2-21-13264/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13264

Kohtuasi

XXi hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna Hoiu-Laenuühistu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Erki Casar

Kostja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369),

lepingulised esindajad Marjana Hiie ja vandeadvokaat Liisi

Kents

Kolmas isik kompromissis Estonian Federation Academy Air

Power Athletics OÜ (registrikood 11510394), lepinguline

esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13264.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-13264 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Kompromissi on sõlminud Tallinna Hoiu-Laenuühistu, XX ja Estonian

Federation Academy Air Power Athletics OÜ, edaspidi koos ja ühiselt

nimetatud pool või pooled.

2.2. Tallinna Hoiu-Laenuühistu tasub XXile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul

alates käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisele järgnevast

tööpäevast kompromissi korras ning õigusrahu huvides 42 000 eurot.

2.3. Punktis

2.2

nimetatud

summa

kantakse

XXi

arvelduskontole

nr EExxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

2.4. Käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled mistahes käesolevas

kompromissis käsitlemata vastastikustest nõuetest, sh menetluskulu nõuetest,

mis seonduvad käesoleva õigusvaidlusega ja/või vaidluse esemeks olnud

asjaoludega, sh, kuid mitte ainult liikmelisuse ja/või laenulepingu

nr KV3608204 sõlmimise ja/või täitmisega.

2.5. Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav

määrus tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles

sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.

2 (4)

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada Tallinna Hoiu-Laenuühistu apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 297,50 eurot, Tallinna Hoiu-Laenuühistu arvelduskontole

EEyyyyyyyyyyyyyy.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 25. augustil 2021 (täpsustatud 26. augustil 2021 ja 5. septembril 2021)

Harju Maakohtule hagi Tallinna Hoiu Laenuühistu (kostja) vastu täiteasjas nr 008/2021/2518

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 53 829,40 euro ulatuses või 66 675,16 eurot ületavas

nõudes.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid Federation Academy Air Power Athletics

OÜ (laenusaaja) ja kostja 13. oktoobril 2020 laenulepingu nr KV3608204 (laenuleping), mille

alusel sai laenusaaja kostjalt laenu 65 000 eurot. Laenulepingu tagatiseks seati kostja kasuks

hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnisasjadele, milleks olid: korteriomand asukohaga

Tallinnas Xxxxxxx tn x-x (registriosa nr xxxxxxx, kinnisasi x) ja korteriomand, asukohaga

Tallinnas Yyyyyyy tn y-y (registriosa nr xxxxxxxxx, kinnisasi x). Kostja ütles 15. veebruari

2021. a ülesütlemisavaldusega laenulepingu üles alates 23. veebruarist 2020. Täiteasja

nr 022/2021/2518 raames võõrandati hagejale kuuluv kinnisasi 1 hinnaga 73 800 eurot ja

kinnisasi 2 hinnaga 84 000 eurot. Kostja nõude suurus oli täitmisavalduse esitamise kuupäeva

seisuga 72 790,16 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus laenulepingu ülesütlemiseks, mistõttu ei ole

laenuleping kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et laenuleping on tüüptingimustel

põhinev laenuleping ning laenulepingu p-s 8.1.2 märgitud viivise määr ja p-s 8.7 märgitud

leppetrahvi nõue on tühised võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 ja § 44 alusel.

Sundtäitmine on lubamatu vähemalt 53 829,40 euro ulatuses, mille moodustab 70 eurot

sissenõudmistasu, leppetrahv 3480 eurot, täiendav viivis 28. juuni 2021 seisuga summas

47 714,40 eurot ja kolmanda isiku poolt tasutud osamaksed kokku summas 2565 eurot. Hageja

on seisukohal, et sundtäitmine tuleks lugeda lubamatuks 66 675,16 (72 790,16-70-3480-2565)

eurot ületavas osas.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Laenusaajal ja hagejal oli laenulepingust tulenev võlgnevus

kostja ees. Kuna laenusaaja ega hageja ei tasunud laenulepingujärgseid võlgnevusi ka pärast

täiendava tähtaja andmist, siis esitas kostja 15. veebruaril 2021 laenusaajale ning hagejale

leppetrahvi nõude ja laenulepingu ülesütlemisavalduse. Viidatud teatega andis kostja täiendava

tähtaja võlgnevuse ning leppetrahvi tasumiseks kuni 22. veebruarini 2021 ning hoiatas, et

leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb kostja kooskõlas laenulepingu p-ga 7.2.3 laenulepingu üles

23. veebruaril 2021 (ülesütlemisavalduses ekslikult märgitud 23. veebruar 2020). Laenusaaja

3 (4)

ega hageja ei teostanud ühtegi makset, mistõttu oli kostjal alus laenulepingu ülesütlemiseks.

Kuivõrd

laenuleping

sõlmiti

juriidilise

isikuga,

siis

ei

kohaldu

laenulepingule

tarbijakrediidilepingu sätted ega sellest tulenev ülesütlemise piirang.

3. Maakohus rahuldas 12. aprilli 2022. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täitemenetluse

nr 022/2021/2518 lubamatuks 53 491,25 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1769 eurot.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

lahendi, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

6. Hageja, kostja ja laenusaaja esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 9. märtsil 2023

kinnitamiseks kompromissi, paludes see kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.

7. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 9. märtsil 2023 hageja ja kostja vahel kompromissi ning

lõpetas asjas menetluse.

8. Kostja esitas 13. märtsil 2023 ringkonnakohtu kompromissimääruse peale määruskaebuse,

milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja kinnitada kompromiss selliselt, nagu pooled

seda soovisid. Ringkonnakohus on kompromissi kinnitamisel tähelepanuta jätnud, et

kompromissi pool oli ka laenusaaja ning kinnitanud kompromissi üksnes hageja ja kostja vahel.

9. Riigikohus tühistas 22. juuni 2023. a määrusega ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a määruse

ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et

ringkonnakohus on ekslikult jätnud kompromissist välja laenusaaja. Laenusaaja ei ole

menetlusosaline, vaid isik, kes on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 järgi

võtnud endale kompromissi alusel kohustuse. Jättes laenusaaja kinnitamise määruses

märkimata, on ringkonnakohus kinnitanud sellise kompromissi, mida kohtumenetluse pooled

ei ole soovinud.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama ka laenusaajale kompromissi sisu ja

tegema kindlaks, et laenusaaja saab aru, milline õiguslik tagajärg on kompromissil, mille

osaline ta olla soovib. Seejärel on poolte kompromissivalmiduse korral ringkonnakohtul

võimalik kinnitada selline kompromiss, mille pooled sõlmisid.

10. 30. juunil 2023 esitas laenusaaja ringkonnakohtule esinduse kohta volikirja ning teatas, et

laenusaaja on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Laenusaaja kinnitas, et

ringkonnakohus võib kinnitada kompromissi, mille pooleks on ka laenusaaja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse TsMS § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja

menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

12. Laenusaaja on 30. juunil 2023 ja 5. juulil 2023 ringkonnakohtule saadetud teadetes

kinnitanud, et ta on kompromissi pooleks ja on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest,

sh asjaolust, et kompromissi kinnitamisega ei tulene kompromissi pooltel enam teineteise vastu

nõudeid.

4 (4)

13. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Praegusel juhul on kohtule

kinnitamiseks esitatud kompromissi pooleks ka menetlusväline isik, s.o laenusaaja.

TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses

mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Asja uuel

läbivaatamisel veendus ringkonnakohus, et laenusaaja on kompromissi sõlmimisest osa võtnud,

kuivõrd kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss on allkirjastatud laenusaaja poolt. Samuti

on laenusaaja 30. juuni 2023. a teates palunud kompromissi kinnitamist selliselt, et selle

pooleks on ka laenusaaja.

Eelneva põhjal ei ole kolleegiumil alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi on kostjale ja hagejale selgitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses (TsMS § 430 lg 8, § 432). Ka laenusaaja on

kinnitanud, et ta on teadlik kompromissi sõlmimise tagajärgedest.

14. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise korral poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (297,50 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

Kostja palus riigilõivu tagastada enda arvelduskontole.

15. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud ja

pooled on oma soovi ringkonnakohtule kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

16. Kompromissi pooled on kokku leppinud, et lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel

kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale

määruse kättetoimetamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)