2-23-6309/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLahutada M R (R) ja K E abielu, mis on registreeritud 07.07.2009 Tallinna teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
Legislator headnote
AI generated2-23-6309/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-6309
Tsiviilasi
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja: M R (isikukood xxx, elukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja: Tiina Pill; e-post xxx
Kostja: K E (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur; e-
post xxx
RESOLUTSIOON
1. Lahutada M R (R) ja K E abielu, mis on registreeritud 07.07.2009 Tallinna
Perekonnaseisuametis.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus
menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava
kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).
Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
2-20-16534
1.
27.04.2023 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel
registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud ning abielusuhted ei
taastu. Hageja palub jätta menetluskulud, mis puudutab riigilõivu 50% ulatuses kostja kanda.
Ülejäänud ulatuses poolte enda kanda.
2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde, hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada
ja palub abielu lahutada. Hageja palus jätta kõik menetluskulud poolte enda kanda.
Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
3. Kostja vastuses hagil leidis, et pooled võiksid oma abielulised suhted taastada, kuid
mõistab, et selleks peaks ka hageja nõus olema. Kui hageja ei nõustu abielulisi suhteid taastama,
siis ei ole kostjal muid võimalusi, kui nõustuda abielu lahutamisega. Kostja leidis, et
menetluskulud võiksid siiski jääda poolte enda kanda. Kostja jäi 05.072023 istungil esitatu
juurde.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus
abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui
abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
5. Poolte abielu sõlmiti 07.07.2009 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel
elavad pooled alates 2022 aasta aprillist eraldi ning abielu suhted on pöördumatult lõppenud.
Hageja ei pidanud abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kostjal jäi arvamusele, et abielulisi
suhteid võiks saada taastada, kuid see sõltub hagejast. Kuna hageja seda ei soovi, siis on nõus
abielu lahutamisega.
6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja
seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb
poolte abielu ka lahutada.
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud
nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude
jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik