3-23-194/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-194

Haldusasi

X. X, Y. Y., Z. Z., Q. Q., C. C., W. W., F. F., D. D., G. G., H.

H., B. B.i, O. O., J. J., I. I. ja P. P. kaebus Raasiku

Vallavalitsuse 02.01.2023 korralduse nr 7 ja 09.01.2023

korralduse nr 19 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebajad: X. X, Y. Y., Z. Z., Q. Q., C. C., W. W., F. F., D.

D., G. G., H. H., B. B., O. O., J. J., I. I. ja P. P. – esindaja

v.adv Raul Keba

Vastustaja: Raasiku vald, esindaja Janno Perv

Kolmas isik: Suvila Projekt OÜ, esindajad v.adv Veiko Vaske

ja v.adv Kristjan Tamm

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista X. Xlt, Y. Y.lt, Z. Z.lt, Q. Q.lt, C. C.lt, W. W.lt, F. F.lt, D. D.lt, G. G., H. H.lt, B.

B.ilt, O. O.lt, J. J.lt, I. I.lt, P. P.lt Suvila Projekt OÜ kasuks välja menetluskulu kokku

1000 eurot.

3. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

1. Raasiku Vallavalitsus väljastas 26.10.2021 korraldusega nr 352 (dtl 15-17)

projekteerimistingimused

(edaspidi

PT)

Suvila

tn

24c

katastriüksusel

(kt

65101:003:0888; 100% elamumaa) kahe korteriga elamu (ehitisealune pind 500 m2, hoone

kõrgus kuni 12 m) püstitamiseks.

2. 13.07.2022 esitas Suvila tn 24c kinnistu omanik läbi ehitisregistri (EHR) uue PT taotluse

nr 2211002/08581, milles soovis püstitada kinnistule kuue korteriga elamu. Raasiku

Vallavalitsuse 02.01.2023 korraldusega nr 7 (dtl 53-57) väljastati Suvila tn 24c kinnistule PT

2-korruselise kuue korteriga elamu (ehitisealune pind 320 m2, hoone kõrgus kuni 7,5 m) ja

abihoone püstitamiseks. Raasiku Vallavalitsuse 09.01.2023 korraldusega nr 19 (dtl 59-61)

muudeti 02.01.2023 korralduse nr 7 sissejuhatava osa (vt punkt 1.1) ning punkti 1.7.5 sõnastust

(vt punkt 1.2).

3. X. X, Y. Y., Z. Z., Q. Q., C. C., W. W., F. F., D. D., G. G., H. H., B. B., O. O., J. J., I. I.

ja P. P. (edaspidi kaebajad) esitasid 27.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Raasiku

Vallavalitsuse 02.01.2023 korralduse nr 7 ja 09.01.2023 korralduse nr 9 tühistamiseks.

Kaebajatele kuuluvad kinnistud Xxxxxx, Zzzzz ja Fffff tänava ning Ccccc tee ääres. Koos

kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada Raasiku Vallavalitsuse 02.01.2023

korralduse nr 7 ning 09.01.2023 korralduse nr 19 kehtivus kuni asjas tehtava otsuse

jõustumiseni.

Kohus võttis 01.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Raasiku valla

ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Suvila Projekt OÜ (s.o Suvila tn 24c kinnistu omanik).

Sama määrusega jättis kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebajad paluvad vaidlustatud haldusaktid tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel

(täiendavad põhjendused 23.05.2023) ning mõista kaebajate menetluskulud nende kasuks

vastustajalt välja.

1) Arvestades, et kaebajad elavad PT alusel kavandatava korterelamu vahetus läheduses,

puudutavad PT otseselt nende õigusi. PT alusel kavandatakse üksikelamute piirkonda kuue

korteriga korterelamu, mis toob kaasa olulise liikluskoormuse ja heitgaaside kasvu ning

parkimisprobleemid, samuti müra kasvu ning privaatsuse vähenemise võrreldes üksikelamute

kasutuskoormusega. Suvila tn 24c kinnistu on täna kõrghaljastusega kaetud roheala, millele

kuue korteriga kortermaja kavandamine vähendab kaebajate kinnisvara väärtust ning rikub

nende omandiõigust.

2) Kaebajad on PT eelnõu menetluses esitanud vastustajale enda ettepanekud ja vastuväited

kinnistule korterelamu kavandamisega. Vastustaja on aga keeldunud PT hoone kasutusotstarbe

osas dialoogist, kuigi seadus kohustab sellistel puhkudel vastupidiseks. Raasiku valla

üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja punktis 3 on välja toodud, et DP koostamise kohustusega alad

Raasiku vallas on ÜP-ga määratud tiheasustusalad, sh Aruküla alevik. Alad on määratud

piirkondades, kus on suurem arendussurve ja avalik huvi või tihedamini asustatud elukeskkond,

mis eeldab ruumilise terviklahenduse koostamist laiemalt kui vaid ühel kinnistul ning

laiapõhjalisemat kogukonna kaasamist. Uute arengute kavandamisel on oluline arvestada ala

terviklikkust, et lahendus sobituks olemasolevasse keskkonda ning looks funktsionaalseid ja

ruumilisi seoseid ümbritseva maakasutusega. Uue hoone ehitamisel, olemasoleva hoone

laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse

keskkonda. Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist, hoonestuslaadist,

olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav.

3(12)

ÜP seletuskirja p 3.4 kohaselt tuleb uue elamu püstitamiseks koostada üldjuhul DP, PT

väljastamine ei ole üldjuhul lubatud, erandeid saab rakendada vastavalt planeerimisseadusele

(PlanS). Seega oleks PT alusel ehitusõiguse määramine õigustatud juhul, kui selleks esineb

eriline vajadus. Antud juhul PT väljastamiseks alust ei esinenud ning PT-ga antud ehitusõigus

on ka otseses vastuolus elukeskkonna parendamise põhimõtte ning huvide tasakaalustamise ja

lõimimise põhimõttega (PlanS § 8 ja 10). Tühjalt seisval rohealal oleva kinnistu arendamine ei

tähenda keskkonna väärindamist. Kuue korteriga korterelamu kasutusintensiivsus on oluliselt

kõrgem üksikelamute kasutusintensiivsusest. Seetõttu on PT-ga antud ehitusõigus antud

asukohta sobimatu. Lähim kortermaja asub ca 600 m eemal, väljakujunenud kortermajade

piirkonnas. Antud juhul ei ole vastustaja tasakaalustanud erinevaid huve – PT-ga on antud õigus

kavandada kinnistule kuue korteriga korterelamu, kuigi vaid aasta tagasi pidas vastustaja

võimalikuks kinnistule paariselamu kavandamist. Loomulikult ei oleks kaebajad nõustunud ka

kuni 500 m² ja kuni 12 m kõrguse hoone püstitamisega (kui kaebajad olnuks kaasatud

varasemate PT menetlusse), kuid asjaolu, et ehitisealust pinda ja kõrgust on mõningal määral

vähendatud, ei tähenda, et Suvila tn 24c kinnistule on põhjendatud varasema kahe korteriga

hooneasemel kuue korteriga korterelamu püstitamine. Tegemist on üksikelamute piirkonnaga,

kuhu ei sobitu ka paarismaja, rääkimata kuue korteriga korterelamust. Pealegi tuleb sellises

olukorras valla ÜP kohaselt koostada DP, mis võimaldab laiapõhjalisema kaasatuse ja arutelu

ning Rahandusministeeriumi heakskiidu menetluse.

3) PT-ga lubatud ehitusõigus ei vasta PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimustele. PT-ga on antud

õigus püstitada kinnistule kaks hoonet (elamu ja abihoone), kuigi seadus võimaldab PT anda

vaid ühe hoone ja seda teenindavate rajatiste püstitamiseks. Kahe hoone lubamine on seadusega

otseselt vastuolus ning omab visuaalset mõju. PlanS § 125 lg 5 p 1 näeb ka ette, et PT alusel

võib lubada püstitada ühe hoone juhul, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Kaebajad on PT

eelnõu menetluses välja toonud, et kinnistuga piirnevate üksikelamute ehitisealused pinnad

jäävad vahemikku 84-246,6 m². Seega ei ole põhjendatud lubada projekteerida kinnistule

suurema ehitisealuse pinnaga hooneid (PT-s on lubatud aga 320 m²).

Kõige olulisem vastuolu seisneb kavandatava hoone otstarbes – tegemist on üksikelamute

piirkonnaga (majandus-ja taristuministri 2.06.2015 määruse nr 51 kohane kood 11101 –

üksikelamu), kuhu on PT alusel lubatud püstitada kuue korteriga korterelamu (määruse kohane

kood 11222 – muu kolme või enama korteriga elamu). Kaebajad on enda kinnistute

omandamisel ja elukorralduse kavandamisel lähtunud teadmisest, et üksikelamute piirkonda

korterelamuid ei rajata. Suvila tänav ja Ccccc tee on kitsad tänavad, kus puuduvad kõnniteed.

Vähemalt kuue leibkonna lisandumine lisab märkimisväärselt liikluskoormust eramute

piirkonda. Liikluskoormuse kasvu ja liiklusohutusega kaasnevaid aspekte ei ole PT-s aga

analüüsitud.

Arusaamatuks jääb vastustaja seisukoht, et korterelamu elanike arv ei ole PlanS ja EhS ega ka

ÜP tingimustes argument. Elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb luua eeldused

kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise

struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi. Antud piirkonna väärtus seisnebki selles, et kruntidel paiknevad

üksikelamud, mis võimaldab hoida tänavavõrgu kasutusintensiivsuse, mürataseme ning

kruntide koormusindeksi madalana. Juhul, kui piirkonda lisanduvad korterelamud, ei ole selline

eesmärk saavutatav. Loomulikult toob kuus korterit kaasa nii rohkem elanikke kui ka

parkimiskohti. Kui üksikelamutel on kuni kolm parkimiskohta, siis kuue korteriga elamu puhul

on selleks arvuks vähemalt 12.

4(12)

Kaebajad ei mõista, milleks on vaja kinnistule kavandada kuue korteriga elamu, kui vastustaja

hinnangul ei too see valda juurde rohkem püsielanikke kui suurem üksikelamu. Sellistest

seisukohtadest nähtub vastustaja kaalutluste vasturääkivus – tegelikult ei ole eluliselt usutav, et

üksikelamus elab kuue korteriga korterelamuga samas suurusjärgus inimesi. Esimesel juhul on

see arv reeglina 3-5, kuue korteriga elamus aga arvestuslikult 15-18 inimest. Seejuures on

üksikelamu ja korterelamu elanike sotsiaalne käitumine täiesti erinev – eramaja elanikud

peavad palju olulisemaks suuremat privaatsust ning nn omanikutunnet. PT avaliku arutelu

helisalvestiselt kuuldub, et kuue korteriga korterelamu kõige olulisem põhjendus vastustaja

poolt on see, et vallale on vaja juurde maksumaksjaid.

4) Korraldus on motiveerimata. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks isegi juhul, kui

kavandatavad hooned saaks rajada PT alusel (millega kaebajad ei nõustu), kaalub kinnistu

omaniku soov rajada kuue korteriga korterelamu üles ÜP-s toodud ruumilise arengu eesmärgid

(s.o olemasoleva loodus- ja inimtekkelise keskkonna väärtustamine ning selle jätkusuutlik ja

erinevaid huvisid tasakaalustav planeerimine; elukeskkonna kavandamisel tuleb kesksele

kohale seada kvaliteetne, inimest igal tema eluhetkel väärtustav eluruum; igasugune

ehitustegevus peab looma lisandväärtust ning muutma olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks ja

inimlähedasemaks). Kaebajate hinnangul ei sisalda PT veenvaid põhjendusi, milles seisnevad

kinnistule kuue korteriga korterelamu püstitamise eelised võrreldes varasemalt kehtinud PT-ga.

Kuue korteriga elamu ei ole piirkonnale iseloomulik ning tekitab põhjendamatu kontrasti

olemasolevate üksikelamutega. Kuigi kinnistu omanikul on eelkõige õigus otsustada enda

kinnistu kasutamise üle, seavad nii ÜP kui ka seadused kinnistu kasutamisele piirangud. Seega

oleks vastustaja pidanud kaaluma kuue korteriga elamu kavandamist mitte toetavaid asjaolusid

ja põhimõtteid ning nendega arvestamata jätmisel sellist otsust sisuliselt ja õiguslikult

põhjendama. Olukorras, kus juba kehtiv PT lõi piirkonna elanikele õiguspärase ootuse ja

kaitstava huvi, et kavandatakse kuni kahe korteriga elamu, tuleb kohalikul omavalitsusel uute

PT väljastamisel hoolikalt põhjendada, miks otsustati lubada kavandada kuue korteriga hoone.

Vallavalitsus tegi PT-ga seotud otsused ebatäpse informatsiooni baasilt, kuivõrd avaliku arutelu

protokoll ei kajasta mitmeid koosolekul arutatud olulisi seisukohti (nt omanikku esindanud

arhitekti sõnavõtt, et nemad on kinnistule algusest peale projekteerinud 6 korteriga

korterelamut, kuigi kehtivad PT sellist võimalust ette ei näinud, samuti ei kajastu protokollis

vallavanema kinnitust, et kodanike märkustega arvestatakse; protokolli kirjeldatud alalõigud

“ARVAMUS“ on oluliselt moonutatud võrreldes sellega, mida kohapeal tegelikult räägiti).

Arusaamatuks jääb ka 02.01.2023 korralduse andmine vahetult enne PT arutamiseks kokku

kutsutud volikogu komisjoni erakorralist koosolekut. Hea halduse tavale ei vasta ka

vallavalitsuse poolt PT menetluse käigus dokumentide vormistamisega seotud viivitused ja

puudused, sh avaliku arutelu protokolli koostamisel ja selle avalikustamisel.

5) Vastuses kaebusele toob vastustaja välja vaidluse Aivar Uutariga, kes ei ole käesoleva

vaidluse pooleks. Sellekohased vastustaja etteheited ja selgitused ei puuduta käesolevat

vaidlust.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Raasiku valla ÜP seletuskirja punkt 3.6.1 selgitab: „Elamu maa-ala on ühe korteriga

elamuid (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamuid

ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituva muu elamuid teenindava maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud: üksik-, kaksik-,

rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud

tingimused (tabel 1). ÜP punkti 3.3 kohaselt on määratud DP koostamise kohustuse juhud (ÜP

5(12)

lk 11), milleks on maa-ala jagamine kruntideks, puudub juurdepääs olemasolevalt teelt jms.

Vaidlustatud PT lahenduse puhul DP koostamise kohustusega juhte ei esine.

Raasiku valla ÜP punkt 3.4. selgitab täpsemalt piirkondlikult määratud ehitustingimusi

eluhoonetele, mida illustreerib lisaks tabel 1. Raasiku valla ÜP Tabeli 1 veerg „Alevikud –

Raasiku, Aruküla“ ja 1 rida „Elamu tüüp“ selgitab, et viidatud alevitesse on ÜP kohaselt

lubatud ehitada elamutüüpe – „üksikelamu, kahe või mitme korteriga elamu“. ÜP Tabel 1

kohaselt võib Raasikule ja Arukülla ehitatavate kahe või mitme korteriga eluhoonete

ehitusmahud olla: eluhoone max kõrgus – 12 m; korruselisus – 3; hoonete arv (koos

abihoonetega) 1+2; ehitusalune pind – 500m2; DP kohustus – üldjuhul DP, erandid vastavalt

PlanS-le; PT kohustus – üldjuhul mitte, erandeid saab rakendada vastavalt PlanS-le. Tulenevalt

eelpool toodust on vastustaja järginud PT väljastamisel kehtivat ÜP-d ja on seisukohal, et

vaidlustatud PT on kooskõlas nii Raasiku valla ÜP nõuetega, kui ka PlanS § 125 lg 5 sätetega.

Raasiku valla ÜP ei sisalda endas mõistet või selgitust „üksikelamute piirkond.“ Vastustaja ei

saa lähtuda teatud väikese huvigrupi poolt endale soodustuste saamise soovist, vaid peab

lähtuma seadusest ja kehtivatest õigusaktidest. Seda, et tegemist on ühe isiku isiklike huvidega

tõendavad S. S. poolt 13.12.2022 avalikul arutelul väljaöeldu, et temal oli soov kinnistut osta

sooviga sinna ehitada korterelamu. Antud väidet kinnitab ka Facebook postitus ja teiste elanike

kommentaarid sellele. S. S.i algatusel on alustatud „Rahvaalgatuslik umbusalduse avaldamine

vallavanemale“, millest ajendatuna on ta edastanud nii vallavalitsusele kui ka volikogule e-

kirja, milles ta annab juhtnööre, kuidas vallavalitsus ja volikogu peavad edaspidiselt käituma.

Vastustaja ei saa sellist käitumist kuidagi teisiti tõlgendada, kui isikliku eesmärgiga

vallavalitsuse töösse sekkumisena, mis on taunitav.

3) Vastustaja lähtus PT väljastamisel 13.07.2022 PT taotlusest, sellele lisatud

hoonestusettepanekust ja korterelamu eskiisist. 13.12.2022 toimus PT eelnõu avalik arutelu,

mis salvestati diktofonile ning mille kohta koostati kirjalik protokoll. Koosolekul tutvustas

Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja kohalolijatele vallale esitatud eskiisi,

ümberkaudsete elamute mahtude võrdlust ja skeemi, millele on kantud kaugused ümbritsevate

kinnistute hoonetega. Allkirjastatud protokollile on lisatud ka võrdlusandmed skemaatiliselt

protokolli lisadena 3 ja 3.1. Ehitusmahtude võrdlus on ka kajastatud korterelamu eskiisis, kus

on näidatud ka ehitusmahtude võrdlus kõrvalasuvate kinnistutega Zzzzz tn 1a, Zzzzzz tn 22 ja

Zzzzzz tn 23, lisaks on eskiisi lõpus näidatud visuaalselt, kuidas Suvila tn 24c sobitub

väljakujunenud keskkonnaga ja arvestab kõrvalasuvate kinnistute ehitusmahtudega. Eskiisilt on

selgesti nähtav, et Suvila 24c kinnistule planeeritava elamu ehitusmahud sobituvad väga hästi

antud piirkonna väljakujunenud keskkonda. PT avaliku menetluse ja avaliku arutelu käigus

esitatud seisukohti ja vastuväiteid on arvestatud uute PT väljastamisel.

4) ÜP kohaselt tuleb arvestada uue hoone kavandamisel hoone mahu sobivust ümbritsevasse

keskkonda (mitte majas elavate inimeste arvu või nende elustiili) ja vastustaja on esitanud

tõendeid, et hoone maht on kooskõlas lähiümbruses paiknevate hoonetega ning on piisava

distantsiga, et mitte häirida naabrite privaatsust. Kavandatav hoone ei kitsenda ega riiva

kaebajate õigusi (sh omandit) ega võimalusi enda kinnistu kasutamisel. Kaebajad ei ole esitanud

ühtegi tõendit väidetava liikluskoormuse, heitgaaside- ja müra kasvu, parkimisprobleemide,

privaatsuse vähenemise ning otseselt nende õiguste (sh omandiõigus) rikkumise kohta.

Kaebajad ei ole eeltoodud väidete kohta esitanud tõendeid ka eelnevalt läbi viidud avaliku

menetluse käigus.

Samuti on paljasõnalised ja tõendamata väide, nagu vähendaks PT väljastamine kaebajate endi

kinnisvara väärtust. Nelja elamuühiku lisandumist (võrreldes eelnevate PT-ga) Aruküla

männiku elurajooni ei saa käsitleda olulise liikluskoormuse, heitgaaside, müra ja

6(12)

parkimisprobleemide suurenemisena. Vastustaja on PT-s kindlaks määranud kinnistusisese

parkimiskorralduse, samuti ei nõustu vastustaja kaebuse esitajate privaatsuse vähenemisega,

kuna hoonete vahelised kaugused naaberkinnistutel asuvatest eluhoonetest on isegi suuremad,

kui normatiivid ette näevad. Hoonete vahelised kaugused on visuaalselt näidatud avaliku

arutelu protokolli lisas 3.1.

6. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda

ning mõista kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja.

1) Kaebajate väide, et PT tuleb tühistada põhjusel, et tegelikult oleks tulnud koostada DP, on

alusetu. Riigikohus on andnud PlanS § 125 lg-st 5 tuleneva DP koostamise erandi kohta üheselt

mõistetava tõlgenduse ja selgitanud, et PlanS § 125 lg 5 ei anna kaebajatele subjektiivset õigust

nõuda DP koostamist (vt RKHK asjas 3-17-2023). Seega tuleb kõrvale jätta kaebuse

argumendid, mis põhinevad väitel, et vastustaja on läbi viinud valet liiki menetluse. Kaebuse

lahendus saab tugineda ainult kohtu hinnangul, kas PT menetluses on vastustaja teinud

põhimõttelisi vigu, mis oleksid asja otsustamist mõjutanud ning kas sellised väidetavad vead

seonduvad kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kolmanda isiku hinnangul ei ole

kumbki eeldus täidetud.

2) Kaebajad ei ole põhistanud PT vastuolu ÜP-ga ega kehtiva õigusega. ÜP kohaselt on antud

piirkond elamuala, kus on lubatud rajada nii üksik- kui korterelamuid. Vastustaja on kehtestatud

korralduses ÜP nõuetest lähtunud ja seda asjakohaselt põhistanud, sh selgitades, et PT-ga

lubatud ehitusmaht on märkimisväärselt väiksem ÜP-ga lubatud piirmääradest, seda nii

ehitusaluse pinna, hoone kõrguse, korruselisuse kui krundi miinimumsuuruse ja

täisehitusprotsendi osas. Kaebuses välja toodud ÜP suunis, et tiheasustusala eeldab ruumilise

terviklahenduse koostamist laiemalt kui vaid ühel kinnistul, on planeerimisõiguses tuntud

põhimõte, kuid kaebusest ei selgu, kuidas puutub see praegusel juhul asjasse olukorras, kus

valdavalt DP-dega kaetud piirkonnas otsustati ühe tühja kinnistu ehitusõiguse üle. Kaebaja ei

ole selgitanud, mis põhjusel oleks tulnud käesoleval juhul planeeringualasse hõlmata

ümbritsevad kinnistud, kus on kehtivad planeeringud ellu viidud ja veelgi enam, kuidas oleks

see mõjutanud asja otsustamist. PlanS § 125 lg 5 alusel hoone väljakujunenud keskkonda

sobivuse kaalumine PT andmisel täidabki just seda eesmärki – hinnata taotletud

projektlahenduse vastasmõju piirkonna ehitusliku keskkonnaga laiemalt. Vastustaja on seda

mõju vaidlustatud korraldustes kaalunud ja teinud seda asjakohaselt. Samamoodi on vastustaja

PT andmisel arvestanud ala terviklikkust ja lahenduse sobivust, kahtlust ei saa olla

funktsionaalses ja ruumilises seoses ümbritseva maakasutusega ega väljakujunenud

asustusstruktuuri, hoonestuslaadi, ehitusjoone arvestamises – PT järgne maakasutus,

hoonestuslaad, asustusstruktuur ega ehitusjoon ei erine üheski aspektis märkimisväärselt

piirkonna senisest ruumilisest keskkonnast. Väide, et PT andmise korraldustes, puuduvad

põhjendused, miks kaalub kinnistu omaniku soov üles ÜP-s toodud ruumilise arengu

põhimõtted, on arusaamatu, kuna kaebusest ei ole võimalik välja lugeda, miks PT on ÜP

eesmärkidega vastuolus. PT ei ole vastuolus loodus- ja inimtekkelise keskkonna väärtustamise,

inimest väärtustava eluruumi ega ehitustegevusega loodava lisandväärtuse põhimõtetega.

3) Asjasse puutumatu on ka väide, nagu peaks PT sisaldama põhjendusi, milles seisneb 6

korteriga korterelamu püstitamise eelis võrreldes varem kehtinud PT-ga. PT lahendust tuleb

kaaluda mitte varasema PT lahendusega, vaid asjasse puutuvate huvidega, sh omaniku, teiste

isikute ja avalike huvidega ning seda on vastustaja korralduses kohaselt teinud. Väide on seda

kummalisem, et varasemad, 2021. a samale kinnistule antud PT lubasid sinna ehitada oluliselt

suuremate gabariitidega hoone, ehitusaluse pinnaga kuni 500 m2 ja kõrgusega kuni 12 m, mida

PT menetluses oluliselt vähendati.

7(12)

Piirkonna väljakujunenud keskkonnast ei erine ka lubatud hoone ehituslik maht, millega

kaebajad püüavad põhistada PlanS § 125 lg 5 ja seeläbi EhS § 26 rikkumist vastustaja poolt.

Piirkonna mõistet PlanS § 125 lg 5 tähenduses ei saa mõista sedavõrd kitsalt – ühe tänava või

kvartali tähenduses – nagu on seda teinud kaebajad. Piirangut, mille kohaselt saaks piirkonda

sobivaks lugeda üksnes sellist ehitist, mis ei oleks ühestki piirnevatel kinnistutel asuvast

hoonest suurema mahuga, ei tulene seadusest ega kehtivast planeeringust ning see piiraks täiesti

põhjendamatult kinnistuomaniku õigust oma vara kasutada. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei

saaks ka hüpoteetiline PlanS § 125 lg 5 tingimuste rikkumine tuua kaasa PT tühistamist, kui

kaebajatel oli võimalus PT menetluses oma seisukohti väljendada ja õigusi kaitsta. Kaebajad ei

ole selgitanud, kuidas oleks DP menetlus toonud hoone ehitusliku mahu osas kaasa teistsuguse

tagajärje, st tingimata väiksema hoone lubamise. Kehtivast ÜP-st ega õigusaktidest selliseks

hüpoteesiks alust ei tulene.

Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha valguses on asjasse puutumatu ka kaebaja väide, et

PlanS § 125 lg 5 kohaselt tohib anda PT ühe hoone ehitamiseks, mis välistab PT andmise elamu

ja kõrvalhoone projekteerimiseks. Väide saaks olla õiguslikult relevantne eeldusel, et

kõrvalhoone olemasolu saaks reaalselt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning et

kõrvalhoone rajamine oleks välistatud ka DP menetluse tulemusena. Esiteks ei ole kaebajad

toonud kõrvalhoone rajamise puhul välja ühtegi oma subjektiivsete õiguste rikkumist, viidates

üksnes üldsõnaliselt, et see omab visuaalset mõju. Teiseks, kui krundil, kus tuleb PT kohaselt

säilitada 60% ulatuses kõrghaljastus, saaks üldse rääkida väikese kõrvalhoone olulisest

visuaalsest mõjust, siis saab PT-ga lubatud hoonestusmahu jaotamine kahe hoone vahel seda

mõju üksnes hajutada ja vähendada.

4) Kaebajate väited subjektiivsete õiguste rikkumisest seoses liikluskoormuse, heitgaaside ja

müra kasvuga piirkonnas on otsitud ja ainetud. Kaebajate huvide intensiivset riivet ei ole

kaebuses mitte üheski aspektis arusaadavalt põhistatud. Kaebajate argument, et nad on oma

elukorralduse kavandamisel lähtunud teadmisest, et üksikelamute piirkonda korterelamuid ei

rajata, on õiguslikult asjasse puutumatu. Vastustaja on vaidlustatud korraldustes põhjalikult

selgitanud, et korterelamute rajamine on ÜP järgi piirkonnas lubatud ja PT-ga lubatud

ehitusõigus on korterelamutele kehtestatud piirangutega kooskõlas ning lubatud ehitusmahtude

piirmääradest oluliselt väiksem. Isikul ei saa olla õigustatud ootust, et tema elukeskkond ei

muutuks. Olukorras, kus antud tiheasustusalal on ÜP-ga sõnaselgelt lubatud kortermaju ehitada,

ei saanud kaebajatel tekkida õigustatud ootust, et see oleks välistatud.

Kaebuse põhjal jääb mõistmatuks ka see, milles seisneb üldse kaebajate nn elukorralduslik

valik, mis põhineb kortermajade puudumisel – millisel moel käituksid või korraldaksid nad oma

elu teisiti, kui nende tänaval asuks üks kortermaja, mille gabariidid ei erine oluliselt paljude

üksikelamute gabariitidest. Kohatu vihje, nagu erineks oluliselt üksikelamu ja korterelamu

elanike sotsiaalne käitumine, kellest esimesed peavad privaatsust ja omanikutunnet palju

olulisemaks, on täiesti arusaamatu. Ei DP ega PT kaudu ei ole võimalik reguleerida hoones

elavate inimeste arvu ega nende eluviisi. Kuue korteriga kortermajas ei erine elukorraldus ka

tavateadmiste kohaselt märkimisväärselt eramaja või paarismaja elukorraldusest, kuna

inimesed elavad jätkuvalt väikeses sootsiumis. Vastupidiselt kaebajate väidetele lisandub

sellele aga just kortermajas ka tugevam sotsiaalne kontroll, mis ei luba ka väiksema kortermaja

elanikel nt häirida öörahu või jätta koristamata ühist aeda.

5) Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa riivata ka PT järgne hoone ehituslik maht.

Elukeskkonnale avalduva mõju puhul tuleb arvesse võtta mitte pelgalt üksiku hoone ehitusalust

pinda, vaid ruumilist mõju omab eelkõige hoonestustihedus. Suvila 24c kinnistu, mille pindala

on 4762 m2, on üks piirkonna suurimaid, olles kaebajatele kuuluvatest kinnistutest pindalalt

keskmiselt 2–6 korda suurem. Näiteks kinnistust üle tänava asuva Ccccc tee 12 kinnistu pindala

8(12)

on maakatastri andmetel 835 m2, st ligi 6 korda väiksem kui Suvila 24c kinnistul. Samal ajal

asub Ccccc tee 12 kinnistul ehitisregistri andmetel kahekorruseline elamu ehitusaluse pindalaga

171 m2, mis on alla 2 korra vähem kui PT-ga Suvila 24c kinnistule projekteerida lubatud 320

m2 elamu. Ccccc tee 12 kinnistul asuv hoonestus mõjutab seega piirkonna hoonestustihedust

kolm korda rohkem kui PT-ga lubatud hoonestus.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka väide, nagu saaks 6 korteri (võrreldes kaebajaid mitte

häirinud eelmiste PT-ga 4 korteri) lisandumine piirkonda oluliselt mõjutada liiklustihedust,

heitgaase ja müra. Maksimaalselt saaks rääkida tipptundidel mõne auto lisandumisest tunni

kohta, mis ei ole eluliselt tajutav. Puudub mõistlik põhjendus eeldamaks, et nt alternatiivsel

juhul, kui sama kinnistu jagataks üksikelamukruntideks ja planeeringu alusel rajataks sinna

üksikelamud, oleks lisanduv liikluskoormus ja mõju kaebajate huvidele väiksem. Tüüpiliselt

elavad just üksikelamutes suuremad leibkonnad, sh mitu täiskasvanute põlvkonda koos, kes

mõjutavad kokkuvõttes liikluskoormust elamuühiku kohta rohkem kui kortermajas.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. PT ei saa halduskohtus vaidlustada avaliku huvi kaitseks, vaid kohus saab tühistamiskaebuse

rahuldada üksnes juhul, kui PT rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi. Seejuures ei tulene

PlanS § 125 lg-st 5 subjektiivset õigust nõuda DP koostamist, vaid naaberkinnistu omanik saab

oma õigusi ja huve kaitsta PT andmise menetluses. See tähendab, et PlanS § 125 lg 5 ei kaitse

kaebajate huvi eelistada PT andmise menetlusele DP koostamise menetlust. Järelikult ei saa

kaebajate subjektiivset õigust eraldiseisvalt rikkuda see, kas PT andmiseks olid täidetud PlanS

§ 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. PlanS § 125 lg 5 rikkumisele on asjakohane tugineda siis,

kui kaebajad näitavad ära, et PT väljastamisel on rikutud nende omandi- või muid õigusi, sh

olulisi menetluslikke õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud

materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT

tühistamise (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-17-2023, p-d 20–24).

9. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb kaebuse kohaselt eeskätt nende

privaatsuse vähenemises ja sellest tulenevalt ka kinnisvara väärtuse vähenemises. Täpsemalt

näevad kaebajad oma õiguste rikkumist selles, et üksikelamute piirkonda lubatakse PT-ga

püstitada kuue korteriga korterelamu, mis kaebajate hinnangul ei sobi olemasolevasse

keskkonda ning mille tõttu tekib täiendavaid inimtegevusest lähtuvaid mõjutusi (sh

liikluskoormuse kasv, heitgaasid, müra, parkimisprobleemid).

10. Vaidlust ei ole, et kaebajad olid kaasatud vaidlusaluste PT väljastamise menetlusse ning

nad said esitada (sh 13.12.2022 toimunud PT eelnõu avalikul arutelul) oma vastuväited ja

ettepanekud (dtl 18-23; 35-37). Vastustaja on vaidlustatud 02.01.2023 korralduses piirkonna

elanike vastuväidetele vastanud ja PT väljastamisel nendega arvestanud. Nii on vastustaja

vaidlustatud PT-s muu hulgas märkinud, et: „Elamu mahu osas on piirkonna elanike

vastuväiteid arvestatud ja projekteerimistingimustes on hoone maksimaalselt lubatavat kõrgust

ning ehitusalust pindala vähendatud. Samuti on muudetud lubatud abihoonete arv, 2 abihoone

asemel on lubatud abihoonete arv krundil 1.“ Eeltoodut arvestades PT väljastamisel kaebajate

menetluslikke õigusi rikutud ei ole ning neile oli tagatud võimalus PT andmise menetluses oma

õigusi ja huve kaitsta. Eeltoodut ei väära see, et kaebajad said avaliku arutelu protokolli ja selle

lisad kätte viivitusega ning neis esines kaebajate väitel puudujääke. See ei takistanud kaebajatel

PT vaidlustamast. Ka see, et vastustaja vaatamata kaebajate vastuväidetele PT väljastas, ei

tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust. Haldusorganile ei tulene

õigusaktidest kohustust vastuväidete ja ettepanekutega nõustuda.

9(12)

11. Vaidlust ei ole, et kolmandale isikule kuuluv Suvila tn 24c kinnistu asub Raasiku

Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud Raasiku valla ÜP järgi elamu maa-alal

ning rohevõrgustiku alal Aruküla männikus. Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. ÜP

seletuskirja punkti 3.6.1 kohaselt: „Elamu maa-ala on ühe korteriga elamuid (üksikelamu, rida-

või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamuid ning elamute vahelisse

välisruumi mahuliselt sobituva muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud: üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme

korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1)“

(vt lk 20). ÜP seletuskirja punktist 4.7 („Rohevõrgustik“) nähtuvalt on rohevõrgustiku alal

Aruküla männikus ühele kinnistule lubatud ehitada üks elumaja ühe kõrvalhoonega (vt lk 31).

ÜP punktis 3.4 toodud tabelis 1 („Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused“) märgitust

nähtuvalt on Raasiku ja Aruküla alevikus lubatud ehitada üksikelamuid ja kahe või mitme

korteriga elamuid; kahe või mitme korteriga elamu max kõrgus 12 m ja korruselisus 3; hoonete

arv (eluhoone + abihooned) 1+2; rida- ja korterelamu ehitisealune pind 500 m2. Samas tabelis

on DP ja PT kohustuse osas toodud, et üldjuhul DP, erandid vastavalt PlanS-le (vt lk 13-14).

ÜP punktis 3.3 on ühtlasi loetletud DP koostamise kohustuse juhud ning selgitatud, et DP

koostamise kohustusega aladel on ilma DP-ta lubatud kavandada ehitisi, mille erandjuhud võib

kohalik omavalitsus lubada planeerimisseaduse alusel (lk 11).

Kehivast ÜP-st ei ole seega tuletatav, et vastustajal oli keelatud PlanS § 125 lg 5 alusel Suvila

tn 24c kinnistule ühe (kuue korteriga) korterelamu ja ühe abihoone püstitamiseks PT väljastada.

Kuna vaidlustatud PT-ga on lubatud püstitada 2-korruseline elamu (kõrgusega kuni 7,5 m ja

ehitisealuse pinnaga 320 m2) ja 1 abihoone, ei ole alust lugeda vaidlustatud PT ka vastuolus

olevaks kehtivas ÜP-s Raasiku ja Aruküla aleviku osas ettenähtud ehitustingimustega. ÜP-st

tuleneb selgelt, et konkreetses piirkonnas on lisaks üksikelamutele lubatud püstitada kahe või

enama korteriga kuni 3-korruselisi korterelamuid, mistõttu on põhjendamatud kaebajate väited

kavandatava korterelamu sobimatusest „üksikelamute piirkonda“. Eelnevat arvestades on

selgelt alusetu ka kaebajate viide, justkui esineks praegusel juhul oluline vastuolu kavandatava

hoone kasutusotstarbes, kuna üksikelamu ja korterelamu ei ole majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt samastatavad (st

sama koodi all). Vaidlust ei saa olla, et nii üksikelamud kui korterelamud on kasutusotstarbelt

elamud ja teistsugust järeldust ei saa teha ka kaebuses viidatud määrusest nr 51. Asjaolu, et

eelviidatud määruses on elamutele nende tüübi järgi antud erinev kood, ei saa kuidagi tuletada

seda, et elamumaale ei tohiks lisaks üksikelamutele püstitada korterelamuid (ÜP-s sätestatud

ehitustingimusi arvestavalt). Kaebajate väide vastuolust kavandatava hoone kasutusotstarbega

seonduvalt pole adekvaatne, arvestades, et kavandatav hoone on elamu ja seda soovitakse

püstitada ÜP kohasele elamute maa-alale. Siinkohal toob kohus näitena välja, et kohtupraktikas

pole varasemalt muu hulgas välistatud enama kui seitsme korteriga kahekordse elamu

käsitamist

väikeelamuna

ega

nähtud

vastuolu

taolise

korterelamu

püstitamises

väikeelamumaale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus nr 3-17-915, p 12).

Praegusel juhul ei välista kehtiv Raasiku valla ÜP Aruküla männikus (rohevõrgustiku alal)

elamute maa-alal asuvate kinnistute hoonestamist ega näe ette ka tingimust, et konkreetses

piirkonnas oleks lubatud elamumaale püstitada ainult üksikelamuid. Kehtiv ÜP võimaldab

konkreetses piirkonnas põhimõtteliselt püstitada vaidlustatud PT-ga kavandatust kõrgemaid ja

suurema ehitisealuse pinnaga mitme korteriga elamuid (korterelamuid). Kui kaebajad ei

pidanud põhjendatuks nende elamupiirkonda korterelamute rajamise lubamist, tulnuks neil

selleks ettenähtud ajal vaidlustada kehtivat ÜP-d. Kaebajad ei saa kehtivat ÜP-d vaidlustada

käesolevas asjas. Sellest lähtuvalt on ilmselgelt asjakohatu ka kaebajate väide, et nad on enda

kinnistute omandamisel ja elukorralduse kavandamisel lähtunud teadmisest, et üksikelamute

piirkonda korterelamuid ei rajata. Kaebajatel tuli kehtivast ÜP-st tulenevalt arvestada sellega,

10(12)

et piirkonda võidakse rajada ka korterelamuid ning neil ei ole tekkinud õigustatud ootust, et

nende naabrusesse uusi elamuid üldse ei lisandu või sinna lisandub vaid üksikelamuid. Ühtlasi

jääb kaebuse põhjal selgusetuks, mil moel kavandatava korterelamu püstitamine muudab

kaebajate senist elukorraldust. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kaebajate kinnistute

kasutamist korterelamu lisandumine kuidagi ei mõjuta. Pelgalt sellest, et kaebajate

elamupiirkonda lisandub seni hoonestamata rohealale ÜP-ga põhimõtteliselt lubatav mitme

korteriga elamu ja abihoone, ei tulene järeldust elukeskkonna halvenemisest ja PlanS §-s 8

sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtte rikkumisest.

12. Asjakohatu on kaebajate seisukoht, et PT ei sisalda veenvaid põhjendusi, milles seisnevad

kolmanda isiku kinnistule kuue korteriga korterelamu püstitamise eelised võrreldes varasemalt

kehtinud PT-ga. Kolmas isik on õigesti selgitanud, et PT-ga kavandatud lahendust ei tule

kaaluda mitte varasema PT lahendusega, vaid asjassepuutuvate huvidega (sh kinnistu omaniku,

teiste isikute ja avalike huvidega). Kui vastustajale ei olnud haldusmenetluses nähtav, et

varasemalt planeeritud kahe korteriga elamu asemel kuue korteriga elamu kavandamine tooks

lähiümbruse elanikele kaasa ülemääraseid negatiivseid mõjusid, ei pidanud ega saanudki

vastustaja selliseid mõjusid analüüsida. PT andmisel ei pea haldusaktis käsitlema väheolulisi

hüpoteetilisi mõjusid naaberkinnistule. Samuti ei pidanud vastustaja korralduse põhjendamisel

keskenduma sellele, miks kolmas isik peab vajalikuks (eelistab) just kuue korteriga elamu

püstitamist. PT väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustamisel lähtub kohalik

omavalitsus talle esitatud taotluses sisalduvast lahendusest. Kui vastustaja pidas kehtivatest

õigusaktidest ja ÜP-st tulenevalt lubatavaks kolmanda isiku kinnistule taotletud mahus

korterelamu püstitamist, siis ei pidanud ega saanukski vastustaja kaaluda kuue korteriga

korterelamuga asemel kinnistule hoopis näiteks üksik- või paariselamu kavandamist. Nagu

kaebajad on ka ise õigesti märkinud, siis on eelkõige kinnistu omanikul õigus otsustada enda

kinnistu kasutamise üle (sh millise lahendusega elamu ta oma kinnistule püstitada soovib).

Kohalik omavalitsus saab kaaluda üksnes seda, kas talle esitatud taotluse alusel saab PT

väljastada või mitte. PT õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutumatud kaebajate väited

seonduvalt vastustaja huviga saada vallale juurde maksumaksjaid.

13. Kohtu hinnangul on vastustaja naaberkinnistute omanike (sh kaebajate) õiguste ja huvidega

piisavalt arvestanud, sh ei esinenud vastustajal alust PT andmisest keeldumiseks EhS § 32 p 5

alusel (st kolmandate isikute õiguste ülemäärase riive tõttu). Kaebajate väited piirkonda kuue

korteriga elamu kavandamise tõttu lisanduvast olulisest liikluskoormusest, heitgaasidest,

mürast ja parkimisprobleemidest on paljasõnalised ja eluliselt ebausutavad. Kohtul puudub

mõistlik alus arvata, et kavandatava korterelamu püstitamisega Suvila tn 24c kinnistule

kaasneksid kaebajatele ilmselgelt ülemäärased ja nende subjektiivseid õigusi rikkuvad mõjud.

Kohtule ei ole äratuntav, et piirkonda kuue korteri lisandumine suurendaks seal

liikluskoormusest tingitud mõjusid (heitgaasid ja müra) sellisel hulgal, et see ületaks

õigusaktides sätestatud piirnorme või nimetatud negatiivsed mõjud kaebajatele võiksid

kujuneda piirmäärade lähedaseks. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajatele subjektiivset

õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mis tahes mõjutust (sh, et tiheasustusalal

liikluskoormus üldse ei suureneks).

Ka on tõendamata ja ebausutavad kaebajate väited nende privaatsuse sedavõrd olulisest

vähenemisest, et see võiks tuua kaasa nende kinnistute väärtuse vähenemise. Vaidlustatud

02.01.2023 korraldusest nähtuvalt on kavandatava korterelamu parkimiskohad lähimast

naaberhoonest ca 23 m kaugusel ja korterelamu koos terrassidega on kavandatud enam kui 30

m kaugusele lähimast naaberkrundi piirist (kehtivas ÜP-s on naaberkruntide asuvate hoonete

minimaalne lubatud vahekaugus 8 m; vt ÜP seletuskirja p 3.4, tabel 1, lk 14). Ka on vaidlustatud

korralduses selgitatud, et eskiisis on ca 16% krundi ulatuses kavandatud ehitiste ja rajatiste

aluse maana ning 84% säilitatakse olemasolevat haljastatud ala (männikut) ning nähtud ette

11(12)

tingimus, et säilitatav kõrghaljastus peab moodustama vähemalt 60% krundi pinnast (vt

02.01.2023 korralduse p 1.7.5 ja 09.01.2023 korralduse p 1.2). Ka on vaidlustatud korraldusest

nähtuvalt arvestatud lähiümbruse elanike nõudmisega, et parkimine oleks lahendatud ainult

krundisiseselt. Ainuüksi eeltoodu valguses tuleb kaebajate väiteid nende privaatsuse olulisest

vähenemisest pidada selgelt liialdatuteks. Seejuures on kohatu kaebajate väide üksikelamu ja

korterelamu elanike sotsiaalse käitumise erinevuse kohta – puudub mis tahes mõistlik põhjus

eeldada, et korterelamus elavad inimesed mõjutavad piirkonna elanike rahu ja privaatsust

enamal määral kui eramajades elavad inimesed. Nagu ka kolmas isik on asjakohaselt välja

toonud, puudub mõistlik põhjus eeldada, et konkreetse kinnistu hoonestamisel üksikelamute

või paariselamuga kaasneks märgatavalt väiksem mõju kaebajate huvidele. Pealegi, PT-ga ega

ka DP-ga ei reguleerita eluhoones elavate inimeste arvu ega nende eluviisi.

On selge, et elamute piirkonda uue elamu (olgu selleks üksikelamu, paariselamu või

korterelamu) lisandumine toob piirkonda elanikke ja liiklemist juurde ning tiheasustusalal võib

see tähendada ka mõningast privaatsuse vähenemist. Sellest ei saa aga veel tuletada naabrite

omandiõiguse rikkumist ja keeldu püstitada elamumaa sihtsotstarbega kinnistule ÜP-s

määratud tingimustega kooskõlaliselt korterelamu. Ka Suvila tn 24c kinnistu omaniku

omandiõigust tuleb arvestada. Sarnaselt planeeringumenetlusele tuleb ka PT väljastamise

menetluses kõigi puudutatud isikute õigusi tasakaalustada ning PT andmisest keeldumise

aluseks saab olla vaid see, kui kavandatav ehitis võib riivata kolmanda isiku õigusi ülemäära

(EhS § 32 p 5). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad,

tuleb kaebajatel taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusaladel igasugune ehitus- ja

arendustegevus sisuliselt välistatud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et

olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (nt

Riigikohtu 28.03.2012 lahend nr 3-3-1-4-12, p 12). Kaebajatel ei ole alust eeldada, et nende

naabruses ehitustegevust ei planeerita või ümbruskond muutub ainult neile meelepärasel viisil.

14. Kuna vaidlustatud PT ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ning kaebajad on olnud PT

andmise menetlusse nõuetekohaselt kaasatud ja nende vastuväiteid on hinnatud, siis ei saaks

kaebuse rahuldamist tingida ka võimalik vastuolu PlanS § 125 lg-ga 5. Seetõttu puudub vajadus

hinnata, kas PT andmine vastas PlanS § 125 lg 5 tingimustele.

Kaebajate tühistamiskaebus jääb tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

16. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosaliste

esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kolmas isik taotleb menetluskuluna kokku 1000 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist

kaebajatelt (vt 23.05.2023 taotlus). Esindajakulu kandmise kohustus seoses käesoleva

haldusasja menetlusega on advokaadibüroo 06.03.2023 arvega nr 20230144 nõuetekohaselt

12(12)

tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Taotluse kohaselt vastab kulu 6 vandeadvokaadi töötunnile (sh

materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, seisukoha koostamine kaebusele).

Kohtu hinnangul on kolmanda isiku õigusabikulud vaidluse sisu ja mahtu arvestades mõistlikud

ja põhjendatud. Kaebajad taotlevad käesolevas asjas enam kui kaks korda suuremate

õigusabikulude (s.o 2800 eurot ilma käibemaksuta) väljamõistmist, mis samuti kinnitab, et

kolmanda isiku menetluskulud on pigem tagasihoidlikud. Kaebajad pidid arvestama, et kolmas

isik võtab käesolevast menetlusest osa ning võib kasutada selleks ka õigusabi ja nõuda hiljem

õigusabikulude hüvitamist. Eeltoodut arvestades tuleb 1000 euro suurune menetluskulu

kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)