2-22-12272/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-12272

Tsiviilasi

E R hagi Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp

ning K L vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise ja

kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E R (isikukood xxxx)

Kostja I Duo Media Networks OÜ (registrikood 16077430)

Kostja II AS Postimees Grupp (registrikood 10184643)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen

Turk

Kostja III K L (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maarja Pild

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas 2-22-12272 esitatud hagi läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Välja mõista hagejalt kostja I kasuks menetluskulud

summas 538,15 eurot (käibemaksuta), kostja II kasuks menetluskulud summas 538,15 eurot

(käibemaksuta) ning kostja III kasuks menetluskulud summas 1291,57 eurot

(käibemaksuga). Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Välja mõista hagejalt E R riigituludesse riigilõiv 962,50 eurot, mille tasumist võimaldati tal

hagi esitamisel menetlusabi korras osamaksetena. Väljamõistetud summa tuleb hagejal

tasuda vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfole.

3.1. Hageja E R peab tasuma punktis 3 nimetatud riigilõivu 962,50 eurot viie võrdse

osamaksena (TsMS § 179 lg 5). Esimene osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul

määruse jõustumisest. Teine osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul esimese

osamakse tasumise tähtpäevast, kolmas osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul

teise osamakse tasumise tähtpäevast, neljas osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva

jooksul kolmanda osamakse tasumise tähtpäevast ning viies osamakse 192,50 eurot tuleb

tasuda 30 päeva jooksul neljanda osamakse tasumise tähtpäevast.

3.2. Tasumisega viivitamisel välja mõista hagejalt E R riigituludesse tasumata

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude

tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).

3.3. Kui hageja E R ei tasu riigilõivu p-s 3.1 nimetatud tähtaegadeks vabatahtlikult, kuulub

määrus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on E R hagi Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp ning K

L vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes.

2. Hageja esitas 19.06.2023 avalduse hagi tagasivõtmiseks (täpsustatud 20.06.2023). Hageja palus

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Kohus edastas 20.06.2023 kirjaga hageja avalduse kostjatele, määras kostjatele avalduse osas

seisukoha ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostjad esitasid 26.06.2023

seisukoha, milles avaldasid, et neil ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmise osas. Kostjad taotlevad

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata,

kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta

tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Sama sätte lg 3 esimene lause järgi toimetatakse kohtule esitatud hagi

tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek.

Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.

6. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

8. Menetluskulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmise korral reguleerivad TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja

5. Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti.

Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud.

9. Hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostjad leiavad, et

menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna antud juhul on hageja võtnud hagi tagasi ning kostjad

ei ole hagi rahuldanud.

10. Menetluskulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmise korral reguleerivad TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja

5. Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti.

Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS §

162 lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-12, p

15). Kohtu hinnangul saab märgitud sätet kohaldada ka juhul, kui hageja võtab hagi tagasi, sest nii

hagist loobumisel, kui ka hagi tagasivõtmisel reguleerivad menetluskulude jaotust samad

seadusesätted. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks.

TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks

osalemise ulatuse.

Kohus toob välja, et praegu on tegemist menetlusosaliste paljususega kostja poole peal. Hageja on

esitanud ühe hagi kolme kostja vastu. Kohus leiab, et kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3 mõttes ning iga hagejalt tuleb välja mõista iga

kostja menetluskulud.

Kohus selgitab, et määrab kindlaks kostjate I ja II põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse

ning jagab saadud summa kahega, sest tuleks määrata kindlaks hageja poolt kostjale I ja kostjale II

hüvitatavate kulude suurus. 25.04.2023 kostjate I ja II poolt esitatud menetlusdokumendist

nähtuvalt on kosjatel I ja II menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on esitanud

menetlusdokumendi mõlema kostja nimel. 26.04.2023 menetlusdokumendist nähtuvalt on kostjal

III eraldi esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendi kostja III nimel. Kostjad I ja II on

menetluses tuginenud samadele väidetele, eristamata neid kostja I ja kostja II vahel. Seetõttu saab

kohtu hinnangul eeldada, et kulud kostja I ja kostja II esindamiseks on kantud võrdsetes osades,

mistõttu saab kostjate I ja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega. Seejärel

mõistab kohus hagejalt hüvitise kostja I ja kostja II kasuks nende kulude katteks. Kohus määrab

kindlaks ka kostja III põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning seejärel mõistab

hagejalt hüvitise kostja III kasuks tema kulude katteks.

11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test

1 ja 2 juhindudes.

12. Kostjad esitasid kohtule menetluskulude nimekirja 26.06.2023. Menetluskulude nimekirja järgi

kuulub kostjate menetluskulude koosseisu lepingulise esindaja kulu (advokaaditasu) 3200 eurot

ilma käibemaksuta. Kostjad on selgitanud, et eelnimetatud tasu puhul on tegemist koondtasuga

(advokaadibürooga sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt menetlusosalised tasuvad kohtus

esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses). Arvestades tasukokkulepet ja

menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas

tsiviilasjas 211,04 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad märgivad, et arvestades vaidluse spetsiifikat,

on kostja kulud põhjendatud, esindajateks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse

osutajad. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud käesolevas menetluses

menetlustoiminguid mahus 15 h ja 24 minutit. Kostjad märgivad, et lepingulised esindaja ei ole

üksteise tegevusi dubleerinud ning kahe esindaja kasutamine ei ole kaasa toonud täiendavaid

menetluskulusid. Kostjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Kostja

III kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

Kohus, tutvunud kostjate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

12.1. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele õigusabiteenust tunnihinnaga

211,04 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuv

lepingulise esindaja tunnitasumäär 211,04 eurot (käibemaksuta) on asja sisu, mahtu ja keerukust

arvestades põhjendatud ja ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise

tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud

mõistlikuks ka kohtupraktikas.

12.2. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise

esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega ja arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et

kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas kostjaid esindanud kaks lepinglist

esindajat. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostjate lepingulistel esindajatel

kokku perioodil 12.04.2023 kuni 03.05.2023 tehtud menetlustoimingutele 15h 24 minutit.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõik nimetatud perioodi tehtud kostjate lepinguliste

esindajate toimingud on sisuliselt seotud käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega

tutvumisega, kostjate I ja II poolt 24.04.2023 esitatud menetlusdokumendi (esialgne vastus ja

taotlus hageja kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise andmiseks) koostamisega ning kostja

III poolt 26.04.2023 esitatud menetlusdokumendi (taotlus ja esialgne vastus) koostamisega.

Arvestades hageja poolt esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostjate poolt 25.04.2023 ja

26.04.2023 esitatud menetlusdokumentide koos lisadega sisu ja mahtu, samuti käesoleva tsiviilasja

keerukust, asub kohus seisukohale, et kostja I ja II lepingulise esindaja menetlustoimingud on

käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 5 tundi ja 6 minutit ning kostja III

lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud samuti mahus 5 tundi ja 6

minutit. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud hagiavalduse ja selle

lisadega tutvumiseks pidada põhjendatuks, vajalikuks ning mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi,

25.04.2023 menetlusdokumendi koostamiseks pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 2,5

tundi ning 26.04.2023 menetlusdokumendi koostamiseks pidada põhjendatuks ja vajalikuks samuti

ajakulu 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuval on lisaks eeltoodule lepingulistel

esindajatel kulunud 12 minutit 03.05.2023 menetlustoimingule. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu

tuleb jagada kahega ning arvestada, et ajakulu 6 minutit on kulunud kostjate I ja II lepingulisel

esindajal ning ajakulu 6 minutit kostja III lepingulisel esindajal. Seega kokku on kostja I ja II

lepingulise esindaja menetlustoimingud käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 5

tundi ja 6 minutit (2,5 tundi+2,5 tundi+ 6 minutit) ning kostja III lepingulise esindaja

menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud samuti mahus 5 tundi ja 6 minutit (2,5 tundi+2,5

tundi+6 minutit).

Kostja III menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja III ei ole

käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja I ja kostja II menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga ei taotle.

13. Arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusabiteenust tunnihinnaga

211,04 eurot (käibemaksuta), tuleb kostjate I ja II põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda

kokku 1 076,3 eurot ilma käibemaksuta (5 h 6 min x 211,04). Kohus on eelnevalt märkinud, et

kindlaks tuleb määrata kostjate I ja II põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus ning jagada

saadud summa kahega, sest eraldi tuleks kindlaks määrata hageja poolt kostjale I ja kostjale II

hüvitatavate kulude suurus. Kohus on asunud seisukohale, et saab eeldada, et kulud kostja I ja

kostja II esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate I ja II põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud jagada kahega ning seejärel tuleb hagejalt välja mõista hüvitis kostja I ja

kostja II kasuks nende kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I

menetluskulud summas 538,15 eurot (1 076,3 / 2) ning kostja II menetluskulud summas 538,15

eurot (1 076,3/ 2). Kostja III põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuleb lugeda 1 291,57 eurot

koos käibemaksuga (5 h 6 m x 253,25), mis vastavalt tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele

hagejalt välja mõista.

14. Kostjate taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Kohus on käesolevas tsiviilasjas rahuldanud 21.03.2023 kohtumäärusega hageja taotluse

menetlusabi saamiseks. Kohus kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 1540

eurot kaheksa osamaksena järgmiselt: esimene osamakse summas 192,50 eurot tuleb hagejal tasuda

14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates ning ülejäänud seitse osamakset,

igaüks summas 192,50 eurot, tuleb hagejal tasuda iga järgneva kuu 25.-ks kuupäevaks.

Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on hageja tasunud riigilõivu kolm osamakset, seega kokku

577,5 eurot. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle

on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama sätte lg 4 esimene lause näeb ette, et kui

hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi

vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses

välja. Sama sätte lg 7 näen ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtupraktika järgi võib

kohus TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (Riigikohtu 04.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3

2-1-161-14, p 19).

Kohus on käesolevas tsiviilasjas varasemalt, hinnates menetlusabi taotluse lahendamisel hageja

sissetulekuid ning kulutusi, jõudnud seisukohale, et taotlus hagiavalduse esitamisel tasutava 1540

eurose riigilõivu ositi maksmiseks tuleb rahuldada. Kohus leidis, et hageja on isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda hagiavalduse esitamise hetkel tasuda nõutavas suuruses

riigilõivu. Kohus arvestas taotluses väljatoodut, hageja igakuiseid sissetulekuid ning mõistlikke

kulutusi, ning asus seisukohale, et hageja on kulude planeerimisel võimeline tasuma hagiavalduselt

riigilõivu osamaksetena. Hageja tõi ka ise välja, et ta on võimeline tasuma riigilõivu osamakseid

summas 200 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt andis kohus hagejale menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p

2 alusel ning kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 1 540 eurot 8 osamaksena

selliselt, et iga osamakse suurus on 192,50 eurot (1540 / 8).

Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, mis olid aluseks hagejale menetlusabi andmisel, ning hageja

poolt menetlust lõpetava lahendi alusel riigile hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust 962,50

(1540-577,5), peab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv

962,50 eurot viie osamaksena (iga osamakse 192,50 eurot). Hageja peab nimetatud summa esimese

osamakse 192,50 eurot tasuma 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Teine osamakse 192,50

eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul esimese osamakse tasumise tähtpäevast, kolmas osamakse

192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul teise osamakse tasumise tähtpäevast, neljas osamakse

192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kolmanda osamakse tasumise tähtpäevast ning viies

osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul neljanda osamakse tasumise tähtpäevast.

16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik