1-11-2680/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

14. märtsil 2011.a. Tallinnas

Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova, tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul

prokuröri abi Günter Koovit

kaitsja

Toomas Pilt osavõtul

arutatus kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja T.J Ik xxx, EV kodanik, kõrgharidusega, emakeel – vene keel, töötab A.G, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld. süüdistuses KarS § 367 lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas

T.J süüdistatakse selles, et tema lubas OÜ MG juhatuse liikmena ajavahemikul 2002.a. juuni kuni 07.04.2004.a. vastastikulisel kokkuleppel kasutada OÜ M nimel tegutsevatel ning kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isikutel ohtlike jäätmete hoiustamiseks XXX OÜ P territooriumil asuvat endist kütusetanklat, mille kasutamisõiguse oli ta saanud kokkuleppel OÜ P juhatuse liikme Viktor Pukki´ga, olles teadlik, et seal käideldakse ohtlikke kemikaale ja jäätmeid nende käitlemisele esitatud nõudeid rikkudes. 07.04.2004.a. avastati Keskkonnainspektsiooni töötajate poolt XXX külas endises kütusetanklas betoneeritud süvendist viis märgistamata 25m3 mahutit, milles oli gudroon (kantud 06.06.2002.a Vabariigi Valitsuse määruse nr. 185 „Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistusse“ koodiga 050601, alates 01.05.2004.a Vabariigi Valitsuse määruse nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistusse koodiga 050107), kaks pealt lahtist märgistamata plastmassist mahutit mahutavusega vastavalt 100 l ja 20 l, mis olid täidetud keskkonnale ohtlike õli sisaldavate hapetega, väljaspool süvendit maapinnal üks märgistamata 1m3 ja üks pealt lahtine märgistamata 100 l mahutavusega plastmassist mahuti, mis sisaldasid keskkonnale ohtlikke õli sisaldavaid happeid. Ohtlike jäätmete ladustamisega rikuti Kemikaaliseaduse § 11 lg 2 p 2 alusel kehtestatud Teedeja sideministri 06.12.2000.a. määruse nr. 106 § 3 lg 1 (muudetud 03.04.2003.a Majandusja Kommunikatsiooniministri määrusega nr. 54), mille kohaselt käitlemiskoht peab olema põhjaveest eraldatud kemikaalija veekindla tõkkekihiga; Jäätmeseaduse § 26 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 30.03.1999.a. määruse nr. 36 nõudeid, millega on kehtestatud ohtlike jäätmete märgistamise kord (alates 01.05.2004.a vastab sellele Jäätmeseaduse § 62 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004.a. määrus nr. 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“). OÜ-tel M ja MG puudus Jäätmeseaduse §-s 30 (alates Kriminaalasi nr.

1-11-2680

01.05.2004.a Jäätmeseaduse §-s 73) sätestatud jäätmeluba ja Jäätmeseaduse §-s 37 (alates 01.05.2004.a Jäätmeseaduse §-s 99) sätestatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. Seega pani T.J toime ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumisele kaasaaitamise, s.o KarS § 367 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Günter Koovit, süüdistatav T.J ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et T.J-ile KarS § 367 lg - § 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.J ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda T.J poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2010.a, so 1 päev karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 14.03.2011.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.J temale KarS § 367 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 248 lg 1 p 5, 249;§ 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 73 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada T.J KarS § 367 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.J ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda T.J poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2010.a, so

1 päev karistusaja hulka. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.J-ile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.03.2011.a. Välja mõista T.J-ilt 144.38 eurot ( 2259 krooni) Keskkonnainspektsiooni kasuks. Välja mõista T.J-ilt 417,03 eurot sundraha ja kaitsja tasu 76.70 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler

kohtunik