3-22-1308/68 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1308

Haldusasi

MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Tallinna Kultuuri- ja

Spordiameti 06.04.2022 käskkirja nr MTTK2900/22/80

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistraffi Festival, seaduslik esindaja

Allar Kaasik

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Aljona Kallaste ja

Terje Krais

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.08.2023. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Kultuuri- ja Spordiameti käskkirja nr MTTK2900/22/80 tühistamiseks.

Käskkirjaga (dtl 5 jj) otsustati mittetulundustegevuse toetuse andmine, sh jäeti käskkirja punktiga

2.13 rahuldamata Mittetulundusühing David Oistrahhi Festival, registrikood 80116372, projekt

"Musica Hymnis jõulumuusikafestival" (dtl 6). Mittetulundustegevuse toetuse taotluste

läbivaatamise komisjoni 06.04.2023 koosoleku protokolli nr PR2900/22/43 kohaselt (dtl 10 jj) tehti

kaebaja taotluse kohta (istungil arutatuna järjenr 40) märge, et taotlus on komisjoni poolt tagasi

lükatud. Põhjendusena on toodud: Arvestades eelarvevahendite piiratust, taotlusvooru laekunud

projektitaotluste hulka ning seda, et projekt osutus erinevate prioriteetide ja kriteeriumite koosmõjul

toetust saanud projektidest nõrgemaks, otsustas komisjon projekti mitte toetada (dtl 22).

2. Kaebuse põhjendused:

-

Komisjoni tööst võttis osa huvide konfliktis olnud isik, kes hääletas temaga seotud projektile

toetuse saamiseks: kõikide projektide hääletamistulemused olid 5:0. Kuna eelarvevahendid olid

piiratud ja iga otsus mõjutas teist otsust, siis HMS § 10 alusel pidi komisjoni lõppotsusest

huvitatud isik enda taandama komisjoni tööst.

-

Komisjoni protokoll ei sisalda hindamistulemusi, mille alusel oleks võimalik projekte võrrelda.

Standardsed hääletamistulemused ei näita olemuslikult kriteeriumeid, mille alusel moodustati

projektide pingerida.

1(6)

-

Kuna komisjonil on suur kaalutlusõigus on eriti oluline huvide konflikti täielik välistamine,

otsuse läbipaistvus ja hinnangute analüüsimise võimalus.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Komisjoni liige taandas end korrektselt endaga seotud taotluste arutelust ja otsustamisest. Kaebaja

on viidanud Eesti Interpreteetide Liiduga seotud eksperdile K. L. Ekspert on end korrakohaselt

taandanud (dtl 10). Protokollis toodu on inimlik eksitus, mis on hiljem parandatud (dtl 161).

Komisjoni liikmed hindavad enne koosolekut taotluseid individuaalselt, mis on abistav töövahend

ja ühise arutelu lähtepunkt. Individuaalsete hinnete alusel tekib taotluste pingerida. Taandanud

komisjoniliige ei hinnanud enda taotlust, sh lõpliku hääletuse juures.

2. Kaebaja taotlust on võimalik kõrvutada toetust saanud projektidega „Pärdi päevad 2022“ ja

„MUSICITY Tallinn“, aga ka projektiga „Eesti muusika nädal“. Toetuse saanud projektid esitasid

veenvamalt oma projekti sihtrühmi ja olid mitmekülgsemad. Kaebaja on keskendub oma taotluses

aga kitsalt venekeelsele elanikkonnale, kes kahtlemata vajab samuti tähelepanu, aga teiste

projektide sihtrühmad on laiapõhjalisemad, mitmekülgsemad ja läbimõeldumad. Nimetatud

projektid on turunduse, kommunikatsiooni ja tagasiside küsimuse osas paremad, sh kui kaebaja on

olnud väga üldsõnaline. Ka on teised projektid paremini mõelnud oma rohelisele jalajäljele ja selle

lahti kirjutanud.

3. Vastustaja esitas ka ülevaate taotluse individuaalsest hindamisest (dtl 429 tabel, täisversioon eraldi

failina).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus sedastab esmalt, et kaebajal ei ole ega olnud subjektiivset õigust toetusele, vaid kaebajal oli

õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitaks kaalumis- ja hindamisreegleid. Kaalumise ja

hindamise aluseks oli esitatud taotlus ja selles kajastatud teave. Kui taotlust pole võimalik seal

esineva puuduse või puuduliku informatsiooni tõttu hinnata, on menetlejal õigus küsida selgitusi,

lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või , kuid see ei tähenda siiski seda, et sääraste toetuste

taotlemisel lasub haldusorganil kohustus suunata taotlejat esitama taotlust, mida saaks rahuldada ja

seejärel toetuse eraldada – seda keelavad taotluste menetlemise läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtted. Eeskätt lasub taotlejal kohustus esitada nõuetele vastav taotlus.

Vastustajal on väga lai kaalutlusõigus, sh just ka küsimustes, millised projektid on vastustajale endale

ja vastustaja esindatavale kogukonnale (Tallinna linna elanikele) olulised. Ka ei saa kohus asuda

vastustaja asemel teostama kaalutlusõigust, kas piiratud eelarvevahendite raames tuleks näiteks

edendada kõrgkultuuriliste või poolprofessionaalsete noortekollektiivide tegevust. Need otsustused

teeb vastustaja ise oma poliitiliste valikute alusel, kuhu kohus ei sekku.

5. Toetuse andmise otsustamise ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 26.08.2021 määruse nr 18

„Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ redaktsioon1, mis sätestab järgmist:

-

§ 2 lg 1 – Toetuse andmise eesmärk on linna elanike ja organisatsioonide omaalgatuse,

ühistegevuse ja kestva arengu toetamine kooskõlas linna ametiasutuste valdkondlike

prioriteetidega.

-

§ 6 lg 1 p 2 – Projekt ja toetatav tegevus peab olema mõeldud linna elanikele või nende huvides ja

oluline linnale.

-

§ 11 lg 2 – Kui komisjoni liige on toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhtorgani või

nõukogu liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast

otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse komisjoni protokollis.

-

§ 12 lg 1 - Komisjon vaatab esitatud taotlused läbi üldjuhul üks kord kvartalis, lähtudes linna

eelarves toetuse maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite mahust.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/408092021002

2(6)

Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrusega nr 37 on sätestatud2

ka „2022. a

mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused“, mille lisa 1 sätestab üldised

lisatingimused3 ning lisa 6 sätestab kultuurivaldkonna lisatingimused4.

6. Kaebaja taotluse kohta on juba protokollis (dtl 22) toodud, et arvestada tuleb eelarvevahendite

piiratust ning seda, et kaebaja taotlus osutus teistest projektidest nõrgemaks. Kohus märgib, et

eeltoodust nähtub, et kaebaja taotlust ei jäetud mõne kriteeriumi tõttu läbi vaatamata, vaid vaadati

sisuliselt läbi. Küll aga võib piiratud eelarvetingimustes olla paratamatu, et ka head või väga head

taotlused jäävad rahuldamata ja toetus andmata. Tegemist ei ole toetusega, mille andmist tagaks mõni

põhiõigus.

7. Kohtumenetluses esitatud põhjendustest ja dokumentidest nähtuvad põhjalikumalt selgitused,

millele vastustaja on tuginenud. Kohus märgib, et arvestades konkreetse menetluse eripära (korraga

vaadatakse läbi kümneid taotluseid), on lubatav täiendavate põhjenduste esitamine otsuse tegemise

aja seisuga ka kohtumenetluses. Arvestades esitatud põhjenduste sisu ja kattuvust lõpptulemusega, ei

kahtle kohus, et tegemist oli otsuse tegemise ajal olemas olnud põhjendustega.

Kaebajale vastas 13.05.2023 komisjoni juhataja (dtl 49-50), kes märkis järgmist:

-

Kõnealuses muusikaprojektide taotlusvoorus oli palju taotlusi. Arvestades, et kõigi laekunud

projektitaotluste toetuste kogusumma oli ligi 450 000 eurot kuid eelarves oli muusikaprojektide

toetuseks ette nähtud jääk oli 121 375 eurot, on selge, et paljud projektid jäid võrdluses konkreetse

taotlusvooru teiste projektidega nõrgemale positsioonile ja neid ei olnud võimalik tulenevalt

eelarvevahendite piiratusest toetada.

-

Projekte hinnatakse, võttes arvesse:

o

projekti vastavust valdkonna eesmärkidele, projekti olulisust Tallinna elanikele ja

konkurentsivõimelisust võrreldes teiste samas valdkonnas toimuvate projektide ning

tegevustega

o

projektitegevuste sisu ja mõju, projektitegevuste kunstilist taset ja läbiviimise

professionaalsust võrdluses teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlusega

sündmustega, projekti sihtrühma ja haaret, tegevustest osasaajate/publiku arvu, kättesaadavust

tagavaid meetmeid, projekti uuenduslikkust ja asjakohasust, tulevikku suunatust;

o

projekti ettevalmisutse taset, korraldajate eelnevat kogemust ja haldusvõimekust, tegevusteks

vajaliku tugistruktuuri (meeskonna) olemasolu ja võimekust, koostööpartnerite ja

kaasrahastajate panust, projekti turundus- ja kommunikatsiooniplaani, publikult ja projektist

osasaajatelt tagasiside kogumist;

o

projekti eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust, kavandatud kaasfinantseeringu

määra ja realistlikkust, prognoositud publiku hulka ja piletimüügiprognoosi realistlikkust

arvestades tegevuste kunstilist taset, turundus- ja kommunikatsiooniplaani ning

toimumispaikasid;

o

keskkonnateadlike töövõtete rakendamist.

Eeltooduga on vastustaja kaebajale juba enne kohtusse pöördumist arvuliselt ära näidanud, milles

seisneb eelarvevahendite piiratus ning miks ei olnud võimalik kõiki taotluseid rahuldada. Taotlustes

soovitu ületas eelarve kogumahtu 3,7 korda. Ka on projektide hindamiskriteeriumid kooskõlas (sama

loetelu järgides):

-

üldiste lisatingimuste punktiga 1; valdkonna lisatingimuste p 1, 4.4;

-

valdkonna lisatingimuste p 4.5, 2.1, 1.2 ja 3.7;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/405112021003

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4051/1202/1003/37_lisa_1.pdf#

4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4051/1202/1003/37_lisa_6.pdf#

3(6)

-

üldiste lisatingimuste punktiga 12.2 ja 12.3; valdkonna lisatingimuste punktiga 4.7 ja 4.6;

-

üldiste lisatingimuste punktiga 11.8; valdkonna lisatingimuste punktiga 2.1 ja 4.5;

-

valdkonna lisatingimuste punktiga 4.8.

Vastustaja on vastuses kaebusele kohtule 24.04.2023 (eraldi Exceli failina, dtl 386 jj) esitanud

hindamiskriteeriumite ülevaate, kus on toodud hindamiskriteeriumid ja nende osakaal:

-

projekti vastavus valdkonna eesmärkidele – 20%, mille osaks on ka olulisus ja sihtrühm;

-

projektitegevuste sisu ja mõju – 35%, mille osaks on ka kunstiline tase, mõjukus ja olulisus

muusikavaldkonna arengus;

-

projekti ettevalmistuse tase – 20%, mille osaks on korraldajate kogemus ja haldusvõimekus,

koostööpartnerite olemasolu, turundus ja kommunikatsioon;

-

projekti eelarve realistlikkus – 20%;

-

keskkonnateadlikkus – 5%.

Iga kriteeriumi juurde on toodud 1-4 alaküsimust ning ka suunised, millele vastab hindaja hinnang,

kui ta valib punktidena 1, 3 või 5 punkti. Tegemist on halduseeskirjaga, mida vastustaja võib

kaalutlusõiguse ühtlaseks kohaldamiseks koostada. Nimetatud kriteeriumid ei ole ilmselges vastuolus

üldiste ega valdkonna lisatingimustega (samu on nimetanud kaebajale komisjoni juhataja 13.05.2023

e-kirjas) ning tegemist ei ole kultuurivaldkonna toetuste andmisel ilmselgelt põhjendamatute

kriteeriumitega.

Sama tabeli teisel lehel „Hindamisleht“ on toodud välja ka punktitabel koos arvutuskäikudega.

8. Kohtu suuniste alusel tõi vastustaja ka välja edetabeli, kus on näidatud lõplikud punktid kõigi

taotluste esitanute osas ning võrdlevad hindajate vahemikud kaebaja ja toetuse saanute vahel (dtl 429

jj, eraldi Exceli tabel). Vastustaja on samas selgitanud, et need on enne koosolekut antud

individuaalsed hinnangud, mis on abistavaks töövahendiks. Individuaalsete hinnete alusel tekib

taotluse pingerida. Kohus leiab, et sellegi poolest aitavad toodud andmed otsusele jõudmise protsessi

ilmestada, sh saada ülevaadet komisjoni keskmisest hinnangust.

Toodud võrdlusest nähtub, et kaebaja on saanud esialgsete individuaalsete hinnangute alusel 49

punkti, jäädes 47 taotlejast 45. kohale. Kaebaja sai keskmiselt 49 punkti ja toetuse saanud said 76-81

punkti. Ka siis kui arvestada hindajate hinnangute vahemike maksimumi (tulp F), siis kaebaja sai

maksimaalselt 76,67 punkti, kuid temast rohkem sai üksiku hindaja arvestuses 29 taotlust ehk rohkem

kui pooled taotlejad. Ka nähtub oluline erinevus kriteeriumide kaupa:

-

Projekti vastavus valdkonna eesmärkidele – kaebaja saadud punktivahemik on alates 4 punktist,

kuid toetuse saanutel alates 12 punktist 20-st. Kaebaja sai keskmiselt 11 punkti, toetuse saanud 17-

19 punkti 20st.

-

Projektitegevuste sisu ja mõju – kaebaja sai punkte vahemikus 7-21 punkti (35st), kuid toetuse

saanud vahemikus 11,67 või 25,67 kuni maksimumini (35). Kaebaja sai keskmiselt 14 punkti,

toetuse saanud 28-30 punkti.

-

Projekti ettevalmistuse tase – kaebaja sai punkte vahemikus 6,67-14,67; toetuse saanud aga 9,33-

20 (20st). Kaebaja sai keskmiselt 10 punkti, toetuse saanud 14-16 punkti.

-

Projekti eelarve realistlikkus – kaebaja sai punkte vahemikus 4-20, toetuse saanud aga vahemikus

12-20 (20st). Kaebaja sai keskmiselt 12 punkti, toetuse saanud 14-16 punkti.

-

Keskkonnateadlikkus – kaebaja punktisumma jääb toetuse saanute lähistele, kuigi natuke alla.

Samas sõltus sellest 5 punkti 100 punktist.

Kaebajale on esitatud lisaküsimused sihtrühmade, turundus- ja kommunikatsioonitegevuse ja

keskkonnateadlikkuse kohta (dtl 416). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja vastused on väga

lühikesed ja üldsõnalised. Konkreetset kommunikatsiooniplaani vastusest ei nähtu (teine küsimus).

4(6)

Eeltoodust tuleneb läbivalt, et kaebaja taotlus oli keskmiselt teistest taotlustest nõrgem ka

individuaalsete hinnangute alusel. Vastustaja menetluses toodud individuaalsed hinnangud ja

komisjoni lõplik hinnang on kaebaja osas olnud järjekindel. Kaebajale protokollis avaldatud

põhjendused on kooskõlas ka individuaalsete hinnangutega – kaebaja taotlus on teistest keskmiselt

nõrgem. Projektide võrdlemiseks on olemas nii metoodika kui ka konkreetne valem (dtl 386 jj).

Kõrvutades viit kriteeriumit, nende sisu (dtl 386 jj tabel) ja kaebajale keskmiselt omistatud punkte

(dtl 429 jj tabel), on kaebaja saanud ca pooled punktid esimese kriteeriumi osas, mis puudutas

projekti olulisust linnale, sihtrühma ja haaret; samuti üksnes pooled punktid kolmanda kriteeriumi

osas, mis puudutab projekti ettevalmistatust (kogemust, haldusvõimekust, turundust ja

kommunikatsiooni. See on kooskõlas ka vastustaja poolt kohtumenetluse alguses tooduga, et teiste

projektide sihtrühmad on laiapõhjalisemad, mitmekülgsemad ja läbimõeldumad ning need projektid

on turunduse, kommunikatsiooni ja tagasiside küsimuse osas paremad. Kohtule ei nähtu siinkohal

ilmselgeid kaalumis- ega arvutusvigu; ka ei ole neid välja toonud kaebaja.

9. Taandamist on käsitletud määruse nr 18 § 11 lg-s 2.

Taandamise osas on komisjoni juhataja edastanud kaebajale ka 30.05.2022 selgituse (dtl 98):

Me oleme viimase aasta jooksul tõesti pingutanud selle osas, et mittetulundustegevuse toetuste

otsused sünniksid laiapõhjalisemalt kui varem. Kui varasematel aastatel on komisjonid koosnenud

ennekõike ametnikest, siis muusikaprojektide komisjoni koosseisu muutsime teadlikult selliseks,

et ameti esindajaid oleks seal ainult üks ja üle väga paljude aastate oli komisjoni koosseisu

kaasatud muusikavaldkonnaeksperte väljastpoolt linnaorganisatsiooni. Usun, et see on ainuõige

suund. Selle otsuse valguses kerkis esile ka taandamiste küsimus, mis ametnikest

komisjoniliikmete puhul polnud aktuaalne. Vabandan veelkord komisjoni sekretäri näpuvea pärast

protokolli, püüame edaspidi protokollide koostamisel olla hoolsamad.

Kohus selgitab, et valdkonna asjatundjate kaasamine taotluste hindamisse on iseenesest mõistlik.

Samas tuleb loovisikute kui asjatundjate kaasamisel paratamatult leppida ka sellega, et nad kuuluvad

loomeliitudesse, mis on loovisikute esindusorganisatsioon (LLS § 4 lg 1). Taotluste hindamisel kõigi

sama valdkonna loovisikute välistamine hindajate seast võib kaasa tuua selle, et hindajad ei ole

piisavalt asjatundlikud ega oma valdkonnast ülevaadet.

Protokolli on muudetud juhataja ja sekretäri poolt allkirjastatuna 23.05.2023 (dtl 160 jj), märkides:

„Muuta 06. aprilli 2022 koosoleku protokolli number PR2900/22/43 punkti nr 15 ja sõnastada see

järgmiselt: Hääletustulemused 4:0.“ Sellega on kaebaja viidatud puudusele juba enne kohtusse

pöördumist ka vastatud ja tegelikku olukorda selgitatud.

Taandamise korral jätkab komisjon vähendatud koosseisus, sh sätestab määruse nr 18 § 12 lg 7 korra,

mida tehakse võrdsete häälte jagunemise korral. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on kaebaja taotlus

läbivalt teistest taotlustest nõrgem, mistõttu ei mõjutanud seda ka ilmselgelt ühe komisjoni liikme

hääl ka juhul, kui komisjoni liige oleks jätkanud osalemist. Kaebaja keskmised punktid

hindamiskriteeriumite kaupa on toetust saanutest märgatavalt nõrgemad. Ka on kaebaja taotlus

punktide kogusummalt eel-eelviimane. Seega ka mistahes rikkumise korral ei saanuks see tuua kaasa

toetuse määramist kaebajale. Samas ei saa kaebaja kohtus kaitsta teiste toetust taotlenute huvisid ega

ka üldiselt soovi, et taotluste menetlemine toimuks õiguspäraselt.

10. Eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus, et puudub alus vastustaja 06.04.2022 käskkirja tühistamiseks

kaebaja osas ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jätab kohus poolte

menetluskulud nende endi kanda.

5(6)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Sullin

6(6)