3-22-1123/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1123

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida

Tallinna Vangla 3. veebruari 2022. a vastused nr 5-

8/22/927-2 ja nr 5-15/22/7-3 ning 4. veebruari 2022. a

käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 vene keelde

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2022. a määruse

peale haldusasjas nr 3-22-1123.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2022. a

määrus haldusasjas nr 3-22-1123 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse muutmist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).

Toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS

§ 88 lg 5, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2022 kaebuse, mille nõuetest võttis halduskohus

01.06.2022 määrusega menetlusse taotlused Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kaebajale

vene keelde Tallinna Vangla 03.02.2022 vastused nr 5-8/22/927-2 ja nr 5-15/22/7-3 ning

04.02.2022 käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53. Kaebaja sai dokumendid kätte 04.02.2022,

kuid nende sisu jäi talle arusaamatuks, sest need olid eesti keeles. Kaebajal on dokumentide

vaidlustamiseks tarvis teada nende sisu. Kontaktisik on keeldunud dokumente suuliselt

tõlkimast, kuritarvitades oma ametiseisundit. Õiguskantsleri 04.06.2009 soovituse nr 7-

3-22-1123

2(4)

4/080940/0903300 kohaselt on kontaktisiku kohustus osutada kinnipeetavale abi ametlikest

dokumentidest arusaamisel, sh tõlkida dokumendid kinnipeetava emakeelde. Kaebaja emakeel

on vene keel. Kaebaja vaie tagastati Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/75-3.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 15.06.2022 taotluse täiendada kaebust nõudega

tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla kontaktisiku tegevus seoses õiguskantsleri

04.06.2009 soovituse nr 7-4/080940/0903300 täitmata jätmisega. Tegemist on põhimõttelise

küsimusega, kas ja kuidas vangla täidab õiguskantsleri nõudmisi.

3. Tallinna Vangla palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Ühtlasi palus vangla piirata

kaebaja juurdepääsu koos 01.07.2022 seisukohaga esitatud inspektor-kontaktisiku koostatud

dokumendile „Selgitused kinnipeetav X dokumentide tõlkimise osas“ alates lõigust „Lisan

KIR-ist päeviku kanded:“. Vangiregistri päevikuväljavõtted sisaldavad andmeid kinnipeetavaga

toimunud kohtumiste kohta ning nendele juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on

vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6. Fakt, et konkreetsel kuupäeval konkreetse

vanglateenistujaga vestlus toimus, on kinnipeetavale teada ning vestluse ühe osapoolena on

talle teada ka selle sisu. Vangla ei pea võimalikuks väljastada kinnipeetavale vangiregistrisse

kantud vestluste kokkuvõtteid, sest küsimus, mida täpselt ja millise detailsusega on teenistuja

vestluse kohta registrisse märkinud või märkimata jätnud, liigitub vanglatöös kasutatava taktika

ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Muu hulgas vihjab ka sissekandes teatud

info olemasolu või selle puudumine kasutatavale taktikale. Kinnipeetavast lähtuvate riskide ja

sellest tulenevate julgeolekuohtude hindamiseks kasutab vangla erinevaid meetodeid. Kui

kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi

oma igapäevatöö korraldamisel (sh julgeoleku- ja järelevalvemeetmete valikul) sellele teabele

tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu

nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kui kinnipeetav

teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika selle teabe väljaselgitamiseks ja mida saab

vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle teabega

manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest.

Kaebaja nõue täiendada kaebust kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega

tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajal puudub alus ja vajadus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300 (oli adresseeritud Viru Vanglale)

ei ole vanglale ja kontaktisikule kohustuslik ning sellest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust

nõude esitamiseks. Õiguskantsler on üksnes selgitanud, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel

ning vangla ei ole kohustatud tingimusteta ja tasuta tagama kinnipeetavatele kirjaliku tõlke

teenust, samuti et kirjalikku tõlget võib kompenseerida inspektor-kontaktisikute selgitustega

dokumentides öeldu kohta. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas aitaks tuvastamiskaebuse

menetlemine kaasa tema õiguste kaitsele. Lisaks eeldab juba kohustamisnõude lahendamine

hinnangu andmist sellele, kas vangla oli dokumente tõlkimata jättes õigusvastaselt tegevusetu.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2022 määrusega kaebuse muutmise taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas vastustaja taotluse ja kuulutas menetluse HKMS

§ 79 lg 1 p 1 alusel kinniseks Tallinna Vangla 01.07.2022 menetlusdokumendi lisa osas alates

lõigust „Lisan KIR-ist päeviku kanded:“ kuni dokumendi lõpuni ning piiras selles osas kaebaja

juurdepääsu dokumendile (resolutsiooni p 2).

Kaebuse täiendamine tuvastamisnõudega ei ole HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav, sest kaebajal

puudub selleks HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud tõhusama

kohustamisnõude, mis hõlmab sisuliselt ka tuvastamisnõude. Kohustamisnõude lahendamisel

3-22-1123

3(4)

võtab kohus seisukoha, kas kaebajale tuli dokumendid tõlkida või mitte. Seega ei ole täiendava

tuvastamisnõude esitamine lubatav ega otstarbekas, mistõttu ei luba kohus kaebust muuta.

Haldusasja menetlus tuleb kuulutada HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel kinniseks Tallinna Vangla

01.07.2022 seisukoha lisa osas alates lõigust „Lisan KIR-ist päeviku kanded:“ ja piirata HKMS

§ 88 lg 2 alusel selles osas kaebaja õigust toimikuga tutvuda. Piirang on põhjendatud, kuna

viidatud dokumendi kaebajale tutvustamine võiks ohustada vangla julgeolekut. Esineb kaalukas

huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet, võrreldes kaebaja huviga tutvuda dokumendiga

tervikuna. Kaebaja õigused ei saa juurdepääsu piiramisel kahjustatud, sest vestluse ühe poolena

on talle teada nii selle toimumine kui ka sisu.

5. X palub 27.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning lubada tal

täiendada kaebust õigusvastasuse tuvastamise nõudega ja tagada ligipääs kõigile asja

materjalidele. Kaebaja algne nõue oligi kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ja

dokumentide tõlkimist nõudis kaebaja üksnes alternatiivselt. Halduskohus on tõlgendanud

kaebust pahatahtlikult ja valesti. Tuvastamisnõue on vajalik, sest selle rahuldamise korral on

vangla automaatselt kohustatud täitma kõiki õiguskantsleri nõudeid, mille hulka kuulub vangla

käskkirjade tõlkimine kinnipeetavatele vene keelde. Kaebaja eesmärk ei ole nõuda hiljem kahju

hüvitamist. Toimikule juurdepääsu piiramine ei ole õigustatud. Kaebaja ei usu, et kontaktisik

on nende vestlust kajastanud õigesti ning ei ole omistanud kaebajale valeväiteid. Konkreetne

kontaktisik valetab pidevalt ja süüdistab oma ettekannetes alati kinnipeetavaid. Töömeetodid,

mida kinnipeetavate suhtes kasutatakse, peavad olema kõigile teada, sest vangla ei anna neist

õiget ülevaadet. Kaebaja teab oma kohtukogemusest (alates 2012), et vanglat ei saa usaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd kaebajal puudub tuvastamiskaebuse

esitamiseks HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus, siis ei oleks kaebuse täiendamine selle

nõudega HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav. Kuigi kaebaja oli taotlenud kontaktisiku tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist juba algses kaebuses, tõlgendas halduskohus 01.06.2022 määruses

kaebaja taotlust selliselt, et asjakohane on nõuda Tallinna Vangla kohustamist tõlkida kaebajale

vene keelde Tallinna Vangla 03.02.2022 vastused nr 5-8/22/927-2 ja nr 5-15/22/7-3 ning

04.02.2022 käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53. Nimetatud kohustamisnõude lahendamisel

tuleb halduskohtul vältimatult kontrollida, kas vastustaja on dokumentide kaebajale kirjalikult

tõlkimata jätmisel käitunud õigusvastaselt või mitte. Sealhulgas tuleb hinnata, kas kontaktisik

pidanuks kaebajale dokumendid tõlkima või neist kokkuvõtte tegema suuliselt (arvestades mh

kaebaja viidatud õiguskantsleri 04.06.2009 soovituses nr 7-4/080940/0903300 toodut). Kaebaja

eksib, et kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamine paneks vanglale kohustamisnõude

rahuldamisega võrreldes ulatuslikuma kohustuse järgida õiguskantsleri soovitusi. Tallinna

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on sama kaaluga ka juhul, kui see peaks toimuma

kohustamisnõude raames. Kuna kaebaja on kasutanud tõhusamat õiguskaitsevahendit, siis on

halduskohus kaebuse tuvastamisnõudega täiendamise lubamisest õiguspäraselt keeldunud.

8. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga

ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

3-22-1123

4(4)

(sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga

tutvuda. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate

ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa

andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel, et seeläbi

ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki

ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (nt

Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39;

22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24).

9. Halduskohus on vastustaja taotlusel piiranud kaebaja juurdepääsu Tallinn Vangla

inspektor-kontaktisiku 01.07.2022 dokumendile „Selgitused kinnipeetav X dokumentide

tõlkimise osas“ alates lõigust, mis kajastab vangiregistri päeviku kandeid kaebaja ja

kontaktisiku suhtluse kohta. VangS § 52 lg 6 võimaldab keelduda vangiregistrist andmete

väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika

või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud

alustel. Vangla on põhjendanud, et vangiregistrisse kantud andmed kinnipeetava ja kontaktisiku

vahelise suhtluse kohta võimaldaksid kinnipeetaval saada teavet vanglatöös kasutatava taktika

kohta ja oma käitumist sellele vastavalt suunata, mis võiks omakorda ohustada julgeoleku ja

korra tagamist vanglas, sest vähendab vangla võimekust hinnata kinnipeetavast lähtuvaid riske.

Ringkonnakohus nõustub, et ülevaate saamine, millist teavet kinnipeetavaga toimunud vestluste

jm kohta täpselt vangiregistrisse kirja pannakse, võiks anda kinnipeetavale võimaluse hinnata

vangla taktikat kinnipeetavate üle järelevalve teostamisel ja kasutada seda enda huvides. Tuleb

arvestada, et päevikusse kantava kontaktisiku ja kinnipeetava suhtluse sisu ning kontaktisiku

toimingud (nt tõlkimisest keeldumine) on kinnipeetavale kui suhtluse ühele osapoolele teada,

mistõttu ei saa kannetele juurdepääsu mittevõimaldamist pidada kuigi intensiivseks piiranguks.

Juurdepääs ei ole vajalik ka selleks, et kaebaja saaks kontrollida, kas kontaktisik on märkinud

suhtluse sisu ja tehtud toimingud registrisse korrektselt. Kaebajal on võimalik esitada vaidluse

käigus omapoolne arusaam sellest, milline oli kontaktisikuga peetud vestluse sisu ja milliseid

toiminguid kontaktisik tegi või jättis tegemata, ning kui vangla esitab teistsuguse väite, tuleb

kohtul tõendeid hinnata ja vajaduse korral neid juurde koguda.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2022

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)