2-22-6113/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6113

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2022 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud

töövõimetuslehed ja koroonaviiruse analüüsi tulemus, kuid jätta rahuldamata

hageja taotlus võtta asja materjalide juurde menetlusdokumendi väljastusteade.

2. Jätta Harju Maakohtu 05.07.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-6113

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X esitas 25.04.2022 Harju Maakohtule hagi Y OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise

nõudes. Hageja taotleb kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu brutosummas 139,59 eurot,

puhkusetasu 9,60 eurot, viivise tasumata töötasult kuni 24.04.2022 brutosummas 6,30 eurot

ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest.

Eelnevalt oli hageja samades nõuetes pöördunud töövaidluskomisjoni poole, kes jättis

11.03.2022 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/147/22 avalduse rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 05.07.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määrust

põhjendas maakohus järgmiselt.

3.1. Töövaidluskomisjoni (TVK) toimikust nähtub, et 11.03.2022 otsus saadeti hagejale e-

postiga 11.03.2022 ja 14.03.2022. Hageja kinnitas otsuse kättesaamist 26.03.2022. TVK otsus

saadeti hagejale lisaks hageja avaldatud aadressil XXX. Dokumenti prooviti isiklikult üle anda

15.03.2022 kell 11:48 ja 21.03.2022 kell 17:15, kuid saaja ei viibinud kohal, mistõttu jäeti otsus

21.03.2022 hageja postkasti.

3.2. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni

otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks

kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.

Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud, et TvLS § 58 lg-s 1 nimetatud tähtaeg on

kaebeõigust reguleeriv õigust lõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus

jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise.

3.3. Hageja pole kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul alates töövaidluskomisjoni otsuse talle

kättetoimetamisest. TVK 11.03.2022 otsus tuleb lugeda hagejale kätte toimetatuks TsMS § 326

lg 1 alusel 21.03.2022 tema elukoha juures asuvasse postkasti panekuga. Täidetud on TsMS §

326 lg 1 eeldused – XXX, on hageja elukoht, otsust prooviti eelnevalt isiklikult üle anda kahel

korral ning teisel korral jäeti see postkasti. Seega tuli hagejal esitada kohtule hagi hiljemalt

20.04.2022. Hagi on aga esitatud 25.04.2022, seega hilinenult.

3.4. TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas

jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 21.04.2022.

Töövaidluskomisjoni otsust pole tähtaegselt vaidlustatud, seega tuleb kohtul hagi menetlusse

võtmisest keelduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

4.1. Kaebajal ei olnud võimalust oma postikasti sel ajal üle vaadata ega postitust kätte saada,

sh ka 15.03.2022 kell 11:48 ja 21.03.2022 kell 17:15. 15. ja 21. märts on tööpäevad, kusjuures

kaebaja tööaeg kestab kuni kella 18:00-ni.

2-22-6113

4.2. Kaebaja sai koroonanakkuse ja oli alates 07.03 kuni 25.03.2022, st ka 15.03 ja 21.03,

koroonaviiruse tõttu haige ja viibis kogu haiguse perioodil oma kodust eemal, antud juhul oma

ema juures, kellelt sai koroonaviiruse nakkuse. 7. märtsil tundis kaebaja ennast nõrgana ja võttis

ühendust perearstiga, järgmisel päeval lisandus kurguvalu ja perearst saatis teda SARS analüüsi

tegema. 8. märtsil sai kaebaja teada, et tulemus on positiivne. Esimesed kolm päevad olid enam-

vähem vastupidavad, sellejärel olukord muutus hullemaks: kurguvalu, köha, palavik,

hingamisraskused. Seega kaebaja ei viibinud kodus koroonaviiruse haigestumise ajal ja pärast

tervenemist 26.03.2022 koju saabudes leidis ta oma postkastis TVK ümbriku ja samal päeval

kinnitas TVK-le otsuse kättesaamist.

4.3. Lisaks pole selge, kas kuller jättis menetlusdokumendi postkasti 21. või 22. märtsil, kuna

on olemas ka väljastusteade, mille kohaselt TVK otsus jäeti XXX postkasti 22.03.2022, aga

kohtumääruse kohaselt TVK otsus jäeti postkasti 21.03.2022.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebusele lisatud tõendite osas. Hageja

lisas määruskaebusele enda haigestumist tõendavad dokumendid - töövõimetuslehed, millest

on näha haigestumise periood ja koroonaviiruse analüüsi tulemus. Määruskaebuse

põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi väiteid ja tõendeid. Kuna hageja

soovib nende tõenditega tõendada asjaolu, et hagiavalduse esitamine oli tähtaegne, on tegemist

TsMS § 238 mõttes asjakohaste tõenditega ning ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja

materjalide juurde. Samuti lisas hageja menetlusdokumendi väljastusteate, millega hageja

soovib tõendada, et TVK otsus pandi talle postkasti mitte 21.03., vaid 22.03. Ringkonnakohus

leiab, et selle dokumendi vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel, kuna see

väljastusteade on juba tsiviilasja materjalide juures.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel

õiguspäraselt keeldunud. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea

TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8.1. Maakohus märkis õigesti oma määruses, et TvLS § 24 sätestab, et menetlusdokumendi

kättetoimetamisele

kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse

seadustikus

(TsMS)

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui

menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema

esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu-

või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema

esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva

seadustiku § 322 lg-s 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada

üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Sama

sätte lg 2 kohaselt on kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on

lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt

ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule

2-22-6113

isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist

olukorraga, kus hagejale püüti menetlusdokumenti kätte toimetada kahel korral, erinevatel

aegadel ning teisel korral jäeti see postkasti. Seejuures on teisel korral püütud

menetlusdokumenti

kätte

toimetada

töövälisel

ajal.

Selline

menetlusdokumendi

kättetoimetamine vastab seadusele. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hagejale

menetlusdokumentide kättetoimetamisel pidi arvestama tema tööajaga, mis kestis kella 18.00-

ni. Üldjuhul saab pidada tööpäevadel aega pärast kella 17:00 tööväliseks ajaks ja arvestades

kahte piisavalt erinevat aega isikliku kättetoimetamise teostamiseks, on praeguses asjas TVK

teinud piisavalt jõupingutusi ja kasutanud õigeid dokumentide edastamise võimalusi selleks, et

hagejal oleks võimalik dokumentidega tutvuda.

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vastuolu kohtule esitatud väljastusteadetes ja hageja

poolt viidatud väljastusteatest ei saa järeldada, et TVK otsus oleks hageja postkasti pandud

22.03.2022. Osundatud väljastusteatest nähtub, et kuupäev 22.03.2022 on postiasutuse templil

ja tegemist ei ole dokumendi postkasti paneku kuupäevaga. Postkasti paneku kuupäev nähtub

järgmiselt leheküljelt ja selleks on 21.03.2022.

Kuna maakohus on õigesti leidnud, et hageja on esitanud hagiavalduse tähtaega rikkudes,

tuleb hinnata, kas hageja on määruskaebuses soovinud hagiavalduse esitamiseks sätestatud

tähtaja ennistamist (RKTKm 19.03.2012, 3-2-1-1-12, p 15). Hageja on määruskaebuses

selgitanud, et ta haigestus koroonaviirusse 07.03.2022 ja oli haigena oma elukohast eemal kuni

25.03.2022. Ringkonnakohus leiab hageja määruskaebust tõlgendades, et selles sisaldub TsMS

§ 68 lg 1 kohaselt vajalik taotlus menetlustähtaja ennistamiseks (RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-

79-06, p 11).

9.1. Vastavalt TsMS § 67 lg-le 2 võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates

päevast, millal käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui

kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Antud juhul ei olnud ringkonnakohtu

hinnangul möödunud tähtaeg ennistamise taotlemiseks.

9.2. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohtu praktika

kohaselt peab kohus tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja

on mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud, st usutavaks teinud TsMS § 235 tähenduses. Mõjuv

põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks

peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-24-14, p 9; 23.05.2007, 3-2-1-58-

07, p 10; 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Ringkonnakohus leiab, et haigust saab üldjuhul

pidada mõjuvaks põhjuseks, kuid arvestada tuleb seejuures järgmist.

9.3. Tähtaja ennistamise jaoks mõjuvaks põhjuseks ei peeta kohtulahendist hilinenult

teadasaamist, kui menetlusosaline oleks siiski jõudnud järelejäänud kaebetähtaja jooksul

kaebuse mõistlikult esitada. Seejuures saab kättetoimetamisega seonduvalt mõjuva põhjuse

olemasolu eitada seda enam, mida rohkem on menetlusosaline menetlusest informeeritud ja

peab arvestama menetlusdokumentide saatmisega (TsMS I komm, § 67, p 3.2.3.3.a). Antud

juhul on hageja osalenud töövaidlusmenetluses aktiivselt, olles avalduse esitaja ning on olnud

selle käigust pidevalt informeeritud ja seda ka menetluse lõppfaasis. Viimast asjaolu kinnitab

see, et hageja on 09.03.2022 esitanud TVK-le veel viimased seisukohad ja TVK on teatanud

hagejale, et teeb otsuse 11.03.2022. Seega pidi hageja arvestama sellega, et 11.03.2022

2-22-6113

kuupäeva järgselt talle TVK otsus saadetakse ja kuna hageja oli andnud TVK-le

kontaktaadressiks enda elukoha aadressi (XXX), pidi hageja arvestama sellega, et

menetlusdokumente toimetatakse talle kätte sellele aadressile.

9.4. Asjaolu, et hageja sai enda sõnul TVK otsuse kätte alles 26.03.2022, ei välista

ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt seda, et hageja poleks jõudnud järelejäänud

tähtaja jooksul hagiavaldust kohtule esitada. Hagejal oli kaebuse esitamiseks alates 26.03.2022

aega veel 26 päeva (kuni 20.04.2022), mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult piisav aeg

kaebuse koostamiseks ja esitamiseks, arvestades seda, et hageja oli TVK-le avalduse esitanud

isikuks ja hagiavalduse saanuks koostada samadest argumentidest lähtudes.

9.5. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul TvLS § 58 lõikes 1 sätestatud

hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks alust ei ole ja hageja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg