2-22-10209/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-10209

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2023, Narva

Tsiviilasja number

2-22-10209

Tsiviilasi

Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu

avaldus D T vastu võla nõudes

Menetluse liik

Hagita menetlus

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Kohtuistungi toimumise aeg

4. oktoober 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Narva linn, Kangelaste prospekt 12b

korteriühistu (registrikood 80128292, asukoht XXX),

lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Puudutatud isik: D T (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu avaldus D T vastu

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu kanda.

3. Välja mõista Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistult D T kasuks

menetluskulud 1597,50 eurot.

4. Välja mõista Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistult D T kasuks viivis

menetluskuludelt (1597,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

5. Tühistada hagi tagamise abinõu, mille raames seati kinnisasja asukohaga XXX

(registriossa nr XXX) neljandasse jakku Narva linn, Kangelaste prospekt 12b

korteriühistu kasuks kohtulik hüpoteek.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb

tasuda riigilõiv.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemisel peab taotleja selleks, et järgida seaduses toimingu

tegemiseks antud tähtaega, esitama tähtaja kestel nii menetlusabi taotluse kui ka tegema

1(8)

2-22-10209

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Vajadusel annab kohus kaebuse

põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, väljaarvatud juhul, kui taotlus esitati põhjendamatult või ainult tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Sillamäe linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu (avaldaja) esitas avalduse V M vastu

korteriomandi võõrandamise ja võla nõudes. V M suri XXX. Kohus asendas 16. märtsi 2023

määrusega V M uue puudutatud isiku ‒ D T (puudutatud isik). 8. mail 2023 jättis kohus

nõude D T vastu korteriomandi võõrandamiseks läbi vaatamata ja jätkas menetlust üksnes

võla nõudes.

Avaldaja nõue

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi nr XX omanik aadressil Kangelaste

prospekt 12b, Narva, ja korteriühistu liige. Elamut hooldab avaldaja. Puudutatud isik ei täida

oma kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt ning tema võlgnevus avalduse esitamise hetkel

oli 4338,60 eurot, millest põhivõlg 3847,92 eurot ja viivis 490,68 eurot (seisuga 13. juuli

2022). Viimane osaliselt tasutud arve on 7. juunil 2020 esitatud arve. Viivisemäär on 0,0219%

päevas. Remondifondi ja hoolduskulude suuruse tõendamiseks esitas avaldaja üldkoosolekute

otsused ja protokollid, kommunaalkulude suuruse tõendamiseks avaldajale esitatud arved.

Puudutatud isiku korteri köetav pind on suurenenud lodža elutoaga ühendamise tõttu (dtl-d

610‒611). 2021. aastal tegi avaldaja korteri nr XX võla ja arvestuste revisjoni ning kustutas

korteri nr XX ajavahemikus 2017‒2019 tekkinud võlad. Hagi esitamise hetkel oli põhivõlg

3847,92 eurot ja viivis 490,68 eurot. Avaldaja on teatanud puudutatud isiku õiguseellasele,

millises järjekorras ta makstud summadest võlga kustutab ning too ei vaielnud sellele vastu.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et 2019. aastal oleks tasutud rohkem kui 110,19 eurot.

Puudutatud isiku kahtlused esitatud andmete õigsuses on põhjendamatud. Makseid teinud

üürnik ei määranud, millise kohustuse katteks ta raha maksab. Puudutatud isik ei saa määrata,

milliste kohustuste katteks on makstud aastatel 2019‒2021 laekunud summad. Puudutatud

isiku vastuväited majanduskulude jaotamisele on asjakohatud, avaldaja on lähtunud elamu

mõttelise osa hooldamise lepingust, mille iga korteriomanik on avaldajaga sõlminud.

Üldkoosoleku otsused on vastu võetud seaduses sätestatud häälteenamusega, otsuste

vaidlustamise tähtaeg on möödas.

3. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja 4338,60 eurot (põhivõlg 3847,92 eurot ja viivis

13. juuli 2022 seisuga 490,68 eurot), viivis põhivõlalt 3847,92 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. juulist 2022 kuni kohustuse täitmiseni,

menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Puudutatud isiku seisukoht

4. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole nõus väidetava võlgnevusega. Avaldaja on keeldunud

esitamast puudutatud isikule dokumente V M (puudutatud isiku õiguseellane) „vanade

võlgade“ kohta, mille katteks on avaldaja arvestanud korteri üürniku tehtud maksed. Avaldajal

ei olnud ümberarvestuseks alust.

5. Korteris elas ajavahemikul maist 2020 kuni maini 2022, mille eest avaldaja nõuab arvete

tasumist, üürnik O M . Üürnik tasus avaldaja esitatud arved õigeaegselt ja täies ulatuses, mille

2(8)

2-22-10209

tõenduseks on esitatud kontoväljavõtted.

6. Osade arvetes märgitud majandamiskulude nõudmiseks puudub õiguslik alus ning arvetes

toodud majandamis- ja kommunaalkulude jagamine on osaliselt vastuolus seaduses või

avaldaja põhikirjas sätestatud kulude jagamise korraga. Põhikirja p 3.4 kohaselt tuleb maksete

suuruse kindlaksmääramisel lähtuda korteriomandi mõttelisest osast. Avaldaja on selliselt

jaganud ainult hoolduse ja remondifondi kulud. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel

on jagatud muud arvetes märgitud kulud. Põhikiri ei näe ette vee- ja soojakulude jagamist

vastavalt tegelikule tarbimisele, korterite arvule või köetavale pinnale. Puudutatud isiku

õiguseellane on vee ja sooja eest maksnud rohkem kui ta oleks pidanud. 7. aprilli 2022 arvel

märgitud vee tarbimine sellises mahus on tõendamata. Elektrienergia, gaasiseadmete

teenindamine ja prügi väljavedu on oma olemuselt hoolduskulud, mis peaksid olema

kehtestatud majanduskavas ja mille kandmiseks on kehtestatud hoolduse tariif 0,58 eurot/m2

kuus. Täiendavate majandamiskulude kehtestamiseks puudub üldkoosoleku otsus, mistõttu on

puudutatud isiku õiguseellane tasunud neid kulusid alusetult. Hoolduse ja remondifondi

tariifide kinnitamise otsuse poolt on antud vähem hääli kui pool korteriomandite üldarvust,

mis tähendab, et tariifide kinnitamise otsust ei ole vastu võetud. Seega on puudutatud isiku

õiguseellane tasunud alusetult ka hoolduse ja remondifondi makseid. Enammakstud summad

tuleb avaldajal puudutatud isikule tagastada.

7. Kuna arved on tasutud tähtaegselt, ei ole viivisenõue põhjendatud. Avaldaja viivisearvestus on

ka vastuoluline. Avaldajal ei ole õigust nõuda viivist suuremas ulatuses kui VÕS § 113 lg-s 1

toodud määras. Kulud soojusele ja veetarbimisele ei ole majandamiskulud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 tähenduses, mistõttu ei ole avaldajal õigust arvestada

neilt kuludelt viivist.

8. Puudutatud isik on 9. märtsil 2023 esitanud notarile pärandi inventuuri nõude. Inventuuri ajal

võib pärija keelduda pärandaja kohustuse täitmisest. Ajal, mil kohustatud isikul on seadusest

tulenevalt õigus kohustuse täitmisest keelduda, ei ole ta täitmisega viivitanud. Seega puudub

alus nõuda puudutatud isikult viivist ajavahemiku eest alates 9. märtsist 2023 kuni inventuuri

tähtaja lõppemiseni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

10. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lõikele 2 ja TsMS § 613 lg 1

punktile 4 vaadatakse asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

11. Kinnistusraamatusse on korteriomandi asukohaga XXX (registriosa number XX), omanikuna

kantud V M (dtl 712). V M suri XXX ja vastavalt pärimistunnistusele, mille on tõestanud

Narva notar Sergei Nikonov, on tema pärijaks puudutatud isik (dtl-d 642‒644).

Pärimisseaduse § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel on seega nii nimetatud korteriomand kui ka V M

võimalikud kohustused läinud üle puudutatud isikule.

12. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse väljamõistmist. Võlgnevus kajastub avaldaja

esitatud arvetel ajavahemikul juunist 2020 kuni juunini 2022, tegemist on korteriühistu kaudu

tarbitud kommunaalteenustega. Avaldaja sõnul on tasumata 3847,92 eurot, millele lisandub

viivis.

3(8)

2-22-10209

13. Puudutatud isik esitas muu hulgas vastuväite, et avaldaja esitatud arved on tasunud üürnik.

14. KrtS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele või vastavalt põhikirjas sätestatule. KrtS

§ 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka

ajal, kui ta ise viibib sellest eemal, näiteks on andnud korteri üürile.

15. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. Lisaks võla suurust tõendavatele dokumentidele on avaldaja esitanud arved, mille tasumist ta

nõuab (dtl-d 14‒38). Samuti on esitatud avaldaja kontoväljavõtted puudutatud isiku korteri

eest tasutud ülekannetega (dtl-d 613, 758, 793‒799, 833). Kontoväljavõtetest on näha, et

puudutatud isiku korteri eest on teinud makseid O M . Täpsemalt on ta teinud makseid

detsembrist 2019 kuni novembrini 2022.

17. Avaldaja arveid ja kontoväljavõtteid kõrvutades saab omavahel seostada järgmisi arveid ja

tasumisi:



2020 juuni arve 59,42 eurot, 19.06.2020 tasutud 60 eurot;



2020 juuli arve 236,65 eurot, 19.07.2020 tasutud 236,65 eurot;



2020 augusti arve 108,67 eurot, 19.08.2020 tasutud 108,67 eurot;



2020 septembri arve 66,43 eurot, 13.09.2020 tasutud 66,43 eurot;



2020 oktoobri arve 69,70 eurot, 19.10.2020 tasutud 69,70 eurot;



2020 novembri arve 71,43 eurot, 19.11.2020 tasutud 71,43 eurot;



2020 detsembri arve 269,34 eurot, 20.12.2020 tasutud 296,34 eurot;



2021 jaanuari arve 102,83 eurot, 19.02.2021 tasutud 102,83 eurot;



2021 veebruari arve 135,93 eurot, 18.02.2021 tasutud 135,93 eurot;



2021 märtsi arve 141,48 eurot, 14.03.2021 tasutud 141,48 eurot;



2021 aprilli arve 115,52 eurot, 19.04.2021 tasutud 116 eurot;



2021 mai arve 88,73 eurot, 19.05.2021 tasutud 90 eurot;



2021 juuni arve 460,98 eurot, 23.06.2021 tasutud 460,98 eurot;



2021 juuli arve 72,06 eurot, 19.07.2021 tasutud 72,06 eurot;



2021 augusti arve 159,21 eurot, 19.08.2021 tasutud 159,21 eurot;



2021 septembri arve 125,98 eurot, 15.09.2021 tasutud 125,98 eurot;



2021 oktoobri arve 91,50 eurot, 21.10.2021 tasutud 91,50 eurot;



2021 novembri arve 209,28 eurot, 19.11.2021 tasutud 210 eurot;



2021 detsembri arve 131,65 eurot, 25.12.2021 tasutud 131,65 eurot;



2022 jaanuari arve177,19 eurot, 17.01.2022 tasutud 178 eurot;



2022 veebruari arve 151,84 eurot, 20.02.2022 tasutud 151,84 eurot;



2022 märtsi arve 129,70 eurot, 20.03.2022 tasutud 129,70 eurot;



2022 aprilli arve 405,33 eurot, 19.04.2022 tasutud 130 eurot;



2022 mai arve 93,11 eurot, 20.05.2022 tasutud 93,11 eurot;



2022 juuni arve 181,19 eurot, 19.06.2022 tasutud 183 eurot.

Kokku on arveid 3855,15 euro eest, mis on 7,23 eurot vähem kui avaldaja nõutav põhivõlg.

Summade vahe on peaaegu sama, mis ümardamise tõttu mõnes kuus rohkem makstud

summad, kui jätta välja 2022 aprillikuu, milles ainsana on makstud esitatud arvest vähem.

18. Avaldaja on eelpool kajastatud makseid VÕS § 88 lg 4 alusel lugenud aastatel 2017‒2019

tasuda tulnud arvete katteks puudutatud isiku korteri eest. Avaldaja esitas teatise vana võla

kustutamise kohta (dtl 614), mis tuli VÕS § 88 lg 4 p 1 alusel edastada puudutatud isiku

4(8)

2-22-10209

õiguseellasele, kuid mille kättesaamine tõendamata. Samas, kui ei võlgnik ega võlausaldaja ei

määra, millise kohustuse on võlgnik täitnud, loetakse VÕS § 88 lg 6 järgi esimeses järjekorras

täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Sisuliselt seda ongi avaldaja teinud.

19. Avaldaja ja puudutatud isik on aga eri meelt selles, kas makseid teinud üürnik määras, millise

arve katteks ta makseid teeb, samuti, kas tal oli avaldaja ees mitu täitmata kohustust.

20. On õige, et üürnikul ei olnud avaldaja ees kohustust arveid maksta. Küll aga oli üürnikul

eelduslikult selline kohustus üürilepingust tulenevalt korteriomaniku ees. Korteriühistu

liikmelisusest tulenevad kohustused on korteriomaniku kohustused, kes aga ei pruugi neid

täita isiklikult, näiteks korteri väljaüürimisel. Seega, kui puudutatud isiku korteri eest oli

tasumata makseid, võis küll esineda olukord, kus võlgnikul on võlausaldaja ees mitu eri

aegadel sissenõutavaks muutunud kohustust.

21. Eelkõige määrab kohustuste täitmise järjekorra võlgnik (VÕS § 88 lg 1). Avaldaja hinnangul

ei ole üürnik maksete tegijana seda määranud, sest kõigi maksete selgituseks on kirjutatud

„üür“ ja kasutatud viitenumber on kõigi arvete puhul sama. Riigikohus on leidnud, et

täidetavat kohustust saab määrata nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne selline tahteavaldus, mis

väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Antud juhul on

oluline, et enamus makseid on tehtud sendipealt samas summas nagu arve, mis samas kuus

esitati. Ei ole usutav, et üürnik tegi juhuslikult esitatud arvetega samas summas makseid ega

pidanud sellega silmas just viimati saadud arve tasumist. Seega saab summade kattuvust

lugeda kaudseks tahteavalduseks täidetava kohustuse määramiseks ning lugeda avaldaja arved

tasutuks samas kuus tehtud maksetega.

22. Lisaks eelnevale märgib kohus, et avaldaja ei ole varasema võla olemasolu puudutatud isiku

korteri eest tõendanud. Võlaarvestus ei ole tõend võla olemasolu kohta.

23. Kuivõrd arvetel märgitud summad saab lugeda tasutuks, ei ole avaldaja nõude rahuldamise üle

otsustamiseks vaja analüüsida, kas nõude olemasolu on tõendatud, väljaarvatud 2022. aasta

aprillikuu arve puhul, mille katteks on tasutud arvel märgitust vähem.

24. Aprilli 2022 arve on summas 405,33 eurot (dtl 36). Üürnik on 19. aprillil 2022 maksnud 130

eurot (dtl 833). Puudutatud isik leiab, et arvel on veekulu märgitud liiga suurena (dtl 847).

Külma vee eest on arvestatud 141,73 eurot ja vee soojenduse eest 135,20 eurot, kokku 276,93

eurot. Ilma selle summata oleks arve 128,40 eurot, mis vastab enam-vähem üürniku tasutud

summale ja kalduvusele summat aeg-ajalt veidi ülespoole ümardada.

25. Kõnealune arve on esitatud 2022. aasta märtsikuu eest. Sama aja eest on Narva Vesi AS

esitanud avaldajale arve 910,86 eurole (dtl 392) ja AS Narva Soojusvõrk arve 5881,30 eurole

(dtl-d 441‒442). Et külma ja sooja vee eest makstavad summad tulenevad nimetatud arvetest,

on avaldaja öelnud 29. novembril 2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 536).

26. Avaldaja on selgitanud, et külma vee hind saadakse, kui tariif korrutatakse korteris tarbitud

külma vee kuupmeetritega, vee soojendamiseks on püsiv arvestuslik tariif 3,129 (õige ilmselt

3,219) eurot/m2, mis korrutatakse korteris tarbitud sooja vee kuupmeetritega (dtl 536). Aprillis

2022 esitatud arve kohaselt on üürnik vaadeldavas kuus tarbinud 78 m3 külma vett ja 42 m2

sooja vett. Vaadates veenäite arvetel, on näha, et näite ei ole edastatud iga kuu ja mõnel arvel

ei ole veetarbimist üldse kajastatud. Sama nähtub ka puudutatud isiku esitatud veekulu

arvestusest (dtl 768). Enne aprilli 2022 on eelmine veenäit kirjas 30. septembri 2021 seisuga

(dtl 30). Vahepealsetel arvetel kajastatud vee koguseid viimasele näidule juurde liites saab

5(8)

2-22-10209

tulemuseks vaadeldaval aprillikuu arvel märgitud koguse. Sellest, et mais 2022 esitatud arvel

on aprillis tasumata summa lisatud võlgnevusele, saab järeldada, et üürniku ja avaldaja vahel

ei olnud kokkulepet aprillikuu arve muutmiseks. Lisaks tuleb märkida, et juunis 2021 on

korteris arve järgi otsustades kulunud 105 m3 külma vett (dtl 26), mille eest on üürnik arve

täies ulatuses tasunud. Seega võivad üüratud veekogused mõnedel arvetel olla tingitud lisaks

ebamõistlikule tarbimisele ka ebaregulaarsest näitude teatamisest.

27. Kuivõrd puudutatud isik on seisukohal, et 2022. aasta aprillis esitatud arvest on tasumata

jäetud justnimelt vesi, tuleb kontrollida, kas veearved on korteriühistu liikmete vahel õigesti

ära jagatud. Et korteris on kõnealusel ajal vett tarbitud, selle üle vaidlust ei ole.

28. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 järgi võib põhikirjas

näha ette teistsuguse jaotuse, eelkõige tegelikust tarbimisest sõltuvate kulude puhul nagu vesi.

Muid võimalusi kulude jagamise viisi määrata ei ole seaduses ette nähtud. Muu hulgas ei saa

korteriühistu liikmete kohustusi seadusest ja põhikirjast erinevalt reguleerida avaldaja viidatud

kinnisvarakeskkonna juhtimise standard. Avaldaja põhikirja p 3.4 4) ja 5) järgi tuleb ühistu

liikmel tasuda sihtmakseid kas lähtuvalt korteriomandi mõttelisest osast või korteri kasutajate

hulgast (dtl 606). Kumma reegli järgi külma ja sooja vee eest tasutav summa määratakse, ei

ole põhikirjast selge. Põhikirjas ei ole teenuste eest tasumine seatud sõltuvusse tegelikult

tarbitud mahust.

29. Avaldaja on esitanud väljavõtte erastatud eluruumi ja eluruumi kuuluva elumaja mõttelise osa

hooldamise lepingust (dtl 800). Selle p 3.9 kohaselt määrab avaldaja täishoolduse eest tasu

vastavalt tegelikele kuludele ja üldkoosoleku kehtestatud tariifile. Mida täishooldus sisaldab,

säte ei täpsusta, võimalik, et punktis 3.8 nimetatut, sh veevarustust. Korteriühistu ja ühistu

liikme vahel sõlmitud kokkulepe ei asenda ega muuda seaduse ega põhikirja nõudeid. Pealegi

ei ole esitatud tõendeid, et üldkoosolek oleks kehtestanud veetariifi. Üldkoosolek on küll

võtnud vastu põhikirja. Kuna põhikirja regulatsioon ei ole veekulude jaotamise osas selge, siis

tuleb kulud järelikult jagada seaduse järgi ehk vastavalt kaasomandi osa suurusele.

30. Puudutatud isiku korteriomandi mõttelise osa suurus on 618/46391. Mõttelise osa suuruse

järgi oleks 2022. aasta aprilli vee- ja soojaarvest puudutatud isikule langev osa 90,48 eurot

(12,13 + 78,35). Arvestades, et üürnik on ülespoole ümardamise tõttu maksnud esitatud

arvetest 7,27 eurot rohkem, on järelikult avaldaja nõutavatest arvetest tasumata 82,73 eurot

(90,48-7,27).

31. Puudutatud isik on seisukohal, et eelnimetatud summa saab lugeda makstuks sama arve

muudel ridadel olevate teenuste eest enammakstuga.

32. Kõnealusel arvel on lisaks veele veel read „gaasi hooldamine 0,28 eurot“, „elektrienergia 1

euro“, „hooldamine 35,84 eurot“, „soojusenergia 75,72 eurot“, „prügi väljavedu 3,20 eurot“ ja

„remondifond 12,36 eurot“. Gaasi ja elektri mõõtühikuks on korter, soojusenergial,

hooldamisel ja remondifondil ruutmeeter ning prügil „el-k“.

33. Hooldus ja remondifond on kehtestatud korteriühistu liikmete 28. veebruari 2022 otsusega

koosolekut kokku kutsumata (tõlge dlt-d 193‒197). Selle otsusega kinnitati halduse ja

hoolduse tariif 0,58 eurot/m2 kuus ja remondifond märtsiks 0,2 eurot/m2 kuus. Puudutatud

isiku hinnangul on nimetatud otsus tühine kvooruminõude rikkumise tõttu.

34. KrtS § 21 lg 2 kohaselt on otsuse tegemiseks koosolekut kokku kutsumata nõutav samasugune

osalejate arv nagu üldkoosoleku otsusevõimelisuseks, väljaarvatud kui korteriühistu põhikirjas

6(8)

2-22-10209

on kehtestatud muu kvooruminõue. Avaldaja põhikirjas ei ole kirjalikku otsustamist

reguleeritud, mistõttu kohaldub otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata

üldkoosoleku kvooruminõue. Põhikirja p 5.12 järgi on üldkoosolek pädev otsuseid vastu

võtma, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest. Protokolli kohaselt võttis

hääletamisest osa 49 korteriomanikku 90-st, mis on üle poole ühistu liikmetest. Otsustamiseks

vajalik kvoorum oli seega olemas. KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle

poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse

nõuet. Avaldaja põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Nimetatud otsuste poolt

hääletas 39 ja 42 liiget, mis on üle poole antud häältest. Kvooruminõude või häälte arvu tõttu

ei ole nimetatud otsus seega tühine, muid tühisuse aluseks olla võivaid asjaolusid ei ole kohtu

ette toodud ega ole esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada.

35. Kinnistusregistris on puudutatud isiku korteri pindala 61,8 m2. Hoolduse kulu aprillis 2022 oli

seega 35,94 eurot ja remondifondi makse 12,36 eurot. Puudutatud isikule esitatud arvel on ka

nii märgitud.

36. Lisaks nimetatule oli avaldajale esitatud arvete kohaselt gaasiseadme teenindamine nimetatud

aja eest 60,03 eurot kvartali ehk kolme kuu peale (dtl 324) st üks kuu 20,01 eurot, elekter

212,10 eurot (dtl-d 312, 495) ja 61,10 eurot (dtl 498), prügi 194,24 eurot (dtl 365), kokku

487,45 eurot. Puudutatud isiku korteriomandi kaasomandi osa suuruse järgi jääb tema kanda

6,49 eurot. Kokku tulnuks puudutatud isikul aprillis 2021 seega asuda

6,49+35,94+12,36+82,73=137,52 eurot. Üürnik maksis aga 130 eurot, st 7,52 eurot vähem.

37. Avaldaja väidab, et korteri eest on läbivalt makstud rohkem kui seaduse ja korteriühistu

põhikirja järgi oleks pidanud. Hoolduskulu ja remondifondi osas kohus puudutatud isikuga ei

nõustu, kuid näiteks 2021. aasta juunikuu arvel on elektrienergia, gaasiseadmete teenindamise,

külma vee, prügiveo, soojusenergia, vee ringvoolu ja veesoojenduse eest kokku arvestatud

400,42 eurot (arve maikuu teenuste eest, dtl 26). Selle perioodi (mai 2021) eest on avaldajale

esitatud elektriarved 131,50 eurot (dtl 295) ja 85,85 eurot (dtl 485), gaasiseadmete

teenindamine 60,03/3=20,01 eurot (dtl 321), vesi 947,83 eurot (dtl 382), prügivedu 211,52

eurot (dtl 355) ja soojusenergia 2102,06 eurot (dtl-d 421‒422), kokku 3497,42 eurot.

Puudutatud isiku korteri eest tulnuks kaasomandi osa suurust arvestades 46,59 eurot, aga

tasutud on 460,98 eurot. Seega saab pidada õigeks puudutatud isiku väidet, et ta ei võlgne

avaldajale nõutud summat.

38. Kohus märgib, et teatud teenuste puhul on mõistlik, kui korteriomanikud maksavad nende eest

vastavalt tarbitud mahule, kuid vaidluste vältimiseks tuleb selline võimalus põhikirjas ette

näha.

39. Kuna puudutatud isikul ei ole avaldaja ees võlga, ei ole alust välja mõista ka viivist.

40. Eeltoodu alusel jätab kohus avalduse rahuldamata.

Hagi tagamine

41. Kohus rahuldas 30. oktoobril 2022 avaldaja hagi tagamise taotluse ning seadis puudutatud

isikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (registriossa nr XXX) neljandasse jakku

esimesele vabale järjekohale avaldaja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 6146,43 eurot.

42. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. TsMS §

477 lg 1 kohaselt kehtib see ka hagita menetluses.

7(8)

2-22-10209

43. Tulenevalt avalduse rahuldamata jätmisest tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Tulenevalt

TsMS § 388 lg-st 6 omandab hagi tagamise tühistamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik.

Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel

kinnistusraamatust.

MENETLUSKULUD

44. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

45. Kuna kohus jättis avalduse rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses

avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

46. Puudutatud isik palub välja mõista menetluskulud 1817,50 eurot, menetluskuluks on

õigusabikulud.

47. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Puudutatud isiku esindajal on õigusabile kulunud kokku

13,25 tundi, tunnihinnaga 110 eurot, kokku 1457,50 eurot, ning tema õiguseellasel 3 tundi,

tunnihinnaga 120 eurot, kokku 360 eurot, kõik kokku 1817,50 eurot. Kohus leiab, et

toimikuga tutvumiseks piisas neljast tunnist, ülejäänud ajakulu on arvestades asja

dokumentide mahtu põhjendatud. Tunnihind vastab turuhinnale. Kohus mõistab avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja õigusabikulud 1597,50 eurot.

48. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

49. Puudutatud isik on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab menetluskulude

väljamõistmise avalduse, mõistab kohus avaldajalt välja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Anneli Alekand

kohtunik

8(8)