2-20-14048/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14048

Kohtuasi

X hagi MPS Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

MPS Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja MPS Invest OÜ (registrikood 11420254),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.02.2022 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-14048

muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Jätta MPS Invest OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-14048

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud X (hageja) hagi MPS Invest OÜ (kostja) vastu täiteasjas

nr 023/2020/1352 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Harju Maakohus tegi 11.01.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.09.2021 otsusega maakohtu otsuse ning

tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi, tunnistas kostja nõude sundtäitmise täiteasjas

nr 023/2020/1352 lubamatuks ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Riigikohus jättis 17.01.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

2. Hageja esitas 17.12.2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja

menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 5040 eurot (koos käibemaksuga) ning hagilt ja hagi

tagamise avaldustelt tasutud riigilõivus kokku 525 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi

hageja lepinguline esindaja tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) toiminguid kokku

30 tunni ulatuses, sh materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine 3 tundi;

kohtumine kliendiga, tegevuskava arutelud 1 tund; hagiavalduse koostamine, lisade

komplekteerimine 9 tundi; tutvumine kostja vastusega 1,5 tundi; 02.10.2020 kohtule seisukoha

koostamine 0,5 tundi; tutvumine kohtu 02.10.2020 määrusega 0,25 tundi; hagiavalduse

täienduse koostamine, lisade komplekteerimine 8 tundi; tutvumine kohtu 15.10.2020

määrusega 0,25 tundi; tutvumine kostja 25.11.2020 menetlusdokumendiga 0,5 tundi; hageja

27.11.2020 täiendav seisukoht 3,5 tundi; tutvumine kostja 16.12.2020 menetlusdokumendiga

1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi; ja jooksvad õigusliku positsiooni

arutelud kliendiga 1 tund.

Hageja esitas 05.04.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 1848 eurot (koos käibemaksuga) ja

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 425 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja

lepinguline esindaja tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) toiminguid kokku 11 tunni

ulatuses, sh tutvumine maakohtu otsusega 1 tund; apellatsioonkaebuse koostamine 8,5 tundi;

tutvumine kostja 04.03.2021 vastusega 1 tund; ja menetluskulude nimekirja koostamine

0,5 tundi.

Hageja

esitas

17.08.2021

ringkonnakohtule

pärast

05.04.2021

kantud

menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud

lepingulise esindaja kuludes 336 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud

kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole

käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Hageja palus ka välja mõista viivise

menetluskulude hüvitiselt (TsMS § 177 lg 4).

3. Kostja palus kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus mõistis 21.02.2022 määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 7838 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise sellelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagilt, hagi tagamise avaldustelt ja

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv kokku 950 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja

2-20-14048

menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulude osas ei ole selgelt mittevajalikke,

põhjendamata või ülepaisutatud kulusid. Kostja menetluskulud olid hageja kuludest mõlemas

kohtuinstantsis suuremad. Tunnitasu suurust 140 eurot (ilma käibemaksuta) saab pidada

tavapäraseks ja põhjendatuks.

Määruskaebus

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt teha uus määrus, hinnates iseseisvalt iga

üksiku vastaspoole menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust ning põhjendades ette nähtud

menetluskulude hüvitamise ulatust.

Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei

hinnanud iga üksiku hageja lepingulise esindaja toimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust

ning jättis määruse sisuliselt täielikult põhjendamata. Seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada

ringkonnakohtus, sest ringkonnakohus ei saa asuda kaalutlusõigust teostama maakohtu eest ja

nimel. Samuti kitsendaks ringkonnakohtus esimesena menetluskulude kindlaksmääramine

edasikaebeõigust.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Vastuse kohaselt kontrollis maakohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning

põhjendas oma seisukohti piisavalt. Kostja ise ei toonud välja, millised hageja menetluskulud

on tema arvates ebavajalikud või ülepaisutatud. Samuti ei esitanud kostja hageja esindaja

tunnitasu osas vastuväiteid.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus on hageja lepingulise esindaja kulu kontrollimisel

rikkunud TsMS § 175 lg-t 1.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kolleegium märgib, et maakohus ei võtnud

seisukohta

hageja

17.08.2021

ringkonnakohtule

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud avalduse osas (II kd, tl 1), mis seondus pärast 05.04.2021

tekkinud kuludega. Selles osas ei ole TsMS § 177 lg 5 alusel taotletud määruse täiendamist.

TsMS § 177 lg-s 5 ja TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud ajaliste piirangute tõttu ei saa ka enam

täiendamist nõuda ega saa maakohus omal algatusel täiendavat määrust teha. Samuti ei ole

2-20-14048

hageja vaidlustanud maakohtu määrust ega saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel välja

mõista hageja kasuks täiendavat menetluskulude hüvitist.

11. Riigikohtu praktika järgi saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164,

p 9). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja

keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56).

12. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et maakohus ei põhjendanud oma

diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Samas ei muuda see maakohtu

lõppjäreldust valeks. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada maakohtu põhjendusi.

12.1. Kolleegium leiab erinevalt kostjast, et maakohus ei pidanud menetluskulude põhjendatuse

kontrollimisel igat üksikut õigusabitoimingut eraldi analüüsima, kuid nõustub, et maakohus ei

ole enda järeldusi õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta vaidlustatud määruses

nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendanud. Iseenesest ei ole kohtul õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Samas ei ole praegusel juhul

maakohtu määrusest selgelt aru saada, millest lähtudes on maakohus hageja esindajakulusid

põhjendatuks pidanud. Samuti maakohtu märgitud asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirjas

märgitud kulud on suuremad, ei näita iseenesest hageja esindajakulude vajalikkust ja

põhjendatust. Üldjuhul ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise kriteeriumiks vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu maht (vt ka

RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17). Kirjeldatud rikkumine ei viinud kokkuvõttes siiski

ebaõige otsustuse tegemiseni. Maakohtu järeldus on nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui

ka tunnihinna osas, arvestades asja keerukust ja mahukust ning menetluse käiku, õiglane ja

põhjendatud.

12.2. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu põhjendamiskohustuse

rikkumine toob kaasa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Ringkonnakohtul on

võimalik puudused määruse põhjendamisel ise kõrvaldada (TsMS § 667 lg 2), täiendades

määruse põhjendusi. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et TsMS §-s 2 sätestatud

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise

lahendada ning üksnes erandina saatma selle maakohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa

asja lõpuni lahendada. Menetlusõiguse normi rikkumise, mis seisnes põhjendamiskohustuse

rikkumises, saab ringkonnakohus üldjuhul ise kõrvaldada (RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961,

p 12). Ekslik on kostja arusaam, nagu määraks ringkonnakohus maakohtu puudusi kõrvaldades

esimesena kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Iga üksiku õigusabitoimingu

määruse põhjendustes eraldi analüüsimata jätmine ei tähenda, et maakohus on jätnud hageja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning õigusabikulude põhjendatuse ja

vajalikkuse täielikult hindamata.

2-20-14048

13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on TsMS § 175

lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, ning põhjendab seda järgmiselt.

13.1. Hageja esindaja ajakulu maakohtus oli kokku 30 tundi. Kostja ei ole määruskaebuses

välja toonud, millistele toimingutele kulunud aeg ei ole tema hinnangul põhjendatud.

Kolleegium leiab, et asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest

lähtudes saab hagejale maakohtus osutatud õigusabikulu mahtu pidada põhjendatuks täies

ulatuses. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kulude koosseis on kooskõlas praeguse asja

materjalidega ning ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud põhjendamatult aega.

Hagejal on hagiavalduse koostamiseks ja sellele eelnevalt materjalidega tutvumiseks kulunud

12 tundi. Samuti on hageja pärast seda, kui maakohus seadis hagi tagamise taotluse rahuldamata

jätmise määruses kahtluse alla tema hagi põhjendatuse, esitanud täiendavad faktilised asjaolud,

õiguslikud põhjendused ja tõendid. Selleks on hagejal kulunud 8 tundi. Arvestades käesoleva

vaidluse olemust ja asjaolusid ning hageja kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu, sh erinevate

õiguslike küsimuste käsitlemist, aga ka seda, et menetluse alguses eeldab dokumentide

koostamine põhjalikumat asjaolude väljaselgitamist ja materjalidega tutvumist ning tuleb

kujundada menetluslik positsioon, on kolleegiumi hinnangul tegemist põhjendatud ajakuluga.

Menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei sisalda üksnes menetlusdokumendi faktilist

kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist,

samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks.

Kohtudokumentidega ja kostja menetlusdokumentidega tutvumisele ning nendele vastamisele

on hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 7,5 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajalike

toimingutega hageja õiguste kaitsmisel. Kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on

menetlusosalise esindajal vajalik tutvuda kõigi kohtu koostatud ja vastaspoole esitatud

dokumentidega. Ilma dokumendi analüüsimiseta ei saa esindaja otsustada, kas sellele on vaja

omakorda vastata või mitte. Samuti ei saa nimetatud ajakulu kostja maakohtus esitatud erineva

sisuga menetlusdokumentide sisu ja pikkust, sh arvukaid viiteid ning lisatud tõendeid

arvestades pidada ülemääraseks. Vastaspoole esitatud menetlusdokumendi mahust paratamatult

sõltub sellega tutvumise aeg, mistõttu tuleb suuremahulisemate menetlusdokumentide

koostamisel ja esitamisel arvestada, et vastaspoolel on samuti selle võrra suurem töömaht.

Kliendiga nõupidamiseks on hageja lepingulisel esindajal maakohtus kulunud kokku 2 tundi.

Kliendisuhtlus on mõistlikus ulatuses vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel. Ka

Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus

vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kolleegium peab hageja

välja toodud kliendisuhtlusele kulunud aega vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Samuti on Riigikohtu praktika kohaselt menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning

esitamise kulu põhjendatud ja vajalik kulu (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Sellele

kulunud 0,5 tundi saab menetluskulude nimekirja ja avalduse sisu arvestades pidada

mõistlikuks.

13.2. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega ka hageja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. 11 tunniga analüüsis hageja maakohtu otsust,

koostas apellatsioonkaebuse, tutvus kostja vastusega apellatsioonkaebusele ja koostas

menetluskulude nimekirja. Nimetatud ajakulu on ringkonnakohtu menetluses asjakohane ning

ehkki apellatsioonimenetluses on korratud ka varasemaid seisukohti, tuli hagejal sellegipoolest

maakohtu otsus läbi töötada, apellatsioonkaebus ja menetluskulude nimekiri koostada ning

2-20-14048

kostja vastusega apellatsioonkaebusele tutvuda. Kulunud aeg ei ole maakohtu otsuse,

apellatsioonkaebuse ja vastuse mahtu ja sisu ning asja keerukust, sh tõstatatud küsimusi

arvestades ebamõistlikult pikk ja seda saab pidada põhjendatuks. Kostja pole toonud välja

argumente, mis tingiks ajakulu vähendamise.

14. Kolleegiumil ei ole põhjust ümber hinnata ka maakohtu otsustust hageja vandeadvokaadist

lepingulise esindaja tunnitasu määra 140 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuse kohta.

Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse

keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13,

p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 140 eurot (ilma käibemaksuta) saab

esindaja kvalifikatsiooni ning käesoleva vaidluse keskmist keerukusastet ja mahukust

arvestades pidada mõistlikuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa ka

kohtupraktikas põhjendatuks peetud advokaadi tasumäärasid (vt nt RKTKm 16.04.2021, 2-20-

4817, p 20; RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Kostja ei ole samuti esitanud sisulisi

vastuväiteid hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele.

15. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

17. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 II lause ja lg 3 I lause alusel.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg