1-23-3519/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-3519

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2023, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-3519 (kohtueelses menetluses 22231504238)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kersti Heide

Kriminaalasi

Igor Grigorjev süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

käskmenetluses

Prokurör

abiprokurör Natalia Duškina

Süüdistatav

IGOR GRIGORJEV, isikukood: 50203140822, xxxx

kodanik, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: Xxxx,

elukoht: xxxx, e-post: xxxx, kriminaalkorras karistamata,

kehtivaid väärteokaristusi 1, kahtlustatavana kinni peetud

19.11.2022, tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

vandeadvokaat Ahto Sirendi (määratud kaitsja)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9,

§ 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1

ja §-st 254 kohus otsustas:

1. Tunnistada IGOR GRIGORJEV (isikukood: 50203140822) KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks

rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, arvestades

miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Igor Grigorjevi eelvangistuses

viibitud aeg 19.11.2022, s.o 1 (üks) päev eelvangistust. Arvestades, et ühele

eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb Igor

Grigorjevile mõistetud rahalisest karistusest arvata maha 3 (kolm) päevamäära.

Seega kuulub Igor Grigorjevil ärakandmisele rahaline karistus 147 (ükssada

nelikümmend seitse) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana

10 (kümme) eurot, s.o 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot.

3. KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Igor

Grigorjevilt välja riigituludesse menetluskuludena:

1-23-3519

2 (6)

• määratud kaitsja tasu summas 43,20 eurot ning

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50 eurot,

s.t kokku 1130,70 eurot.

5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Igor Grigorjevil tasuda menetluskulud

summas 1130,70 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, s.t esimesel 11 kuul tuleb igakuiselt tasuda 94 eurot ning viimasel

12. kuul tuleb tasuda 96,70 eurot.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus saadab makseinfo lehe

koos kohtuotsusega isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude

tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra või määrata tasumise

kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, siis käesolev

käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (KrMS § 254 lg 7, § 408 lg 3).

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise

määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse

jätkamiseks üldkorras (KrMS § 255 lg 1).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, s.o määruskaebemenetluse korras, esitades määruskaebus menetluskulude osas Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või

pidi teada saama.

KURITEO ASJAOLUD, KVALIFIKATSIOON, TEKITATUD KAHJU

Igor Grigorjevit süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 19.11.2022 kella 02.27 ajal

Tallinnas Läänemere tee 20 maja juures mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga xxxx,

olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 0,83 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l,

mõõtetulemus 0,76 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Igor Grigorjev liiklusseaduse (LS) § 69 lg

1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

1-23-3519

3 (6)

LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Igor Grigorjev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga ei ole kahju tekitatud ega tsiviilhagisid esitatud.

PROKURATUURI ETTEPANEK

Igor Grigorjevil varasemad kriminaalkaristused puuduvad. Ta pani toime II astme kuriteo, mille

tõendamise asjaolud on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1 abiprokurör leiab, et Igor

Grigorjevi suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult

lahendada kriminaalasi käskmenetluses.

Toimepandu eest taotleb abiprokurör kohtult:

Tunnistada Igor Grigorjev süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda juhindudes KarS § 44

lg-test 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 eurot. KarS § 68 lg 1

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o 3 päevamäära ning lugeda

kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 147 päevamäära, s.o 1470 eurot.

Igor Grigorjevil puudus Maksu- ja Tolliameti andmetel Eestist 2021. aastal sissetulek, KarS

§ 44 lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega on Igor Grigorjevi rahalise karistuse

päevamäär 10 eurot ning tema rahalise karistuse suurus 1470 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud summas 1130,70 eurot (kaitsjatasu 43,20 eurot ja sundraha

1087,50 eurot) tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Käskmenetluse kohaldamine

Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 251 lg 1 näeb ette, et kui teise astme kuriteos, mille

eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on

tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja

käskmenetluses.

Karistusseadustiku (KarS) § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on

karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Praeguses

kriminaalasjas on Igor Grigorjevile esitatud süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Selle kuriteo eest näeb seadus karistusena ette kas rahalise karistuse

või kuni 3-aastase vangistuse. Seega on Igor Grigorjevile esitatud süüdistus teise astme kuriteo

toimepanemises.

Prokurör peab antud juhul võimalikuks karistada Igor Grigorjevit toimepandud kuriteo eest

rahalise karistusega.

Kohtu hinnangul on tõendamiseseme asjaolud praegusel juhul selged.

Antud juhul ei esine ka käskmenetlust välistavaid asjaolusid (süüdistatava alaealisus või

narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise võimalikkus –

KrMS § 251 lg-d 2 ja 3).

Seega võib käesolevat kriminaalasja lahendada käskmenetluses.

KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul

esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.

1-23-3519

4 (6)

Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saatis prokurör süüdistatavale ja kaitsjale

süüdistusakti e-kirja teel 01.06.2023 (tl 41). Kohus tegi süüdistusakti kaitsjale ning

süüdistatavale kohtuinfosüsteemis kättesaadavaks 02.06.2023. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on

kaitsja süüdistusakti kättetoimetamisportaali kaudu kätte saanud 05.06.2023. Igor Grigorjev on

prokurörile kinnitanud e-kirja teel süüdistusakti kättesaamist 14.06.2023 (tl 44). Seega viimane

päev kohtule kriminaalasja lahendamise kohta seisukoha esitamiseks oli 26.06.2023, sest

24.06.2023 oli puhkepäev ja selle järgnev esimene tööpäev oli alles 26.06.2023 (vt KrMS § 171

lg 3). Süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul ega ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei

ole kaitsja ega süüdistatav esitanud kohtule seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta,

mistõttu lähtub kohus eeldusest, et neil ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamise kohta

käskmenetluses.

KrMS § 253 kohaselt võib kohus käskmenetluses kohtulahendi teha kriminaalasja kohtusse

saabumisel, kuid mitte enne 15 päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale

edastamisest.

Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks on möödunud 15 päeva nii süüdistusakti

süüdistatavale ja kaitsjale prokuröri poolt edastamisest kui ka süüdistatava ja kaitsja poolt

süüdistusakti kättesaamisest.

Tulenevalt KrMS § 24 lg-st 1 allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas

on kuritegu toime pandud. Kohtule esitatud süüdistuse kohaselt on selles kirjeldatud kuritegu

toime pandud Tallinnas ehk Harju maakonnas. Vastavalt justiitsministri 27.10.2005. a määruse

nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks

Harju maakond. Seega on käesolevas kriminaalasjas kohaldatud õiget kohtualluvust, s.t

kriminaalasja arutamine allub Harju Maakohtule.

Karistus

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on Igor Grigorjevile esitatud

süüdistus tõendatud. Ühtlasi nõustub kohus prokuröri ettepanekuga Igor Grigorjevile

mõistetava karistuse liigi ja määra osas. Kuivõrd KrMS § 254 lg 3 kohaselt peab kohus

käskmenetluses tehtavas otsuses esitama vaid karistuse (mitte ka kuriteo tõendatuse) motiivid,

siis tõendatust kohus lähemalt ei käsitle ning esitab siinkohal vaid karistuse motiivid.

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista

karistuseks kas rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib

kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Sanktsiooni keskmine on

seega 265 päevamäära.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Igor Grigorjevil tuvastati alkoholijoove lõpliku tulemusega 0,76 mg/l (tl 16-17), mis ületab

napilt kriminaalkaristuse aluseks olevat piirmäära (0,75 mg/l). Seega alkoholijoobe määra

arvestades on tema süü kuriteo toimepanemisel väga väike, sisuliselt minimaalne. Igor

Grigorjevi ütlustest nähtuvalt alustas ta mootorsõiduki juhtimist Läänemere teelt (tl 22). Samal

tänaval, aadressil Läänemere tee 20, peeti ta juba politsei poolt kinni (tl 1 pöördel), kuna tema

juhitud sõiduki teel liikumine oli ebakindel (tl 12). Teda märgati juba Läänemere tee 3 juures

(tl 12). Seega jõudis ta sõita väga lühiajaliselt. Ühtlasi oli tegemist öise ajaga (kella poole kolme

paiku), mil liiklus on üldteadaolevalt tavapärasest oluliselt hõredam. Nimetatud asjaolud

viitavad samuti tema väga väiksele süüle. Samas arvestab kohus ka asjaoludega, et sõidukis oli

lubatust enam inimesi – viiel istekohal kokku kuus inimest (tl 12, 27), keda kõiki ta koos

iseendaga potentsiaalselt ohtu seadis. Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokollist, et kuigi numbriliselt oli Igor Grigorjevi alkoholijoobe määr

kriminaalvastutuse mõttes minimaalne, siis põhjustas see märgatavaid muutusi tema tajudes –

1-23-3519

5 (6)

tema reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne segane, esines aja-, koha- ja isikutaju häireid,

viimase 24 tunni sündmusi ta ei mäletanud ning koordinatsioon oli väga häiritud (tl 14 pöördel).

See selgitab ka asjaolu, miks ta sisuliselt kohe pärast sõidu alustamist jäi politseile silma

ebakindla sõidustiiliga. Antud asjaolu kinnitab, et kuigi joobe määr oli numbriliselt väike, siis

oma seisundi tõttu oli Igor Grigorjev liikluses osalejana ohtlik. Seetõttu ei saa tema süü suurust

pidada päris minimaalseks. Igor Grigorjevi süüd suurendab oluliselt asjaolu, et tal puudus

juhtimisõigus (tl 12, 27). Mõnevõrra suurendab süüd ka asjaolu, et sõiduk, mida Igor Grigorjev

juhtis, polnud liiklusse lubatud (tl 27). Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus ka

puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega, mida Igor Grigorjev on väljendanud kahtlustatavana

ülekuulamisel (tl 22) KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS

§ 58 mõttes antud juhul ei esine. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Igor Grigorjevi süü on

keskmisest väiksem, kuid siiski mitte minimaalne.

Igor Grigorjevil oli antud kuriteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, mis oli

määratud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel (tl 28). Käesoleva otsuse tegemise

ajaks on nimetatud karistus kantud arhiivi (sest antud trahv on tasutud enam kui aasta tagasi),

kuid vahepealsel ajal on Igor Grigorjevit karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja

nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse

aine ebaseadusliku käitlemise eest (tl 30). Kuivõrd kumbki nendest pole aga liiklusrikkumine,

siis praegu karistuse mõistmisel kohus neid arvesse ei võta. Arvestades, et Igor Grigorjev on

varem kriminaalkorras karistamata, ta pole toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ning

tegemist on noore isikuga (sündinud 2002. aastal, olles teo toimepanemise ajal vaid 20-aastane),

on kohus seisukohal, et isikut on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest

hoiduma keskmisest väiksema karistuse mõistmise kaudu.

Üldpreventiivsetest kaalutlustest, s.t õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei pea kohus

vajalikuks isikule mõista rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab isiku süü suurusele

ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks talle piisavat

eripreventiivset mõju.

Teo toimepanemise ajal Igor Grigorjevil sissetulek puudus (ta oli ajateenistuses – tl 21) ning

käesoleval ajal on tal tasumata ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete väikses koguses

käitlemise eest määratud 120 euro suurune rahatrahv (tl 30). Samas kohtule esitatud

süüdistusakti kohaselt praegu Igor Grigorjev töötab välismaal, mistõttu on tal olemas püsiv

sissetulek. Seega on tal võimalik kanda rahalist karistust. Arvestades ka ülal esile toodud süü

suurust mõjutavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsiooni, on kohtu hinnangul põhjendatud

prokuröri taotlus karistada Igor Grigorjevit kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega, mis

jääb sanktsiooni keskmise määra ning alammäära vahele.

Kõike eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga ning mõistab Igor

Grigorjevile KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks

rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 esimese lause kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära isiku

keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 näeb ette, et keskmine päevasissetulek

arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud

aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta

tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd teo

toimepanemise ajal (ühtlasi kriminaalmenetluse alustamise aastal) ja sellele eelneval aastal Igor

Grigorjevil sissetulekut ei olnud (tl 21, 25), siis tuleb praegusel juhul lähtuda KarS § 44 lg 2

viimasest kahest lausest, mille kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui

miinimumpäevamäär, mis on 10 eurot. Seega on Igor Grigorjevi rahalise karistuse suuruseks

1500 eurot. KarS § 68 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb karistuse hulka arvata aga Igor

Grigorjevi poolt eelvangistuses viibitud aeg. Nimelt peeti Igor Grigorjevit kahtlustatavana kinni

ühel päeval – 19.11.2022 (tl 1). Kuivõrd KarS § 68 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele

1-23-3519

6 (6)

eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära, siis tuleb Igor Grigorjevile mõistetud

rahalisest karistusest arvata maha kolm päevamäära. Seega kuulub Igor Grigorjevil

ärakandmisele rahaline karistus 147 miinimumpäevamäära ehk 1470 eurot.

Lõpetuseks selgitab kohus, et kuigi seadus annab võimaluse isiku rahalise karistuse kandmisest

tingimisi vabastada KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, siis antud juhul ei ole see kohtu hinnangul

põhjendatud eelkõige põhjusel, et lisaks mootorsõiduki juhtimisele alkoholijoobe seisundis,

puudus Igor Grigorjevil mootorsõiduki juhtimiseks üldse õigus (s.t isegi kaines olekus).

Kohus selgitab, et KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui seda ei tehta, siis saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne

päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

Käesolevas

kriminaalasjas

tuleb

Igor

Grigorjevilt

riigituludesse

menetluskuludena välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

summas 43,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme

kuriteo toimepanemise eest 1,5 kuupalga alammäärale vastavas summas ehk 1087,50 eurot

(kuivõrd kuupalga alammäär on hetkel 725 eurot), s.t kokku 1130,70 eurot.

Kohtule edastatud süüdistusaktis on prokurör teinud ettepaneku võimaldada Igor Grigorjevil

tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Siinkohal märgib

kohus, et käskmenetluses kohtuotsust tehes on kohus KrMS § 254 lg 1 kohaselt seotud vaid

prokuröri ettepanekuga isikule mõistetava karistuse osas, kuid mitte menetluskuludesse

puutuvalt.

KrMS § 180 lg 3 neljanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades Igor Grigorjevile mõistetud ning ärakandmisele kuuluva rahalise

karistuse suurust (1470 eurot), mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, ja seda, et tal on tasumata veel ka üks väärteokorras määratud rahatrahv summas

120 eurot, nõustub kohus siiski prokuröri ettepanekuga võimaldada Igor Grigorjevil tasuda

menetluskulud kogusummas 1130,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kohus määrab, et esimesel üheteistkümnel kuul pärast kohtuotsuse jõustumist

tuleb igakuiselt tasuda menetluskuludest 94 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb

tasuda 96,70 eurot. Siinkohal selgitab kohus, et alati võib menetluskulusid tasuda igas kuus

suuremas summas kui kohus on määranud ning seega ka kogusumma võib tasuda kiiremini kui

kohtu võimaldatud ühe aasta jooksul.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)