2-22-140798/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-140798

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-140798

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J. G. i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

505,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktiva Finance Group OÜ (ärinimi kuni

27.02.2023 Osaühing Aktiva Finants; rk 10746479;

aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline

esindaja: A. Ž. (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: J. G. i (ik XXX; aadress XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista J. G. ilt Aktiva Finance

Group OÜ kasuks järgmine:

1.1. põhivõlg 187,59 eurot ja viivis 168,63 eurot, kokku 356,22 eurot;

1.2. viivis tasumata põhivõlalt kolmekordses seadusjärgses määras, kuid mitte

rohkem kui 31,5% aastas, alates 07.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 23,98 eurot.

2. Jätta hagi rahuldamata lepingu lõpetamise tasu 50 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja

viivise 44,98 euro osas, samuti lepingu lõpetamise tasult alates 07.03.2023 nõutava

viivise osas.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 75% kostja ja

25% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista J. G. ilt menetluskulu 236,25 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. J. G. il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktiva Finance Group OÜ-le

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

2/5

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J. G. ilt (kostja) võla väljamõistmiseks. 10.02.2023 määrusega

lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente

kätte toimetada.

2. Hageja esitas 06.03.2023 hagiavalduse ning täpsustas 16.05.2023 hagi aluseks

olevaid asjaolusid. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 237,59 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 213,61 eurot ning viivise kolmekordses seadusjärgses

viivisemääras 31,5% aastas alates 07.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Edasiulatuvat

viivist nõuab hageja summas 23,98 eurot.

G4S Eesti AS (G4S) ja kostja sõlmisid 08.01.2019 tähtajatu suitsuanduriteenuse „Nublu“

osutamise lepingu nr XX, valveobjekti asukoht XXX asuv korter, kliendikohustusperiood

12 kuud. Teenuse kuutasu oli 4,90 eurot koos käibemaksuga, kuutasu sisaldas

pikendatud garantiid ja asenduspatareid. Kostja ei tasunud teenuse eest nõuetekohaselt

lepingu lõpetamise hoiatusele vaatamata ning G4S ütles 31.05.2019 lepingu üles. Kostjal

on tasumata kokku 237,59 eurot, sh teenuse tingimuste p 2.2.10 ja hinnakirja kohaselt 50

eurot lepingu lõpetamise tasu enne kliendikohustusperioodi lõppu ning teenuse tingimuste

p 2.2.12 ja hinnakirja kohaselt 150 eurot tagastamata suitsuanduri eest. G4S loovutas

28.01.2021 nõuded kostja vastu hagejale.

Kokkulepe kliendikohustuse rikkumisel rakendatava leppetrahvi kohta ei ole tüüptingimus,

vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Kokkulepe kliendikohustusperioodi kohta paikneb

põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris.

Lepingus on välja toodud, et selle lahutamatuks osaks on lepingute üldtingimused ja

hinnakiri. Üldtingimustes ja hinnakirjas on selgelt kirjas tagajärjed, mis kaasnevad

ülesütlemisega enne kliendikohustusperioodi lõppu. Kostjal oli aega lepingu tingimuste,

üldtingimuste ja hinnakirjaga tutvuda ning tingimuste ebasobivuse korral lepingut mitte

sõlmida. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg-le 1 ja leiab, et tüüptingimus oli

kostjale teatavaks tehtud ja seega lepingu osaks saanud. Leppetrahvi suurus ei ole

ülemäära suur ega kahjusta kostjat ebamõistlikult.

3/5

VÕS § 1132 lg-st 2 lähtudes nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist (29.01.,

08.02. ja 04.03.2021 tasulised kirjad vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). Iga saadetud kirjaga kaasneb teatud ajakulu ja

ka teatud materiaalne kulu (nt töötaja töötasu, Itella postiga saatmise kulu), kõnede ja

SMS-de tegemisel lisandub mobiilsideoperaatori tasu. Kostjale on saadetud Itella kaudu

rohkem kui kolm kirja.

Üldtingimuste p 3.3.2 alusel nõuab hageja põhivõlalt viivist kolmekordses seadusjärgses

määras (3 * 8% kuni 31.12.2022 ja 3 * 10,5% alates 01.01.2023), 28.06.2019–31.12.2022

eest 200,28 eurot ja 01.01.–06.03.2023 eest 13,33 eurot, kokku 213,61 eurot.

3. Kostja sai menetlusdokumendid kätte kohtu kantseleis isiklikult allkirja vastu

26.05.2023. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise

rahuldamata jätmise kohta.

5. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlast 187,59 eurot

(teenuse eest 37,59 eurot ja tagastamata suitsuanduri eest 150 eurot) ning viivisest

168,63 eurot, samuti viivis tasumata põhivõlalt kolmekordses seadusjärgses määras, kuid

mitte rohkem kui 31,5% aastas, alates 07.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 23,98 eurot.

6. Hagi tuleb jätta rahuldamata lepingu lõpetamise tasu 50 euro, sissenõudmiskulu

30 euro ja viivise 44,98 euro osas, samuti lepingu lõpetamise tasult alates 07.03.2023

nõutava viivise osas.

6.1. Hagi aluseks olev leping on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses

ning kostja on tarbija. Lepingus on ära toodud suitsuanduriteenuse „Nublu“ teenuse

tingimused,

lisaks

on

viidatud

lepingu

lahutamatuks

lisaks

olevatele

lepingu

üldtingimustele ja hinnakirjale. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on märkinud, et kohus peab omal algatusel

arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

6.2. Hageja põhinõudes sisaldub teenuse tingimuse p-st 2.2.10 ja hinnakirjast tulenev

lepingu lõpetamise tasu 50 eurot. Teenuse tingimuste p 2.2.10 järgi kohustub tellija

tasuma hinnakirjas kehtestatud lepingu lõpetamise tasu, kui tellija ütleb lepingu üles enne

kliendikohustusperioodi lõppu (12 kuud alates suitsuanduri üleandmisest) või kui täitja

ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi. Hinnakirja kohaselt on

suitsuanduriteenuse „Nublu“ lepingu lõpetamise tasu 50 eurot. Hageja on seisukohal, et

nimetatud tingimused on kostjaga läbi räägitud ja tegemist ei ole tüüptingimustega.

Asjaolud, et kokkulepe kliendikohustusperioodi kohta paikneb lepingu põhitingimustes

ning teenuse tingimustes ja hinnakirjas on toodud välja tagajärjed, mis kaasnevad lepingu

lõpetamisega enne kliendikohustusperioodi lõppu, ja kostjal oli võimalus lepinguga

tutvuda ning tingimuste ebasobivuse korral lepingut mitte sõlmida, ei anna alust asuda

seisukohale, et tegemist ei ole tüüptingimustega. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse

4/5

tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 3 kohaselt võib

tüüptingimus sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa ning tüüptingimus

võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel

viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. VÕS § 35 lg 2

järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. See, et 12-kuulise

kliendikohustusperioodi rikkumise tagajärjed on sätestatud teenuse tingimustes ja

hinnakirjas ning kostjal oli üksnes võimalus kas leping sellistel tingimustel sõlmida või jätta

sõlmimata, viitab üheselt selle, et tegemist on tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku

oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale

tulu

võlgniku

makseraskustelt.

Kohus

leiab,

et

enne

kliendikohustuseperioodi lõppu lepingu lõpetamise tasu puhul on praegusel juhul

tegemist kohustusega tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi

ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Teenuse kuutasu oli

4,90 eurot ning tasu 12-kuulise kohustusliku perioodi eest seega kokku 58,80 eurot.

Lepingu lõpetamise tasu enne 12-kuulise kohustusliku perioodi lõppu on 50 eurot.

Kohtule esitatust ei nähtu, et lepingu lõpetamise tasu oleks seotud tegelike kuludega või

sõltuks selles, kui palju enne kohustusliku perioodi lõppu leping lõpetati. Lisaks on kostjal

täiendavalt kohustus tasuda viivist kolmekordses seadusjärgses määras. Kohus on

seisukohal, et eelmärgitud tasu ettenägevad tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel

tühised. Seega tuleb jätta lepingu lõpetamise tasu 50 eurot kostjalt hageja kasuks välja

mõistmata.

6.3. Kuna kohus ei pea põhjendatuks lepingu lõpetamise tasu 50 eurot, ei ole

põhjendatud ka sellelt nõutav viivis. Mh tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõue

28.06.2019–31.12.2022 eest 42,18 euro ulatuses (24% (st 3 * 8%) aastas 50 eurolt

1283 päeva eest) ja 01.01.–06.03.2023 eest 2,80 euro ulatuses (31,5% (st 3 * 10,5%)

aastas 50 eurolt 65 päeva eest), kokku summas 44,98 eurot.

6.4. Hageja viitab VÕS § 1132 lg-le 2 ja nõuab sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist

(29.01., 08.02. ja 04.03.2021 tasuliste kirjade eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot

ning muude makseviivitusega tekkinud kulude eest 5 eurot).

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda

pärast

lepingu

lõppemist

tarbijalt

tarbijaga

sõlmitud

lepingu

alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et VÕS §‑s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid,

mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui meeldetuletuskirja

5/5

eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju

hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kandnud ja võlausaldaja peab

neid ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul,

I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580, 581).

Hageja ei ole kohtu 10.02. ja 24.04.2023 selgitustele vaatamata toonud välja

sissenõudmiskulude arvestust ega selle kujunemise aluseks olevaid konkreetseid

asjaolusid, mh seda, millel tugineb iga meeldetuletuskirja eest nõutav tasu ning hüvitis

muude kulude eest. Piisav ei ole üldine viide VÕS § 1132 lg-le 2 ning kirjade ja SMS-ide

saatmisele, kõnede tegemisele ja nendega seonduvale kulule. Seega ei ole hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud.

Menetluskulud

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus

peab

põhjendatuks

jaotada

menetluskulud

järgmiselt:

jätta

hageja

menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja enda kanda; jätta kostja

menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi

rahuldamise ulatust (hagihind 505,18 eurot; hagihind rahuldamise ulatusest lähtudes

380,20 eurot) ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja

vastuväitega.

8. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 358 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagi koostamine ja esitamine 2 t * 169 eurot/t; käibemaksuta).

Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt.

Riigilõiv 175 eurot on hagihinda ning riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades

põhjendatud.

TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu

169 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatu ning ületab keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Esindaja ei ole advokaat. Tegemist on vähekeerulise tüüphagiga,

raskusastmelt ei erine see oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 30 eurot.

Kohus peab põhjendatuks tunnitasu 120 eurot. Ajakulu on põhjendatud 1 t ulatuses. Asi ei

olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Samuti tuli hagejal nõue ja

selle arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 120 eurot

(1 t * 120 eurot/t).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

kokku 236,25 eurot (75% 315 eurost (175 + 20 + 120)).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik