3-23-1500/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1500

Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vangla tegevusele (vangla

puuduste kõrvaldamise avaldused).

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse

tagastamine,

menetlusabi

taotluse

läbi

vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

Kohus saadab määruse kaebajale ning teadmiseks Tallinna Vanglale.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 03.07.2023 X. X. kaebus, milles kaebaja palub jätta läbi

vaatamata Tallinna Vangla põhjendamatud puuduste kõrvaldamise taotlused. Kohus saab

kaebusest aru, et Tallinna Vangla on palunud kaebajal tema poolt esitatud kahju hüvitamise

taotlus(t)es kõrvaldada puuduseid (sh selgitada, millega kahju tekitati ja milles kahju seisneb).

Kaebaja märgib, et vangla nõuab, et kaebaja peaks vanglal paluma talle uuesti esitama enda

avaldused. Kaebaja selgitab, et tema avaldused võivad tunduda segased, aga see ei tähenda, et

kogu tõendamiskoormus lasub kaebajal, kellel on võimatu dokumentidega tutvuda. Kaebaja on

kahjuga seotud selgitusi vanglale esitanud 3 aasta jooksul iga kuu. Kaebaja leiab, et tuleks

rakendada tõendamiskoormuse jagamist ning mitte arvestada vangla väidet, et tõendamiskoormus

asetseb kaebajal.

Kaebaja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Samuti palub kaebaja riigi õigusabi

põhjusel, et ta ei oska ise ringkonnakohtu otsuse peale määruskaebust teha.

2. Kohus tagastab X. X. kaebuse, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).

2(2)

Sisuliselt soovib kaebaja praegusel juhul, et kohus sekkuks tema kahju hüvitamise taotlus(t)e osas

läbiviidavasse haldusmenetlusse ja keelaks vanglal nõuda kaebajalt puuduste kõrvaldamist (sh

täiendavate selgituste ja/või tõendite esitamist). Kohus selgitab, et kaebajal ei ole õigust seda

kohtult nõuda. Kohus ei saa takistada vanglal küsimast taotluse esitajalt vajadusel tema taotluse

lahendamiseks täiendavaid selgitusi. Kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks olevaid

asjaolusid saabki vanglale selgitada ainult kaebaja ise, mitte keegi teine tema eest. Vangla ei saa

kaebaja eest välja mõelda seda, millise toiminguga on talle kahju tekitatud ja milles väidetav kahju

seisneb – need asjaolud tuleb kaebajal igas konkreetses vanglale esitatavas kahju hüvitamise

taotluses selgelt välja tuua ning seda sõltumata sellest, kas ta mingites varasemates pöördumistes

on vanglale enda arvates neid asjaolusid juba selgitanud või mitte. Kui vanglale jäävad kahju

hüvitamise taotluse põhjal mingid tähtsust omada võivad asjaolud selgusetuks, ongi vanglal

kohustus need taotluse õigeks lahendamiseks välja selgitada. Seejuures taotluses väidetud kahju

tekkimist peabki tõendama kaebaja ehk kaebaja ei saa nõuda, et temal ei oleks tõendamiskoormust

või see oleks mingil moel jagatud. Kui kaebaja arvates peaks mingi temalt nõutud dokument

vanglal juba olemas olema (nt kaebaja poolt varasemalt esitatud), siis saab ta seda vanglale öelda

ja viidata võimalikult täpselt sellele dokumendile.

Kaebaja õigusi ei saa kahjustada see, et tal tuleb esitada vanglale täiendavaid selgitusi tema enda

poolt esitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamise tarbeks. Kahju hüvitamise taotluste

esitamine on kaebaja enda valik ja kaebaja enda huvides on see, et vanglal oleks olemas tema

taotluse lahendamiseks vajalik teave. Kaebaja ei saa nõuda rahalise hüvitise väljamõistmist, ise

samal ajal keeldudes selgitamast kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna kaebaja ei saa

vaidlustada vangla esitatud puuduste kõrvaldamise kirjasid (sh nõuda, et vangla temalt kohtueelses

menetluses täiendavaid selgitusi ei küsiks), tuleb käesolev kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

läbivaatamatult tagastada.

3. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust ning

kohus jätab selle läbi vaatamata.

4. Ka kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, sõltumata sellest, kas

kaebaja on riigi õigusabi soovinud käesolevas asjas kaebuse koostamiseks või ringkonnakohtule

määruskaebuse esitamiseks. Praeguses asjas ei ole toimumas määruskaebemenetlust ning

kaebusega samas ümbrikus olnud riigi õigusabi taotlus, mille päises on viidatud haldusasjale

nr 3-22-2163, on registreeritud viidatud asja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/