3-22-384/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-384

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti

raieloa nr 50000526727 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindaja Kärt

Vaarmari

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad v.adv Martin

Triipan ja v.adv Kaisa Laidvee

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja

v.adv Indrek Lillo

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määruse haldusasjas nr 3-22-384 resolutsiooni

punktide 3 ja 4 peale.

2. Jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määruse haldusasjas nr 3-22-384 resolutsiooni

punktid 3 ja 4 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi, asendades

need ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-124 esitatud

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebusest nõuded tühistada metsateatised nr 50000511811,

50000526727, 50000480997, 50000514995, 50000514821, 50000514517, 50000524169,

50000524167 ja 50000568330 ning tuvastada metsateatiste nr 50000516983, 50000516985,

50000507057, 50000474499, 50000492925, 50000480943, 50000480941, 50000480939,

3-22-384

2(5)

50000480937, 50000486561, 50000486563, 50000486557, 50000486559, 50000526695,

50000562866, 50000516014, 50000529504, 50000529502, 50000561692, 50000529498

50000568320 ja 50000529056 õigusvastasus. Haldusasja numbriks jäi 3-22-384.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 25.03.2022 määrusega nõuded tuvastada metsateatiste nr

50000516983, 50000516985, 50000507057, 50000474499, 50000492925, 50000486561,

50000486563, 50000486557, 50000486559, 50000480943, 50000480941, 50000480939,

50000480937, 50000526695, 50000562866, 50000568320, 50000529056, 50000516014,

50000529504, 50000529502, 50000561692 ja 50000529498 õigusvastasus ning võttis kaebuse

menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised (edaspidi raieload)

nr 50000511811, 50000526727, 50000514995, 50000514821, 50000514517, 50000480997,

50000524169, 50000524167, 50000568330.

3. Tallinna Halduskohus tuvastas 17.11.2022 määrusega, et raielubade nr 50000511811,

50000514995, 50000514821, 50000514517, 50000480997, 50000524169, 50000524167,

50000568330 tühistamise nõuded on esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis tähtaja ennistamata

ja lõpetas nimetatud raielubade osas haldusasja menetluse. Halduskohtu menetlusse jäi nõue

tühistada Keskkonnaameti 27.12.2021 raieluba nr 50000526727.

4. Tallinna Halduskohus lõpetas 06.01.2023 määrusega haldusasja nr 3-22-384

menetluse (resolutsiooni p 2), rahuldas kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK) taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistis

Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt tema kasuks välja menetluskulud 100 eurot (resolutsiooni p 3)

ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Kuna

raieluba nr 50000526727 kehtis kuni 26.12.2022, siis on haldusakt kohtumenetluse jooksul

ammendunud ja tühistamiskaebus muutunud seetõttu ainetuks. Kaebaja ei taotlenud menetluse

jätkamist haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mistõttu tuleb menetlus HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Menetluskulud peab praegusel juhul HKMS § 108 lg-te 4 ja 8 kohaselt kandma kaebaja, kuid

seejuures tuleb arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid. RMK taotleb menetluskulude

hüvitamist 1670 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt haldusasjadega nr 3-22-124, 3-22-206, 3-22-

358, 3-22-364, 3-22-368, 3-22-369, 3-22-370 ja 3-22-391 on põhjendatud, et kaebajal tuleb

RMK menetluskulud hüvitada osaliselt. RMK-d ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ja

tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et tal on olemas õigusosakond (vt

halduskohtu määrus nr 3-22-364). Ka haldusasja nr 3-22-384 ei saa pidada keerukaks, ent selle

muudab tavapäratuks algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki RMK õigusabikulud on üldjoontes

põhjendatud, oleks taotletud ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks

tulevikus takistada keskkonnaasjades kohtusse pöördumist (vt ka Riigikohtu 15.12.2014 otsus

nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Sellest ei järeldu, et menetluskulud ei võiks ühelgi juhul jääda kaebaja

kanda. Menetluskulude väljamõistmisel ei tohi olla karistavat eesmärki ning see ei tohiks tuua

kaasa, et keskkonnaorganisatsioonid võiksid menetluskulude väljamõistmise hirmus jätta oma

kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris tegutseval RMK-l tuleb paratamatult arvestada

võimalike kaebustega ja sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon,

kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd

laiemalt Eesti keskkonna kaitse. Kohtusse pöördumisel peab aga ka keskkonnaorganisatsioon

arvestama võimalike menetluskuludega.

Menetluskulude väljamõistmisel on oluline arvestada, et vähemalt osaliselt on RMK kulude

suurus tingitud kaebajast, sest raielubade suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas

kaebaja ise menetluskulusid. Kaebaja seisukohad on erinevates kaebustes siiski olnud samad,

3-22-384

3(5)

mistõttu ei ole eluliselt usutav, et vastuväidete korduv esitamine oli nii ajamahukas nagu RMK

väidab. Kuigi kaebaja ei vaidlustanud menetluse osalist lõpetamist 17.11.2022 määrusega, saab

menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse hindamisel arvestada, et Riigikohtu 09.12.2022

määruses nr 3-22-348 (p-d 12 ja 15) väljendatud seisukohtadest lähtudes võinuks tähtaegseks

lugeda 7 raieluba 8-st, mille tühistamise nõuetes menetlus 17.11.2022 määrusega lõpetati.

Kokkuvõttes on põhjendatud mõista kaebajalt RMK menetluskulude katteks välja 100 eurot

(käibemaksuta). Sellisel juhul tagatud, et RMK kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks

ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Riigimetsa Majandamise Keskus palub 23.01.2023 määruskaebuses tühistada

halduskohtu 06.01.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning uue määrusega mõista kaebajalt

RMK kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1570 eurot. Kõiki asjaolusid arvestades tulnuks

RMK taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada tervikuna.

Halduskohus tugines menetluskulude väljamõistmisel mh Århusi konventsiooni art 9 lg-le 4.

Kuna kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, siis on Århusi konventsioonist lähtumine iseenesest

asjakohane. Samas ei saa RMK menetluskulude (1670 eurot) kaebajalt väljamõistmine kuidagi

olla takistavalt kulukas, sest kaebaja ise on haldusasjas nr 3-22-647 taotlenud menetluskulude

väljamõistmist summas 23 141,02 eurot. Ka Århusi konventsiooni art 9 lg 4 kohaselt peavad

väljamõistetavad menetluskulud olema ausad ja õiglased. Väljamõistetavaid menetluskulusid

ei saa vähendada üksnes seetõttu, et kaebaja puhul on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga,

vaid lähtuda tuleb HKMS § 109 lg-s 6 sätestatud reeglist, mis tagab ka Århusi konventsiooni

art 9 lg 4 järgimise. Kaebaja ei ole lisaks esitanud ühtegi vastuväidet RMK menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse osas (sh väidet, et menetluskulude hüvitamise kohustus muudaks

kohtumenetluse takistavalt kulukaks). Ka teistes metsateatiste vaidlustes on kohtud Århusi

konventsioonist lähtudes mõistnud RMK kasuks välja menetluskulud vahemikus 600–757,50

eurot (vt Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrus nr 3-22-124; 30.11.2022 otsus nr 3-22-358;

06.12.2022 otsus nr 3-22-206) ja ühel juhul isegi kokku 8977,50 eurot (vt Tallinna Halduskohtu

09.01.2023 otsus nr 3-22-647). Pole arusaadav, miks pidas kohus praeguses asjas põhjendatuks

mõista RMK menetluskulud välja üksnes 100 euro ulatuses, kuigi möönis, et kulude suuruse

põhjustas osaliselt kaebaja enda tegevus. Kaebaja esitas lühikese aja jooksul väga suure hulga

kaebusi (03.12.2021–01.03.2022 kokku 30 erinevat haldusasja) ja keskkonnaorganisatsioonid

on aastatel 2021–2022 kokku algatanud 46 haldusasja, milles on vaidlustatud ligi 720 raieluba.

RMK-l tuleb küll arvestada võimalike kaebustega ja nende kaasnevate kuludega, kuid esitatud

kaebuste hulk ületab ilmselgelt ja oluliselt tavapärast kaebuste hulka. Kohus ei ole põhjendanud

väidet, et vaidlus ei ole keerukas. Kaebajad on esitanud raielubade suhtes erisuguseid väiteid,

mitte ei ole pelgalt korranud samu argumente (seda kinnitab mh asjade eraldamine). Riigikohtu

09.12.2022 määrus nr 3-22-348 ei ole asjassepuutuv, sest isegi kui kohtu hinnangul lahendas ta

kaebetähtaja küsimuse 17.11.2022 määruses valesti, ei saa sellel alusel vähendada RMK kasuks

välja mõistetavaid menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. RMK määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2023 määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4

peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

3-22-384

4(5)

7. Halduskohus lõpetas 06.01.2023 määrusega viimase menetlusse jäänud metsateatise nr

50000526727 tühistamiseks esitatud kaebuse menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest ka

selle kehtivus oli lõppenud. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral

üldjuhul menetluskulud kaebaja ning HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erand ei ole praegusel

juhtumil kohaldatav. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kohus mõistab

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6).

8. Ringkonnakohus jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et kuigi Tallinna Halduskohus

kaasas 19.01.2022 määrusega RMK praeguse asja menetlusse kolmanda isikuna, tuleb RMK-d

siiski käsitada menetluskulude jagamisel sarnaselt haldusorganiga (nt Tallinna Ringkonnakohtu

16.05.2023 määrus nr 3-22-370, p-d 16–20; 18.04.2023 määrus nr 3-22-124, p-d 14–18).

9. Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja,

kelle valitseda on riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt antud. Riigimetsa majandab

riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (MS § 43 lg 1). Keskkonnaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK (MS § 43 lg 2). RMK

on riigitulundusasutus, kelle põhiülesandeks on riigimetsa majandamine (MS § 43 lg 2 ja § 47 lg

1). Põhiülesande täitmiseks tegeleb RMK riigimetsa korraldamise, majandamise ja kasutusse

andmise; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müügi; metsasaaduste

töötlemise ja töötlemissaaduste müügi; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamise ja

loodusväärtuste kaitsega (MS § 48 lg-d 1 ja 2). RMK täpsemad tegevusvaldkonnad on nimetatud

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“

§-s 9. Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase

kasutamise ning täidab metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud

kohustusi (MS § 43 lg-d 5 ja 7). RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa

majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele

(MS § 48 lg 3).

10. Eelnevast võib järeldada, et RMK täidab talle MS-i, teiste õigusaktide ja põhimäärusega

pandud avalikke funktsioone, mille vastu on üldine huvi, ning tema tegevus toetab ja abistab

riigil saavutada konkreetses valdkonnas seatud eesmärke ja realiseerida majanduslikke huvisid.

RMK peab oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning

põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. Seejuures ei ole tähtsust, missuguse

menetlusosalise staatus on vaidluses RMK-l, s.o kas ta osaleb menetluses kolmanda isiku või

vastustajana. Samamoodi kui Keskkonnaamet, esindab ka RMK riigi huve, kuigi need ei pruugi

olla samasuunalised. Ka asjaolu, et kohtumenetlustes on RMK riigilõivu arvestamisel loetud

HKMS § 104 lg 10 alusel Eesti Vabariigiks (nt haldusasi nr 3-20-2402), viitab sellele, et

menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitleda sarnaselt riigi haldusorganiga.

11. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil halduskohtumenetluses keelatud

kasutada välist õigusabi, kuid välise õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks

välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest. Haldusorganile

õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada põhitegevuse

raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-

18-687, p 24). RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine ja raielubade

taotlemine, mille tegemisel tuleb tal majanduslike huvide kõrval arvestada ka loodusväärtustega

(vt MS § 48 lg 2 p-d 1 ja 5). Asjas võisid tõusetuda küll spetsiifilised mitut õigusvaldkonda

puudutavad küsimused, kuid need ei väljunud RMK põhiülesannete raamidest. Seega seondub

3-22-384

5(5)

vaidlus RMK põhitegevusega ning põhjendatud ei ole jätta tema õigusabikulusid kaebaja kanda.

RMK õigusabikulud tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda.

12. Põhitegevusest väljuvaks ei muuda vaidlust selle sisu ja mahukus. RMK peab ülesannete

täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud raielubadest ning

nende realiseerimisest. Kaebaja tegevust raielubade vaidlustamisel ei saa pidada pahatahtlikuks.

RMK menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ei saa iseseisvalt õigustada asjaolu, et kohtud on

varasemates menetlustes tema kasuks menetluskulusid välja mõistnud.

13. Eelneva põhjal jääb RMK määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

06.01.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendused

tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)