3-23-909/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-909

Haldusasi

S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M,

A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V kaebus Lääneranna

Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 tühistamiseks

Lõpe Kooli puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K,

M.K, L.M, A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V, volitatud

esindaja Liisa Surva

Vastustaja – Lääneranna vald, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.05.2023 ja 29.05.2023

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M,

A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V ning Lääneranna valla

määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M, A.P, M.S, K.T,

K.T ja A.V ning Lääneranna valla määruskaebused Tallinna Halduskohtu

18.05.2023 määruse resolutsiooni punkti 7 ja 29.05.2023 määruse resolutsiooni

punkti 2 peale haldusasjas nr 3-23-909.

2. Rahuldada Lääneranna valla määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja 29.05.2023 määruse resolutsiooni p 2.

3. Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata.

4. Teha asjas uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1,

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääneranna Vallavolikogu võttis 24.03.2023 vastus otsuse nr 95, mille p 2 kohaselt

otsustati korraldada Lõpe Kooli tegevus ümber järgmiselt:

3-23-909

2.1. jaotada 31.08.2023 Lõpe Kool, mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutseva

koolieelne lasteasutus ja põhikool, kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks;

2.2. Lõpe Kooli põhikooli osa lõpetab tegevuse 31.08.2023;

2.3. Lõpe Kooli lasteaia osa liidetakse Koonga Kooliga 01.09.2023;

2.4. lõpetada 31.08.2023 Lõpe Kooli tegevus iseseisva asutusena.

Sama otsusega otsustati lõpetada 31.08.2023 Metsküla Algkooli tegevus iseseisva asutusena

ja Virtsu Koolis 5.–9. klassides koolitustegevus ning 31.08.2024 Koonga Koolis ja Varbla

Koolis 7.–9. klassides koolitustegevus.

Otsuse kohaselt on Lääneranna valla kui ka üle-eestilise sarnaste ääremaade valdade

probleemiks hariduse valdkonnas noorte ning laste arvu vähenemine ning suured ja

amortiseerunud hooned, mille ülalpidamiseks ja investeeringuteks napib eelarvelisi

vahendeid. Lääneranna valla haridusvõrgus on vaja teha muudatused, sest elanikkonna

vähenemine koos laste arvu vähenemisega on põhjustanud koolide alatäituvuse ning seetõttu

on vallal keeruline olemasolevat haridusvõrku üleval pidada. Senised arengud ja

demograafiline perspektiiv näitavad, et muudatused haridusvõrgus on vajalikud. Nii on valla

peamine eesmärk hoida olemasolevaid elanikke ning pakkuda neile võimalikult

kodulähedaselt vajalikke teenuseid ning tegutsemisvõimalusi. Selleks tagatakse kõigile vallas

elavatele lastele lasteaia ja koolikoht ning kvaliteetne alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus oma

koduvallas ning liikumine kodu ja kooli vahel. Muudatuste eesmärk on tagada pädevad

õpetajad, tugispetsialistid ja kaasaegne haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) seletuskirja kohaselt on lubatud kool ümber

korraldada või kujundada, kui koolikohustuslike ja koolis reaalselt käivate õpilaste arv on

suurenenud või vähenenud või omavalitsusele käib majanduslikult üle jõu või ei ole

otstarbekas mitmete koolide ülalpidamine.

Otsusele oli lisatud seletuskiri (63 lk), milles on esitatud üksikasjalikumad otsuse

põhjendused, sh iga kooli kohta eraldi. Samuti on selles antud ülevaade eelnevast menetlusest.

2. S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M, A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V

esitasid 26.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023

otsuse nr 95 p 2 ja selle alap-de 2.1–2.4 tühistamiseks.

Otsus Lõpe Kooli ümberkorraldamiseks on tehtud ebaõigetele andmetele tuginedes, otsus

sisaldab olulisi kaalutlusvigu, otsuse tegemisel ei ole järgitud hea halduse tava ega tehtud

piisavas ulatuses majanduslikke analüüse, kaalutud ei ole alternatiive ega antud hinnangut

otsuse demograafilisele mõjule Lõpe kogukonda puudutavas osas, otsus ei ole kooskõlas selle

tegemise eesmärgiga ning otsus on vastuolus Lääneranna valla arengukavaga 2018–2028.

Kaebajaid ei kaasatud nõuetekohaselt vaidlustatud otsuse menetlusse. Kaebajate esitatud

tõenditest nähtuvalt võisid nad eeldada, et Lõpe Kool säilib vähemalt 6-klassilisena. 2022. a-l

toimunud arutelud ei viidanud sellele, et Lõpe Kool suletakse.

Lõpe Kooli sulgemine mõjutab otseselt laste ja nende vanemate igapäevaelu korraldust ja

riivab oluliselt põhiseaduse (PS) § 27 kolmandas lauses toodut, mille kohaselt on laste

hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Vaidlustatud otsuse menetlemisel ei ole piisavalt

hinnatud, kuidas otsus mõjutab laste õpivõimet ja -tahet, kui lapse koolipäev kujuneb senisest

oluliselt pikemaks. Vallavolikogu on vaidlustatud otsuses ette näinud, et lapsed peaksid asuma

õppima Lihula kooli, kuid transpordiühendus Lihula suunal ei ole piisavalt tihe, mistõttu

pikeneb laste koolipäev oluliselt. Hommikul väljub Lõpelt buss Lihulasse kell 7.49, Lihulast

tagasi saaks tulla kell 13.17, 16.00 või 17.45 väljuva bussiga. Seejuures kell 16.00 väljuv buss

Lõpele ei sõida, vaid õpilastel tuleb Lõpele jõudmiseks ümber istuda. Ümberistumine toimub

Pangamäe peatuses, kus puudub bussi peatumiseks bussitasku, peatus asub Pärnu–Lihula

maanteel, kus on piirkiiruseks 90 km/h, puudub kõnnitee ning ka tänavalgustus. Lisaks asub

2(13)

3-23-909

Lihula Pärnu suhtes vastassuunal, mistõttu ei ole nt juhul, kui vanem käib Pärnus tööl (nt

kaebaja 1), mõeldav lisaks lapse sõidutamine Lihulasse kooli ja sealt koju tagasi. Vaidlustatud

otsuses ei ole arvestatud, et suur osa Lõpe Kooli õpilasi ei ela Lõpe keskuses, mistõttu tuleb

nende koolitee puhul arvesse võtta ka liikumist kodust bussipeatuseni. Nt Oidremal elavate

laste puhul ei ole Lõpelt Lihula suunas väljuv ja Lõpele saabuv bussiühendus asjakohane,

kuna Lõpe asub Oidremalt Lihulasse liikumise mõttes vastassuunas. Hommikune buss ei lähe

Oidrema küla bussipeatusest läbi, vaid nt kaebajate 6, 9 ja 11 lapsed peaksid ootama bussi

Pärnu–Lihula maantee ääres, kus ei ole bussitaskut, puudub tänavavalgustus ja kõnnitee ning

autode piirkiirus on 90 km/h. Lisaks tuleks lastel bussipeatusesse minekuks maantee ületada.

Vallavolikogu ei ole hinnanud, kas koolitee on laste elule ja tervisele piisavalt ohutu. Ei ole

mõeldud ka sellele, kuidas kõik Lõpe Kooli lapsed, kes edaspidi Lihulasse suunduvad, bussi

oodates maapiirkonna peatustesse paigutuvad ja ära mahuvad. Asjakohatu on ka otsuse

seletuskirjas toodud väide, et täiendava Koonga ja Lihula vahelise bussiveo tekkimisel

paranevad oluliselt ka Lõpe piirkonna elanike transpordivõimalused. Hanget ei ole

korraldatud, seega ei ole ka teada, millise tihedusega, milliste peatuste kaudu ja mis kell

täiendav bussivedu tagatakse. Teadmata on ka hanke tegelik maksumus. Lapsevanematel pole

kindlust, et laste koolitee kujuneb turvaliseks, laps saab ohutult bussi peale ning seejuures on

tagatud lapsele bussis istekoht. Seetõttu on suur oht, et koormus laste kooli sõidutamisel

langeb lapsevanematele.

Mitme kaebaja lapse jaoks on vajalik rahulik ja stabiilne õpikeskkond ning individuaalne

lähenemine, mida nt Lihula kool ei suuda pakkuda. Kooli sulgemisel kaob Oidrema küla

lastel sisuliselt ära ka Lõpe Kooli kõrval Lõpe klubis asuvas Lõpe Noortekas viibimise ja

sealsetes huviringides osalemise võimalus. See viib omakorda väikese Lõpe kogukonna

hääbumiseni.

Vaidlustatud otsuse preambulas on viidatud Lääneranna valla ühe probleemina noorte ja laste

arvu vähenemist, kuid viide Lõpe Kooli õpilaste arvu vähenemise kohta on väär. Lõpe Kooli

arengukava 2017–2021 p 3.2 kohaselt õppis Lõpe Koolis 01.02.2017 seisuga 31 õpilast.

2021/2022. õppeaastal oli õpilaste arv 37. Ei ole ka arvesse võetud, et Lõpe Kooli

lasteaiarühm on võimalikus ulatuses täidetud ning piirkonnas on sündide arv kasvanud

määral, mis eeldaks sootuks Lõpel täiendava lasteaiarühma avamist, mis omakorda viiks Lõpe

Kooli õpilaste arvu tõusuni. Puudub terviklik ülevaade eelnõuga tegelikult saavutatavast

kokkuhoiust ning kaasnevatest kuludest nagu koolitransport, täiendavalt avatavad õppeklassid

Lihula koolis jne. Vaidlustatud otsuse seletuskirja p-s 6.1.2 on toodud Lõpe Kooli

sulgemisega seotud eelarvevahendite kokkuhoidu puudutav ülevaade. Tegemist on

paljasõnalise selgitusega, esitatud arvandmed ei ole kontrollitavad, esitatud on ekslikke

andmeid. Ebaõiged ja ebapiisavad on andmed ka Lõpe Kooli sulgemisega seotud

ühistranspordivajaduse kohta. Põhjendamatult on käsitletud üksnes Lõpe–Lihula suunalist

transpordiühendust, seejuures on jäetud arvestamata ühistranspordiühenduse mõju koolipäeva

kestusele, ühistranspordivahendite ja ühenduse turvalisus, samuti laste koolitee tegelik pikkus

ja turvalisus. Vaidlustatud otsuse preambula kohaselt on Lääneranna valla haridusasutuste

ümberkorraldamise eesmärk tagada pädevad õpetajad ja tugispetsialistid. Samas puudub

analüüs selle kohta, kuidas Lõpe Kooli sulgemine vastavale eesmärgile kaasa aitab.

3. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus otsuse p 2 ja selle alap-de 2.1–2.4

kehtivuse peatamiseks.

PGS § 80 lg 5 kohaselt korraldatakse kool ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus

1. juulist sama aasta 31. augustini. Arvestades keskmiselt kohtumenetlusele kuluvat aega, ei

ole tõenäoline, et praeguses vaidluses jõutakse enne 01.07.2023 jõustunud kohtulahendini.

Kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tähendab sisuliselt kaebuse

rahuldamata jätmist, sest ajaks, mil kaebajatele soodne kohtuotsus jõustuks, on Lõpe Kool

3(13)

3-23-909

suletud ja kooliõpilased mujale koolidesse suunatud. Kooli taasavamine on suure

tõenäosusega võimatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks kaebuse rahuldamata

jätmise korral vaid vaidlustatud otsuse täitmist edasi, kuid kaebuse rahuldamise korral tooks

õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vaidlustatud otsus on

kaalutlusotsus ning ei ole välistatud, et otsuse menetluse veatul läbiviimisel oleks võinud

otsus Lõpe Kooli puudutavas osas olla teistsugune.

4. Lääneranna vald palus 15.05.2023 vastuses jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Eraldiseisvat transpordikorralduse kava ei ole vastustaja koostanud, sest piirkonnas on toimiv

ühistranspordilahendus Lihula linna ning Lõpe küla ja teiste külade vahel, kus lapsed elavad.

Koolitranspordi korraldamist ei ole vajalik lahendada hanke väljakuulutamisega, sest see on

tagatud maakondliku liinivõrguga. Teatud erijuhtumite puhul võib olla siiski vajalik transporti

eraldi korraldada, ent vallal on selleks olemas ka enda 19-kohaline väikebuss ning hange on

välja kuulutatud 9-kohalise väikebussi soetamiseks. Vastustaja korraldab juba praegu

eraldiseisvat õpilasvedu Koonga kooli kahele õpilasele, kes elavad bussipeatusest kaugemal

kui 3 kilomeetrit. Seega on vastustaja seni korraldanud ja on ka edaspidi valmis korraldama

vajaduse korral lapse individuaalset transporti. Koolitransport korraldatakse koostöös, et

tagada mõistlik väljumiste tihedus ning õpilastele (eriti algkooliõpilastele) võimalus sisustada

aega kuni bussi väljumiseni. Kui laps jääb Lihulas bussist maha või tal on bussi väljumiseni

aega, on Lihulas olemas igas vanuses lapsele mitmesuguseid tegevusi ja kohti, kus viibida, sh

suur koolihoone (mitmete ruumidega), pikapäevarühm koolis ja mitmed huviringid. Muu

hulgas on lapsel võimalik kasutada seda aega koolitööde tegemiseks. Juba praegu käib Lihula

Gümnaasiumis mitu õpilast, kelle elukoht on Lõpe külas või selle lähiümbruses, sh Oidremal.

Erinevalt Lõpe Koolist on Lihula Gümnaasiumis olemas vajalik tugipersonal, sh on Lihula

Gümnaasiumis kohapeal pidevalt olemas sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed. Samuti on

Lihula Gümnaasiumis loodud eraldi nn väikeklass hariduslike erivajadustega lastele. Seega on

nende teenuste osutamine õpilastele Lihula Gümnaasiumis oluliselt paremini garanteeritud.

Vastustaja ei ole välistanud ka seda, et osa Lõpe kooli lapsevanemaid võivad Lihula

Gümnaasiumi asemel eelistada Koonga Kooli. Vastustaja on Pärnumaa Ühistranspordikeskus

MTÜ-ga arutanud ka võimalusi liine muuta, et tagada Lõpe peatusest hommikune jõudmine

Koonga Kooli ja pärast tunde Lõpele tagasi. Liini muutmine selgub pärast lapsevanemate

poolt tehtud kooli valimise otsust. Pärnu–Lihula maantee ääres oleva peatuse juures on

liikluse piirkiirus alandatud Lõpe poolt tulles 70 km/h. Lihula suunale on hea nähtavus ja

seepärast kiirust Lihula poolt piiratud ei ole. Vastustaja on arutanud Transpordiametiga

võimalust markeerida maantee liiklusmärgiga nr 172 „Jalakäijad“, mis hoiatab lähenemisest

teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijad

liiguvad sõiduteel või selle ääres. Samuti on vastustaja valmis rajama katusealusega

bussiootepaviljoni.

Tegelikkuses ei ole kaebuses välja toodud asjaolusid, mis reaalselt takistaks lastel

olemasoleva koolitranspordi kasutamist. Kaebajate vastuväiteid arvestades on probleemiks

eeskätt vanemate isiklik eelistus panna oma laps Lõpe Kooli. PS §-st 37 ei tulene

lapsevanema õigust nõuda lapsele hariduse osutamist konkreetses haridusasutuses ja

õppekohas. Kaebajatel puudub asjas kaebeõigus või on riived väheintensiivsed, kuna

kaebusest nähtuvalt seonduvad kaebajate peamised väited nende eelistustega saada lastele

haridust konkreetses koolis ilma, et küsimus oleks laiemalt hariduse kättesaadavuses.

Kaebuses ei ole ka esile toodud asjaolusid, mis viitaks, et hariduse kättesaadavus, sh

geograafiline kättesaadavus oleks ohus. Kooli ümberkorraldamist ja tegevuse lõpetamist ning

sellega seotud menetluse nõudeid reguleerib PGS § 80, mille lg 1 kohaselt kuulab kooli pidaja

enne kooli ümber korraldamist ja tegevuse lõpetamist ära hoolekogu ja õpilasesinduse

4(13)

3-23-909

arvamuse. PGS § 80 lg-st 1 tulene, et kooli ümberkorraldamise menetlusse tuleks kaasata kõik

lapsevanemad. Samas on lapsevanemaid protsessi kaasatud. Analüüsi vormis haridusvõrgu

arengukava (kus oli mh pakutud alternatiivina ka nn radikaalset reformi) valmis 2020. a

kevadel ja seejärel on toimunud arutelud ka kohaliku kogukonnaga. Kaebajad ei ole toonud

välja, kuidas nende täiendav kaasamine oleks mõjutanud otsuse tegemist. Vastustajale on

kaebuses esile toodud asjaolud teada olnud ja nendega on otsuse tegemisel arvestatud. Otsuse

seletuskirjas on toodud põhjalikud kaalutlused, sh antud ülevaade transpordikorraldusest.

Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama koolivõrgustiku üle, mis on suuresti

väärtuspõhine ja otstarbekusel tuginev ning valla finantsvõimekusest mõjutatud otsustus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus ülekaaluka avaliku huviga, milleks on

Lääneranna vallas tervikuna hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine. Arvukate

alatäidetud koolide nõuetekohane ülalpidamine ei ole majanduslikult võimalik. Otsus käsitleb

planeeritult ja läbimõeldult tervet valla koolivõrku ja haridusvaldkonna eelarvevahendite

kasutamist. Lõpe Kooli osas otsuse kehtivuse peatamine ei võimalda otsust tervikuna ellu

viia. Üksikute lapsevanemate kaebuse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise korral jääks

aastas üle 124 000 euro hariduse valdkonnas sihipäraselt kasutamata. Otsuse üheks

eesmärgiks on teha vajalikke investeeringuid õppekeskkonna parandamiseks alles jäävates

ning optimaalselt tegutsevates koolides. Samas ei ole vallal võimekust, et hoida ainuüksi

Lõpe Kooli hooneid nõutavatele tingimustele vastavatena, rääkimata täiendavate

investeeringute tegemisest õppekeskkonna kaasajastamiseks. Suur osa koolivõrgu

ümberkorraldamisest seisneb ka kooliõpetajate kvalifikatsiooni tõstmises. Kvalifitseeritud ja

noorte õpetajate leidmine on keeruline ja seda eeskätt põhjusel, et õpetajatele ei ole võimalik

pakkuda täiskoormusega tööd ning seeläbi konkurentsivõimelist töötasu. Lõpe Kooli

sulgemisel saaks seal töötavatele kvalifitseeritud õpetajatele teha tööpakkumised teistes

koolides. Õpetajakohtade vähendamisel oleks majanduslikult võimalik ka riigi poolt

ettenähtud diferentseeritud ja motiveeriva palga maksmine. Vald on lisaks haridusreformile

planeerinud ka mitmeid muid ümberkorraldusi. Ei esine selliseid kaalukaid põhjuseid, mis

õigustaks valla praeguste demograafiliste ja majanduslike probleemide olukorras hariduse

valdkonna (mille osakaal moodustab üle 50% valla eelarvest) optimeerimata jätmist.

5. Tallinna Halduskohus võttis 18.05.2023 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p

2) ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023

otsuse nr 95 p 2.2 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni

p 7).

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Otsuse eelnõu seletuskirja (lk 26) kohaselt selgitati

10.02.2022 volikogu istungil, et haridusvõrgu korrastamise osaks on ka sellega seotud kõigi

muude teenuste ülevaatamine, sh ühistransport. Seega pidi vastustajal enne otsuse

vastuvõtmist olema selge, et Lõpe Kooli sulgemine tähendab vajadust välja selgitada, kui

palju lapsi millises koolis õppetööd jätkavad; millist transporti (mahutavus, ajad) see eeldab;

millised on võimalikud koolitee ohutuse küsimused; millised on võimalikud mõjud

õppetegevusele. Nagu näha volikogu 01.03.2023 kirjast, mis saadeti täitmiseks Lõpe Kooli

hoolekogule, ei olnud vallavalitsus 10.02.2022–01.03.2023 nende küsimustega tegelenud.

Kuigi õigusaktid ei nõua, et Lõpe Kooli sulgemisel pidi vastustajal olema transpordi

korraldamise kava, milles oleks eelnimetatud küsimused lahendatud, peab kohtul esialgse

õiguskaitse taotlust lahendades olema veendumus, et vald suudab hiljemalt 31.08.2023

vajalikud küsimused lahendada. Praegusel juhul ei ole kohus selles veendunud. Vastustaja

esitatud Lihula Gümnaasiumi tunniplaani kohaselt jõuavad 1.–3. klassi lapsed kell 13.17

bussi peale, kuid 4.–9. klassi puhul on vähemalt teatud koolipäevadel ainsaks valikuks kell 16

väljuv buss. Vastustaja transpordikorralduse tulemusel võib Lõpelt pärit 4.–9. klassi laste

puhul olla koolipäeva algus kell 7.49 ja lõpp 16.32 ning Oidrema laste puhul vastavalt kell

5(13)

3-23-909

7.57 ja kell 16.16. Otsuses puuduvad põhjendused, et selline koolipäeva pikkus ei tekita

kooliväsimust koolikeskkonna muu ebasoodsa teguri tagajärjel (vt sotsiaalministri määrus nr

36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 3 p 2). Vastustaja ülesanne

on tagada tervisekaitsenõuete täitmine (eelnimetatud määruse § 4). Vaidlustatud otsuses pole

käsitletud ka koolitee ohutuse küsimust. Vastustaja vastusest järeldub, et sellele on nüüd

tähelepanu pööratud, kuid kohtul ei ole veendumust, et kavandatu on enne 31.08.2023

teostatav ja piisav. Vastustaja valmidus rajada katusealusega bussiootepaviljon eeldab

Transpordiameti nõusolekut (ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja 3). Kohtul puudub teadmine,

kas paviljoni soetamiseks ja paigaldamiseks tuleb läbi viia riigihange. Vastustaja ei ole

kaalunud bussipeatuse tasku ja valgustusega ooteplatvormi ehitamist (eeldavad vastavaid

projekte ja lepingut Transpordiametiga). Lihula poolt liikudes on piirkiirus 90 km/h

vaatamata sellele, et vahetult enne peatust on kõrvaltee Oidrema suunalt. Üldteada on asjaolu,

et Eestis on ca 6 kuu jooksul aastas kell 8 ja/või kell 16 pime. Seetõttu on koolilaste puhul

täiendavate ohutusmeetmete kaalumine osa transpordi tagamise kohustusest. Otsuses ei ole

kajastatud Oidrema lapsevanemate muret, et Lihulasse kooli minnes tuleb bussipeatusesse

jõudmiseks ületada Pärnu–Lihula maantee. Kuna vastustaja ei täitnud oma kohustust välja

selgitada, kui palju õpilasi vajab transporti Lihulasse, ei saa välistada võimalust, et seda

teevad enamik 28 Lõpe Kooli õpilastest. Vaidlustatud otsuses ei ole kajastatud seda, kas

olemasolevaid liine teenindavad bussid mahutavad kõiki sõita soovijaid. Seega ei ole

vastustaja otsuses analüüsinud mitmeid asjaolusid, mis on hariduse kättesaadavuse tagamisel

olulised.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui Lõpe Kool suletakse 31.08.2023, tuleb

kaebajatel leida oma lastele uus kool. Vastustaja on eeldanud, et enamik neist jätkab õpinguid

Lihula Gümnaasiumis. Sel juhul peab Lihula Gümnaasiumisse korraldatav transport tagama

kvaliteetse hariduse kättesaadavuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib seega

tuua kaasa kaebajate õiguste olulise rikkumise. Majanduslike kaalutluste kõrval on samuti

avalikuks huviks koolilaste turvalisus ning hariduse kvaliteet. Seetõttu ei saa transpordi

korralduse puudujääke alahinnata.

Kuna kaebajate õigusi riivab otsuse p 2.2 (Lõpe Põhikooli tegevuse lõpetamine 31.08.2023),

tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p

2.2 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus võib kaebajate

taotlusel esialgse õiguskaitse määrust muuta. Samuti võib kohus tühistada esialgse

õiguskaitse, kui vastustaja esitab piisavad põhjendused ja tõendid selle kohta, et ta tagab oma

kohustuse nõuetekohase täitmise (HKMS § 253 lg 1).

Kaebajad on Lõpe Kooli õpilaste või kooliminevate laste vanemad ning kaebus on esitatud

koolihariduse kättesaadavuse riivega seonduvalt. Sellest tulenevalt teeb kohus kaebajatele

ettepaneku täpsustada kaebust selliselt, et tühistamisnõue puudutaks üksnes otsuse p 2.2, mis

puudutab Lõpe Põhikooli tegevuse lõpetamist 31.08.2023. Kaebajad on kaebuses välja

toonud, et otsuse kohaselt jääb Lõpe lasteaed Lõpe Kooli hoonesse. Seega ei saa lasteaeda

puudutav kaebajate õigusi riivata. Niisamuti ei saa kaebajate õigusi riivata otsus, kas Lõpe

Kool ja Lõpe Lasteaed on eraldi asutused.

6. Kaebajad esitasid 24.05.2023 seisukoha, milles taotlesid 18.05.2023 määruse

resolutsiooni p 7 muutmist nii, et kohus peataks Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse

nr 95 p 2 ning alap-de 2.1–2.4 kehtivuse ja täitmise kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajate

taotluse osaliselt ja muutis 18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7, peatades esialgse

6(13)

3-23-909

õiguskaitse korras Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-de 2.2 ja 2.4.

kehtivuse kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Kaebajad on Lõpe Koolis õppivate ja/või seal õpinguid alustada soovivate laste vanemad.

Lõpe Kooli tegevuse lõpetamisel 31.08.2023 tuleb kaebajatel valida oma lastele põhihariduse

omandamiseks mõni teine kool. Kaebajate lastel ei ole õigust omandada põhiharidust

konkreetses põhikoolis, aga neil on subjektiivne õigus põhihariduse omandamisele

elukohajärgses koolis (PGS § 10 lg 1 teine lause). Otsuse vastuvõtmise ajal kehtis Lääneranna

Vallavalitsuse määrus nr 2 (vastu võetud 01.04.2021), mille kohaselt on Lääneranna valla

elukohajärgseteks koolideks Koonga Kool, Kõmsi Lasteaed-Algkool, Lihula Gümnaasium,

Lõpe Kool, Metsküla Algkool, Varbla Kool ja Virtsu Kool (määruse § 3 lg 1). Otsuse

vastuvõtmise tulemusel võttis Lääneranna Vallavalitsus vastu 05.04.2023 määruse nr 5, mille

kohaselt ei ole Lõpe Kool enam elukohajärgne kool. Lõpe Koolis põhihariduse andmise

lõpetamise otsus viis selleni, et vastustaja pidi otsustama Lõpe Kooli kui õppeasutuse vormi

muudatuse. Selleks otsuseks oli lõpetada Lõpe Kooli tegevus iseseisva õppeasutusena (otsuse

p 2.4). Seega nõustub kohus kaebajatega, et koosmõjus elukohajärgse kooli regulatsiooni

muudatusega puudutab otsuse p 2.4 kaebajate subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb muuta

18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse

nr 95 p-de 2.2 ja 2.4. kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Haldusakti

kehtivuse ja haldusakti täitmise peatamine on erinevad esialgse õiguskaitse abinõud, mille

samaaegne kohaldamine ei ole võimalik. Haldusakti kehtivuse peatamine hõlmab haldusakti

täitmise peatamist. Haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et selle sisuga haldusakti ei

kehti alates 18.05.2023 määruse p 7 teatavakstegemisest (HKMS § 252 lg 3). Järelikult

taastusid kaebajate õigused põhihariduse omandamisele Lõpe Koolis kohtumenetluse ajaks.

See on sobivaim meede kaebajate õiguste kaitseks. Esialgse õiguskaitse abinõu – otsuse p-de

2.2. ja 2.4 kehtivuse peatamine – täitmine tähendab vastustaja jaoks seda, et ta ei saa esialgse

õiguskaitse määruse kehtivuse ajal teha toiminguid, mis takistavad Lõpe Koolis õppivatel

lastel põhihariduse omandamist kohtumenetluse ajal või 1. klassi astumise avalduste

esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Lääneranna vald esitas 02.06.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palub tühistada halduskohtu 18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja 29.05.2023 määruse

resolutsiooni p 2.

Isiku õiguste riivet, seeläbi kaebeõigust ja esialgse õiguskaitse vajadust tuleb hinnata iga

kaebaja osas eraldi. Halduskohus ei ole seda teinud, vaid on tuvastanud abstraktselt esialgse

õiguskaitse vajaduse. Lubades menetluse jätkumist kaebajate osas, kellel kaebeõigus

ilmselgelt puudub, koormatakse kohtusüsteemi ning takistatakse asja õiget lahendamist

mõistliku aja jooksul ning mõistlike kuludega. Sellistele kaebajatele esialgse õiguskaitse

kohaldamine kahjustab oluliselt avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa jaatada ka

kaebajate üldistest viidetest transpordikorralduse kohta. Kaebajad ei ole esile toonud

konkreetsete isikute osas konkreetseid tagajärgi, mis oleksid käsitatavad subjektiivse õiguse

ebaproportsionaalse, s.o õigusvastase riivena, ning nende saabumist lähitulevikus, mille

vältimiseks oleks vajalik esialgset õiguskaitset kohaldada.

Koolitransporti puudutavate küsimustega tegelemiseks ja nende lahendamiseks on vastustajal

piisavalt aega ning vastustaja on esile toonud selgitusi, mis võimaldavad kujundada

veendumust, et hiljemalt 31.08.2023 ka vajalikud küsimused lahendatakse. Kohtupraktikas on

transpordiküsimuste lahendamiseks piisavaks ajaks peetud ka vähem kui 3 kuud alates otsuse

vastuvõtmisest. Kohustus korraldada sõit haridusasutusse ja tagasi tuleneb Eesti Vabariigi

haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p-st 8. Koolitranspordi korraldamine on valdkond, mis allub

7(13)

3-23-909

kohaliku omavalitsuse diskretsioonile, seega ei allu transpordiküsimused kohtulikule

kontrollile. Põhjendamatu on ka halduskohtu lähenemine, justkui peaks transport olema igal

juhul tagatud ühistranspordi kaudu. Vastustajal on olemas piisavalt paindlikud võimalused

lastevanemate huvide arvestamiseks transpordikorralduse tagamisel. MTÜ Pärnumaa

Ühistranspordikeskus (PÜTK) on vastustajale kinnitanud, et ühistranspordi korraldust vallas

on võimalik õpilaste vajadusi silmas pidades algavaks õppeaastaks muuta. Vastustaja on seni

korraldanud ja on ka edaspidi valmis korraldama vajaduse korral lapse individuaalset

transporti. Vastustaja korraldab vallale kuuluva bussiga õpilaste vedu liinil Paadrema-Vatla-

Paatsalu-Helmküla-Varbla-Helmküla-Paatsalu-Vatla-Paadrema. Vedu teostava ettevõtja

hinnangul on võimalik lisada täiendav väljumine kell 14:15–14:30 suunal Lihula-Oidrema-

Lõpe, mis tagaks bussiühenduse Oidrema ja Lõpe piirkonna lastele koju ka pärast Lihula

gümnaasiumi kuuenda tunni lõppu kell 14.00. Selle teenuse maksumus oleks kooliaasta 175

päeva kohta hinnanguliselt 17 500 eurot ilma käibemaksuta ning ei vaja eraldiseisva

riigihanke läbiviimist. Kuna 19-kohaline buss kuulub vallale, on võimalik kooliõpilaste

transporti korraldada paindlikult, sest liini teenindamiseks otsitakse ainult operaatorit, kellel ei

ole kohustust hankida eraldi bussi, mis on aeganõudev protsess. Õpilasveo käivitamine on

võimalik, kuid sõltub eelkõige lapsevanemate vajadustest, sest juhul, kui lapsed asuvad

õppima huvikoolidesse, seda liini koju jõudmiseks ei kasutata. Vastustajal on võimalik

korraldada transporti ka selliselt, et ta hüvitab õpilaste kooli ja koolist koju sõiduks vajaliku

isikliku sõiduauto kasutamise kulud. Lääneranna Vallavolikogu 13.05.2021 määrus nr 115

„Õpilaste sõidukulude hüvitamise kord“ näeb sellise võimaluse ette. Paljud pered, kes elavad

ühistranspordi peatusest kaugemal kui 3 km, seda võimalust ka kasutavad.

Vastustaja on taganud teenindava bussi mahutavuse transpordi korraldamisel Lihula

Gümnaasiumisse. Lõpe Kooli sulgemise järel kasutaks bussiliini nr 325 kokku 28 õpilast.

PÜTK on kinnitanud, et liini nr 325 teenindav buss väljumisega kell 07:05 võimaldab tagada

28 õpilase transpordi Lõpe ja Oidrema peatusest Lihula bussijaama. Seejuures on PÜTK

selgitanud, et liini teenindavad bussid, millel on sõitjate jaoks vähemalt 29 istekohta ning 17

seisukohta.

PÜTK on vastustajale kinnitanud, et ühistranspordi korraldust on väikeste muudatustega

võimalik muuta juba algava õppeaasta alguseks selliselt, et tagada kõigi Lõpe Kooli õpilaste

ohutu koolitee Lihula Gümnaasiumisse. PÜTK on kinnitanud, et Lõpe Kooli sulgemise korral

tehakse hiljemalt 31.08.2023 järgmised Pärnu maakonna avalike bussiliinide

ümberkorraldused: liin nr 325, väljumisega Pärnu bussijaamast kell 7:05, läbib Oidrema

peatuse järel Karjatse peatust Oidrema külas ja seejärel liigub tagasi Pärnu–Lihula maanteele

Tõitse peatusesse; liin nr 325, väljumisega Lihulast kell 13:17, läbib Tõitse peatuse järel

Karjatse peatust Oidrema külas ja seejärel liigub Oidrema peatusesse, ära jääb Tõitse–

Pangamäe–Oidrema–Pangamäe lõik ning see asendub Tõitse–Karjatse–Oidrema–Pangamäe

lõiguga; liin nr 52, väljumisega Lihulast kell 16:00, läbib Oidrema küla järgnevalt: Tõitse–

Karjatse–Oidrema–Pangamäe. Sellega seonduvalt muudetakse ka Pangamäelt kell 16:27 Lõpe

suunas väljuva liini nr 47 marsruuti, lisades sellele Oidrema peatuse. Seetõttu ei ole õpilastel

vajadust ümberistumiseks Pangamäe peatuses, mida kaebajad on kirjeldanud kui

potentsiaalselt ohtlikku olukorda, sest lapsed peaksid ületama Pärnu–Lihula maantee. Uueks

ümberistumise kohaks bussiliinide nr 52 ja nr 47 puhul on Oidrema peatus. Seejuures on

Oidrema peatuses bussile tagatud ka ümberpööramisvõimalus ning lisaks rajab vastustaja

valla maale kuuluvale alale ka kaasaegse bussiootepaviljoni. Õpilaste transpordil on täna

ümberistumisel bussi ootamiseks kuluv aeg veebilehe peatus.ee andmetel 8 minutit. Ooteaeg

jääb samasse suurusjärku. Bussiootepaviljoni rajab vastustaja koostöös

mittetulundusühinguga Oidrema Külaselts, kasutades nende tehtud eeltööd. Arvestades

paviljoni eeldatavat maksumust ning seda, et tegemist on alla 20 m2 suuruse rajatisega, on

vastustaja hinnangul paviljoni rajamine võimalik hiljemalt 31.08.2023. Kuna Oidrema külas

8(13)

3-23-909

elavad mitmed koolilapsed Karjatse peatuse vahetus läheduses, siis lühendab bussiliin nr 325,

mis läbib alates 01.09.2023 Oidrema peatuse järel ka Karjatse peatust, oluliselt laste

kooliteed. Kuna Tõitse ja Pangamäe peatuste vahel täiendavaid peatuseid ei ole, siis

võimaldab liini nr 325 muudatus samuti jõuda Oidrema küla lastel võimalikult kiiresti koju.

Arvestades transpordikorraldust, eelkõige bussiühenduse sagedust, on Lõpe Kooli õpilastele

elukohale lähimaks kooliks Lihula Gümnaasium. Seega ei pidanud vastustaja analüüsima,

millised on õpilaste vastuvõtmise võimalused teistes koolides, sh nt väljaspool valda Pärnus,

mille kaebajad on ühe alternatiivina välja toonud. Lihula Gümnaasium saab vastu võtta kõik

õpilased koolidest, mis otsuse tulemusena suletakse või mille õppetegevus korraldatakse

ümber. Lihula Gümnaasiumis on ruumi tunduvalt suuremale õpilaste arvule, kui seal praegu

õpib. Praegu vajavad kõik Lääneranna valla õppeasutused, sh Lihula Gümnaasium

investeeringuid hoonete kaasajastamiseks, kuid Lihula Gümnaasiumi hoone praegune

seisukord ei ole selline, mis annaks alust väidetele, et õppetegevus ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele, sh tervisekaitsenõuetele. Terviseamet on läbi viinud riikliku järelevalve Lihula

Gümnaasiumi seisundit puudutavas osas ning on tuvastanud ka teatavaid puudusi. Kõik

puudused on aga tänaseks kõrvaldatud või kõrvaldatakse hiljemalt uue kooliaasta alguseks.

Terviseamet on tarvitusele võetavaid abinõusid pidanud asjakohaseks ja piisavaks ning on

lõpetanud riikliku järelevalve menetluse vastustaja suhtes. Eesti Hariduse Infosüsteemi

andmed kinnitavad, et Lihula Gümnaasiumis on nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis

oluliselt paremad eeldused kvaliteetse hariduse tagamiseks kui seda on Lõpe Koolis. Lõpe

Koolis on oluliselt vähem kvalifikatsiooninõutele vastavaid õpetajaid, mis tähendab, et

puudub võimalus tähtajatu töölepingu sõlmimiseks (vt PGS § 74 lg 7). Arvestades õpilaste

vähesust, ei ole õpetajatele tagatud piisavat koormust kutsealaseks arenguks. Samuti

raskendab see uute õpetajate leidmist, mis on Lõpe Kooli puhul tõsiseks probleemiks. Lõpe

Koolis ei ole ühtegi alla 40-aastast õpetajat, seejuures üle poole õpetajatest on vanemad kui 60

aastat. Lihula Gümnaasiumis on põhi- ja tugiteenuste osutamine õpilastele oluliselt paremini

tagatud kui Lõpe Koolis. Lihula Gümnaasiumis ei ole õpilaste arvu üldisest vähenemisest

tulenevalt vajalik moodustada liitklasse. Õpetajate ja tugipersonali leidmine Lihula

Gümnaasiumisse erinevalt Lõpe Koolist ei ole ka raskendatud seetõttu, et puudub võimalus

täiskohaga töötada. Lihulas on rohkemad ja mitmekülgsemad võimalused veeta vaba aega,

omandada huviharidust, teha sporti jmt. Seega on õpilastel mitmeid võimalusi oma aja

sisustamiseks kuni bussi väljumiseni.

Halduskohus ei ole avalikke huve piisavalt kaalunud ning on jätnud kohtumääruse olulises

osas põhjendamata. Halduskohus ei ole põhjendanud näiteks, miks kaebajate huvi kooli

säilimise vastu on olulisem avalikust huvist, milleks on Lääneranna vallas tervikuna hariduse

kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine, mis mh võimaldaks ka hariduslike õpivajadusega

õpilasi paremini toetada. Seejuures on kohtupraktikas peetud avalikele huvidele

ebaproportsionaalselt raskeks tagajärjeks ka asjaolu, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega

lükkub koolide ümberkorraldamine edasi.

9. Kaebajad vaidlevad 12.06.2023 vastuses Lääneranna valla määruskaebusele vastu.

Vaidlus puudub selles, et kaebajate näol on tegemist Lõpe kooli õpilaste vanematega ja on

ilmselge, et Lõpe kooli sulgemise otsus kaebajate õigusi riivab. Samuti on ilmselge, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel osutub kaebajate õiguste kaitse võimatuks, sh

võimaldab vallavalitsusel teostada volikogu otsuse täitmiseks toiminguid, mis muudavad

kaebajatele soodsa kohtulahendi korral Lõpe Kooli tegevuse jätkamise võimatuks. Seetõttu

puudub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajadus korrata esialgse õiguskaitse

vajadust iga kaebaja osas eraldi.

9(13)

3-23-909

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ta ei pidanud kooli lõpetamise otsuses lahendama

koolitranspordi küsimust. Transpordi korraldamisega arvestamise kohustus tuleneb PGS § 7

lg-st 3 ja seejuures on Lääneranna vallavolikogu ka vaidlustatud otsuse seletuskirja p-s 6.4 (lk

40–42) pidanud vajalikuks võtta seisukoht koolitranspordi korraldamise osas. Vastustaja

väited õpilaste vajadustest lähtuvalt ühistranspordi ümberkorraldamise, lastele individuaalse

transpordi korraldamise ning õpilaste kooli ja koolist koju sõiduks vajaliku isikliku sõiduauto

kasutamise kulude hüvitamise kohta ei ole asjakohased, sest nendega ei ole vaidlustatud

otsuses arvestatud. Samuti pole ei otsuses ega ka vastustaja määruskaebuses analüüsitud

selliste meetmete vajaduse ulatust, mahtu ega kogukulusid. Seoses bussiootepaviljoni

rajamisega märgivad kaebajad, et seni ei ole vastustaja selle rajamiseks raha leidnud, mistõttu

on MTÜ Oidrema Külaselts kahel korral (edutult) esitanud projektitaotlused Euroopa Liidu

struktuurivahenditest vastava bussiootepaviljoni rajamiseks toetuse saamiseks. Vastustaja on

asunud bussiootepaviljoni rajamist toetama pärast vaidlustatud otsuse tegemist ning seejuures

ei ole otsuse tegemisel vastavate kulutustega (6880 eurot, millele lisandub käibemaks)

arvestanud. On arusaamatu, milliste eelarvevahendite arvelt määruskaebuses toodud

lisakulutused kaetakse. Seega ei saavuta vald väidetavat kokkuhoidu Lõpe Kooli sulgemisel,

mis omakorda kinnitab kaebajate väiteid, et vaidlustatud otsus on tehtud kaalutlusvigadega.

Vastustaja kirjeldus Lihula Gümnaasiumi seisukorra kohta kinnitab kaebajate väiteid, et Lõpe

Kooli sulgemine ei taga lastele kaasaegsemat ja kvaliteetsemat õpikeskkonda. Vastustaja

väide, mille kohaselt vajavad kõik Lääneranna valla õppeasutused investeeringuid hoonete

kaasajastamiseks, on mõistetav, kuid ei õigusta kaasaegsema õpikeskkonna võimaldamise

põhjendusel Lõpe Kooli sulgemise otsust. Jätkuvalt on arusaamatu, millest lähtuvalt

vastustaja kooli õppekvaliteeti hindab. Õpetajate vanus ei ole mingilgi viisil korrelatsioonis

pakutava õppekvaliteediga ning seejuures on PS §-st 12 tulenevalt ealine diskrimineerimine

lubamatu. Vaidlustatud otsuses ning vastustaja määruskaebuses puuduvad tõendid ja

selgitused selle kohta, kuidas osakoormusega töötamine või kutsekvalifikatsioonile

mittevastamine on mõjutanud hariduse kvaliteeti Lõpe Koolis.

10. Kaebajad esitasid 02.06.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

paluvad tühistada halduskohtu 18.05.2023 ja 29.05.2023 määrused osas, milles halduskohus

jättis rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, ning rahuldada kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlus ja peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p 2 ning

alap-de 2.1–2.4 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kaebajad

paluvad võtta ringkonnakohtul ka seisukoht kaebajate kaebeõiguse ulatuse kohta ning

täiendada halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse põhjendusi.

Kaebajad leiavad jätkuvalt, et halduskohus on määratlenud kaebeõiguse ulatuse ebaõigesti.

Kaebus ei ole esitatud üksnes tingitult koolihariduse kättesaadavuse riivest, vaid kaebeõigus

tuleneb ka riivest hea halduse põhimõtetele, eelkõige vaidlustatud otsuse vastuolust HMS-s

sätestatud nõuetele. Vaidlustatud otsuse p 2 lähtub tervikuna eesmärgist sulgeda Lõpe Kooli

põhikooli osa ja alap-d 2.1–2.4 täidavad koostoimes sama eesmärki. Vaidlustatud otsuses

puuduvad selgitused ja põhjendused, mis kinnitaksid, et selle p-des 2.1 ja 2.3 toodud

muudatused viidaks ellu ilma p-s 2.2 nimetatud toiminguteta. Seega ei ole otsuse eesmärk

olnud haridusasutusi eraldi üksusteks muuta või neid omavahel liita, vaid sulgeda

kooliastmeid või kool tervikuna. Vaidlustatud otsuse p-des 2.1 ja 2.3 kajastatu ei ole käsitatav

iseseisva otsusena, vaid on tingitud otsuse p-s 2.2 toodud muudatusest. Seetõttu laieneb

kaebeõigus ka p-dele 2.1 ja 2.3. Kui otsuse p-des 2.1 ja 2.3 toodud muudatuse teostamiseks ei

ole haldusaktis ega selles viidatud dokumendis toodud mitte ühtegi põhjendust, ei saa ka

jaatada kõnealuste punktide õiguspärasust ega jätta neid iseseisvalt kehtima. Sealjuures on

kaebajad kaebuses märkinud, et selgusetuks jääb otsuse p-s 2.3 toodud Lõpe lasteaia osa

liitmise vajadus Koonga Kooliga. Analüüsitud ei ole teisi võimalikke alternatiive, sh Lõpe

Kooli eraldiseisva asutusena jätkamist või juriidilise keha liitumist näiteks Lihula lasteaiaga.

10(13)

3-23-909

Veelgi enam ei ole otsuses arvestatud laste sündi Lõpe piirkonnas ega kaalutud alternatiivina

sootuks teise lasteaiarühma avamist Lõpe Koolis. Kaebajate huvide igakülgseks kaitseks on

seega oluline peatada vaidlustatud otsuse p 2 tervikuna. Ei ole välistatud, et menetluse veatul

läbiviimisel oleks võinud Lõpe Kooli puudutavad otsustused olla teistsugused, sh on ilmselge,

et Lõpe põhikooli osa sulgemata jätmisel ei oleks vallavolikogu teinud otsust Lõpe kooli

tegutsemisvormi muutmiseks ega Lõpe lasteaia osa liitmiseks Koonga Kooliga.

Kaebajad esitasid kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse ja

täitmise peatamiseks. Kaebajad on selle taotluse sõnastamisel lähtunud varasemast

kohtupraktikast sarnastes kohtuvaidlustes. Kui ringkonnakohus leiab, et piisab üksnes esialgse

õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamisest, siis kaebajad esialgse õiguskaitse abinõu

puudutavas osas halduskohtu seisukohale vastu ei vaidle.

Esialgse õiguskaitse korrektse kohaldamise huvides tuleb muuta halduskohtu 18.05.2023 ja

29.05.2023 määruses toodud põhjendusi. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise

põhjendamisel keskendunud peamiselt transpordi korraldamisega seonduvatele

puudujääkidele vaidlustatud otsuses, kuid kaebajad on esitanud sellele lisaks ka muud

kaalukad argumendid, mida tuleb arvesse võtta. Kuna kooli sulgemise otsus on kaalutlusotsus,

pidi vastustaja esitama asjakohased kaalutlused otsuses või selle seletuskirjas, kuid vastustaja

ei ole seda teinud. Seda kinnitab juba ainuüksi Justiitsministeeriumi märkused 09.05.2023

kirjas seoses vaidlustatud otsuse üle tehtava järelevalvega. On mõeldav, et pärast kõikide

asjaolude kaalumist võinuks vallavolikogu pidada paremaks korraldada Lõpe Kool ümber nt

üksnes III kooliastme osa otsustada ümberkorraldamine alles siis, kui on selge, kas Lihula

Gümnaasiumi uue koolihoone ehitamine on üldse realistlik. Seejuures ei saanud halduskohus

anda vastustajale suunist, et kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada, kui vastustaja esitab

piisavad põhjendused ja tõendid selle kohta, et täitab oma transpordi tagamise kohustusi

nõuetekohaselt. Kõnealused kaalutlused pidid sisalduma juba vaidlustatud otsuses ja esialgse

õiguskaitse kohaldamise järel kõnealuste kaalutluste teostamine tähendab sisuliselt esialgse

õiguskaitse määruse rikkumist. Vaidlustatud otsuse tegemise järel oluliste asjaolude muutmine

tähendab sisuliselt uue kaalutlusotsuse tegemist, mis aga pole enne uue õppeaasta algust enam

ajaliselt võimalik (vt PGS § 80 lg 3). Seejuures ei kuulu vaidlustatud otsuses kajastatud

asjaolude muutmine vallavalitsuse pädevusse. KOKS § 22 lg 1 p 1 ning p 34 kohaselt

kuuluvad valla eelarve küsimused ning valla või linna ametiasutuse ja valla või linna

ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine volikogu ainupädevusse.

11. Lääneranna vald palub 12.06.2023 vastuses jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse vaidlustatud otsuse p-de 2.1 ja 2.3 osas õigesti

rahuldamata. Kohus ei saa õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades kontrollida

haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega.

Kaebajad ei ole esile toonud, kuidas otsuse p-d 2.1 ja 2.3, s.t kooli jagunemine kaheks eraldi

üksuseks ning lasteaia osa liitmine Koonga Kooliga nende subjektiivseid õigusi riivavad.

Seega ei saa selles osas jaatada ka esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajate lasteaiaealised

lapsed saavad endiselt jätkata lasteaias käimist samas asukohas ka siis, kui otsuse p-de 2.1 ja

2.3 kehtivust ei peatata.

Kohtupraktikas on selgitatud, et põhimõtteliselt on võimalik resolutsioonist eraldi vaidlustada

ka halduskohtu määruse põhjendusi, kuid seda üksnes tingimusel, et need põhjendused

omavad iseseisvat mõju menetlusosaliste õigustele või kohustustele. Kaebajad ei ole esile

toonud, et halduskohtu kohtumääruste põhjendused omaks nende õigustele või kohustustele

iseseisvat mõju. Määruse põhjendava osa eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole piisav

11(13)

3-23-909

halduskohtu põhjendustega mittenõustumine. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga

esialgse õiguskaitse abinõu osas.

Halduskohus on 29.05.2023 kohtumääruses selgitanud, et abinõu – otsuse p-de 2.2 ja 2.4

kehtivuse peatamine – täitmine tähendab vastustaja jaoks seda, et ta ei saa teha esialgse

õiguskaitse määruse kehtivuse ajal toiminguid, mis takistavad Lõpe Koolis õppivatel lastel

põhihariduse omandamist kohtumenetluse ajal või esimesse klassi astumise avalduste

tegemist. Eeltoodu aga ei takista vastustajal täpsustada üksikasju, mis seonduvad

koolitranspordi ja õppekorraldusega esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemisel. Vastustaja ei

ole asunud kohtu suunistel uusi asjaolusid välja selgitama, vaid üksnes täpsustama kohtule

otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja arvesse võetud kaalutlusi. Vastustaja on otsuse

tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning ei esine asjaolusid, mis viitaks, et

vastustaja jätab õigusaktidega kehtestatud nõuded täitmata. Vastustaja tagab õigusaktide

nõuetele vastava koolitranspordi. Otsuse mõjul ei kaasne kaebajatele ebasoodsaid mõjusid

seoses põhi- või tugiteenustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2023 määrustes haldusasjades nr 3-23-739 ja 3-23-888

hinnanud Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 kehtivuse peatamise

võimalikkust Virtsu Kooli ja Metsküla Algkooli puudutavas osas. Eelnimetatud haldusasjades

väljendatud seisukohad on asjakohased ka Lõpe Kooli sulgemise üle käivas vaidluses.

14. Kaebajatel esineb nii kaebeõigus kui ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse perspektiivi

hindamisel tuleb aga arvestada, et küsimus seisneb põhiõiguses saada haridust. Kaebajatel ei

ole põhiõigust saada haridust kindlas kohas. PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tulene isikule

subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu korraldamist temale

sobival viisil. Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik korraldada

munitsipaalkoolide pidamist vastavalt võimalustele, tagades seejuures seadusest tulenevate

normide täitmise. Kohus ei saa vastustaja eest otsustada, milline koolivõrk vastab kõige

paremini valla arengueesmärkidele. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas haridusasutuste

võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3).

15. Vastustaja on koolitranspordiga seonduvat hinnanud. Asjaolu, et otsuse nr 95 andmise

ajaks ei olnud konkreetset transpordilahendust veel välja töötatud, ei tähenda, et koolivõrgu

korrastamise otsus on õigusvastane. Otsuse nr 95 seletuskirja p-st 6.4 nähtub, et koolide

ümberkorraldamisel korraldatakse Lääneranna valla koolide õpilaste transport, st tagatakse

turvalisus kodunt kooli ja koolist koju jõudmisel. Vastustaja on kohtumenetluses esile toonud

erinevaid võimalusi, kuidas on lastel võimalik turvaliselt ja mõistliku ajaga kooli ning koolist

tagasi koju jõuda. Kui vald õigusnormidest tulenevaid nõudeid ei täida, on kaebajatel õigus

vaidlustada valla konkreetne tegevus. Küll puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et

laste koolitee pikkus üldse ei muutuks.

16. Kohalik omavalitsus peab tagama oma territooriumil elavatele lastele võimaluse

omandada põhiharidus (PGS § 10 lg 1). Kvaliteetse hariduse andmiseks peavad nii

koolikeskkond kui ka koolitöötajad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele. Vastustaja on

esile toonud, et ta ei suuda olemasolevat koolivõrku praegusel kujul üleval pidada, sest valla

12(13)

3-23-909

rahvastik ja koolilaste arv väheneb, puudu on kvalifitseeritud õpetajatest, remonti vajavad

kõik koolimajad.

Lõpe Koolis õppis 2022/2023 õppeaastal 28 last, neist I kooliastmes 9, II kooliastmes 15 ja III

kooliastmes 4. Koolis töötas 9 õpetajat, vaid 1 neist täiskoormusega. Kvalifikatsiooninõuetele

vastas 6 õpetajat. Koolimaja on ehitustehniliselt halvas seisus.

Asjaoludest ei nähtu, et Lihula Gümnaasiumis, kuhu lapsed eelduslikult õppima suunduvad, ei

oleks lastele nõuetekohane haridus tagatud. Ka Lihula Gümnaasiumi hoone on hetkel halvas

olukorras, kuid vald soovib ehitada uue koolimaja. Vastustaja on veenvalt selgitanud, et

koolivõrgu korrastamiseta ei ole planeeritava uue hoone ehitamine eelarve tõttu teostatav.

Võimalikku kokkuhoidu ei saa hinnata üksnes püsikulude vähenemise kaudu, mis kaasnevad

teiste koolimajade sulgemisega, vaid ka ära langevate investeerimiskohustustega (suletavate

ja ümber korraldatavate koolide hoonete renoveerimiseks). Lääneranna valla

munitsipaalkoolide võrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile

valle õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi 251 õpilasele) turvaline ja toetav õppekeskkond,

samuti õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv töötasu. See huvi on ringkonnakohtu

hinnangul kaalukam, võrreldes kaebajate kaitstava huviga säilitada senine elukorraldus ja

nende lastele tuttav õppekeskkond.

Vastustaja on pikema aja jooksul otsinud mõistlikku lahendust ühelt poolt lastele hariduse

kättesaadavuse ja teiselt poolt valla rahaliste kohustuste vahel. Esialgse hinnangu kohaselt ei

esine nendes küsimustes ilmselgeid kaalumisvigu.

17. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse ning jätab

kaebajate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)