riskihinnang

hõlmas aastaid 2017-20199, seega praeguse seisuga 4 aasta taguseid andmeid. Vahepeal on

muutunud nii õiguslik olukord (2020. a algusest kuni ettekirjutuse tegemiseni on RahaPTS-i

8 Kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Alvares & Co OÜ tegevusluba“, „Complex Consult OÜ tegevusluba“,

„Gofaizen & Sherle OÜ tegevusluba“, „Maxcorp OÜ tegevusluba“, „Prifinance Estonia OÜ tegevusluba“,

„Scanlex OÜ tegevusluba“, „Wasp Consult OÜ tegevusluba“ ja „Ühinenud Õigusbürood OÜ tegevusluba“.

10(23)

3-23-125

muudetud 15 korral) kui ka poliitiline (Venemaa-Ukraina sõda) ja majandusliku olukord, mis

kõik saavad muuta sektoris kehtivaid riske. Seetõttu vajavad riskid uuesti hindamist ja

kaalumist, kas nende maandamiseks tuleb kehtestada täiendavaid meetmeid. Ka riskihinnangu

kohaselt tuli ohtude arengu ja uute tekkivate ohtude hindamiseks viia läbi riskide

kordushindamine. Riskihinnangut tuli ajakohastada iga 2 aasta järel või vajadusel ka

sagedamini10.

13. Kaebaja leidsid, et nende tegevusvaldkonnas eksisteerib madal risk, mistõttu ei olnud uue

riskihindamise läbiviimine vajalik. Esiteks leiab kohus, et riskide hindamise vajadus ei sõltu

sellest, kui kõrgeks oli eelmises riskihinnangus valdkondlikku riski hinnatud. Madalast

riskitasemest ei saa järeldada, et riskid ei saa hiljem muutuda ega vaja uuesti üle hindamist.

Teiseks ei nõustu kohus kaebajate järeldusega, et nende tegevusvaldkonnas tuvastati madal

riskitase. Kaebajad on riskihinnangus toodust ebaõigesti aru saanud.

14. Risk on võimaliku ohu realiseerumine haavatavuse esinemisel.

Oht tähendab rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis võimalust, et kuritegelikul teel

saadud tulu satub riigi majandusse või rahalisi vahendeid kasutatakse terrorismi toetamiseks.

Oht on sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje tuletis.

Haavatavus tähendab riigi rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi või

riiklike kontrollimeetmete nõrkusi, mis võimaldavad ära kasutada rahapesu või terrorismi

rahastamise võimalusi. Haavatavusteks võivad olla ebasobiv poliitika või ka

kontrollimeetmed, mida ei järgita või mille rakendamist ei kontrollita11.

Seega tähendab risk ohu ja haavatavuse kombinatsiooni. Ei saa lähtuda vaid sektoris

esinevatest ohtudest, vaid tuleb vaadata ka sektori haavatavust, sest kui sektor on haavatav,

siis võib ka madal oht kergesti realiseeruda.

15. Riskihinnangus on äriühingute teenuste pakkujate peatükis12 lk-l 4 tabelis nr 102 välja

toodud, et rahapesu ohutase äriühingute teenuse pakkujate sektoris on 2 ehk madal, ja tabelis

nr 103 on välja toodud, et terrorismi rahastamise ohutase on äriühingu teenuse pakkujate

sektoris 2,3 ehk madal. Samas lk-l 8 on tabelis nr 105 märgitud, et rahapesu haavatavuse tase

äriühingute teenuse pakkujate sektoris on 3,31 ehk keskmine, ja lk-l 11 tabelis nr 106 on

märgitud, et terrorismi rahastamise haavatavuse tase äriühingute teenuse pakkujate sektoris on

2,76 ehk madal. Riskitaseme soojuskaardilt (lk 8 ja 12) on näha, et äriühinguteenuse pakkujate

sektor ei ole ohtu ja haavatavust arvestades kõige madalamal riskitasemel, vaid tumekollasel

alal. Soojuskaardi legendi järgi tähistab tumekollane ala keskmist riski. Keskmine risk

tähendab, et sündmus toimub tõenäoliselt mitu korda aastas, kuid mitte igas kuus13.

Riskihinnangu kokkuvõtvast tabelist14 on näha, et koos eririskiga on järelevalveline

prioriteetsus selles sektoris keskmine-kõrge ning hoolsusmeetmeid tuleb rakendada

9 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. Kättesaadav

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine/riskihinnangud.

2. Sissejuhatus, lk 1. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „2. Sissejuhatus“.

10 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika,

lk 52. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika“.

11 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 2. Sissejuhatus, lk 4.

12 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 11.7. Äriühingute teenuse pakkujad. Vt kohtu

poolt juurde võetud dokument „11.7. Äriühingute teenuse pakkujad“.

13 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika,

lk 36-37, 39.

14 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 1. Kokkuvõtte tabel. Vt kohtu poolt juurde

võetud dokument „1. Kokkuvõtte tabel“.

11(23)

3-23-125

tugevdatud korras. Järelikult tuli vastustajal algatada sektoris järelevalvemenetlus ja töötada

välja meetmeid riskide maandamiseks.

16. RahaPTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse RahaPTS-is ette nähtud haldusmenetlusele HMS-i

sätteid, arvestades RahaPTS-i erisusi. HMS § 3 lg 1 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku

põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Kohus

nõustub kaebajatega, et igasugune ettevõtja koormamine teabe nõudmisega, seda enam

olukorras, kus teabe esitamine eeldab selle kogumist ja töötlemist ning koormab oma

mahukuse tõttu ettevõtja ressursse ja aega, riivab tema ettevõtlusvabadust (PS § 31). Nagu

kaebajad ka ise möönsid, on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida

võib piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval alusel. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi

tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga. Need piirangud peavad olema demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 13

järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli

eest.

17. Nagu kohus eespool viitas, tuleneb vastustajale teabe nõudmiseks õiguslik alus

RahaPTS-ist. RahaPTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahapesu ja terrorismi

rahastamine on karistusseadustiku § 394 ja § 2373 järgi tunnistatud kuritegudeks. Seega on

RahaPTS-i regulatsiooni eesmärgiks läbipaistva ja usaldusväärse ettevõtluskeskkonna

tagamise kõrval ka kuritegude toimepanemise tõkestamine. Läbipaistev ja usaldusväärne

ettevõtluskeskkond omab tähtsust riigi majanduse seisukohalt. Riigi hea ja turvaline

majanduslik olukord soodustab majanduskasvu, ettevõtlusega tegelemist, elanike heaolu ja

sissetulekuid, investeeringute (sh välisinvesteeringute) tegemist, suhteid teiste riikidega.

Tegemist on olulise avaliku huviga. Kuna vastustaja küsis ettevõtjatelt teavet sektori riskide

analüüsimiseks ja nende maandamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks, siis oli tegemist

viidatud avalike huvide kaitsmiseks ja kuritegude tõkestamiseks olulise tegevusega. Seda ei

saa pidada kuidagi riigi poolseks omavoliks. Teabe küsimine äriühinguteenuse osutajatelt oli

vajalik, et aru saada, kuidas nad oma tegevust ellu viivad, riske tuvastavad ja neid

minimeerivad. Riskide uurimine toimub ka kaebajate huvides, et kaitsta nende tegevuse

seaduspärasust ja vältida nende õigusvastast ärakasutamist kuritegelikel eesmärkidel. Kohtu

hinnangul on vastustaja eesmärgid kaebajatelt teabe küsimiseks oluliselt kaalukamad

kaebajatele põhjustatud aja- ja ressursikulust, mis kaasnes teabe kogumise, töötlemise ja

edastamisega. Ettekirjutus ei ole toonud kaasa kaebajate õiguste ega vabaduste moonutust.

Kaebajate väide, et teabe kogumine ja töötlemine tähendab mitmekuist eraldiseisvat tegevust,

mis takistab samal ajal ettevõtlusega tegelda, on ebausutav. Kui teabenõudmisele vastamine

oleks tõepoolest toonud kaasa mitmekuise seisaku majandustegevuses, oleks kaebusega

vastustaja või kohtu poole pöördunud palju suurem hulk ettevõtjaid. Praegusel juhul pöördus

kaebusega kohtusse vaid 9 ettevõtjat 322 sektoris tegutsevast ettevõtjast. Ebausutav on

kaebajate väide, et teised ettevõtjad ei tegutse aktiivselt ja esitavad vaid nulldeklaratsioone.

Isegi kui mõned ettevõtjad tõepoolest aktiivselt ei tegutse, pole igal juhul usutav, et ainult 9

ettevõtjat 322-st tegutsevad aktiivselt. Kuna RahaPTS § 75 lg 1 p 3 annab aluse tunnistada

tegevusluba kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6 kuu

jooksul loa väljastamisest arvates, siis võib arvata, et mitteaktiivseid ettevõtteid ei saa olla

sedavõrd suur hulk. Kaebajad ei ole oma väiteid ka tõendanud. Kuna kohus ei kohaldanud

kaebajate taotletud esialgset õiguskaitset, tuli kaebajatel ettekirjutus täita. Kaebajad ei ole

tõendanud, kui kaua neil kulus nõutud teabe kogumiseks ja töötlemiseks. Samuti ei ole

kaebajad tõendanud, et nad ei saanud sel ajal oma ettevõtlusega aktiivselt tegeleda. Seega on

kaebajate väidetud riive liialdatud. Kaebajatel oli aega nõutud teabe kogumiseks, töötlemiseks

12(23)

3-23-125

ja esitamiseks üle 2 kuu, seega piisavalt. Kaebajad ei ole taotlenud vastustajalt vastamise

tähtaja pikendamist. Sellest keeldumist saanuks kohtus vaidlustada.

18. Kaebajad väidavad, et neil ei ole nõutud andmed nõutud kujul olemas, vaid küsimustikule

vastamine eeldab andmete kogumist ja töötlemist. Kohtu arvates ei eeldanudki vastustaja, et

adressaatidel on ettekirjutusega nõutud andmed küsitud kujul olemas ja need saab kohe

esitada. Vastasel juhul puudunuks vajadus anda ettekirjutuse täitmiseks 2-kuulist tähtaega.

Piisanuks vaid mõnepäevasest tähtajast. See aga ei tähenda, et vastustajal puudus õigus

küsitud teavet nõuda. Kuna kaebajatel peavad küsitud teabe aluseks olevad andmed olemas

olema, siis on neil võimalik ettenähtud tähtaja jooksul andmeid töödelda, et vastustaja

küsimustele vastata. Andmete kogumise ja töötlemise vajadus ei tähenda, et teabe küsimiseks

puudub alus.

19. HMS § 5 lg 1 järgi määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud

haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole

sätestatud teisiti. RahaPTS § 58 lg 2 näeb teabe esitamiseks ette kirjaliku või kirjalikku

taasesitamist võimaldava vormi. Seega oli vastustajal õigus nõuda teavet kirjalikus vormis.

Kohus nõustub vastustajaga, et kõigi ettevõtjatega ükshaaval vestluse läbiviimine ja andmete

kättesaamiseks kohapealse kontrolli läbiviimine oleks olnud oluliselt koormavam nii

haldusorgani kui ka ettevõtjate jaoks. RahaPTS § 66 lg 3 järgi on haldusjärelevalve tegijal

õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli

tegemata. Seega valiti teabe kogumiseks põhjendatud viis.

20. Põhjendatud oli ka vastustaja otsus küsida teavet kõigilt äriühinguteenuse pakkujatelt.

Riikliku riskihinnangu koostamisel moodustati kohustatud isikute valimid, st vastuseid ei

oodatud kõigilt kohustatud isikutelt. Äriühingute teenuste pakkujate peatükist nähtub, et 297

turuosalise hulgast oodati vastust 168 ettevõtjalt, kuid vastas vaid 103 ehk 61% valimist15 ja

1/3 kõigist sektori turuosalistest. Sedavõrd väikesest hulgast lähtumine võib olla põhjendatud

olukorras, kus teostatakse valdkonnaülene uuring ja puudub vajadus igas konkreetses sektoris

väga täpseid andmeid tuvastada. Praegusel juhul soovis vastustaja uurida konkreetse sektoriga

seotud riske ja seda sügavuti, et planeerida järelevalve teostamist ja töötada välja konkreetsed

meetmed. Seega oli kõigilt sektori ettevõtjatelt teabe nõudmine põhjendatud. Ainult osadelt

ettevõtjatelt teabe küsimine ei oleks andnud adekvaatset pilti kogu sektoris toimuvast ning

mõned olulised riskid jäänuks tuvastamata. Ettevõtjaid koormavaks võib pidada olukorda, kus

neil tuleb selliseid küsitlusi täita iga aasta või paari aasta järel. Kaebajad ei ole väitnud, et nad

oleksid riikliku riskihinnangu koostamisel osalenud ja omapoolse panuse andnud. Osadel

kaebajatel polnudki kehtivat tegevusluba perioodil, mille kohta tookord andmeid küsiti. Seega

ei saa praegusele küsitlusele vastamine neile ebamõistlikult koormav olla.

21. HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seejuures on

haldusorgani otsustada, milliseid andmeid ta peab asjas oluliseks koguda. Andmete nõudmine

saab olla õigusvastane vaid juhul, kui küsitud andmed ei saa ilmselgelt kuidagi

riskihindamises tähtsust omada.

22. Kaebajad leidsid, et ilmselgelt asjakohatud on küsimused nr 9.2 ja 44. Küsimuses nr 9 ja

selle alaküsimustes küsiti töötajate arvu kohta. Nende küsimuste küsimise põhjendatust

käsitleb kohus allpool. Küsimuses nr 44 küsiti 2022. a topp 5 hankijaid käibe mahtude alusel.

Kaebajad leidsid, et kuna vastustaja pidas hankijate all silmas kõiki isikuid, kellelt midagi

soetati (sh vee-, elektri-, side-, kanalisatsiooniteenuse osutajad, bürookaupade müüjad jms),

siis ei saa kogu selline teave olla oluline rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel.

15 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 11.7. Äriühingute teenuse pakkujad, lk 3.

13(23)

3-23-125

Kohtu hinnangul ei saa kõigi hankijate hulgast topp 5 hankija kohta andmete küsimist pidada

ilmselgelt õigustamatuks. Olukorras, kus tuleks hakata eristama, milliste hankija kohta peaks

või ei peaks andmeid küsima, võivad osad olulised hankijad jääda põhjendamatult

tähelepanuta, sest neid on kas ekslikult või tahtlikult liigitatud nende hankijate hulka, kelle

kohta ei peeta vajalikuks vastustajale teavet esitada. See annaks ettekirjutuse adressaatidele

võimaluse andmetega manipuleerida ja varjata lepingupartnereid, kellega seotud tehingud ei

ole toimunud ausatel eesmärkidel. Lisaks ei saa välistada, et ka üldhuviteenuseid pakkuvate

hankijate kaudu on võimalik rahapesu toime panna või terrorismi rahastada.

23. HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus

nõustub selle sätte alusel kaebajatega, et vastustajal puudub põhjendatud alus nõuda

ettevõtjatelt ettekirjutusega teavet, mis on tal endal olemas või mis on talle avalikest

registritest vaevata kättesaadav. Avalike registrite eesmärk ongi tagada haldusorganitele

avalike ülesannete täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus. Seetõttu tuleb haldusorganil

pöörduda esmalt andmete saamiseks avalike registrite poole (ka juhul, kui selleks tuleb esitada

teisele ametiasutusele teabepäring) ja alles siis, kui sealt ei ole võimalik vajalike andmeid

saada või tekib põhjendatud kahtlus andmete ebaõigsuses, saab haldusorgan pöörduda teabe

küsimisega isiku poole. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et registriandmed võivad

tegelikkusest erineda. Registriandmete õigsust tuleb reeglina eeldada. Vastasel korral puudub

põhjus registrit andmete kogumiseks pidada. Üksikud vead registriandmetes ei anna alust

ebausaldada kõiki registriandmeid. Sagedasemate vigade korral tuleks pöörduda märkusega

registri töötlejate poole. Kuna registrile õigete andmete esitamise eest vastutavad mh ka

ettevõtjad ise, siis pole põhjust eeldada, et vastustajale esitatakse õigemad andmed kui

registrile. Samas ei nõustu kohus kaebajatega selles, et vastustaja peaks hakkama kaebajate

kohta ise andmeid veebist otsima. Kuna veebiandmete õigsuse üle puudub kontroll, siis ei pea

nende õigsust ega ajakohasust eeldama. Samuti pruugi kõik andmed terviklikul kujul veebis

olemas olla või ei pruugi neid olla lihtne leida.

24. Kaebajad leidsid, et vastustajal puudus põhjus küsida kaebajatelt küsimusi nr 1, 2, 3, 4, 6,

7, 8, 9, 10, 11 ja 33, sest neile oleks saanud leida vastused avalikest registritest või veebist.

25. Küsimuses nr 1 küsitakse küsimustiku täitja ees- ja perekonnanime. Küsimustiku täitja

identifitseerimist ei saa pidada põhjendamatuks. Kuna ettevõttel võib olla mitu juhatuse liiget

ja mitu töötajat ning ettekirjutuses ei nähtud ette reegleid selles osas, kes konkreetselt peab

ettevõtte nimel küsimustiku täitma, siis on täitja nime küsimine põhjendatud.

26. Küsimuses nr 2 küsiti küsimustiku täitja ametikohta, e-posti aadressi ja telefoninumbrit.

Kohus ei nõustu kaebajatega, et tegemist on kindlasti andmetega, mis on avalikud

kättesaadavad. Tööd tegeva isiku ametinimetus tuleb Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse

nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (määrus nr 21) § 53 lg 2 p 12 järgi kanda

TÖR-i. TÖR-is puuduvad aga andmed töötaja e-posti aadressi ja telefoninumbri kohta. Kui

ettevõte pole teinud neid andmeid ka avalikes registrites teatavaks, siis puudub vastustajal

võimalus neid andmeid ise teada saada ja nende küsimist ei saa pidada põhjendamatuks.

Reeglina on registrites avalikult kättesaadavad äriühingute üldised kontaktandmed, mitte kõigi

töötajad kontaktandmed. Selliste andmete esitamine ei saa olla kaebajate jaoks ka koormav.

Nende andmete küsimine on põhjendatud sellega, et vastustajal oleks võimalik andmete

täpsustamiseks õige isikuga ühendust võtta.

27. Küsimuses nr 3 küsiti ettevõtte nime, kelle kohta andmed esitatakse, ja küsimuses nr 4

küsitakse selle ettevõtte registrikoodi. Tegemist on juriidilist isikut identifitseerivate

andmetega. Kuna andmete esitaja (nt juhatuse liige) võib olla samal ajal seotud mitme erineva

14(23)

3-23-125

ettevõttega, siis on oluline täpsustada, millise ettevõtte kohta andmed esitatakse. Olulised on

nii nimi kui ka registrikood, sest need võimaldavad äriühingut üheselt identifitseerida.

Äriregistris võib olla palju sarnase nimega äriühinguid, mistõttu on registrikood vajalik õige

ettevõtte tuvastamiseks.

28. Küsimuses nr 6 küsitakse teenuse osutamiseks kasutatava/kasutatavate

veebilehe/veebilehtede aadressi/aadresse. Juriidilise isiku veebiaadress/Interneti kodulehe

aadress on reeglina äriregistris kättesaadav (äriseadustiku (ÄS) § 63 (kehtis kuni 31.01.2023),

§ 144 lg 1 p 7, § 250 lg 1 p 7, alates 01.02.2023 jõustunud äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 4).

Samas ei küsita küsimuses üksnes kodulehe aadressi, vaid kõiki võimalikke veebiaadresse,

mille kaudu ettevõte oma teenuseid kättesaadavaks teeb. Tegemist ei pruugi olla kindlasti või

ainult kodulehega. Isik võib osutada teenuseid ka teiste portaalide või veebilehtede kaudu (nt

peetakse erinevates riikides erinevaid veebilehti). Seega ei saa küsimuse küsimist pidada

põhjendamatuks. Põhjendamatu oleks eeldada, et vastustaja peaks hakkama ise veebis

kõikvõimalikke ettevõtjaga rohkemal või vähemal määral seotud veebilehti otsima. Selliste

andmete esitamine ei saa olla kaebajate jaoks koormav.

29. Küsimusega nr 7 küsitakse, milliseid teenuseid 2022. a-l klientidele osutati. Kohus ei leia,

et tegemist oleks andmetega, mis oleksid avalikest registritest kättesaadavad. Majandusaasta

aruande tegevusaruandes tuuakse välja ettevõtte põhitegevus või peamiselt osutatud teenused.

Ettevõte ei ole kohustatud kajastama seal kõiki majandusaastal osutatud teenuseid. Selliseid

andmeid ei esitata ka käibedeklaratsioonis. See, milliseid teenuseid ettevõtja oma veebilehel

pakub, ei näita, milliseid teenuseid ta ka tegelikult konkreetsel perioodil osutas. Osutatud

teenuseid ei saa tuletada ka isikule väljastatud tegevusloast (usaldushalduse ja äriühingute

teenuse osutamiseks, audiitorteenuse osutamiseks) ega äriregistris nimetatud tegevusalade

klassifikatsioonist. Seega oli küsimuse esitamine ettevõtjale endale põhjendatud.

30. Küsimusega nr 8 küsitakse 2022. a käibe suurust ja küsimusega nr 8.1 äriühingu

teenustega seotud käibe osakaalu. Kohus nõustub kaebajatega, et käibe suuruse kohta on

andmed olemas majandusaasta aruandes. Käive ehk müügitulu on näha kasumiaruandes, mis

on raamatupidamise aastaaruande üks põhiaruannetest (raamatupidamise seaduse (RPS) § 15

lg 2). Raamatupidamise aastaaruanne on majandusaasta aruande üks osa (RPS § 14 lg 1).

Samas tuleb tähele panna, et mitte kõigi ettevõtjate majandusaasta ei alga 01.01 ega lõpe

31.12. Osadel ettevõtjatel võib majandusaasta erineda kalendriaastast. Ka kaebajate endi

hulgas on neid, kelle majandusaasta erineb kalendriaastast – Ühinenud Õigusbürood OÜ

majandusaasta periood on 01.04-31.0316 ja Wasp Consult OÜ majandusaasta periood on

01.07-30.0617. Seega ei ole vastustajal võimalik saada kõigi ettevõtja majandusaasta aruandest

käibeandmeid konkreetse perioodi (01.01.-31.12.2022) kohta. Samuti tuleb arvestada, et

majandusaasta aruande esitamiseks on aega 6 kuud majandusaasta lõppemisest (ÄS § 971 lg

1), mis tähendab, et vastustaja ei saaks hakata järelevalvet planeerima ega läbi viima enne

poole aasta möödumist aasta algusest. Pärast seda tuleb küsida veel andmeid ettevõtjate käest,

kes ei ole tähtaegselt majandusaasta aruannet esitanud või kelle majandusaasta erineb

kalendriaastast. See kõik lükkab järelevalvemenetluse algatamise võimaluse edasi ja muudab

küsitud andmed vananenuks.

Käibeandmed on näha lisaks käibedeklaratsioonides, mis esitatakse MTA-le.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 järgi on maksustamisperiood kalendrikuu.

Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva

kuu 20. kuupäevaks. Järelikult oleks võimalik saada ettevõtete käibeandmeid

käibedeklaratsioonidest. Samas ei ole kõik kohustatud isikud tingimata

16 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Ühinenud Õigusbürood OÜ äriregistrikaart“.

17 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Wasp Consult OÜ äriregistrikaart“.

15(23)

3-23-125

käibemaksukohustuslased (KMS § 19 lg 1), mistõttu ei ole neil käibedeklaratsiooni esitamise

kohustust ja nende isikute käivet käibedeklaratsioonidelt tuvastada ei saa.

Majandusaasta aruanne peab sisaldama ka müügitulu jaotust kuni 10 suurema tegevusala

kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kohaselt (ÄS § 971 lg-d 1 ja 3).

EMTAK on kehtestatud justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ lisana 16. EMTAK-ist nähtub, et sellist tegevusala nagu usaldushalduse ja

äriühingute teenuse osutamine, nimekirjas ei ole. Kuna klassifikaatoris on tegevusalade

loetelu üsna üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav, siis on äriühinguteenuse pakkujad liigitanud

oma tegevuse erinevalt, nt maksualase nõustamise, äri- ja juhtimisalase nõustamise,

õigusnõustamise ja äritegevuse abitegevustena18. Mitte kogu viidatud klassifikaatorite alla

kuuluvat tegevust (nt õigusnõustamine, maksualane nõustamine) ei saa pidada RahaPTS §-s 8

nimetatud teenuste osutamiseks. Seega ei anna majandusaasta aruanne teavet äriühingu

teenustega seotud käibe osakaalu kohta. Ka käibedeklaratsioonid ei anna teavet selle kohta,

milliste konkreetsete teenuste osutamise kaudu on tulu teenitud. Seetõttu tuleb sellist teavet

küsida ettevõtjalt endalt. Esitades andmed käibe osakaalude kohta, ei ole ettevõtja jaoks

koormav esitada samas ka andmed kogu aasta käibe kohta. Sellekohased andmed saab kiiresti

kätte raamatupidamisprogrammist. Teiseks on ettevõtja esitanud MTA-le igakuiselt

käibedeklaratsioonid, millelt andmete kokku võtmine ei saa olla keeruline. Seetõttu ei pea

kohus kaebajatelt käibeandmete küsimist ilmselgelt põhjendamatuks.

31. Küsimuses nr 9 küsiti teenuseosutaja töötajate arvu, küsimuses nr 9.1 küsiti täistööajale

taandatud töötajate arvu ning küsimuses nr 9.2 küsiti töölepingu alusel töötavate täis- ja

osalise tööajaga töötavate töötajate arvu. Selle küsimuse osas nõustub kohus kaebajatega, et

küsitud andmed on riigi peetavas registris kättesaadavad. Töötajate kohta peetakse TÖR-i,

kuhu tööd andval isikul tuleb kanda kõik oma töötajad, sh erinevatel alustel töötavad töötajad

ja tasu mitte saavad isikud (maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 251-252). TÖR-i tuleb kanda

töötamise alustamise ja lõpetamise kuupäevad, ametinimetus, töötamise liik, tööaja määr

(määruse nr 21 § 53 lg 2). TÖR-i peetakse mh vastustajale seadusega pandud ülesannete

täitmise tagamiseks (MKS § 251 lg 1), seega tuleb vastustajal oma ülesannete täitmiseks

pöörduda esmajärjekorras TÖR-i poole. RahaPTS § 541 lg 2 teise lause järgi tuleb kohustatud

isiku suhtes järgida andmete ühekordse esitamise põhimõtet. See tähendab, et kui kohustatud

isik on oma kohustuse täitnud ja TÖR-i nõutavad andmed esitanud, siis peab haldusorgan oma

ülesannete täitmisel kasutama TÖR-is olevaid andmeid, mitte küsima neid kohustatud isikult

igal korral uuesti. Järelikult ei olnud kaebajatelt töötajate andmete küsimine põhjendatud.

32. Küsimuses nr 10 küsiti, kui mitu ettevõtet asutas AÜTP (äriühinguteenuse pakkuja), mille

ainuosanikuks või üheks osanikuks sai asutamise hetkel AÜTP või AÜTP-iga seotud isik

(juriidiline isik kui ka füüsiline isik). Küsimuses nr 11 küsiti, kui mitu ettevõtet asutasid

ÄÜTP-iga seotud isikud 2022. a-l, mille ainuosanikuks või üheks osanikuks oli asutamise

hetkel AÜTP või AÜTP-iga seotud isik. Kõigi Eestis asutatud ettevõtete andmed on olemas

äriregistris, kus on olemas nii aktuaalsed kui ka ajaloolised andmed osanike, juhatuse liikmete

ja asutajate kohta. Seega saab vajadusel teha äriregistrist vastavad otsingud. Võimalik, et kõigi

322 ettevõtte ja nendega seotud isikute kohta päringute tegemine ja andmete sorteerimine on

aeganõudev. Samas on tegemist vastustaja enda tööülesannete täitmiseks vajalike andmete

kogumisega, mida peaks vastustaja tegema eelkõige ise. Kohustatud isikute poole pöördumine

saab olla põhjendatud juhul, kui vastustajal ei ole võimalik avalikest registritest andmeid

saada, mitte selleks, et enda töökoormust vähendada. See, et haldusakt ja toiming peavad

olema proportsionaalsed (HMS § 3 lg 2), ei tähenda, et vastustaja võib valida viisi, mis on

18 Rahapesu Andmebüroo 2021. a uuring „Äriühinguteenuse pakkujatega seonduvad rahapesuriskid Eestis“,

lk 39. Kättesaadav https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#rahapesu-andmeburoo---2. Vt kohtu poolt

juurde võetud dokument „RAB äriühinguteenuse pakkujate uuring“.

16(23)

3-23-125

tema jaoks vähemkoormav, vaid need peavad haldusväliseid isikuid võimalikult vähe

koormama (HMS § 5 lg 2). Sel põhjusel ei olnud andmete küsimine kaebajatelt põhjendatud.

33. Küsimuses nr 33 küsiti, kas ÄÜTP osutas 2022. a-l teenuseid mittetulundusühingutele.

Silmas ei ole peetud üksnes mittetulundusühingute asutamist või nende jaoks äriühingute

asutamist, vaid ka muude RahaPTS §-s 8 nimetatud teenuste osutamist. Sellised andmed ei ole

vastustajale avalikest andmetest kättesaadavad ja nende andmete küsimine kaebajatelt oli

põhjendatud.

34. Kaebajad heidavad ette, et vastustaja saatis kuu aega pärast ettekirjutuse edastamist

täpsustuse küsimuses nr 21 küsitud käibeandmete arvutamise kohta19. Kuu aega hiljem

ettekirjutuse täitmise metoodika täpsustamine näitab, et vastutaja ei omanud ettekirjutuse

tegemisel selget arusaama, mida ja milleks ta turuosalistelt kogub. Kohus leiab, et kaebajate

seisukoht ei ole põhjendatud. Vastustaja küsimus on selge ja ta ei ole oma 20.01.2023 kirjaga

käibe arvutamise metoodikat täpsustanud, vaid võimaldanud kohustatud isikutel tuua käibe

suurused teenuste lõikes välja ligikaudselt, kui täpsete andmete esitamine ei ole võimalik.

Sellest ei saa järeldada, et vastustajal ei olnud selget arusaama, mida ta soovib saada. Selline

arusaam oli olemas. Samuti oli olemas arusaam, milleks ta neid andmeid kogub – see oli

vajalik RahaPTS § 13 tulemi saavutamiseks. Küll aga ei osanud vastustaja ette näha, et

kohustatud isikud ei pea osutatud teenuste käivete osas eraldi arvestust.

35. Kaebajad heitsid vastustajale ette, et neil puudub RahaPTS § 46 järgi kohustus pidada

käivete arvestust teenuste kaupa. Kuna lisaks äriühinguteenustele pakutakse ka muid

teenuseid ja nende kohta esitatakse ühine arve, siis on teenuste käivete tagasiulatuv manuaalne

väljaselgitamine ja töötlemine ebamõistlikult ajamahukas. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate

etteheited põhjendatud. Kaebajatel on kohustatud isikutena kohustus koostada riskihinnang,

kus on arvestatud nii klientidega kui ka tehingutega/teenustega seonduvat riski (RahaPTS § 13

lg 1 p-d 1 ja 3). RahaPTS § 13 lg 3 järgi määrab kohustatud isik riskihinnangu tulemusel

kindlaks: 1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad; 2)

riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse; 3)

riskijuhtimise mudeli, sh lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske

maandada. Selleks, et klientidega ja osutatavate teenustega seonduvaid riske oleks võimalik

hinnata ning otsustada, milliseid hoolsusmeetmeid rakendada, peab kohustatud isik pidama

arvestust nii klientide kaupa (kui suures summas on konkreetsele kliendile teenuseid

osutanud) kui ka teenuste kaupa (millises mahus on konkreetset teenust osutatud). Ekslik on

kaebajate arusaam, et nendele selline arvestuse kohustus ei kehti. Selline kohustus kehtib

kõigile kohustatud isikutele peale RahaPTS § 2 lg-tes 3 ja 4 nimetatud isikute (RahaPTS § 13

lg 6). Kaebajad nimetatud välistuste hulka ei kuulu (mittetulundusühingud, sihtasutused ja

Eesti Pank). RahaPTS § 46 lg 1 järgi registreerib kohustatud isik tehingu tegemise kuupäeva

või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse. Järelikult peab olema võimalik kaebaja poolt

peetavast registrist teha väljavõtet konkreetsel perioodil tehtud tehingute kohta. See, kuivõrd

põhjalikult kaebajad oma registreid täidavad ja millist funktsionaalsust need omavad

(milliseid andmeid on võimalik automaatselt töödelda, milliste andmete järgi on võimalik

päringuid teha), on kaebajate endi äririsk. Arvestades nendel lasuvat kohustust tehinguid ja

kliente järgida, et vajadusel hoolsusmeetmeid rakendada, ning järelevalveasutusele nõudmisel

teavet esitada, pidid kaebajad hankima endale piisavat funktsionaalsust võimaldava registri.

Kohus jätab tähelepanuta kaebajate viited enda koostatud riskihinnangutele ja protseduuridele,

sest kaebajad ei ole neid dokumente kohtule esitanud, mistõttu puudub kohtul võimalus

kontrollida, kas ja kuivõrd need kaebajate väiteid toetavad. Kohtu arvates oli vastustajal õigus

nõuda kaebajatelt teavet käibe osas nii klientide kui ka teenuste kaupa. Kaebajate väited, et

19 Kaebajate 15.02.2023 esitatud lisa 2.

17(23)

3-23-125

nemad koguvad andmeid teisiti, on põhjendamata ja tõendamata. Kaebajad ei ole selgitanud,

mil viisil nad andmeid koguvad. Samuti pole selle kohta esitatud mingeid tõendeid (nt registri

väljavõtet vms).

36. Kaebajad leiavad, et küsimuste nr 14-16 esemed ei ole kaebajate RahaPTS-ist tulenevad

kohustused. Kohus ei nõustu kaebajatega. Küsimusega nr 14 küsitakse, kas ÄÜTP-l on olemas

sisekontrolli eest vastutav töötaja. Küsimuses nr 15 soovitakse teada sisekontrolli eest

vastutava töötaja nime. Küsimuses nr 16 küsitakse, kas ÄÜTP-s on tehtud äriühingu teenuse

pakkuja tegevusloa väljastamisest alates siseaudit(eid), mis sisaldab rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise nõuete täitmist. Küsimustes nr 16.1 ja 16.2 palutakse välja tuua auditi

toimumise kuupäevad ja auditi läbiviijate nimed. RahaPTS § 14 lg 1 järgi kehtestab

kohustatud isik protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse mh RahaPTS §

13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega

seotud riske. Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab kohustatud isik

sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise, sh siseauditi ja vajaduse

korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on mh kirjeldatud töötajate kontrollimise

kord. RahaPTS § 14 lg 2 järgi korraldab kohustatud isik protseduurireeglite ja

sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt. Neist sätetest

järelduvalt on kohustatud isikutel kohustus kehtestada sisekontrollieeskiri ja määrata selle

täitmise eest vastustav töötaja. Nimetatud kohustused kehtivad ka kaebajate suhtes, sest nad ei

kuulu RahaPTS § 14 lg-s 9 nimetatud välistatud isikute hulka (mittetulundusühingud,

sihtasutused ja Eesti Pank). Siseauditi käigus kontrollitakse mh protseduurireeglitest

kinnipidamist ja sisekontrollieeskirja täitmist. Kohus järeldab RahaPTS § 14 lg-st 5, et kõigil

kohustatud isikutel ei ole siseauditi kohustust. Selle vajaduse üle otsustab juhtkond vastavalt

kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusastmele (RahaPTS §

14 lg 3). Seega ei saa välistada, et osade äriühinguteenuse osutajate sisekontrollieeskirjad

näevad ette siseauditi läbiviimise kohustuse. Järelikult oli kohustatud isikutelt sisekontrolli ja

siseauditi kohta küsimuste esitamine asjakohane ning võimaldab hinnata riskide

realiseerumise ohtu.

37. Kaebajad leiavad, et neil ei pea olema küsimustele nr 22-32 vastamiseks vajalike andmete

kogumise, süstematiseerimise ja edaspidise töötlemise kohustust ega võimekust. Kohus ei

nõustu kaebajatega.

38. Küsimuses nr 22 küsiti 2022. a osas 5 kõige suurema klientide arvuga riiki ja iga riigi

puhul sealt pärit klientide arvu ning klientidele osutatavate teenuste käivet. Küsimuses nr 25

küsiti välja toodud riikide lõikes klientide arvu, kellele osutati usaldushalduse ja äriühingute

teenuseid ärisuhete ja/või juhuti tehingute raames 2022. a-l. Eraldi küsiti andmeid füüsiliste ja

juriidiliste isikute kohta. Küsimuses nr 26 küsiti Venemaa klientidele osutatavate

usaldushalduse ja äriühinguteenuste käibe suurust ning klientide arvu 2022. a-l. RahaPTS § 13

lg 1 p 2 järgi peab riskihinnangu koostamisel arvestama mh riikide või geograafiliste

piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduvat riski. Seega on klientide päritoluriik üks

riskidest, millega kohustatud isikul tuleb tehingute tegemisel ja hoolsusmeetmete

rakendamisel arvestada. RahaPTS § 19 lg 24 järgi kohaldab usaldushalduse ja äriühingute

teenuse pakkuja hoolsusmeetmeid lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule ka iga kord, kui

osutab RahaPTS § 8 p-s 1 nimetatud teenust (st äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine,

sh osaluse võõrandamisega seotud toimingud). Hoolsusmeetmena tuleb RahaPTS § 20 lg 1 p 1

järgi tuvastada tehingus osaleva isiku isikusamasus ning sama paragrahvi lg 2 järgi peab

kohustatud isik mh kindlaks tegema tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha.

Seega on kohustatud isikutel kohustus tuvastada tehingu poole päritoluriik. Kohustatud isikul

on kohustus rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid klientide osas, kes on pärit suure riskiga

riikidest (RahaPTS § 36 lg 2 p 3). Sellised andmed tuleb säilitada, et vajadusel

18(23)

3-23-125

järelevalveasutuse päringutele vastata (RahaPTS § 47). Kuna päritoluriik võib olla üks

riskidest, siis tuleb kohustatud isikutel järjepidevalt pidada arvestust tehingu poolte

päritoluriikide osas ning nende klientidele osutatavate teenuste ja käivete osas, et riskide

realiseerumise ohtu ära tunda ja osata õigel ajal nende maandamiseks meetmeid kohaldada.

Samuti oleneb päritoluriigist see, millisel tasemel hoolsusmeetmeid tuleb kliendi suhtes

kohaldada. Eeltoodu tähendab, et kaebajatel kohustatud isikutena peavad olema andmed oma

tehingupartnerite päritoluriikide, nendest pärit klientide arvu ja nendega tehtud tehingute

käivete kohta ning neil peab olema võimalus vastustajale küsitud teavet esitada.

39. Küsimuses nr 23 küsiti, kui palju on kohustatud isikul kõrge riskiga kliente, ja küsimuses

nr 24 küsiti, kuidas kohustatud isik määratleb kõrge riskiga kliendi. Kaebajate arusaam, et nad

ei pea sellekohast arvestust pidama, on ilmselgelt põhjendamatu. Kliendiga seotud riski on üks

riskikategooria, millega tuleb riskihinnangu koostamisel arvestada (RahaPTS § 13 lg 1 p 1).

Kohustatud isikutel tuleb kehtestada tugevdatud hoolsusmeetmed, mida kõrgema riskiga

klientide puhul rakendada (RahaPTS § 10 lg 3, § 13 lg 3 p 3, § 14 lg 1 p 1, 3. peatüki 4. jagu).

Seega peab kaebajatel olema riskihinnangus kindlaks määratud, keda peetakse kõrgema

riskiga klientideks. Samuti peavad kaebajad omama teavet, millised kliendid on kõrgema

riskiga ja kui palju tal neil kliente on, sest nad peavad nende üle seiret teostama.

40. Küsimuses nr 27 küsiti füüsilisest isikust topp 15 klienti (osutatud teenuse käibe summa

järgi), kellele osutati usaldushalduse ja äriühingute teenust juhuti või/ja ärisuhte raames 2022.

a-l. Küsimuses nr 28 küsiti sama teavet juriidiliste isikute kohta. Kohus leiab esiteks, et

raamatupidamise programmis ei tohiks olla keeruline klientide kaupa arvestust pidada ning

otsinguid ja väljavõtteid teha. Teiseks leiab kohus, et klientide käivete mahtude osas arvestuse

pidamine on üks riski juhtimise meetodeid, millega kohustatud isikud peavad riskide

hindamisel arvestama. Seega peab kaebajatel olema võimalik küsitud andmeid esitada.

41. Küsimuses nr 29 küsiti, kui suures summas tasusid kliendid 2022. a-l usaldushalduse ja

äriühinguteenuste osutamise eest sularahas. Küsimuses nr 30 küsiti topp 5 kliendi kohta, kes

tegid 2022. a-l enim makseid sularahas. Kohus leiab, et kaebajad peavad kohustatud isikutena

pidama arvestust ka selle üle, kes klientidest on tasunud tehingute eest sularahas. Sularaha on

üks riskifaktoritest, sest võimaldab raha päritolu ja liikumist varjata. Suuremate sularaha

summade korral kaasneb kohustus hoolsusmeetmete rakendamiseks (RahaPTS § 19 lg 21).

Suurte sularahakoguste käitlemine viitab kliendiga kaasnevale suuremale riskile (RahaPTS §

37 lg 2 p 4). Tehingust, mida täidetakse sularahas 32 000 euro suuruses või suuremas summas,

tuleb vastustajat teavitada (RahaPTS § 49 lg 3), vastasel korral võidakse määrata

väärteokorras karistus (RahaPTS § 92). Seega peab kaebajatel olema võimalik esitada

vastustajale nõutud teavet.

42. Küsimuses nr 31 küsiti, kui mitme kliendi isikusamasus tuvastati 2022. a-l ühes ja samas

kohas viibides (näost näkku). Küsimuses nr 32 küsiti, kui mitme kliendi isikusamasus

tuvastati 2022. a-l kaugtuvastuse teel ehk kliendiga mitte kohtudes. RahaPTS § 46 lg 2 p 21

järgi registreerib kohustatud isik teabe kõigi toimingute kohta, mis tehti tehingus või

ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja

tuvastamiseks. Sellega seotud teavet ja dokumente tuleb säilitada (RahaPTS § 47 lg 1). Seega

peab kaebajatel olema olemas teave selle kohta, kuidas kliendi isikusamasus tuvastati, ja

vastustajale nõutud teabe esitamine peab olema võimalik.

43. Kaebajad leidsid, et küsimustes nr 34-39 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas

olema. Seire teostamine on nähtav kaebajate protseduurireeglitest, mis on vastustajal olemas.

Küsimusega nr 36 soovib vastustaja teada, kas kaebajad on rikkunud oma seadusest

tulenevaid kohustusi. Küsimuses nr 34 küsiti, kas ÄÜTP-l tekkis 2022. a-l kahtlus, et temaga

19(23)

3-23-125

ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav

või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni? Küsimuses nr 35 küsiti, kas ÄÜTP-l

on olnud 2022. a-l kliendibaasis kliente, kes on finantssanktsiooni subjektid. Küsimuses nr 36

küsiti, kas ÄÜTP on tuvastanud sanktsiooni rikkumise ja kas ta on kohaldanud sanktsiooni.

Küsimuses nr 37 küsiti, kas ÄÜTP on 2022. a-l kohaldanud finantssanktsiooni ja kui mitmel

korral. Küsimuses nr 38 küsiti, kas ÄÜTP kontrollib kliendibaasi rahvusvahelise sanktsiooni

nimekirjade vastavust. Küsimuses nr 39 küsiti, millise regulaarsusega kontrollib ÄÜTP oma

kliendibaasi nimekirja rahvusvahelise finantssanktsiooni nimekirjade vastu. Kohus leiab, et

kaebajate etteheited ei ole põhjendatud. Vastustaja ei soovinud saada teavet selle kohta, mida

kaebajate kehtestatud protseduurireeglid ette näevad, vaid kuidas kaebajad on tegelikult

finantssanktsiooni olemasolu või kahtluse korral käitunud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et

kaebajad on kohustatud kontrollima, kas nende tehingupartnerid on finantssanktsiooni

subjektid, finantssanktsiooni subjektide suhtes finantssanktsioone kohaldama ja sellest

vastustajat teavitama (RahaPTS § 14 lg 1 p 5, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) §

24 lg 1, § 21 lg 1). Vastustajat tuleb teavitada ka finantssanktsiooni kahtluse korral (RSanS §

21 lg 4). Vastustajal on olemas andmed juhul, kui kohustatud isik on temal lasuva

teavitamiskohustuse täitnud. Vastustaja soovis aga teada, kas kohustatud isikud on alati

vastustajat finantssanktsiooni kahtlusest või selle tuvastamisest ja kohaldamisest teavitanud.

Tegemist võib olla küll kohustatud isikut süüstavate andmetega, kuid ka need andmed

annavad vastustajale võimaluse sektoris esinevaid riske hinnata ja nende maandamiseks

vajalikke meetmeid välja töötada. Samuti võimaldab see kohustatud isikul endal oma vigu

märgata ja oma tegevust edaspidi parandada.

44. Kaebajad märkisid, et küsimuses nr 40 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas

olema. Küsimused nr 41-42 eeldavad, et kaebaja töötajad talletaksid mõttetegevuse ja

järeldused selle kohta, kui rahapesu kahtlust ei tuvastatud. Küsimuses nr 40 küsiti, kas ÄÜTP

on esitanud alates äriühingu teenuse pakkumise tegevusloa saamisest vastustajale teateid.

Küsimuses nr 41 küsiti, kas ettevõttes on esinenud olukordi, kui on kaalutud teate tegemist

vastustajale, kuid teadet ei ole siiski esitatud. Küsimuses nr 42 küsiti, kui palju (numbriliselt)

kuude kaupa on 2022. a-l ÄÜTP automaatsed IT-süsteemid või ettevõtte töötajad tuvastanud

rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega ja finantssanktsiooni kahtlusega juhtumeid,

mille puhul on ettevõtte Rahapesu Andmebüroo kontaktisik otsustanud vastustajale teadet

mitte teha. RahaPTS § 49 järgi peab kohustatud isik teavitama vastustajat rahapesu või

terrorismi rahastamisest või sellisest kahtlusest. Samuti tuleb kohustatud isikul RSanS § 21 lg

4 järgi teavitada vastustajat finantssanktsiooni subjektist või sellisest kahtlusest. Vastustaja

teab vaid selliseid juhtumeid, kus kohustatud isik on oma teatamiskohustuse täitnud.

Teatamiskohustuse täitmise kohta puudus põhjus kaebajatelt teavet küsida, sest sellised

andmed on vastustajal endal olemas. Teave puudub selliste juhtumite kohta, kus teadet pole

esitatud – kas siis ekslikult või teadlikult. RahaPTS § 47 lg 2 järgi peab kohustatud isik

säilitama sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud aja jooksul ka RahaPTS-ist tulenevate kohustuste

täitmisega seotud kogu kirjavahetuse ning kõik ärisuhte seire või juhuti tehingute tegemise

käigus kogutud andmed ja dokumendid, samuti andmed kahtlaste või ebatavaliste tehingute

või asjaolude kohta, millest Rahapesu Andmebürood ei teavitatud. Seega peab kohustatud

isikutel olemas olema teave ka selle kohta, kui tekkis kahtlus rahapesu või terrorismi

rahastamise või finantssanktsiooni subjekti osas, kuid vastustajale mingil põhjusel teadet ei

esitatud, nt põhjusel, et täiendavalt kogutud teabe tõttu ei peetud ohtu reaalseks või ei

suudetud kahtluse kinnitamiseks piisavalt tõendeid koguda. Tegemist ei ole vaid töötajate

mõttetegevusega, vaid selline kahtluse kontroll tuleb dokumenteerida ja kogutud tõendid

säilitada, et vajadusel järelevalveasutusele selgitada, mis põhjusel jäeti konkreetse tehingu või

kliendi kohta teade esitamata. Sellekohase teabe küsimine oli põhjendatud.

20(23)

3-23-125

45. Kohus ei nõustu, nagu oleks vastustaja küsinud vaidlusaluse küsimustikuga asjakohatuid

küsimusi, mis riskide hindamisel tähtsust ei oma. Kohtu hinnangul on küsimused asjakohased

ning seonduvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vajadusega. Küsimustele

saadud vastused võimaldavad vastustajal hinnata, millised teemad on kõige prioriteetsemad,

vajavad vastustaja suuremat tähelepanu, kohustatud isikute tähelepanu juhtimist, nende jaoks

juhendite väljatöötamist, koolituste korraldamist, regulatsiooni täpsustamist. Samuti

võimaldab see hinnata, kas olemasolevad meetmed on piisavad või vajavad ümber töötamist

ja täiendamist.

46. Samuti ei saa nõustuda kaebajate väitega, et neil ei pea küsitud teavet olemas olema.

Kohus näitas pea kõigi küsimuste juures, millisest normis tuleb küsitud teabe kogumise

kohustus ning milleks on sellise teabe kogumine ja töötlemine vajalik. Samuti on asjakohatud

kaebajate viited sellele, et hoolsusmeetmeid kohaldavad juba krediidiasutused ja notarid, kes

võimaliku riski maandavad. RahaPTS ei näe ette, et kohustatud isikud vabaneksid

hoolsusmeetmete kohaldamisest juhul, kui tehingus osaleb notar või tehingus kasutatav raha

liigub läbi krediidiasutuse. Samuti ei vabane nad vastutusest hoolsusmeetmete rikkumise eest

ja sellega põhjustatud kahju eest. Hoolsusmeetmete teadlikku rikkumist võidakse käsitleda ka

süüteole kaasaaitamisena. Kõigil kohustatud isikutel on RahaPTS-i järgi kohustus

hoolsusmeetmeid kohaldada ja ärisuhteid seirata. Esiteks võivad ka krediidiasutused vigu teha

(nagu näitab Danske panga juhtum). Teiseks võib krediidiasutuste riskitundlikkus olla

teistsugune ja nad pööravad tähelepanu teistsuguste riskidele, kui kaebajad peaksid.

47. Küsimuste küsimise eesmärke ja vajadust on ettekirjutuses põhjendatud kohtu arvates

piisavalt. Ettekirjutuses ei tulnud hakata iga küsimuse esitamist eraldi põhjendama, sest kõigi

esitatud küsimuste esitamise vajadus oli kaetud ettekirjutuses toodud põhjendustega. Seetõttu

on ebaõige kaebajate väide, nagu pidanuks kõik 322 adressaati hakkama iga küsimuse puhul

eraldi kaaluma, kas vastustajal esines selle küsimuse esitamiseks põhjus ja kas teabe küsimist

on piisavalt põhjendatud. Esiteks on kaebajate viited 322 adressaadi koormamisele asjakohatu.

Kaebajad saavad kaebusega kaitsta vaid enda subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1), mitte

esitada kaebust teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. Kaebajate õigusi ei riiva see, kui

mitmele adressaadile ettekirjutus täitmiseks esitati. Teiseks tuli adressaatidel ettekirjutus täita

ka selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata. Ettekirjutuse täitmata jätmist õigustanuks

vaid see, kui ettekirjutus olnuks ilmselgelt tühine. Praegusel juhul ei esine HMS § 63 lg-s 2

sätestatud tühisuse aluseid. Kaebajad on saanud ettekirjutuse õiguspärasust kohtumenetluses

kontrollida. Kaebajate põhjendused ei oleks toonud kaasa ettekirjutuse tervikuna tühistamist.

Järelikult oli põhjendamatu kaebajate lootus, et neil ei tule ettekirjutust täita.

48. Kohus nõustub vastustajaga, et vigade tegemine andmete esitamisel ja teadlikult

valeandmete esitamine on erinevad olukorrad, sest isiku tahtlus on erinev. Sel põhjusel tuleb

neid olukord käsitleda erinevalt. Vigade tegemisel tuleb anda võimalus vead parandada ja see

ei too kaasa maine kahju. Mainet kahjustavaks loetakse RahaPTS § 72 lg 2 p 5 järgi

vastustajale valeinformatsiooni esitamist või olulise informatsiooni esitamata jätmist, s.o

teadlikku ja tahtlikku tegevust andmete varjamisel ning vastustaja takistamisel tema

ülesannete täitmisel.

49. Vastustaja selgitas õigesti, et HMS § 20 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel.

KeeleS § 10 lg 1 järgi toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti

keeles. KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele

esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt

selle tõlget eesti keelde. Taotledes Eestis tegevusluba, pidid kaebajad arvestama asjaoluga, et

neil tuleb alluda Eesti järelevalveorganite kontrollile, kus toimub menetlus eesti keeles ja kõik

dokumendid tuleb esitada eesti keeles. Seega peab neil olema võimekus eestikeelses

21(23)

3-23-125

menetluses osaleda, eestikeelseid avaldusi, dokumente ja teavet esitada ning vastustaja

saadetud eestikeelsetest dokumentidest aru saada. Olenemata sellest, kas haldusorganil on või

peab olema võimekus ka inglise või muus keeles suhelda, ei saa kaebajad nõuda, et vastustaja

aktsepteeriks nende võõrkeelseid avaldusi ja tõendeid või esitaks neile võõrkeelseid

haldusakte. Keeleoskuse puudumine on kaebajate endi risk ning sellega seotud aja- ja

ressursikulu peab jääma nende enda kanda. Seetõttu on kaebajate etteheited eestikeelsete

vastuste nõudmise osas põhjendamatud.

50. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, nagu oleks vastustaja ähvardanud neid ettekirjutuse

täitmata jätmise puhul tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja maine kahjustumisega. Vastustajal

oli õigus kaebajatelt ettekirjutuse täitmist nõuda ja kaebajatel oli kohustus ettekirjutus täita.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on seaduses ettenähtud tagajärg ettekirjutuse korduva

täitmata jätmise puhuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 2). Samuti näeb seadus ette, et isikul ei ole

korrektset ärialast mainet, kui tema tegevus või tegevusetus on toonud kaasa ettevõtja

tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve algatusel (RahaPTS § 72 lg 2 p 1).

Järelikult on tegemist seaduses ette nähtud tagajärgedega, mida saanuks kohaldada ka juhul,

kui neile ei oleks ettekirjutuses viidatud. Ettekirjutuses nende tagajärgede eest hoiatamine

võimaldas adressaatidel ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi ette näha ja nendega arvestada.

Tegemist ei ole ähvardamise, vaid hoiatamisega. Seetõttu on kaebajate väide nende

ähvardamise kohta asjakohatu.

51. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebused osaliselt. Ettekirjutusega nõuti

õigusvastaselt teavet, mis oli vastustajal endal olemas (küsimus nr 40) või mida tal oli

võimalik endal avalikest registritest kätte saada (küsimused nr 9-11). Sellise teabe nõudmine

kaebajatelt ei olnud põhjendatud ja kohus tunnistab ettekirjutuse selles osas õigusvastaseks.

Muus osas on ettekirjutus õiguspärane ja kaebused jäävad ülejäänud osas rahuldamata.

52. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebused osaliselt, tunnistades

ettekirjutuse õigusvastaseks 4 küsimuse osas 44- küsimusest, st umbes 9% ulatuses. Vastavas

proportsioonis tuleb jagada ka menetluskulud.

53. Asjas on 8 kaebajat, kes on tasunud igaüks kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus ei arvesta

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivuga, sest taotlus jäi rahuldama, mistõttu on

põhjendatud jätta sellega seotud kulu kaebajate enda kanda. Vastustajalt tuleb mõista iga

kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 1,8 eurot, kokku 14,4 eurot.

54. Kaebajad taotlevad esindaja kulu väljamõistmist summas 9048 eurot, koos käibemaksuga

10 857,6 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Triniti OÜ 07.02.2023

arve nr 20230314 summas 1968,6 eurot, 28.02.2023 arve nr 20230419 summas 5733 eurot,

31.03.2023 arve nr 20230686 summas 327,6 eurot ja 12.06.2023 arve nr 20231427 summas

3299,4 eurot. Menetluskulu dokumentidelt järeldub, et tegemist on kõigi 8 kaebaja ühiste

menetluskuludega, kuigi advokaadibüroo arved on esitatud vaid ühele kaebajale (Gofaizen &

Sherle OÜ). HKMS § 109 lg 5 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele

see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohtu hinnangul on menetluskulude summa

ülepaisutatud (HKMS § 109 lg 6). Tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega,

menetlus ei olnud pikk ega mahukas. Menetluskulude suurust ei õigusta ka asjaolu, et

menetluses osales mitu kaebajat, sest nende seisukohad ei erinenud menetluses, seega ei

pidanud esindajad tegema erinevaid toiminguid ja said esitada kõigi kaebajate eest ühised

seisukohad. Esindajate töömaht ei sõltunud praeguses asjas sellest, kui mitut kaebajat nad

esindasid. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuluks 4000 eurot. Järelikult tuleb

22(23)

3-23-125

vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista esindaja kulu summas 360 eurot. Ülejäänud osas

jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

55. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 08.01.2026 KOHTUOTSUSEGA

23(23)