3-23-909/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-909

Haldusasi

S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M,

A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V kaebus Lääneranna

Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 tühistamiseks

Lõpe Kooli puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K,

M.K, L.M, A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V, volitatud

esindaja Liisa Surva

Vastustaja – Lääneranna vald, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Halduskohtu

18.05.2023

ja

29.05.2023

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M,

A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V ning Lääneranna valla

määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M, A.P, M.S, K.T,

K.T ja A.V ning Lääneranna valla määruskaebused Tallinna Halduskohtu 18.05.2023

määruse resolutsiooni punkti 7 ja 29.05.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 peale

haldusasjas nr 3-23-909.

2. Rahuldada Lääneranna valla määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja 29.05.2023 määruse resolutsiooni p 2.

3. Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata.

4. Teha asjas uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1,

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-909

2(13)

1. Lääneranna Vallavolikogu võttis 24.03.2023 vastus otsuse nr 95, mille p 2 kohaselt otsustati

korraldada Lõpe Kooli tegevus ümber järgmiselt:

2.1. jaotada 31.08.2023 Lõpe Kool, mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutseva

koolieelne lasteasutus ja põhikool, kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks;

2.2. Lõpe Kooli põhikooli osa lõpetab tegevuse 31.08.2023;

2.3. Lõpe Kooli lasteaia osa liidetakse Koonga Kooliga 01.09.2023;

2.4. lõpetada 31.08.2023 Lõpe Kooli tegevus iseseisva asutusena.

Sama otsusega otsustati lõpetada 31.08.2023 Metsküla Algkooli tegevus iseseisva asutusena ja

Virtsu Koolis 5.–9. klassides koolitustegevus ning 31.08.2024 Koonga Koolis ja Varbla Koolis

7.–9. klassides koolitustegevus.

Otsuse kohaselt on Lääneranna valla kui ka üle-eestilise sarnaste ääremaade valdade

probleemiks hariduse valdkonnas noorte ning laste arvu vähenemine ning suured ja

amortiseerunud hooned, mille ülalpidamiseks ja investeeringuteks napib eelarvelisi vahendeid.

Lääneranna valla haridusvõrgus on vaja teha muudatused, sest elanikkonna vähenemine koos

laste arvu vähenemisega on põhjustanud koolide alatäituvuse ning seetõttu on vallal keeruline

olemasolevat haridusvõrku üleval pidada. Senised arengud ja demograafiline perspektiiv

näitavad, et muudatused haridusvõrgus on vajalikud. Nii on valla peamine eesmärk hoida

olemasolevaid elanikke ning pakkuda neile võimalikult kodulähedaselt vajalikke teenuseid ning

tegutsemisvõimalusi. Selleks tagatakse kõigile vallas elavatele lastele lasteaia ja koolikoht ning

kvaliteetne alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus oma koduvallas ning liikumine kodu ja kooli

vahel. Muudatuste eesmärk on tagada pädevad õpetajad, tugispetsialistid ja kaasaegne

haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)

seletuskirja kohaselt on lubatud kool ümber korraldada või kujundada, kui koolikohustuslike ja

koolis reaalselt käivate õpilaste arv on suurenenud või vähenenud või omavalitsusele käib

majanduslikult üle jõu või ei ole otstarbekas mitmete koolide ülalpidamine.

Otsusele oli lisatud seletuskiri (63 lk), milles on esitatud üksikasjalikumad otsuse põhjendused,

sh iga kooli kohta eraldi. Samuti on selles antud ülevaade eelnevast menetlusest.

2. S.A, K.A, M.E, E.E, C.E, E.H, A.K, M.K, M.K, L.M, A.P, M.S, K.T, K.T ja A.V esitasid

26.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr

95 p 2 ja selle alap-de 2.1–2.4 tühistamiseks.

Otsus Lõpe Kooli ümberkorraldamiseks on tehtud ebaõigetele andmetele tuginedes, otsus

sisaldab olulisi kaalutlusvigu, otsuse tegemisel ei ole järgitud hea halduse tava ega tehtud

piisavas ulatuses majanduslikke analüüse, kaalutud ei ole alternatiive ega antud hinnangut

otsuse demograafilisele mõjule Lõpe kogukonda puudutavas osas, otsus ei ole kooskõlas selle

tegemise eesmärgiga ning otsus on vastuolus Lääneranna valla arengukavaga 2018–2028.

Kaebajaid ei kaasatud nõuetekohaselt vaidlustatud otsuse menetlusse. Kaebajate esitatud

tõenditest nähtuvalt võisid nad eeldada, et Lõpe Kool säilib vähemalt 6-klassilisena. 2022. a-l

toimunud arutelud ei viidanud sellele, et Lõpe Kool suletakse.

Lõpe Kooli sulgemine mõjutab otseselt laste ja nende vanemate igapäevaelu korraldust ja riivab

oluliselt põhiseaduse (PS) § 27 kolmandas lauses toodut, mille kohaselt on laste hariduse valikul

otsustav sõna vanematel. Vaidlustatud otsuse menetlemisel ei ole piisavalt hinnatud, kuidas

otsus mõjutab laste õpivõimet ja -tahet, kui lapse koolipäev kujuneb senisest oluliselt pikemaks.

Vallavolikogu on vaidlustatud otsuses ette näinud, et lapsed peaksid asuma õppima Lihula

kooli, kuid transpordiühendus Lihula suunal ei ole piisavalt tihe, mistõttu pikeneb laste

koolipäev oluliselt. Hommikul väljub Lõpelt buss Lihulasse kell 7.49, Lihulast tagasi saaks

tulla kell 13.17, 16.00 või 17.45 väljuva bussiga. Seejuures kell 16.00 väljuv buss Lõpele ei

sõida, vaid õpilastel tuleb Lõpele jõudmiseks ümber istuda. Ümberistumine toimub Pangamäe

peatuses, kus puudub bussi peatumiseks bussitasku, peatus asub Pärnu–Lihula maanteel, kus

3-23-909

3(13)

on piirkiiruseks 90 km/h, puudub kõnnitee ning ka tänavalgustus. Lisaks asub Lihula Pärnu

suhtes vastassuunal, mistõttu ei ole nt juhul, kui vanem käib Pärnus tööl (nt kaebaja 1), mõeldav

lisaks lapse sõidutamine Lihulasse kooli ja sealt koju tagasi. Vaidlustatud otsuses ei ole

arvestatud, et suur osa Lõpe Kooli õpilasi ei ela Lõpe keskuses, mistõttu tuleb nende koolitee

puhul arvesse võtta ka liikumist kodust bussipeatuseni. Nt Oidremal elavate laste puhul ei ole

Lõpelt Lihula suunas väljuv ja Lõpele saabuv bussiühendus asjakohane, kuna Lõpe asub

Oidremalt Lihulasse liikumise mõttes vastassuunas. Hommikune buss ei lähe Oidrema küla

bussipeatusest läbi, vaid nt kaebajate 6, 9 ja 11 lapsed peaksid ootama bussi Pärnu–Lihula

maantee ääres, kus ei ole bussitaskut, puudub tänavavalgustus ja kõnnitee ning autode piirkiirus

on 90 km/h. Lisaks tuleks lastel bussipeatusesse minekuks maantee ületada. Vallavolikogu ei

ole hinnanud, kas koolitee on laste elule ja tervisele piisavalt ohutu. Ei ole mõeldud ka sellele,

kuidas kõik Lõpe Kooli lapsed, kes edaspidi Lihulasse suunduvad, bussi oodates maapiirkonna

peatustesse paigutuvad ja ära mahuvad. Asjakohatu on ka otsuse seletuskirjas toodud väide, et

täiendava Koonga ja Lihula vahelise bussiveo tekkimisel paranevad oluliselt ka Lõpe piirkonna

elanike transpordivõimalused. Hanget ei ole korraldatud, seega ei ole ka teada, millise

tihedusega, milliste peatuste kaudu ja mis kell täiendav bussivedu tagatakse. Teadmata on ka

hanke tegelik maksumus. Lapsevanematel pole kindlust, et laste koolitee kujuneb turvaliseks,

laps saab ohutult bussi peale ning seejuures on tagatud lapsele bussis istekoht. Seetõttu on suur

oht, et koormus laste kooli sõidutamisel langeb lapsevanematele.

Mitme kaebaja lapse jaoks on vajalik rahulik ja stabiilne õpikeskkond ning individuaalne

lähenemine, mida nt Lihula kool ei suuda pakkuda. Kooli sulgemisel kaob Oidrema küla lastel

sisuliselt ära ka Lõpe Kooli kõrval Lõpe klubis asuvas Lõpe Noortekas viibimise ja sealsetes

huviringides osalemise võimalus. See viib omakorda väikese Lõpe kogukonna hääbumiseni.

Vaidlustatud otsuse preambulas on viidatud Lääneranna valla ühe probleemina noorte ja laste

arvu vähenemist, kuid viide Lõpe Kooli õpilaste arvu vähenemise kohta on väär. Lõpe Kooli

arengukava 2017–2021 p 3.2 kohaselt õppis Lõpe Koolis 01.02.2017 seisuga 31 õpilast.

2021/2022. õppeaastal oli õpilaste arv 37. Ei ole ka arvesse võetud, et Lõpe Kooli lasteaiarühm

on võimalikus ulatuses täidetud ning piirkonnas on sündide arv kasvanud määral, mis eeldaks

sootuks Lõpel täiendava lasteaiarühma avamist, mis omakorda viiks Lõpe Kooli õpilaste arvu

tõusuni. Puudub terviklik ülevaade eelnõuga tegelikult saavutatavast kokkuhoiust ning

kaasnevatest kuludest nagu koolitransport, täiendavalt avatavad õppeklassid Lihula koolis jne.

Vaidlustatud otsuse seletuskirja p-s 6.1.2 on toodud Lõpe Kooli sulgemisega seotud

eelarvevahendite kokkuhoidu puudutav ülevaade. Tegemist on paljasõnalise selgitusega,

esitatud arvandmed ei ole kontrollitavad, esitatud on ekslikke andmeid. Ebaõiged ja ebapiisavad

on andmed ka Lõpe Kooli sulgemisega seotud ühistranspordivajaduse kohta. Põhjendamatult

on käsitletud üksnes Lõpe–Lihula suunalist transpordiühendust, seejuures on jäetud

arvestamata ühistranspordiühenduse mõju koolipäeva kestusele, ühistranspordivahendite ja

ühenduse turvalisus, samuti laste koolitee tegelik pikkus ja turvalisus. Vaidlustatud otsuse

preambula kohaselt on Lääneranna valla haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk tagada

pädevad õpetajad ja tugispetsialistid. Samas puudub analüüs selle kohta, kuidas Lõpe Kooli

sulgemine vastavale eesmärgile kaasa aitab.

3. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus otsuse p 2 ja selle alap-de 2.1–2.4

kehtivuse peatamiseks.

PGS § 80 lg 5 kohaselt korraldatakse kool ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus

1. juulist sama aasta 31. augustini. Arvestades keskmiselt kohtumenetlusele kuluvat aega, ei ole

tõenäoline, et praeguses vaidluses jõutakse enne 01.07.2023 jõustunud kohtulahendini.

Kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tähendab sisuliselt kaebuse

rahuldamata jätmist, sest ajaks, mil kaebajatele soodne kohtuotsus jõustuks, on Lõpe Kool

suletud ja kooliõpilased mujale koolidesse suunatud. Kooli taasavamine on suure tõenäosusega

3-23-909

4(13)

võimatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks kaebuse rahuldamata jätmise korral vaid

vaidlustatud otsuse täitmist edasi, kuid kaebuse rahuldamise korral tooks õiguskaitse

kohaldamata jätmine kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vaidlustatud otsus on kaalutlusotsus ning

ei ole välistatud, et otsuse menetluse veatul läbiviimisel oleks võinud otsus Lõpe Kooli

puudutavas osas olla teistsugune.

4. Lääneranna vald palus 15.05.2023 vastuses jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Eraldiseisvat transpordikorralduse kava ei ole vastustaja koostanud, sest piirkonnas on toimiv

ühistranspordilahendus Lihula linna ning Lõpe küla ja teiste külade vahel, kus lapsed elavad.

Koolitranspordi korraldamist ei ole vajalik lahendada hanke väljakuulutamisega, sest see on

tagatud maakondliku liinivõrguga. Teatud erijuhtumite puhul võib olla siiski vajalik transporti

eraldi korraldada, ent vallal on selleks olemas ka enda 19-kohaline väikebuss ning hange on

välja kuulutatud 9-kohalise väikebussi soetamiseks. Vastustaja korraldab juba praegu

eraldiseisvat õpilasvedu Koonga kooli kahele õpilasele, kes elavad bussipeatusest kaugemal kui

3 kilomeetrit. Seega on vastustaja seni korraldanud ja on ka edaspidi valmis korraldama

vajaduse korral lapse individuaalset transporti. Koolitransport korraldatakse koostöös, et tagada

mõistlik väljumiste tihedus ning õpilastele (eriti algkooliõpilastele) võimalus sisustada aega

kuni bussi väljumiseni. Kui laps jääb Lihulas bussist maha või tal on bussi väljumiseni aega,

on Lihulas olemas igas vanuses lapsele mitmesuguseid tegevusi ja kohti, kus viibida, sh suur

koolihoone (mitmete ruumidega), pikapäevarühm koolis ja mitmed huviringid. Muu hulgas on

lapsel võimalik kasutada seda aega koolitööde tegemiseks. Juba praegu käib Lihula

Gümnaasiumis mitu õpilast, kelle elukoht on Lõpe külas või selle lähiümbruses, sh Oidremal.

Erinevalt Lõpe Koolist on Lihula Gümnaasiumis olemas vajalik tugipersonal, sh on Lihula

Gümnaasiumis kohapeal pidevalt olemas sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed. Samuti on

Lihula Gümnaasiumis loodud eraldi nn väikeklass hariduslike erivajadustega lastele. Seega on

nende teenuste osutamine õpilastele Lihula Gümnaasiumis oluliselt paremini garanteeritud.

Vastustaja ei ole välistanud ka seda, et osa Lõpe kooli lapsevanemaid võivad Lihula

Gümnaasiumi asemel eelistada Koonga Kooli. Vastustaja on Pärnumaa Ühistranspordikeskus

MTÜ-ga arutanud ka võimalusi liine muuta, et tagada Lõpe peatusest hommikune jõudmine

Koonga Kooli ja pärast tunde Lõpele tagasi. Liini muutmine selgub pärast lapsevanemate poolt

tehtud kooli valimise otsust. Pärnu–Lihula maantee ääres oleva peatuse juures on liikluse

piirkiirus alandatud Lõpe poolt tulles 70 km/h. Lihula suunale on hea nähtavus ja seepärast

kiirust Lihula poolt piiratud ei ole. Vastustaja on arutanud Transpordiametiga võimalust

markeerida maantee liiklusmärgiga nr 172 „Jalakäijad“, mis hoiatab lähenemisest teelõigule,

kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijad liiguvad sõiduteel

või selle ääres. Samuti on vastustaja valmis rajama katusealusega bussiootepaviljoni.

Tegelikkuses ei ole kaebuses välja toodud asjaolusid, mis reaalselt takistaks lastel olemasoleva

koolitranspordi kasutamist. Kaebajate vastuväiteid arvestades on probleemiks eeskätt vanemate

isiklik eelistus panna oma laps Lõpe Kooli. PS §-st 37 ei tulene lapsevanema õigust nõuda

lapsele hariduse osutamist konkreetses haridusasutuses ja õppekohas. Kaebajatel puudub asjas

kaebeõigus või on riived väheintensiivsed, kuna kaebusest nähtuvalt seonduvad kaebajate

peamised väited nende eelistustega saada lastele haridust konkreetses koolis ilma, et küsimus

oleks laiemalt hariduse kättesaadavuses. Kaebuses ei ole ka esile toodud asjaolusid, mis viitaks,

et hariduse kättesaadavus, sh geograafiline kättesaadavus oleks ohus. Kooli ümberkorraldamist

ja tegevuse lõpetamist ning sellega seotud menetluse nõudeid reguleerib PGS § 80, mille lg 1

kohaselt kuulab kooli pidaja enne kooli ümber korraldamist ja tegevuse lõpetamist ära

hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. PGS § 80 lg-st 1 tulene, et kooli ümberkorraldamise

menetlusse tuleks kaasata kõik lapsevanemad. Samas on lapsevanemaid protsessi kaasatud.

Analüüsi vormis haridusvõrgu arengukava (kus oli mh pakutud alternatiivina ka nn radikaalset

3-23-909

5(13)

reformi) valmis 2020. a kevadel ja seejärel on toimunud arutelud ka kohaliku kogukonnaga.

Kaebajad ei ole toonud välja, kuidas nende täiendav kaasamine oleks mõjutanud otsuse

tegemist. Vastustajale on kaebuses esile toodud asjaolud teada olnud ja nendega on otsuse

tegemisel arvestatud. Otsuse seletuskirjas on toodud põhjalikud kaalutlused, sh antud ülevaade

transpordikorraldusest. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama koolivõrgustiku üle,

mis on suuresti väärtuspõhine ja otstarbekusel tuginev ning valla finantsvõimekusest mõjutatud

otsustus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus ülekaaluka avaliku huviga, milleks on

Lääneranna vallas tervikuna hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine. Arvukate

alatäidetud koolide nõuetekohane ülalpidamine ei ole majanduslikult võimalik. Otsus käsitleb

planeeritult ja läbimõeldult tervet valla koolivõrku ja haridusvaldkonna eelarvevahendite

kasutamist. Lõpe Kooli osas otsuse kehtivuse peatamine ei võimalda otsust tervikuna ellu viia.

Üksikute lapsevanemate kaebuse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise korral jääks aastas

üle 124 000 euro hariduse valdkonnas sihipäraselt kasutamata. Otsuse üheks eesmärgiks on

teha vajalikke investeeringuid õppekeskkonna parandamiseks alles jäävates ning optimaalselt

tegutsevates koolides. Samas ei ole vallal võimekust, et hoida ainuüksi Lõpe Kooli hooneid

nõutavatele tingimustele vastavatena, rääkimata täiendavate investeeringute tegemisest

õppekeskkonna kaasajastamiseks. Suur osa koolivõrgu ümberkorraldamisest seisneb ka

kooliõpetajate kvalifikatsiooni tõstmises. Kvalifitseeritud ja noorte õpetajate leidmine on

keeruline ja seda eeskätt põhjusel, et õpetajatele ei ole võimalik pakkuda täiskoormusega tööd

ning seeläbi konkurentsivõimelist töötasu. Lõpe Kooli sulgemisel saaks seal töötavatele

kvalifitseeritud õpetajatele teha tööpakkumised teistes koolides. Õpetajakohtade vähendamisel

oleks majanduslikult võimalik ka riigi poolt ettenähtud diferentseeritud ja motiveeriva palga

maksmine. Vald on lisaks haridusreformile planeerinud ka mitmeid muid ümberkorraldusi. Ei

esine selliseid kaalukaid põhjuseid, mis õigustaks valla praeguste demograafiliste ja

majanduslike probleemide olukorras hariduse valdkonna (mille osakaal moodustab üle 50%

valla eelarvest) optimeerimata jätmist.

5. Tallinna Halduskohus võttis 18.05.2023 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p

2) ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023

otsuse nr 95 p 2.2 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni p

7).

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Otsuse eelnõu seletuskirja (lk 26) kohaselt selgitati

10.02.2022 volikogu istungil, et haridusvõrgu korrastamise osaks on ka sellega seotud kõigi

muude teenuste ülevaatamine, sh ühistransport. Seega pidi vastustajal enne otsuse vastuvõtmist

olema selge, et Lõpe Kooli sulgemine tähendab vajadust välja selgitada, kui palju lapsi millises

koolis õppetööd jätkavad; millist transporti (mahutavus, ajad) see eeldab; millised on

võimalikud koolitee ohutuse küsimused; millised on võimalikud mõjud õppetegevusele. Nagu

näha volikogu 01.03.2023 kirjast, mis saadeti täitmiseks Lõpe Kooli hoolekogule, ei olnud

vallavalitsus 10.02.2022–01.03.2023 nende küsimustega tegelenud. Kuigi õigusaktid ei nõua,

et Lõpe Kooli sulgemisel pidi vastustajal olema transpordi korraldamise kava, milles oleks

eelnimetatud küsimused lahendatud, peab kohtul esialgse õiguskaitse taotlust lahendades

olema veendumus, et vald suudab hiljemalt 31.08.2023 vajalikud küsimused lahendada.

Praegusel juhul ei ole kohus selles veendunud. Vastustaja esitatud Lihula Gümnaasiumi

tunniplaani kohaselt jõuavad 1.–3. klassi lapsed kell 13.17 bussi peale, kuid 4.–9. klassi puhul

on vähemalt teatud koolipäevadel ainsaks valikuks kell 16 väljuv buss. Vastustaja

transpordikorralduse tulemusel võib Lõpelt pärit 4.–9. klassi laste puhul olla koolipäeva algus

kell 7.49 ja lõpp 16.32 ning Oidrema laste puhul vastavalt kell 7.57 ja kell 16.16. Otsuses

puuduvad põhjendused, et selline koolipäeva pikkus ei tekita kooliväsimust koolikeskkonna

muu ebasoodsa teguri tagajärjel (vt sotsiaalministri määrus nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli

3-23-909

6(13)

päevakavale ja õppekorraldusele“ § 3 p 2). Vastustaja ülesanne on tagada tervisekaitsenõuete

täitmine (eelnimetatud määruse § 4). Vaidlustatud otsuses pole käsitletud ka koolitee ohutuse

küsimust. Vastustaja vastusest järeldub, et sellele on nüüd tähelepanu pööratud, kuid kohtul ei

ole veendumust, et kavandatu on enne 31.08.2023 teostatav ja piisav. Vastustaja valmidus

rajada katusealusega bussiootepaviljon eeldab Transpordiameti nõusolekut (ehitusseadustiku

(EhS) § 70 lg 2 ja 3). Kohtul puudub teadmine, kas paviljoni soetamiseks ja paigaldamiseks

tuleb läbi viia riigihange. Vastustaja ei ole kaalunud bussipeatuse tasku ja valgustusega

ooteplatvormi ehitamist (eeldavad vastavaid projekte ja lepingut Transpordiametiga). Lihula

poolt liikudes on piirkiirus 90 km/h vaatamata sellele, et vahetult enne peatust on kõrvaltee

Oidrema suunalt. Üldteada on asjaolu, et Eestis on ca 6 kuu jooksul aastas kell 8 ja/või kell 16

pime. Seetõttu on koolilaste puhul täiendavate ohutusmeetmete kaalumine osa transpordi

tagamise kohustusest. Otsuses ei ole kajastatud Oidrema lapsevanemate muret, et Lihulasse

kooli minnes tuleb bussipeatusesse jõudmiseks ületada Pärnu–Lihula maantee. Kuna vastustaja

ei täitnud oma kohustust välja selgitada, kui palju õpilasi vajab transporti Lihulasse, ei saa

välistada võimalust, et seda teevad enamik 28 Lõpe Kooli õpilastest. Vaidlustatud otsuses ei

ole kajastatud seda, kas olemasolevaid liine teenindavad bussid mahutavad kõiki sõita

soovijaid. Seega ei ole vastustaja otsuses analüüsinud mitmeid asjaolusid, mis on hariduse

kättesaadavuse tagamisel olulised.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui Lõpe Kool suletakse 31.08.2023, tuleb

kaebajatel leida oma lastele uus kool. Vastustaja on eeldanud, et enamik neist jätkab õpinguid

Lihula Gümnaasiumis. Sel juhul peab Lihula Gümnaasiumisse korraldatav transport tagama

kvaliteetse hariduse kättesaadavuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib seega tuua

kaasa kaebajate õiguste olulise rikkumise. Majanduslike kaalutluste kõrval on samuti avalikuks

huviks koolilaste turvalisus ning hariduse kvaliteet. Seetõttu ei saa transpordi korralduse

puudujääke alahinnata.

Kuna kaebajate õigusi riivab otsuse p 2.2 (Lõpe Põhikooli tegevuse lõpetamine 31.08.2023),

tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p

2.2 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus võib kaebajate taotlusel

esialgse õiguskaitse määrust muuta. Samuti võib kohus tühistada esialgse õiguskaitse, kui

vastustaja esitab piisavad põhjendused ja tõendid selle kohta, et ta tagab oma kohustuse

nõuetekohase täitmise (HKMS § 253 lg 1).

Kaebajad on Lõpe Kooli õpilaste või kooliminevate laste vanemad ning kaebus on esitatud

koolihariduse kättesaadavuse riivega seonduvalt. Sellest tulenevalt teeb kohus kaebajatele

ettepaneku täpsustada kaebust selliselt, et tühistamisnõue puudutaks üksnes otsuse p 2.2, mis

puudutab Lõpe Põhikooli tegevuse lõpetamist 31.08.2023. Kaebajad on kaebuses välja toonud,

et otsuse kohaselt jääb Lõpe lasteaed Lõpe Kooli hoonesse. Seega ei saa lasteaeda puudutav

kaebajate õigusi riivata. Niisamuti ei saa kaebajate õigusi riivata otsus, kas Lõpe Kool ja Lõpe

Lasteaed on eraldi asutused.

6. Kaebajad esitasid 24.05.2023 seisukoha, milles taotlesid 18.05.2023 määruse

resolutsiooni p 7 muutmist nii, et kohus peataks Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse

nr 95 p 2 ning alap-de 2.1–2.4 kehtivuse ja täitmise kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajate

taotluse osaliselt ja muutis 18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7, peatades esialgse õiguskaitse

korras Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-de 2.2 ja 2.4. kehtivuse kuni

haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Kaebajad on Lõpe Koolis õppivate ja/või seal õpinguid alustada soovivate laste vanemad. Lõpe

Kooli tegevuse lõpetamisel 31.08.2023 tuleb kaebajatel valida oma lastele põhihariduse

3-23-909

7(13)

omandamiseks mõni teine kool. Kaebajate lastel ei ole õigust omandada põhiharidust

konkreetses põhikoolis, aga neil on subjektiivne õigus põhihariduse omandamisele

elukohajärgses koolis (PGS § 10 lg 1 teine lause). Otsuse vastuvõtmise ajal kehtis Lääneranna

Vallavalitsuse määrus nr 2 (vastu võetud 01.04.2021), mille kohaselt on Lääneranna valla

elukohajärgseteks koolideks Koonga Kool, Kõmsi Lasteaed-Algkool, Lihula Gümnaasium,

Lõpe Kool, Metsküla Algkool, Varbla Kool ja Virtsu Kool (määruse § 3 lg 1). Otsuse

vastuvõtmise tulemusel võttis Lääneranna Vallavalitsus vastu 05.04.2023 määruse nr 5, mille

kohaselt ei ole Lõpe Kool enam elukohajärgne kool. Lõpe Koolis põhihariduse andmise

lõpetamise otsus viis selleni, et vastustaja pidi otsustama Lõpe Kooli kui õppeasutuse vormi

muudatuse. Selleks otsuseks oli lõpetada Lõpe Kooli tegevus iseseisva õppeasutusena (otsuse

p 2.4). Seega nõustub kohus kaebajatega, et koosmõjus elukohajärgse kooli regulatsiooni

muudatusega puudutab otsuse p 2.4 kaebajate subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb muuta

18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse

nr 95 p-de 2.2 ja 2.4. kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Haldusakti

kehtivuse ja haldusakti täitmise peatamine on erinevad esialgse õiguskaitse abinõud, mille

samaaegne kohaldamine ei ole võimalik. Haldusakti kehtivuse peatamine hõlmab haldusakti

täitmise peatamist. Haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et selle sisuga haldusakti ei kehti

alates 18.05.2023 määruse p 7 teatavakstegemisest (HKMS § 252 lg 3). Järelikult taastusid

kaebajate õigused põhihariduse omandamisele Lõpe Koolis kohtumenetluse ajaks. See on

sobivaim meede kaebajate õiguste kaitseks. Esialgse õiguskaitse abinõu – otsuse p-de 2.2. ja

2.4 kehtivuse peatamine – täitmine tähendab vastustaja jaoks seda, et ta ei saa esialgse

õiguskaitse määruse kehtivuse ajal teha toiminguid, mis takistavad Lõpe Koolis õppivatel lastel

põhihariduse omandamist kohtumenetluse ajal või 1. klassi astumise avalduste esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Lääneranna vald esitas 02.06.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palub tühistada halduskohtu 18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja 29.05.2023 määruse

resolutsiooni p 2.

Isiku õiguste riivet, seeläbi kaebeõigust ja esialgse õiguskaitse vajadust tuleb hinnata iga

kaebaja osas eraldi. Halduskohus ei ole seda teinud, vaid on tuvastanud abstraktselt esialgse

õiguskaitse vajaduse. Lubades menetluse jätkumist kaebajate osas, kellel kaebeõigus ilmselgelt

puudub, koormatakse kohtusüsteemi ning takistatakse asja õiget lahendamist mõistliku aja

jooksul ning mõistlike kuludega. Sellistele kaebajatele esialgse õiguskaitse kohaldamine

kahjustab oluliselt avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa jaatada ka kaebajate

üldistest viidetest transpordikorralduse kohta. Kaebajad ei ole esile toonud konkreetsete isikute

osas konkreetseid tagajärgi, mis oleksid käsitatavad subjektiivse õiguse ebaproportsionaalse,

s.o õigusvastase riivena, ning nende saabumist lähitulevikus, mille vältimiseks oleks vajalik

esialgset õiguskaitset kohaldada.

Koolitransporti puudutavate küsimustega tegelemiseks ja nende lahendamiseks on vastustajal

piisavalt aega ning vastustaja on esile toonud selgitusi, mis võimaldavad kujundada

veendumust, et hiljemalt 31.08.2023 ka vajalikud küsimused lahendatakse. Kohtupraktikas on

transpordiküsimuste lahendamiseks piisavaks ajaks peetud ka vähem kui 3 kuud alates otsuse

vastuvõtmisest. Kohustus korraldada sõit haridusasutusse ja tagasi tuleneb Eesti Vabariigi

haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p-st 8. Koolitranspordi korraldamine on valdkond, mis allub

kohaliku omavalitsuse diskretsioonile, seega ei allu transpordiküsimused kohtulikule

kontrollile. Põhjendamatu on ka halduskohtu lähenemine, justkui peaks transport olema igal

juhul tagatud ühistranspordi kaudu. Vastustajal on olemas piisavalt paindlikud võimalused

lastevanemate huvide arvestamiseks transpordikorralduse tagamisel. MTÜ Pärnumaa

Ühistranspordikeskus (PÜTK) on vastustajale kinnitanud, et ühistranspordi korraldust vallas on

3-23-909

8(13)

võimalik õpilaste vajadusi silmas pidades algavaks õppeaastaks muuta. Vastustaja on seni

korraldanud ja on ka edaspidi valmis korraldama vajaduse korral lapse individuaalset transporti.

Vastustaja korraldab vallale kuuluva bussiga õpilaste vedu liinil Paadrema-Vatla-Paatsalu-

Helmküla-Varbla-Helmküla-Paatsalu-Vatla-Paadrema. Vedu teostava ettevõtja hinnangul on

võimalik lisada täiendav väljumine kell 14:15–14:30 suunal Lihula-Oidrema-Lõpe, mis tagaks

bussiühenduse Oidrema ja Lõpe piirkonna lastele koju ka pärast Lihula gümnaasiumi kuuenda

tunni lõppu kell 14.00. Selle teenuse maksumus oleks kooliaasta 175 päeva kohta hinnanguliselt

17 500 eurot ilma käibemaksuta ning ei vaja eraldiseisva riigihanke läbiviimist. Kuna 19-

kohaline buss kuulub vallale, on võimalik kooliõpilaste transporti korraldada paindlikult, sest

liini teenindamiseks otsitakse ainult operaatorit, kellel ei ole kohustust hankida eraldi bussi, mis

on aeganõudev protsess. Õpilasveo käivitamine on võimalik, kuid sõltub eelkõige

lapsevanemate vajadustest, sest juhul, kui lapsed asuvad õppima huvikoolidesse, seda liini koju

jõudmiseks ei kasutata. Vastustajal on võimalik korraldada transporti ka selliselt, et ta hüvitab

õpilaste kooli ja koolist koju sõiduks vajaliku isikliku sõiduauto kasutamise kulud. Lääneranna

Vallavolikogu 13.05.2021 määrus nr 115 „Õpilaste sõidukulude hüvitamise kord“ näeb sellise

võimaluse ette. Paljud pered, kes elavad ühistranspordi peatusest kaugemal kui 3 km, seda

võimalust ka kasutavad.

Vastustaja on taganud teenindava bussi mahutavuse transpordi korraldamisel Lihula

Gümnaasiumisse. Lõpe Kooli sulgemise järel kasutaks bussiliini nr 325 kokku 28 õpilast.

PÜTK on kinnitanud, et liini nr 325 teenindav buss väljumisega kell 07:05 võimaldab tagada

28 õpilase transpordi Lõpe ja Oidrema peatusest Lihula bussijaama. Seejuures on PÜTK

selgitanud, et liini teenindavad bussid, millel on sõitjate jaoks vähemalt 29 istekohta ning 17

seisukohta.

PÜTK on vastustajale kinnitanud, et ühistranspordi korraldust on väikeste muudatustega

võimalik muuta juba algava õppeaasta alguseks selliselt, et tagada kõigi Lõpe Kooli õpilaste

ohutu koolitee Lihula Gümnaasiumisse. PÜTK on kinnitanud, et Lõpe Kooli sulgemise korral

tehakse

hiljemalt

31.08.2023

järgmised

Pärnu

maakonna

avalike

bussiliinide

ümberkorraldused: liin nr 325, väljumisega Pärnu bussijaamast kell 7:05, läbib Oidrema

peatuse järel Karjatse peatust Oidrema külas ja seejärel liigub tagasi Pärnu–Lihula maanteele

Tõitse peatusesse; liin nr 325, väljumisega Lihulast kell 13:17, läbib Tõitse peatuse järel

Karjatse peatust Oidrema külas ja seejärel liigub Oidrema peatusesse, ära jääb Tõitse–

Pangamäe–Oidrema–Pangamäe lõik ning see asendub Tõitse–Karjatse–Oidrema–Pangamäe

lõiguga; liin nr 52, väljumisega Lihulast kell 16:00, läbib Oidrema küla järgnevalt: Tõitse–

Karjatse–Oidrema–Pangamäe. Sellega seonduvalt muudetakse ka Pangamäelt kell 16:27 Lõpe

suunas väljuva liini nr 47 marsruuti, lisades sellele Oidrema peatuse. Seetõttu ei ole õpilastel

vajadust ümberistumiseks Pangamäe peatuses, mida kaebajad on kirjeldanud kui potentsiaalselt

ohtlikku olukorda, sest lapsed peaksid ületama Pärnu–Lihula maantee. Uueks ümberistumise

kohaks bussiliinide nr 52 ja nr 47 puhul on Oidrema peatus. Seejuures on Oidrema peatuses

bussile tagatud ka ümberpööramisvõimalus ning lisaks rajab vastustaja valla maale kuuluvale

alale ka kaasaegse bussiootepaviljoni. Õpilaste transpordil on täna ümberistumisel bussi

ootamiseks kuluv aeg veebilehe peatus.ee andmetel 8 minutit. Ooteaeg jääb samasse

suurusjärku. Bussiootepaviljoni rajab vastustaja koostöös mittetulundusühinguga Oidrema

Külaselts, kasutades nende tehtud eeltööd. Arvestades paviljoni eeldatavat maksumust ning

seda, et tegemist on alla 20 m2 suuruse rajatisega, on vastustaja hinnangul paviljoni rajamine

võimalik hiljemalt 31.08.2023. Kuna Oidrema külas elavad mitmed koolilapsed Karjatse

peatuse vahetus läheduses, siis lühendab bussiliin nr 325, mis läbib alates 01.09.2023 Oidrema

peatuse järel ka Karjatse peatust, oluliselt laste kooliteed. Kuna Tõitse ja Pangamäe peatuste

vahel täiendavaid peatuseid ei ole, siis võimaldab liini nr 325 muudatus samuti jõuda Oidrema

küla lastel võimalikult kiiresti koju.

3-23-909

9(13)

Arvestades transpordikorraldust, eelkõige bussiühenduse sagedust, on Lõpe Kooli õpilastele

elukohale lähimaks kooliks Lihula Gümnaasium. Seega ei pidanud vastustaja analüüsima,

millised on õpilaste vastuvõtmise võimalused teistes koolides, sh nt väljaspool valda Pärnus,

mille kaebajad on ühe alternatiivina välja toonud. Lihula Gümnaasium saab vastu võtta kõik

õpilased koolidest, mis otsuse tulemusena suletakse või mille õppetegevus korraldatakse

ümber. Lihula Gümnaasiumis on ruumi tunduvalt suuremale õpilaste arvule, kui seal praegu

õpib. Praegu vajavad kõik Lääneranna valla õppeasutused, sh Lihula Gümnaasium

investeeringuid hoonete kaasajastamiseks, kuid Lihula Gümnaasiumi hoone praegune

seisukord ei ole selline, mis annaks alust väidetele, et õppetegevus ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele, sh tervisekaitsenõuetele. Terviseamet on läbi viinud riikliku järelevalve Lihula

Gümnaasiumi seisundit puudutavas osas ning on tuvastanud ka teatavaid puudusi. Kõik

puudused on aga tänaseks kõrvaldatud või kõrvaldatakse hiljemalt uue kooliaasta alguseks.

Terviseamet on tarvitusele võetavaid abinõusid pidanud asjakohaseks ja piisavaks ning on

lõpetanud riikliku järelevalve menetluse vastustaja suhtes. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed

kinnitavad, et Lihula Gümnaasiumis on nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis oluliselt

paremad eeldused kvaliteetse hariduse tagamiseks kui seda on Lõpe Koolis. Lõpe Koolis on

oluliselt vähem kvalifikatsiooninõutele vastavaid õpetajaid, mis tähendab, et puudub võimalus

tähtajatu töölepingu sõlmimiseks (vt PGS § 74 lg 7). Arvestades õpilaste vähesust, ei ole

õpetajatele tagatud piisavat koormust kutsealaseks arenguks. Samuti raskendab see uute

õpetajate leidmist, mis on Lõpe Kooli puhul tõsiseks probleemiks. Lõpe Koolis ei ole ühtegi

alla 40-aastast õpetajat, seejuures üle poole õpetajatest on vanemad kui 60 aastat. Lihula

Gümnaasiumis on põhi- ja tugiteenuste osutamine õpilastele oluliselt paremini tagatud kui Lõpe

Koolis. Lihula Gümnaasiumis ei ole õpilaste arvu üldisest vähenemisest tulenevalt vajalik

moodustada liitklasse. Õpetajate ja tugipersonali leidmine Lihula Gümnaasiumisse erinevalt

Lõpe Koolist ei ole ka raskendatud seetõttu, et puudub võimalus täiskohaga töötada. Lihulas on

rohkemad ja mitmekülgsemad võimalused veeta vaba aega, omandada huviharidust, teha sporti

jmt. Seega on õpilastel mitmeid võimalusi oma aja sisustamiseks kuni bussi väljumiseni.

Halduskohus ei ole avalikke huve piisavalt kaalunud ning on jätnud kohtumääruse olulises osas

põhjendamata. Halduskohus ei ole põhjendanud näiteks, miks kaebajate huvi kooli säilimise

vastu on olulisem avalikust huvist, milleks on Lääneranna vallas tervikuna hariduse kvaliteedi

ja kättesaadavuse tagamine, mis mh võimaldaks ka hariduslike õpivajadusega õpilasi paremini

toetada. Seejuures on kohtupraktikas peetud avalikele huvidele ebaproportsionaalselt raskeks

tagajärjeks

ka

asjaolu,

et

esialgse

õiguskaitse

kohaldamisega

lükkub

koolide

ümberkorraldamine edasi.

9. Kaebajad vaidlevad 12.06.2023 vastuses Lääneranna valla määruskaebusele vastu.

Vaidlus puudub selles, et kaebajate näol on tegemist Lõpe kooli õpilaste vanematega ja on

ilmselge, et Lõpe kooli sulgemise otsus kaebajate õigusi riivab. Samuti on ilmselge, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel osutub kaebajate õiguste kaitse võimatuks, sh võimaldab

vallavalitsusel teostada volikogu otsuse täitmiseks toiminguid, mis muudavad kaebajatele

soodsa kohtulahendi korral Lõpe Kooli tegevuse jätkamise võimatuks. Seetõttu puudub esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel vajadus korrata esialgse õiguskaitse vajadust iga kaebaja osas

eraldi.

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ta ei pidanud kooli lõpetamise otsuses lahendama

koolitranspordi küsimust. Transpordi korraldamisega arvestamise kohustus tuleneb PGS § 7 lg-

st 3 ja seejuures on Lääneranna vallavolikogu ka vaidlustatud otsuse seletuskirja p-s 6.4 (lk 40–

42) pidanud vajalikuks võtta seisukoht koolitranspordi korraldamise osas. Vastustaja väited

õpilaste vajadustest lähtuvalt ühistranspordi ümberkorraldamise, lastele individuaalse

transpordi korraldamise ning õpilaste kooli ja koolist koju sõiduks vajaliku isikliku sõiduauto

kasutamise kulude hüvitamise kohta ei ole asjakohased, sest nendega ei ole vaidlustatud otsuses

3-23-909

10(13)

arvestatud. Samuti pole ei otsuses ega ka vastustaja määruskaebuses analüüsitud selliste

meetmete vajaduse ulatust, mahtu ega kogukulusid. Seoses bussiootepaviljoni rajamisega

märgivad kaebajad, et seni ei ole vastustaja selle rajamiseks raha leidnud, mistõttu on MTÜ

Oidrema Külaselts kahel korral (edutult) esitanud projektitaotlused Euroopa Liidu

struktuurivahenditest vastava bussiootepaviljoni rajamiseks toetuse saamiseks. Vastustaja on

asunud bussiootepaviljoni rajamist toetama pärast vaidlustatud otsuse tegemist ning seejuures

ei ole otsuse tegemisel vastavate kulutustega (6880 eurot, millele lisandub käibemaks)

arvestanud. On arusaamatu, milliste eelarvevahendite arvelt määruskaebuses toodud

lisakulutused kaetakse. Seega ei saavuta vald väidetavat kokkuhoidu Lõpe Kooli sulgemisel,

mis omakorda kinnitab kaebajate väiteid, et vaidlustatud otsus on tehtud kaalutlusvigadega.

Vastustaja kirjeldus Lihula Gümnaasiumi seisukorra kohta kinnitab kaebajate väiteid, et Lõpe

Kooli sulgemine ei taga lastele kaasaegsemat ja kvaliteetsemat õpikeskkonda. Vastustaja väide,

mille kohaselt vajavad kõik Lääneranna valla õppeasutused investeeringuid hoonete

kaasajastamiseks, on mõistetav, kuid ei õigusta kaasaegsema õpikeskkonna võimaldamise

põhjendusel Lõpe Kooli sulgemise otsust. Jätkuvalt on arusaamatu, millest lähtuvalt vastustaja

kooli õppekvaliteeti hindab. Õpetajate vanus ei ole mingilgi viisil korrelatsioonis pakutava

õppekvaliteediga ning seejuures on PS §-st 12 tulenevalt ealine diskrimineerimine lubamatu.

Vaidlustatud otsuses ning vastustaja määruskaebuses puuduvad tõendid ja selgitused selle

kohta, kuidas osakoormusega töötamine või kutsekvalifikatsioonile mittevastamine on

mõjutanud hariduse kvaliteeti Lõpe Koolis.

10. Kaebajad esitasid 02.06.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad

tühistada halduskohtu 18.05.2023 ja 29.05.2023 määrused osas, milles halduskohus jättis

rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, ning rahuldada kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlus ja peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p 2 ning alap-

de 2.1–2.4 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kaebajad paluvad võtta

ringkonnakohtul ka seisukoht kaebajate kaebeõiguse ulatuse kohta ning täiendada halduskohtu

esialgse õiguskaitse määruse põhjendusi.

Kaebajad leiavad jätkuvalt, et halduskohus on määratlenud kaebeõiguse ulatuse ebaõigesti.

Kaebus ei ole esitatud üksnes tingitult koolihariduse kättesaadavuse riivest, vaid kaebeõigus

tuleneb ka riivest hea halduse põhimõtetele, eelkõige vaidlustatud otsuse vastuolust HMS-s

sätestatud nõuetele. Vaidlustatud otsuse p 2 lähtub tervikuna eesmärgist sulgeda Lõpe Kooli

põhikooli osa ja alap-d 2.1–2.4 täidavad koostoimes sama eesmärki. Vaidlustatud otsuses

puuduvad selgitused ja põhjendused, mis kinnitaksid, et selle p-des 2.1 ja 2.3 toodud

muudatused viidaks ellu ilma p-s 2.2 nimetatud toiminguteta. Seega ei ole otsuse eesmärk olnud

haridusasutusi eraldi üksusteks muuta või neid omavahel liita, vaid sulgeda kooliastmeid või

kool tervikuna. Vaidlustatud otsuse p-des 2.1 ja 2.3 kajastatu ei ole käsitatav iseseisva otsusena,

vaid on tingitud otsuse p-s 2.2 toodud muudatusest. Seetõttu laieneb kaebeõigus ka p-dele 2.1

ja 2.3. Kui otsuse p-des 2.1 ja 2.3 toodud muudatuse teostamiseks ei ole haldusaktis ega selles

viidatud dokumendis toodud mitte ühtegi põhjendust, ei saa ka jaatada kõnealuste punktide

õiguspärasust ega jätta neid iseseisvalt kehtima. Sealjuures on kaebajad kaebuses märkinud, et

selgusetuks jääb otsuse p-s 2.3 toodud Lõpe lasteaia osa liitmise vajadus Koonga Kooliga.

Analüüsitud ei ole teisi võimalikke alternatiive, sh Lõpe Kooli eraldiseisva asutusena jätkamist

või juriidilise keha liitumist näiteks Lihula lasteaiaga. Veelgi enam ei ole otsuses arvestatud

laste sündi Lõpe piirkonnas ega kaalutud alternatiivina sootuks teise lasteaiarühma avamist

Lõpe Koolis. Kaebajate huvide igakülgseks kaitseks on seega oluline peatada vaidlustatud

otsuse p 2 tervikuna. Ei ole välistatud, et menetluse veatul läbiviimisel oleks võinud Lõpe Kooli

puudutavad otsustused olla teistsugused, sh on ilmselge, et Lõpe põhikooli osa sulgemata

jätmisel ei oleks vallavolikogu teinud otsust Lõpe kooli tegutsemisvormi muutmiseks ega Lõpe

lasteaia osa liitmiseks Koonga Kooliga.

3-23-909

11(13)

Kaebajad esitasid kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse ja

täitmise peatamiseks. Kaebajad on selle taotluse sõnastamisel lähtunud varasemast

kohtupraktikast sarnastes kohtuvaidlustes. Kui ringkonnakohus leiab, et piisab üksnes esialgse

õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamisest, siis kaebajad esialgse õiguskaitse abinõu

puudutavas osas halduskohtu seisukohale vastu ei vaidle.

Esialgse õiguskaitse korrektse kohaldamise huvides tuleb muuta halduskohtu 18.05.2023 ja

29.05.2023 määruses toodud põhjendusi. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise

põhjendamisel keskendunud peamiselt transpordi korraldamisega seonduvatele puudujääkidele

vaidlustatud otsuses, kuid kaebajad on esitanud sellele lisaks ka muud kaalukad argumendid,

mida tuleb arvesse võtta. Kuna kooli sulgemise otsus on kaalutlusotsus, pidi vastustaja esitama

asjakohased kaalutlused otsuses või selle seletuskirjas, kuid vastustaja ei ole seda teinud. Seda

kinnitab juba ainuüksi Justiitsministeeriumi märkused 09.05.2023 kirjas seoses vaidlustatud

otsuse üle tehtava järelevalvega. On mõeldav, et pärast kõikide asjaolude kaalumist võinuks

vallavolikogu pidada paremaks korraldada Lõpe Kool ümber nt üksnes III kooliastme osa

otsustada ümberkorraldamine alles siis, kui on selge, kas Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone

ehitamine on üldse realistlik. Seejuures ei saanud halduskohus anda vastustajale suunist, et

kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada, kui vastustaja esitab piisavad põhjendused ja tõendid

selle kohta, et täitab oma transpordi tagamise kohustusi nõuetekohaselt. Kõnealused

kaalutlused pidid sisalduma juba vaidlustatud otsuses ja esialgse õiguskaitse kohaldamise järel

kõnealuste kaalutluste teostamine tähendab sisuliselt esialgse õiguskaitse määruse rikkumist.

Vaidlustatud otsuse tegemise järel oluliste asjaolude muutmine tähendab sisuliselt uue

kaalutlusotsuse tegemist, mis aga pole enne uue õppeaasta algust enam ajaliselt võimalik (vt

PGS § 80 lg 3). Seejuures ei kuulu vaidlustatud otsuses kajastatud asjaolude muutmine

vallavalitsuse pädevusse. KOKS § 22 lg 1 p 1 ning p 34 kohaselt kuuluvad valla eelarve

küsimused ning valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse

moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse

kinnitamine volikogu ainupädevusse.

11. Lääneranna vald palub 12.06.2023 vastuses jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse vaidlustatud otsuse p-de 2.1 ja 2.3 osas õigesti

rahuldamata. Kohus ei saa õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades kontrollida

haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Kaebajad

ei ole esile toonud, kuidas otsuse p-d 2.1 ja 2.3, s.t kooli jagunemine kaheks eraldi üksuseks

ning lasteaia osa liitmine Koonga Kooliga nende subjektiivseid õigusi riivavad. Seega ei saa

selles osas jaatada ka esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajate lasteaiaealised lapsed saavad

endiselt jätkata lasteaias käimist samas asukohas ka siis, kui otsuse p-de 2.1 ja 2.3 kehtivust ei

peatata.

Kohtupraktikas on selgitatud, et põhimõtteliselt on võimalik resolutsioonist eraldi vaidlustada

ka halduskohtu määruse põhjendusi, kuid seda üksnes tingimusel, et need põhjendused omavad

iseseisvat mõju menetlusosaliste õigustele või kohustustele. Kaebajad ei ole esile toonud, et

halduskohtu kohtumääruste põhjendused omaks nende õigustele või kohustustele iseseisvat

mõju. Määruse põhjendava osa eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole piisav halduskohtu

põhjendustega mittenõustumine. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga esialgse

õiguskaitse abinõu osas.

Halduskohus on 29.05.2023 kohtumääruses selgitanud, et abinõu – otsuse p-de 2.2 ja 2.4

kehtivuse peatamine – täitmine tähendab vastustaja jaoks seda, et ta ei saa teha esialgse

õiguskaitse määruse kehtivuse ajal toiminguid, mis takistavad Lõpe Koolis õppivatel lastel

põhihariduse omandamist kohtumenetluse ajal või esimesse klassi astumise avalduste tegemist.

Eeltoodu aga ei takista vastustajal täpsustada üksikasju, mis seonduvad koolitranspordi ja

3-23-909

12(13)

õppekorraldusega esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemisel. Vastustaja ei ole asunud kohtu

suunistel uusi asjaolusid välja selgitama, vaid üksnes täpsustama kohtule otsuse aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid ja arvesse võetud kaalutlusi. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud

asjakohastest kaalutlustest ning ei esine asjaolusid, mis viitaks, et vastustaja jätab õigusaktidega

kehtestatud nõuded täitmata. Vastustaja tagab õigusaktide nõuetele vastava koolitranspordi.

Otsuse mõjul ei kaasne kaebajatele ebasoodsaid mõjusid seoses põhi- või tugiteenustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2023 määrustes haldusasjades nr 3-23-739 ja 3-23-888

hinnanud Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 kehtivuse peatamise võimalikkust

Virtsu Kooli ja Metsküla Algkooli puudutavas osas. Eelnimetatud haldusasjades väljendatud

seisukohad on asjakohased ka Lõpe Kooli sulgemise üle käivas vaidluses.

14. Kaebajatel esineb nii kaebeõigus kui ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse perspektiivi

hindamisel tuleb aga arvestada, et küsimus seisneb põhiõiguses saada haridust. Kaebajatel ei

ole põhiõigust saada haridust kindlas kohas. PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tulene isikule subjektiivset

õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil.

Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik korraldada munitsipaalkoolide pidamist

vastavalt võimalustele, tagades seejuures seadusest tulenevate normide täitmise. Kohus ei saa

vastustaja eest otsustada, milline koolivõrk vastab kõige paremini valla arengueesmärkidele.

Kohus saab kontrollida vaid seda, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud

kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3).

15. Vastustaja on koolitranspordiga seonduvat hinnanud. Asjaolu, et otsuse nr 95 andmise ajaks

ei olnud konkreetset transpordilahendust veel välja töötatud, ei tähenda, et koolivõrgu

korrastamise otsus on õigusvastane. Otsuse nr 95 seletuskirja p-st 6.4 nähtub, et koolide

ümberkorraldamisel korraldatakse Lääneranna valla koolide õpilaste transport, st tagatakse

turvalisus kodunt kooli ja koolist koju jõudmisel. Vastustaja on kohtumenetluses esile toonud

erinevaid võimalusi, kuidas on lastel võimalik turvaliselt ja mõistliku ajaga kooli ning koolist

tagasi koju jõuda. Kui vald õigusnormidest tulenevaid nõudeid ei täida, on kaebajatel õigus

vaidlustada valla konkreetne tegevus. Küll puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et laste

koolitee pikkus üldse ei muutuks.

16. Kohalik omavalitsus peab tagama oma territooriumil elavatele lastele võimaluse omandada

põhiharidus (PGS § 10 lg 1). Kvaliteetse hariduse andmiseks peavad nii koolikeskkond kui ka

koolitöötajad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele. Vastustaja on esile toonud, et ta ei

suuda olemasolevat koolivõrku praegusel kujul üleval pidada, sest valla rahvastik ja koolilaste

arv väheneb, puudu on kvalifitseeritud õpetajatest, remonti vajavad kõik koolimajad.

Lõpe Koolis õppis 2022/2023 õppeaastal 28 last, neist I kooliastmes 9, II kooliastmes 15 ja III

kooliastmes 4. Koolis töötas 9 õpetajat, vaid 1 neist täiskoormusega. Kvalifikatsiooninõuetele

vastas 6 õpetajat. Koolimaja on ehitustehniliselt halvas seisus.

Asjaoludest ei nähtu, et Lihula Gümnaasiumis, kuhu lapsed eelduslikult õppima suunduvad, ei

oleks lastele nõuetekohane haridus tagatud. Ka Lihula Gümnaasiumi hoone on hetkel halvas

olukorras, kuid vald soovib ehitada uue koolimaja. Vastustaja on veenvalt selgitanud, et

koolivõrgu korrastamiseta ei ole planeeritava uue hoone ehitamine eelarve tõttu teostatav.

3-23-909

13(13)

Võimalikku kokkuhoidu ei saa hinnata üksnes püsikulude vähenemise kaudu, mis kaasnevad

teiste koolimajade sulgemisega, vaid ka ära langevate investeerimiskohustustega (suletavate ja

ümber korraldatavate koolide hoonete renoveerimiseks). Lääneranna valla munitsipaalkoolide

võrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valle õpilastele (sh Lihula

Gümnaasiumi 251 õpilasele) turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head

töötingimused ja motiveeriv töötasu. See huvi on ringkonnakohtu hinnangul kaalukam,

võrreldes kaebajate kaitstava huviga säilitada senine elukorraldus ja nende lastele tuttav

õppekeskkond.

Vastustaja on pikema aja jooksul otsinud mõistlikku lahendust ühelt poolt lastele hariduse

kättesaadavuse ja teiselt poolt valla rahaliste kohustuste vahel. Esialgse hinnangu kohaselt ei

esine nendes küsimustes ilmselgeid kaalumisvigu.

17. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse ning jätab

kaebajate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)