2-22-6662/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-22-6662

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6662

Tsiviilasi, hageja nõue

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.H. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

17722,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, rg-kood 11919806,

asukoht Tatu mnt 83-601, Tallinn 10115

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal

OÜ, e-post XXX

Kostja K.H., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx,

e-post xxxxxxxxxxx

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 10.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt K.H.ilt (H.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja

Bigbank AS-i vahel 26.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. CL-EEC-21001157

tulenev põhinõue summas 2199,14 € eurot.

3. Ülejäänud haginõuded intressi, viivise ja sissenõudekulude ning lepingu haldustasu

nõudes jätta rahuldamata.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 12,4% ulatuses kostja ja 87,6% ulatuses hageja kanda. Hageja

menetluskulud on 1060 € riigilõiv, millest kostja kanda tuleb jätta 131,44 ja

õigusabikuludest 22,32 €. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena kokku 153,76 eurot.

Lk 1 / 12

2-22-6662

6. Välja mõista kostjalt K.H.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud summas 153,76 eurot, (s.o. 131,44 riigilõivust ja 22,32 € hageja

lepingulise esindaja põhjendatud kuludest õigusabile.

7. Kohustada kostjat K.H.i tasuma menetluskulude hüvitiselt (153,76 eurot) hagejale

Aktsiaselts PlusPlus Capital viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI AUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.H.i vastu

põhivõlgnevuse 15413,85 €, intressi 537,82 €, laenuhaldustasu 6 €, viivise 209,04 € ja

sissenõudekulude 30 € nõudes. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega.

2. Hageja nõuab

(i) Mõista kostjalt K.H. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Bigbank AS ja K.H.

vahel 26.01.2021 sõlmitud Väikelaenu lepingust nr. CL-EEC-21001157 tulenev

võlgnevus 15413,85 €, intressid 537,82 €, laenuhaldustasu 6 €, viivised 209,04 €,

sissenõudekulud 30 €;

(ii) Mõista kostjalt K.H. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 15413,85 € alates 05.05.2022 kuni

põhinõude täitmiseni 9,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses;

(iii) Mõista kostjalt K.H. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja

menetluskulud: riigilõiv summas 1050 € ja õigusabikulu summas 420 €;

(iv) Mõista kostjalt K.H. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt;

3. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud Kostja ja Pank sõlmisid Lepingu, mille kohaselt

võimaldas Pank Kostjale laenusumma 17 700 € kasutamist tema jooksvate vajaduste

finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena alates 10.03.2021 summas 331,04 € kuni viimase osamakseni 10.12.2024 summas

331,04 € (lisatud maksegaafik). Lepingule alla kirjutamisega /dtl 26 - allkirjastatud

digikonteiner/ kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste

kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus

pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma

kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja

kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt.

Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus Lepingu p.1 ja

Lk 2 / 12

2-22-6662

vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates

10.11.2021 osamaksest.

Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi

summas 15275,42 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu

põhiosamaksetes 15275,42 € ja tasumata laenuhaldustasu summas 6 €. Kostja tasus Laenuandjale

peale võlgnevuse tekkimist 11.02.2022 täiendavalt 332 €, millest 5 € arvestati kehtivas

hinnakirjas sissenõudekulu katteks meeldetuletuskirja saatmise eest 11.02.2022 ja 327 €

põhisumma katteks. Seega uus põhivõla jääk oli 15745,85 €.

Peale lepingu ülesütlemist tasus Kostja 15.03.2022 veel laenuandjale 332 €, mis arvestati

põhivõla katteks, seega hagiavalduse esitamise seisuga on Kostja võlgnevus lepingu

põhiosamaksetes 15413,85 €

Enne lepingu ülesütlemist on intressiarvestus järgnev:

(i) laenusumma jäägilt 16072,85 € perioodi 11.11.2021-11.02.2022 eest on

intressisumma 405,43 €;

(ii) laenusumma jäägilt 15745,85 perioodi 12.02.2022-14.03.2022 eest on intressisumma

132,39 €;

Seega lepingu ülesütlemise seisuga on Kostjal tasumata intress summas 537,82 €.

Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt

kogu võla kohest tasumist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme)

üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu

rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning

kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.03.2022.a. Vastavalt Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub Tingimuste p.5.5

kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud. VÕS § 113 ² lg.2 seob sissenõudekulu

võlgnikule saadetud

meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 ² lg.2 p.3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

€, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 €

ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis

toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 17727,68 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-

d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline

esindaja on toimetanud teenusena kaks võlateatist 25.03.2022, 18.04.2022 (hagiavalduse lisad nr

5.1 - 5.2) hagejale teadaolevale kostja aadressitele Kivialliku tee 11, Reiu küla, Häädemeeste

vald 86508 Pärnumaa. Seetõttu juhindudes VõS § 113 ² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €

4. Nõude loovutamine 21.03.2022 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital

AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest

kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale.

Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt viivis põhisummalt 15413,85 alates

15.03.2022 kuni 04.05.2022 määraga 9,90% aastas on 209,04 €

Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist: 15413,85 € * 9,90% aastas =

1525,97 €

5. Hageja 17.10.2022 seisukoha kostja vastuses toodud vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise väitele Kostja esitas vastuväite, et krediidiandja Bigbank AS ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hinnanud piisavalt kostja kui tarbijast

Lk 3 / 12

2-22-6662

laenusaaja krediidivõimet. Hageja selgitab, et lepingu sõlmimise hetkel panga ja kostja vahel ei

olnud kostjal ühtegi võlgnevust. Bigbank AS selgituse järgi arutati kostjaga laenu võtmist,

laenumaksete teenindamist ning ka kostja kavatsusi tööle asumise osas. Nimetatut kinnitab ka

kostja enda kohtule esitatud vastuses, samuti nähtub kostja poolt hagile lisatud

kontoväljavõttest, et kostjale teostas pidevalt ülekandeid Madis Alevi.. Seetõttu pank enne

lepingu sõlmimist põhjalikult kontrollis kostja krediidivõimekust ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist

poolt enne lepingu sõlmimist ning esitatavad andmed peavad lepingu sõlmimise

ettevalmistamise käigus olema tõesed. Seega kui kostja esitas pangale teabe mida koos enne

laenu võtmist käsitleti ja need andmed oli ebaõigeid, ei saa pangale ette heita vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist. Pank ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei pruugi olla

õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate

nõuete vastaselt. Riigikohus on oma 24.05.2001 lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping

oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi

lepingu heade kommete vastasust. 4VÕS § 403 lg 1 krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on

sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4403 lg-st 3

nähtub, et krediidivõimelisuse hindamine toimub mh tarbija esitatud andmete põhjal. Hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud panga esindaja kinnituse.

Kostja sissetulek laekus pangale. Arvestades kostjale laekunud sissetulekut, sh töökohana Eesti

suur mainekas ettevõte ja kohustuste suuruse kohta ei saa hageja hinnangul teha järeldust, et

laenuandja oleks pidanud laenulepingu sõlmimise ajal leidma, et kostja ei suuda enda

sissetulekust tasuda 5100 € suurust laenu 60 osamaksega igakuiste osamaksetena suuruses

130,44 € (hagiavalduse lisa 1). Hageja hinnangul ei ole krediidiandja oma kohustusi rikkunud.

Olukorras, kus kostja on laenuandjale ise esitanud teadlikult valeinfot, kannab sellest tulenevat

riski tema ise. Seega kui kostja ei esitanud pangale andmeid enda teistest kohustustest, kui olid

konto väljavõttes kajastatud või omas muid kohustusi, mille tõttu ei oleks tohtinud kostjale laenu

anda, siis nimetatud andmete mitte avaldamisest tulenevat riski kannab kostja ise. Lähtuvalt

eeltoodust ei olnud krediidiandjal nimetatud infot ka võimalik iseseisvalt teistelt krediidiandjatelt

kontrollida, sest nimetatud andmed on andmekaitsega kaitstud ning teised krediidiandjad ei

avalda nimetatud andmeid kolmandatele isikutele. Ainus koht, kust laenuandja sai lisaks kostja

esitatud andmetele, kostja maksekäitumist kontrollida oli maksehäireregister (täna Creditinfo)

andmesüsteem ning hageja esitas 27.05.2021 kohtule väljavõtte kostja finantskohustuste

järelpäringust Creditinfost (27.05.2021 seisukoha lisa 2), millest nähtus, et kostjal puudusid

kehtivad maksehäired. Leping sõlmiti 22.08.2018. Maksehäireregistri andmetel lepingu

sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Esimene maksehäire avaldati

BIGBANK AS poolt 11.12.2021 kohta, s.t peale lepingu sõlmimist. Seega ei esinenud kostjal

lepingu sõlmimisel laenu andmist takistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et

laenuandja ei rikkunud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Kostja seisukohad. Kostja oma 23.09.2022 vastuses hagile /dtl40- on esitanud järgmised

taotlused: lugeda nõude tasumata osaks 14053,67 EUR-i.; mitte välja mõista nõudele

Lk 4 / 12

2-22-6662

kõrvalkulusid (viivised, intressid ja sissenõudekulud) ega jooksvaid viiviseid ja teha kohtuotsus

maksegraafikuna. Kostja tasus nõuet korrektselt kuni november 2021. Peale seda ei jõudnud

kostja enam kahe lapse ja tõusnud elektrikulude kõrvalt kuumakset (332 EUR) tasuda.

Veebruaris ja märtsis 2022 sai kostja kuumaksed jälle üle kanda, aga kahjuks oli siis juba liiga

hilja. Laenuandja oli lepingu lõpetanud ning hagejale loovutanud. Kokku on kostja teinud

tagasimakseid summas 3646,33 €. Kostja on lisanud tõendina konto väljavõtte perioodist

01.12.2020-28.02.2021 /dtl 45-55/

Täiendavas, 26.10.2022 seisukohas selgitab kostja, et 23.02.2020 sündis tal tütar. 2020 aasta

lõpuks soovis kostja koos elukaaslasega korda teha oma elamise esimese korruse, et nii meil kui

lastel oleks rohkem kui üks ruum elamiseks. Korrastasime köögi, suure toa, WC ja esiku. kostja

elukaaslane töötas tol ajal väljaspool Eestit ning proovisime algselt remondi ja sisustamise tema

sissetulekust katta. Sellega seletuvad ka temalt tulnud kolm suurt ülekannet (kontoväljavõttes

kanne nr. 106 – 2500 EUR-i, kanne nr. 124 – 2500 EUR-i ja kanne 201 – 1700 EUR-i).

Samaaegselt on kontoväljavõttelt näha ka seda et need samad rahad on põhimõtteliselt täies

ulatuses, kas otse ehituse ja remondiga seotud arvete katmiseks läinud (kanded 112, 125 ja 207)

või siis sulas suurte summadena välja võetud (kanded 127,138,139,140) – need summad läksid

töömeeste tasumiseks. Lisaks sellele nähtub kostja kontoväljavõttest selgelt, et Madis Alevi

poolt ülekantud summad olid erakorralised maksed ja ta ei kandnud mulle selliseid rahasid üle

iga kuu. Kostja ei ole seda ka mitte kuskil, mitte kellelegi väitnud, et Madis Alevi poolt

kantavad rahad on tema reeglipärane sissetulek, millega ta igakuiselt arvestada saab. Kostja

pöördus BigBanki poole ja palus remondi jaoks laenu. Kõik infod, mis ma panga töötajale

andsin olid tõesed, samuti esitas kostja pangale oma kontoväljavõtte, nagu nende poolt soovitud.

Kostja soovis laenusummat lähtudes eeldatavatest kuludest, mis olid veel remondi jaoks

vajalikud.

Kostja selgitab oma majanduslikku olukorda ja maksevõimet selliselt, et tema tegelik

majanduslik seis on lihtsasti tuvastatavad kostja konto väljavõttest. Kohtule esitatud

kontväljavõttes on näiteks näha, et kostja reeglipärased sissetulekud olid: Puudega inimese

sotsiaaltoetus – 41.17 (kanded 12, 89 ja 262) Puuduva töövõime toetus – 446,70 – 461,59

sõltuvalt kuust (kanded 13, 89 ja 263) Peretoetus kahe lapse eest – 120 (kanded 27, 103 ja 2080)

Vanemahüvitis – 567,20 (kanded 28, 101 ja 279) Elatisabi esimese lapse ülalpidamiseks – 100

(kanded 29,102 ja 278) Seega laenuvõtmisel oli kostja kontoväljavõttelt nähtav reeglipärane

sissetulek kokku 1275,07 EUR-i. Ja nii kaua, kui see oli nii suur, nii kaua suutis kahe lapse

kõrvalt igakuist makset tasuda. Juulis 2021 lõppes kostja vanemapalga maksmine (see oli teada

ka pangale), samuti teadis BigBank enne laenu andmist, et kostja puuduva töövõime otsus

lõppeb veebruaris 2021. Seega jäi kostja reeglipärasest sissetulekust järgi veel ainult 220,00

EUR-i. Esimesed kuud proovis kostja asjad veel korras hoida aga alates november 2021 ei

tulnud ta maksetega enam toime, kuna kuumakse ületas kostja jgakuise sissetuleku. Kostja ei

valetanud ka selle kohta, et ta proovis kohe tööle minna, kui emapalk otsa saab. Kostja on

registreerinud end Töötukassasse ja otsib endiselt tööd, mis sobib kostja tervisliku ja

perekondliku situatsiooniga. Samuti käib kostja arstide juures, et taas saada vastava

töövõimeotsuse, mis peegeldab kostja tervislikku olukorda Hageja on näinud kostja

kontoväljavõttes Madis Alevi poolt tehtud kandeid ning meelevaldselt hinnanud need

reeglipärasteks makseteks (kuigi kontoväljavõte kuude lõikes ei anna selleks mingit põhjust) aga

on jätnud samaaegselt tähelepanuta näiteks selle, et kostja on teinud kandeid Julianus Inkassole

(kanded 39, 93, 107) ja Estole (kanded 174 ja 175). Hageja viimasest seiskohast jääb mulje,

nagu oleks kostja sissetulek tol ajal laekunud BigBankile. See ei vasta tõele. Kostja emapalk

laekus Swedbank-i, mille väljavõtte kostja laenu taotlemisel laenuandjale esitas. Kostjale jääb

arusaamatuks hageja edasine jutt sissetuleku kohta, mis laekub Eesti suurelt mainekalt

ettevõttelt. Nagu ülevalpool kirjeldatud olid kostja peamised sissetulekud puuduva

Lk 5 / 12

2-22-6662

töövõimetoetus (laekus Töötukassalt) ja emapalk (laekus Sotsiaalkindlustusametilt) ning ei

Töötukassa ega Sotsiaalkindlustusamet ei ole kostja tööandjad. Kosta ei ole ka suuliselt andnud

muud infot, kui see mis kontoväljavõttest lähtub. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja

väljaminekute kohta ei olnud laenuandjal võimalik hinnangut anda kuna kontoväljavõttest on

nähtavad kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kostja leiab, et kõik vajalikud andmed kostja

majandusliku seisundi hindamiseks olid laenuandjal kontoväljavõttega olemas. Arusaamatu ja

ebatõene on hageja seisukohas esitatu selle kohta, et kostjale anti laenu 5100 EUR-i. Tegelikult

anti kostjale laenu 17746 EUR-i. Samuti on ekslikult kostja laenu kuumakseks märgitud 130,44

EUR-i. kostja tegelik laenumakse igakuiselt oli 332 EUR-i. BigBank on teinud mulle laenu

ülekande 28.01.2021, seega jääb täiesti arusaamatuks hageja väide, et laenuleping kostjaga

sõlmiti 22.08.2018. Kokkuvõtvalt jääb kostja oma seisukoha juurde: Laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei ole objektiivselt hinnanud andmeid, mis talle

esitatud olid. Sellest lähtuvalt on sõlmitud laenuleping tühine.

7. Täiendavalt on kostja oma 16.11.2022 seisukohtades väitnud, et BigBank laenu võttes oli

sundseisus. Meie pere oli kasvanud kuid elamiskõlblik oli tegelikult ainult üks tuba (ülemine

magamistuba). Kahe lapsega ühe toas elamine ja vanemate majas käimine selleks, et süüa

valmistada, ei olnud enam võimalik. kostja elukaaslane küll teenis raha, aga sellest ei jätkunud

remondikulude katteks. Suurest ahastusest küsis laenu. Laenuvõtmise protsess oli selline, et

esitasin internetis taotluse 15 000 EUR-ile. Taotluses tuli oma isikuandmete kõrval kirja panna

ainult see, et mis eesmärgil ma laenu võtan (kirjutas kodu remont), see oli kogu taotlemise

ankeet. Selle ankeedi alusel tuli vist juba samal või järgmisel päeval vastus sisuga: „Meil on

rõõm teatada, et saame esmaste andmete põhjal teha pakkumise summas 15 000 EUR. Ootame

Sinu taotluse juurde veel pangakontoväljavõtet perioodiga 01.09.2020 kuni 11.01.2021“ kostja

jaoks oli see uskumatu pakkumine. Saatsin neile soovitud kontoväljavõtte ja peale seda suhtlesin

telefonis. Telefonis öeldi mulle, et tegelikult nad saaksid pakkuda kuni 22 000 EUR-i. Samuti

rääkisime kostja puuduvast töövõimest ning sellest, et loodan varsti tööle saada. Tunnistan

ausalt, et ma nägin selles pakutud laenus pääseteed meie sunnitud olukorrast ning võimalust

jõuda inimväärsete elamistingimusteni oma laste jaoks. Samas hirmutas mind pakutud laenu

suurus, seega vähendasime seda summale 17700. Täna olukorrale tagasi vaadates pean

tunnistama, et kostja otsus ei olnud tookord väga ratsionaalselt läbi mõeldud, sest tundsin ennast

juba pikemat aega väga suure surve all seoses sellega, et olin sunnitud elama kahe alaealise

lapsega põhimõtteliselt ehitusplatsil. Laen andis mulle ainsa väljavaate sellest olukorrast

pääseda. Haarasin sellest nagu uppuja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada

osaliselt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

9. Poolte vaheliseks vaidlusküsimuseks on, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Lk 6 / 12

2-22-6662

10. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

10.1.

Kostja sõlmis Bigbank AS-iga 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu Nr. CL-EEC-21001157,

mille alusel sai kostja laenu kogusummas 17 700 € Lepingu põhitingimuste kohaselt oli

lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank

tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma

kasutuses olemise päevast alates /dtl 29-31/ . Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.03.2021 summas 331,04 € kuni viimase

osamakseni 10.12.2024 summas 331,04 € ning laenulepingujärgse maksegraafiku /dtl 32-

33/ kohaselt pidi kostja tegema viimase tagasimakse 10.02.2027.

10.2.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostja

asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste

annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas

põhisumma ja intressi summasid.

10.3.

Kostja ei tasunud laenu põhisummat ja intressi alates 10.11.2021 osamaksest.

10.4.

Laenuandja loovutas nõude hagejale 21.03.2022 millest hageja teavitas kostjat ühes

võlateatisega 25.03.2022 /dtl 13-15/.

10.5.

Kostja on maksnud tarbijakrediidilepingu alusel tagasi kokku 3646,33 eurot.

11. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega

üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

12. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, seega on kostja

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS §-s 4011 on sätestatud, et krediidivahendusleping on

leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses

vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise

võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt

lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kuna vaidlusalune

laenuleping on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses

mittetegutsevad isikud on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, kohalduvad

pooltevahelisele lepingule tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 403 lg 22). Tulenevalt VÕS

§ 4034 lg 3 ls 2 peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik

tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning

krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja

selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine

seadusjärgse määrani) ei rakendu.

Lk 7 / 12

2-22-6662

13. Tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21001157 põhitingimustest /dtl 29/ nähtuvalt on

Krediidisaaja on lepingu temale edastamise päeval edastanud krediidiandjale enda poolt

korrektselt allkirjastatud lepingu koos nõutud lisadokumentidega. Krediidisaaja

isikusamasus on tuvastatud, lepingusse ei ole tehtud muudatusi ning esitatud dokumendid on

korrektsed; Krediidisaaja ei ole esitanud eksitavaid või valeandmeid, mis olid

krediidiandjale aluseks krediidi andmise otsustamisel või lepingu tingimuste

kindlaksmääramisel; Puuduvad muud üleandmist välistavad asjaolud lepingu, panga

üldtingimuste või seaduse kohaselt.

14. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi lõike 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

15. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on 31.01.2018. a kohtuotsuses nr 2-14-21710

selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine

kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu

põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise

otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas

ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

16. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendab vaidluse korral krediidiandja. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt

laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb

reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas

teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49.

Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

Lk 8 / 12

2-22-6662

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud

teavet kontrollima.

17. Kohtul tuleb eeltoodust tulenevalt hinnata, kas hageja on kehtestanud tarbija

krediidivõimelisuse hindamise metoodika, kas hageja on seda metoodikat kostjale laenu

andes järginud ning kas selle metoodika järgimine on piisav, et hinnata adekvaatselt kostja

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

18. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi

tõendit, mille kohaselt oleks krediidiandja tarbija krediidivõimelisust üldse sisuliselt

hinnanud. Kostja kõigist kirjalikest vastusest nähtuvalt esitas kostja Bigbank AS-ile

laenutaotluse, millele pank andis esmase jaatava vastust ja nõudis laenuandja kostja

kontoväljavõtet, mille kostja enese selgituste kohaselt lisas. Kostja on ka kohtule esitanud

kontoväljavõtte perioodist konto väljavõtte perioodist 01.12.2020-28.02.2021 /dtl 45-55/.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvesse võtnud ka kontoväljavõttest nähtuvaid

asjaolusid hageja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Hageja ei ole välja toonud ega

tõendanud, et ta oleks kostja esitatud andmeid ülalpeetavate kohta kuidagi kontrollinud,

kuigi, nagu eespool märgitud, pidanuks tal tekkima kahtlus kostja esitatud andmete õigsuses.

Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kas ja kuidas on hageja kostja

krediidivõimelisust kontrollinud. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

19. Seda järeldust ei muuda ka hageja väide nagu oleks kostja hagejale enne lepingu sõlmimist

ebaõigeid andmeid esitanud. Nimelt välistab VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tarbija tahtlust

valeandmete esitamisel peab esile tooma ja tõendama krediidiandja. Sealjuures ebatõesete

andmete esitamine võib tuleneda ka tarbija kogenematusest, teadmatusest või hooletusest.

Selle vältimiseks ongi krediidiandjal tarbija esitatud andmete kontrollimise kohustus. Kostja

selgituste kohaselt on ta krediidiandjale esitanud oma konto väljavõtted, millest olid

nähtavad nii kostja sissetulekud kui väljaminekud s.h asjaolu, et kostja viibis

vanemapuhkusel ning tal olid alaealised ülalpeetavad. Kohus nõustub kostja väidetega selle

kohta, et kostja kontolt on nähtavad nii kostja sissetulekud kui ka kulutused ja asjaolu, et

kostja sissetulekuks on vanemahüvitis, mis teadaolevalt määratakse üksnes kindlaks

perioodiks. Käesoleval juhul ei ole hageja mitte mingil viisil tõendanud, et krediidiandja

oleks üldse tarbija esitatud andmeid kontrollinud.

20. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja maksis pikema aja jooksul lepingujärgseid

makseid, ei oma käesolevas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel

määravat tähtsust. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub pooltele, eelkõige

krediidiandjale juba enne lepingu sõlmimist. See ei ole seotud sellega, kuidas tarbija

sõlmitud lepingut täidab. Põhimõtteliselt on võimalik nii olukord, kus tarbija täidab

Lk 9 / 12

2-22-6662

lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt, vaatamata vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisele, kui ka olukord, kus tarbija rikub lepingut, vaatamata sellele, et

krediidiandja on teinud kõik tema krediidivõime hindamiseks ning tuvastanud

nõuetekohaselt, et isik on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimine on seadusest tulenev lepingulise iseloomuga kohustus, mille rikkumisele saab

tugineda igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Asjaolu, et kostja on lepingut mingi ajaperioodi

jooksul täitnud, ei välista tema tuginemist hageja kohustuse rikkumisele.

21. Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohaldub VÕS § 4034 lg

7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 lg 1 sätestatud määras

intressi. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. (vt ka TartuRK otsus tsiviilasjas 2-12-129359 p. 12-18)

22. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole tõendamist leidnud asjaolud, millest

nähtuvalt oleks kostja tahtlikult teabe esitamata jätnud või teavet võltsinud. Seetõttu tuleb

käesolevas vaidluses intressimääraks alates laenulepingu sõlmimisest kuni käesoleva ajani

lugeda VÕS § 94 lg 1 toodud võlasuhte intressimäär, mis perioodist 01.01.2002 kuni lepingu

ülesütlemiseni on olnud 0%1. Seega saab tulenevalt VÕS § 415 lg 2 p 1,2, tulenevalt lugeda

kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. Kostja on saanud laenulepingu alusel

laenu 17700 eurot. Kostja esitatud tagasimaksete arvestuse kohaselt (dtl 41 ) on kostja

maksnud lepingu alusel tagasi kokku 3646,33 eurot. Hageja ei ole nimetatud summale vastu

vaielnud.

23. Kuivõrd hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, pidanuks ta VÕS § 4034 lg 7

kolmanda lause kohaselt tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja seda teinud ei ole.

Sellises olukorras ei olnud hagejal alust kostjaga lepingut vana graafiku järgi maksete

tegemata jätmise tõttu üles öelda. Seega ei saa lugeda, et hageja nõuded muutusid

sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Laenulepingujärgse maksegraafiku /dtl 32-33/

kohaselt pidi kostja tegema viimase tagasimakse alles 10.02.2027. Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud krediiti 177000 eurot ning kostja sattus maksetega viivitusse alates 10.11.2021

osamaksest. Kostja tasus Laenuandjale peale võlgnevuse tekkimist 11.02.2022 täiendavalt

332 € ning peale lepingu ülesütlemist tasus Kostja 15.03.2022 veel laenuandjale 332 €.

24. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. Kuivõrd hageja saab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla

tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu

järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.

Tagasimakse graafiku kohaselt pidanuks kostja kohtuotsuse tegemise seisuga hagejale

tasuma põhivõlga (graafiku kohaselt „krediidisumma, ilma kõrvalnõueteta) /dtl 31.32/

seisuga 10.07 kogusummas 5845,47 eurot. Kokku on kostja hagejale tasunud 3646,33 eurot.

Seega on kostja hageja ees kohtuotsuse tegemise seisuga (10.07.2023) makseviivituses

5845,47- 3646,33=2199,14 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1 https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

Lk 10 / 12

2-22-6662

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude makseviivituses põhivõla osas

summas 2199,14 eurot ja mõistab selle kostja kasuks välja. Kohus jätab täielikult

rahuldamata hageja intressinõude 537,82 eurot, laenuhaldustasu summas 6 eurot ning

sissenõudmiskulude nõudekulud 30 eurot.

26. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada

alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub

nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TallRK otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega tuleb hageja nõue

viiviste summas 209,4 eurot jätta samuti rahuldamata.

Menetluskulud

27. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab

hagi osaliselt, seega TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

28. Hageja menetluskulud on käesolevalt riigilõiv summas 1050 € ja õigusabikulu summas 420

eurot 3,5 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 100€, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu

suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik,

kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel

asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse

koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib

pidada kokku 1,5 tundi s.o. 180 eurot.

29. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Kuna kohus jätab menetluskulud 12,4% ulatuses kostja ja 87,6% ulatuses

hageja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele välja mõistetavad

menetluskulud puuduvad.

30. Hagi hind oli 17727,68 € millest kohus rahuldas 2199,14 € so. 12,4%. Seega tuleb

menetluskulud jätta 12,4% ulatuses kostja ja 87,6% ulatuses hageja kanda. Hageja

menetluskulud on 1060 € riigilõiv, millest kostja kanda tuleb jätta 131,44 ja

õigusabikuludest 22,32 €. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena kokku 153,76 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

Lk 11 / 12

2-22-6662

Tln Rkk 27.09.2024 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.07.2023. a otsus muutmata.

2. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

4. K.H.i menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra.

Lk 12 / 12