3-21-2759/35 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2759

Otsuse kuupäev

30. juuni 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

7 isiku kaebus Valga Vallavalitsuse 26.10.2021.a

korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks, alternatiivselt

ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimise

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 15.06.2023

Menetlusosalised

Kaebajad Aare Kurg, Kardo Künnapuu, Vahur Veski,

Renee Rannamäe, Marat Semjonov, Larisa Kobar ja Freia

Tamme

- Freia Tamme esindaja Marek Tamme

- Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja Valga vald, esindaja advokaat Janar Kuus

Kolmas isik Elering AS, esindajad vandeadvokaadid

Veikko Puolakainen ja Veiko Vaske

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vahur Veski avaldus kaebusest loobumiseks läbi vaatamata.

2. Tõlgendada kaebust nii, et kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse

26.10.2021.a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus

katastriüksusest 94301:001:1001 kuni katastriüksuseni 94301:001:0441 (mõlemad kaasa

arvatud). Lubada kaebajatel täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada

õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus

toimuva ehitamise osas.

3. Lisada toimikusse ehitusteatise nr 2111201/12323 väljatrükk.

4. Jätta kaebajate taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

5. Rahuldada kaebus. Tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021.a korraldus nr 87 osas,

milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest 94301:001:1001 kuni

katastriüksuseni 94301:001:0441 (mõlemad kaasa arvatud).

6. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

7. Mõista vastustajalt välja menetluskulud:

7.1 ühiselt kõigi kaebajate kasuks 3 710 eurot;

7.2 ühiselt Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara kasuks 1 600 eurot.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

8. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 31.07.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

9. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 54).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr 87 (I

kd tl 79-82, edaspidi vaidlustatud korraldus). Korralduse põhjal esitati vastustajale ehitusteatis

nr 2111201/12323 ning AS Connecto Eesti ja LEONHARD WEISS OÜ koostatud eelprojekt

„L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) Valga vallas Tartu-

Valmiera 330 kV õhuliini (ehitisregistri kood 221324099) ümberehitamiseks. Ümberehitatava

ehitise pikkus Valga vallas on kokku 29,58 km ning see hõlmab vähemalt 137 kinnistut.

Vastustaja edastas ehitusteatise ja projekti kooskõlastamiseks pädevatele asutustele

(Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Transpordiamet) ning kajastas korralduses ehitamisele seatud tingimused.

Ehitusteatis edastati ka Terviseametile, kes vastas, et elektrirajatiste ehituslubade koos-

kõlastamine ei ole tema pädevuses (rahvatervise seaduse § 12 lg 3). Terviseamet juhtis

tähelepanu, et elukeskkonnas on kehtestatud piirväärtused välisõhus levivale mürale ja

mitteioniseerivale kiirgusele ning nendega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel

arvestada.

Valga Vallavalitsusele laekus ehitusetatise menetluse käigus mitmeid vastuväiteid, s.h

Priipalu küla kogukonna esindajatelt 17, 20. ja 21.05.2021. Vastustaja avaldas 31.05.2021

väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ja Valga valla koduleheküljel teate ehitusteatise ja projekti

menetluse kohta ning kutsus projektiga puudutatud isikuid arvamust avaldama.

Vastustaja käsitles esitatud vastuväiteid vaidlustatud korralduses ning leidis, et

ehitusseadustiku (EhS) § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ehitis

on kooskõlas kehtivate planeeringutega - Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Õru

valla ja Tõlliste valla üldplaneeringutega. Tegemist on ümberehitamisega, kuna rajatakse

lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane ehitis, see on sama kasutusotstarbe, pingeklassi ja

asukohaga. Elering AS rekonstrueerib õhuliini, mis on paiknenud selles asukohas juba üle 60

aasta. Õhuliini kaitsevöönd jääb samaks. See tähendab, et rekonstrueerimisega ei kaasne

kinnisasja omanikele täiendavat negatiivset mõju ja piiranguid. Elanike praegune olukord

pärast ümberehitustöid halvemaks ei muutu. Pigem muutub see paremaks, kuna

rekonstrueerimise järgselt väheneb oluliselt vanadest kõrgepingeliinidest niiske ilmaga kostuv

iseloomulik särin ehk koroonaefekt. Uutel liinidel on koroonaefekt väike ning kõrvale

praktiliselt kuuldamatu. Vastustajal ei ole pädevust hinnata, kas asjaõigusseadus seisukohalt

on trassivaldaja kohustatud sõlmima kinnistute omanikega uued kokkulepped või kehtib

olemasolev kitsendus ka pärast õhuliinide rekonstrueerimist edasi. Osapoolte eraõiguslikud

vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras.

Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine

ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Kokkuvõttes luges vastustaja teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini

ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda

Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse,

Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest.

2. Kaebajad esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse

tühistamise nõudes.

Kaebuse kohaselt on 330 kV õhuliinid kõige suuremad ja võimsamad elektrikoguste

ülekandmiseks mõeldud elektriliinid Eestis. Need on ligikaudu 40 m kõrged ja neid ümbritseb

mõlemal pool liini telge 40 m laiune kaitsevöönd. Õhuliin läbib kaebajatele kuuluvaid

kinnisasju Priipalu ja Õlatu külas või paikneb nende lähedal. Kaebajate Aare Kure, Kardo

Künnapuu, Vahur Veski, Renee Rannamäe ja Larisa Kobara kinnisasjadel paiknevad hooned

jäävad õhuliini kaitsevööndisse. Kaebajate Marat Semjonovi ja Freia Tamme hooned ei jää

küll õhuliini kaitsevööndisse, kuid õhuliin on siiski elumajadele ja hoonetele liiga lähedal.

Õhuliin jookseb üle puurkaevu, mis on ehitatud enne õhuliini esmast püstitamist, see loob

ohtliku olukorra mistahes õnnetuse korral puurkaevuga. Õhuliin põhjustab ohtu inimeste

tervisele ja vähendab kinnisasjade väärtust.

Kaebajate hinnangul on ehitusõigus õigusvastane kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.

a) Tegemist ei ole ümberehitamisega, vaid uue ehitise ehitamisega, milleks on nõutav

ehitusluba. Olemasolev õhuliin lammutatakse (s.h vundament) ning seejärel ehitatakse uuesti

(vundament, mastid, liinid). Õhuliin ehitatakse täiesti nullist uuena üles. Praegu läbivad

kaebajate kinnisasju ainult 330 kV õhuliinid. Rajatavad uued mastid hakkavad kandma 330

kV ja 110 kV õhuliine. See, et ehitustegevus toimub senises kaitsevööndis ja uued õhuliinid

rajatakse vanade liinidega samal asukohale, ei oma tähendust ehitustegevuse liigendamisel

ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Kohtuistungil viitasid kaebajad sellele, et uutel mastidel hakkab paiknema ka fiiberoptiline

sidekaabel, seda vanadel mastidel ei olnud.

b) Seoses ehitise ja ehitamise mõjuga:

- vastustaja ei ole hinnanud kõrgepingeliinide võimalikke mõjusid inimese tervisele.

Kõrgepingeliin tekitab madalsagedusega mitteioniseeriva kiirgusega elektromagnetvälja.

Kindlaks on tehtud selle seos naiste viljatusega (I kd tl 70-72). Inimestel soovitatakse elada

vähemalt 600 m kaugusel kõrgepingeliinist (I kd tl 63-69, 124-128);

- vaidlustatud korraldusest ei selgu, kuidas arvestas vastustaja Terviseameti viidatud

piirväärtustega mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele;

- kavandatav mastaapne ehitusmaht mõjutab kinnisasjade omanikke. Kolmandal isikul tuleb

kasutada ka maad, mis jääb väljapoole kaitsevööndit;

- kaebajate elu oma kodus on õhuliini tõttu tugevalt ja ebavajalikult häiritud;

- tulekahju korral jäetakse päästetööd õhuliini lähedal teostamata (I kd tl 73);

- vastustaja on valesti võtnud võrdluse aluseks ümberehitusest tingitud täiendava negatiivse

mõju. Kaaluda oleks tulnud võimalust leevendada või vähendada pikemat aega eksisteerinud

negatiivseid mõjusid;

- vastustaja ei ole hinnanud seda, kas mõju on üleliia koormav ja kas seda saaks vähendada

või leevendada.

c) Vastustaja ei ole kohaselt teostanud kaalutlusõigust, kuna

- ta ei ole kaalunud kaebajate ettepanekut viia õhuliini trassikoridor Riigimetsa

Majandamise Keskuse maale, eemale kaebajate kinnisasjadest ja nende elumajadest.

Ehitamine alternatiivses asukohas ei saa olla oluliselt kulukam. Alternatiivse asukoha

maaomanikud olid liini ümberpaigutamisega nõus (I kd tl 35-43). Kolmas isik selgitas

vastustajale, et tehniliselt oleks liini asukoha muutmine põhimõtteliselt võimalik (I kd tl 45);

- ta ei ole sisuliselt kaalunud kaebaja Aare Kure esitatud vastuväiteid.

d) Vastustaja rikkus kaebajate ärakuulamise kohustust, kuna kaebajaid (välja arvatud Aare

Kurg) ei kaasatud menetlusse ja neil ei olnud võimalust esitada oma seisukoht.

e) Ehitist ei ole kooskõlastanud Päästeamet.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebajate

õigusi. 110 kV õhuliini kaebajate kinnisasjade piirkonnas uutele mastidele ei lisata. Kaebajad

ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et olemasolevas liinikoridoris õhuliinide

rekonstrueerimisega rikutakse nende subjektiivseid õigusi enam võrreldes sellega, kui need

tööd jäetakse tegemata. Üksnes oletusele tuginedes ei saa öelda, et kolmas isik hakkab

tulevikus üle kandma suuremat võimsust, kui hetkel olemasoleva liiniga. Tegemist on

ümberehitamisega. Kõik kohalikud omavalitsused, mille territooriumitel projekti kohaselt

ehitustöid teostatakse, lugesid ehitusteatised teavitatuks. Ei ole usutav, et nad kõik rikuvad

seadust.

Vastustaja ei ole rikkunud ka kinnisasjade omanike haldusmenetlusse kaasamise kohustust.

Ehitusteatise esitamine puudutas üle 100 kinnistu omanikku (täpsemalt läbivad õhuliinid

Valga valla territooriumil 137 katastriüksust) ja seetõttu võis vastustaja teavitada isikuid

haldusmenetluse alustamisest ja arvamuse avaldamise õigusest ajalehe kaudu. Kaebajad ei ole

välja toonud, millised täiendavad asjaolud oleksid nad haldusmenetluse raames vastustajale

esitanud. Osad kaebajad osalesid haldusmenetluses. Soov liini ümberpaigutamiseks esitati

vastustajale haldusmenetluse ajal. Üksnes menetlusnõuete rikkumine ei ole haldusakti

tühistamiseks piisav.

Ehitusteatise teavitatuks lugemise haldusmenetluses ei saa vastustaja nõuda kolmandalt isikult

tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist. Kaebajad ja kolmas isik saavad liini

ümberpaigutamise osas kokku leppida. Kui kokkulepet ei saavutata, siis kuulub see vaidlus

läbivaatamisele maakohtus.

Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses, et täiendavat negatiivset mõju ja piiranguid ei ole,

kuna ehitamine toimub olemasoleva õhuliini kaitsevööndis. Kaebajad pole kaebuses välja

toonud asjaolusid, millest tulenevalt kaasneb õhuliinide rekonstrueerimisega neile varasemast

negatiivsem ja koormavam mõju. Vastustaja esitas ehitusteatise kooskõlastamiseks

Päästeametile.

4. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitamise eesmärk on tagada valmisolek

Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks, milleks Eesti riik on

võtnud rahvusvahelise kokkuleppega kohustuse tähtajaga 01.01.2026. Liini olulisus mõjutab

ka kaalutavaid huve.

Elektrienergiaga varustatuse tagamine on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse tähenduses.

Kõrgepingeliin kui varustuskindluse tagamise vahend on kogu ulatuses üks tervik.

Rekonstrueeritavad õhuliinid on vananenud ja muutumas ohtlikuks.

Liini asukoht on määratud Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ (I kd tl 137) ning kaebajate

kinnisasjade piirkonnas Õru valla üldplaneeringuga (I kd tl 138). Liini asukoha muutmine ei

ole võimalik ehitusteatise menetluses ega ehitusloa menetluses. See eeldab minimaalselt

üldplaneeringu menetluse läbiviimist koos maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga,

selle raames põhjalikku keskkonnamõju strateegilist hindamist ja mitme alternatiivse asukoha

kaalumist kõiki huve arvestades. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille

toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Planeerimismenetlus välistaks liini

õigeaegse rekonstrueerimise. Vastustaja ei saanud kaaluda liini üleviimist teise asukohta. See,

et miski on tehniliselt võimalik, ei tähenda, et see on õiguslikult võimalik ja ei muuda

erinevate huvide kaalu.

Tegemist on ümberehitamisega. Ehitise taastamisel on nõutud, et see peab asuma vana ehitise

asukohas ja olema olemuslikult selle sarnane. Vaidlusaluse ehitusteatisega esitatud projekti

alusel ehitatakse praegusega olemuslikult sarnane kõrgepingeliin. Liini kasutusotstarve ei

muutu - 330 kV kõrgepingeliin asendatakse sama nimipingega kõrgepingeliiniga, mis

funktsionaalselt jätkuvalt tagab Eesti ja Läti vahelist elektriühendust. Kaebajate kinnisasjade

piirkonnas ei kinnitata mastidele 110 kV õhuliini. Liini arhitektuuriline lahendus jääb

praegusega sarnaseks (kaks mastijalga, kaks trossihoidjat jne). Mastide arhitektuur ei ole

täpselt identne ega saagi nii vana õhuliini rekonstrueerimisel tehniliselt identne olla. Sellist

nõuet seadus rekonstrueerimisele ka ei sätesta. Rekonstrueerimine on definitsiooni järgi

ehitise omaduste oluline muutmine. Kõrgepingeliini maht ei muutu. Mahu (ega ka

kasutusotstarbe) muutmiseks ei saa pidada liini üksikute tehniliste parameetrite muutmist.

Liinist tulenev mõju on vähene. Objektiivselt ei kaasne kavandatava rekonstrueerimisega

kaebajate olukorra halvenemist ega omandiõiguse sisulist riivet. Rekonstrueerimisega

asendatakse amortiseerunud liinikomponendid moodsatega, mille faktiline mõju kaebajatele

on hoopis väiksem. Koroonaefekt ehk niiske ilmaga kostev särin on rekonstrueeritud liinil

praktiliselt kuuldamatu ning kaebajate viidatud „vilin“, mis võib tuulega tekkida, ei suurene.

Kuivõrd õhuliini pinge jääb samaks, siis elektrivälja tugevus ei muutu. Kuna juhtme ristlõige

võimaldab suuremat võimsust edasi kanda, siis võib magnetvälja tugevus muutuda

suuremaks, kuid jääb kindlasti ettenähtud normide piiresse. Kinnistute väärtus täna lähtub

asjaolust, et kinnistuid läbib olemasolev kõrgepingeliin. Selle rekonstrueerimine

moodsamaks, ohutumaks ja vähem müra tekitavaks liiniks ei saa kinnistute väärtust

vähendada.

Liini kaitsevööndisse (välimisse serva) jääb kaebajate kinnistutel üks eluhoone. Mitmed

kaebajate kinnistud asuvad liinist sadu meetreid eemal. Põhjendamatu oleks lähtuda kaebajate

õiguste riive hindamisel fiktiivsest eeldusest, nagu rekonstrueeritavat ehitist ei eksisteeriks

ega oleks kunagi eksisteerinud.

Vastustaja on korrektselt teostanud kaalutlusõigust. Puudutatud isikuid teavitati seisukoha

esitamise võimalusest avalikult. Kaebajate väited kohtumenetluses on samad, mis vaidlustatud

korralduses kaalutud Priipalu küla elanike väited. Päästeameti kooskõlastus ei olnud vajalik,

kuna elektriliinile tuleohutusnõudeid kehtestatud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebajad

5. Kaebuse esitasid seitse isikut. Üks neist, Vahur Veski teatas kohtule e-kirjaga, et ta ei

soovi selle kohtuasjaga enam edasi minna. Kohus selgitas 29.05.2023.a määruses, et

kaebusest loobumise avaldus peab olema alla kirjutatud, ning selgitas kaebusest loobumise

tagajärgi.

Vahur Veski ei esitanud kohtu määratud tähtajal nõuetekohast kaebusest loobumise avaldust.

Kohus jätab Vahur Veski avalduse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel

läbi vaatamata.

6. Kaebajad esitasid kaebuse ühiselt ja nende seisukohad menetluses on ühtsed. Kohus

käsitleb otsuses kaebajaid ühtse grupina.

Kaebuse nõue

7. Seoses kaebuse nõudega tuleb lahendada kaks küsimust - menetlusse võetud nõude ehk

vaidlustatud korralduse tühistamise nõude kohasus ja lubatavus ning kohtuistungil esitatud

taotlus alternatiivse nõude esitamiseks.

8. Kaebajate nõue on kaebuses sõnastatud nii, et kaebajad taotlevad vaidlustatud korralduse

täielikku tühistamist. Samas tuleneb kaebajate avaldustest üheselt mõistetavalt, et kaebajad

soovivad saavutada vaidlustatud korralduse tühistamist osas, milles see reguleerib ehitamist

nende kinnisasjade piirkonnas. Kaebus ei hõlma kogu Valga vallas paiknevat kokku 29,58 km

pikkust liini lõiku või kõiki 137 kinnistut. Seega on tegemist nõudega tühistada vaidlustatud

korraldus osas, milles see reguleerib ehitamist alates Kure-Ratniku kinnistu koosseisus

olevast katastriüksusest 94301:001:1001 kuni Valdatare kinnistu koosseisus oleva

katastriüksuseni 94301:001:0441, mõlemad kaasa arvatud (vt I kd tl 120).

9. Ehitusseadustiku sätetest tuleneb alljärgnev:

- EhS lisas 1 nimetatud juhtudel tuleb ehitamise õiguse saamiseks esitada pädevale

asutusele (praegusel juhul vastustajale) ehitusteatis ja kui seda on nõutud, siis ka

ehitusprojekt (EhS § 35 lg 1-3 ja § 36 lg 4);

- kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise

esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib

alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2);

- vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või

ehitamisega tuleb 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis

või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke

või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omanik. Kui esinevad eeltoodud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse,

sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest.

Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 5 ja 6).

10. Ehitusseadustiku seletuskirjas (kättesaadav lehel riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555

SE) on ehitusteatise kohta öeldud järgmist. Ehitusteatise menetlus eelnõus sätestatud kujul on

uuenduslik. Menetluse loomise eesmärk on: 1) vähendada halduskoormust olukordades, kus

ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav; 2) võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku

huvita ehitisi ehitada ehitusloata; 3) võimaldada avalikul võimul saada teavet ehitatavate

ehitiste kohta ning suurendada sel viisil teadlikkust kohaliku omavalitsuse territooriumil

olevate ehitiste kohta, mis võimaldaks efektiivsemalt planeerida järelevalvet.

Ehitusteatise esitamisel on isikul õigus teatud ooteperioodi möödumisel alustada

ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega. Haldusorganile on järgnevate paragrahvidega

antud õigus kaaluda, kas teatud juhtudel on siiski vajalik põhjalikuma menetluse läbiviimine.

Kui viiakse läbi põhjalikum menetlus, siis on haldusorganil võimalik esitada ka lisatingimusi.

Kui pädev asutus otsustab, et on vaja esitada täiendavaid tingimusi, siis lähtutakse ehitusloa

menetluse sätetest. See tähendab, et ehitusteatise esemest teavitatakse vajalikke asutusi või

kaasatakse puudutatud või huvitatud isikud. Kooskõlastuse sisule ja arvamuste esitamisele

tulenevad nõuded on samad, mis ehitusloa menetluses. Ehitusloa menetlusega sarnaselt tuleb

lahendada ka täiendavate tingimuste andmine. Kui täiendavate tingimuste andmine võib olla

vastuolus huvitatud või puudutatud isikute õigustega või ei soovi pädev asutus arvestada

kooskõlastamata jätmisega, siis tuleks vastavad selgitused esitada täiendavate tingimuste

andmise juures. See tähendab, et koostada tuleks dokument, mida on võimalik vajaduse korral

vaidlustada.

Kohtupraktikas on Riigikohus selgitanud, et ehitusteatise esitamist nõudva ehitamisega

nõustumine selge sõnaga on halduse toiming juhul, kui pädev asutus nõustub ehitamisega

pärast ehitusteatise kontrolli EhS § 36 lg 5 alusel ilma täiendavaid nõudeid esitamata. Kui

kontrolli tulemusena esitatakse täiendavad nõuded, siis on tegemist haldusaktiga

(18.12.2019.a otsus asjas 3-17-1859, 06.06.2018.a otsus asjas 3-17-1152).

11. Praeguses asjas leidis vastustaja, et täiendav kontroll tuleb läbi viia. Vastustaja esitas

ehitusprojekti kooskõlastamiseks pädevatele asutustele ning kaasas puudutatud isikud (kutsus

projektiga puudutatud isikuid arvamust avaldama). See tähendab, et ehitusõigus ei tekkinud

EhS § 36 lg 2 alusel ehk seeläbi, et pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva

jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks

kontrollimiseks.

Täiendava kontrolli tulemusena andis vastustaja vaidlustatud korralduse. Vastustaja kehtestas

korralduses ehitamisele täiendavad tingimused - kooskõlastamise raames kogunenud teiste

haldusorganite seatud tingimused ja Liini kinnisasja omaniku tingimused. Samas jättis

vastustaja arvestamata Priipalu küla elanike ja Metsatervenduse OÜ seisukohad.

12. Tartu Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas tehtud 21.07.2022.a määruses, et

vaidlustatud korralduse kui haldusakti sisuks on üksnes sellega kehtestatud täiendavad

tingimused. HKMS § 202 lg 2 alusel ei ole see seisukoht kohtule otsuse tegemisel siduv

(tegemist ei ole asja uue läbivaatamisega vaidlustatud halduskohtu otsuse / määruse

tühistamise korral) ning kohus sellega ei nõustu.

Ehitusõigus on üks ühtne tervik. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud täiendavatel

tingimustel puudub igasugune sisu ja tähendus, kui vaadelda neid lahus ehitusteatise sisust

ehk andmetest selle kohta, mida üldse kavatsetakse ehitada. Kui ehitusõigus ei teki EhS § 36

lg 2 alusel ehitusteatise aktsepteerimisega, siis saab see tekkida üksnes EhS § 36 lg 6 alusel

täiendavate tingimuste kohta haldusakti andmisega ning haldusakti andmisega tekib

ehitusõigus tervikuna - ehitada võib ehitusteatises (ja ehitusprojektis) kirjeldatud ehitist

haldusaktis toodud täiendavatel tingimustel.

See ühtlasi tähendab, et kui kohus haldusakti, praegusel juhul vaidlustatud korralduse

tühistab, siis kaotab kehtivuse ehitusõigus tervikuna. EhS § 36 lg 2 sätestatud alust

ehitusõiguse tekkimiseks ju ei ole ja ei ole olnud algusest peale.

13. Järgmisena tekib küsimus, milline tähendus on siis asjaolul, et vastustaja käsitles

vaidlustatud korralduses ka puudutatud isikute väiteid ehitise mõjude kohta, kuid ei olnud

nõus sellega, et lähtudes nendest väidetest oleks tulnud ehitusteatise aktsepteerimisest

keelduda või seada kohaseid täiendavaid tingimusi puudutatud isikute huvides.

Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldust niimoodi osadeks jagada, et osa sellest

(ehitusteatise aktsepteerimine täiendavatel tingimustel) on haldusakt, kuid osa (puudutatud

isikute vastuväidete arvestamata jätmine) ei ole.

Puudutatud isikute vastuväidete eesmärgiks oli, et vastustaja annaks välja haldusakti, millega

ehitusteatises kirjeldatud ehitamist ei lubata või lubatakse nende õiguste kaitseks kehtestatud

täiendavatel tingimustel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses oli tegemist taotlusega

haldusakti andmiseks, kuna ehitusteatises nimetatud ehitamise keelamiseks või täiendavate

tingimuste kehtestamiseks tuleb anda haldusakt. Sel juhul tuleb ka keeldumine soovitud

haldusakti andmisest vormistada haldusaktina (HMS § 43 lg 2). Kohtu hinnangul tuleneb ka

seletuskirjast, et kui pädev asutus kaalub täiendavate tingimuste kehtestamist, kuid kehtestab

nendest ainult osad, siis on tegemist ühtse tervikliku haldusaktiga, mida kohtul on võimalik

tühistada.

Kohtupraktikas on sarnastes olukordades viidatud puudutatud isikute võimalusele taotleda

ehitusjärelevalve tegemist (EhS § 130 lg 2). Nõude lubatavuse seisukohast viib see sama

tulemuseni. Ehitusteatise menetluses avaldatud puudutatud isikute tahe oli üheselt

mõistetavalt suunatud sellele, et vastustaja hindaks ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõju

ning kehtestaks abinõud puudutatud isikute õiguste kaitseks. HMS sätetest (§ 6, § 15 lg 2, §

36 lg 1) tuleneb, et haldusmenetluses on piisav, kui menetlusosaline selgelt ja arusaadavalt

avaldab oma eesmärgi ja asjaolud, millele ta tugineb, ning haldusorgani ülesanne on selgitada

menetlusosalisele, milline on tema eesmärgi saavutamiseks kohane õiguslik vorm. Vastustaja

kinnitas kohtuistungil, et kui puudutatud isikud oleksid taotlenud järelevalve teostamist, siis

oleks ta andnud haldusakti. Vaidlustatud korralduse osa, mis käsitles puudutatud isikute

vastuväidete arvestamata jätmist, saab seega käsitleda ka haldusaktina, milles vastustaja

järelevalvet teostades leidis, et puudutatud isikute vastuväiteid ei tule arvestada.

Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohast tuleb välja nii, et vastustaja otsustas algatada

ehitusteatise kontrolli menetluse muuhulgas EhS § 36 lg 5 p 4 alusel, kaasas vähemalt 137

kinnisasja omanikud, käsitles talle esitatud vastuväiteid, kuid tulemuseks on lihtsalt

mõttevahetus - vaidlustatud korralduse vastav osa ei loo kellelegi õigusi või kohustusi ning ei

ole kohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kaebajatel tuleks esitada uus taotlus

ehitusjärelevalve tegemiseks ning kogu menetlus tuleks uuesti läbi viia. Selline tõlgendus on

vastuolus HMS § 5 lg 2 nõudega, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele.

14. Kokkuvõttes on ülekaalukalt argumente selle kasuks, et vaidlustatud korraldus on

haldusakt, millega vastustaja andis kolmandale isikule õiguse ehitada ehitusteatises

kirjeldatud ehitist vaidlustatud korralduses toodud tingimustel, s.h puudutatud isikute

vastuväiteid arvestamata jättes. Kaebajatel on õigus esitada vaidlustatud korralduse

tühistamise nõue alusel, et ehitis rikub sellisena nende õigusi.

15. Kohtu hinnangul on kohane täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada

õigusvastaseks ehitusteatise aktsepteerimine. Esiteks on kohtupraktika ehitusteatise vaidlustes

praegu veel kujunemas ning kohtuotsuse vaidlustamise korral võivad järgmised kohtuastmed

olla teistsugusel seisukohal. Sel juhul on ainsaks võimalikuks nõudeks toimingu -

ehitusteatise aktsepteerimise - õigusvastasuse kindlakstegemine. Teiseks võib menetluse

kestel vaidlus ehitusteatise üle asenduda vaidlusega kasutusteatise üle ning analoogia põhjal

ehitusloa vaidlustega muutub sel juhul kohaseks tuvastamisnõue.

Kaebajatel on kaebeõigus tuvastamisnõude esitamisel. Kaebajad selgitasid kohtuistungil, et

tuvastamisnõude rahuldamine suurendab nende väljavaateid võimalikus kasutusteatise

vaidluses. Kohus nõustub sellega, et kaebajate õiguste edasise kaitse huvides on põhjendatud

nende soov kindlaks teha, kas vastustaja andis ehitusõiguse õiguspäraselt.

16. Kohus lisab toimikusse ehitusteatise nr 2111201/12323 väljatrüki. Tegemist ei ole uue

tõendi asja juurde võtmisega, kuna menetlusosalised on ehitusteatisele menetluse käigus

korduvalt viidanud ja seda käsitlenud. Kuna ehitusteatise väljatrükki toimikus ei ole, siis lisab

kohus selle selguse huvides.

Uusehitis või ümberehitamine

17. Üheks olulisemaks vaidluse all olevaks küsimuseks on see, kas vastustaja õigesti leidis, et

vaidluse all oleva ehitamise õiguse annab ehitusteatise esitamine ja sellega nõustumine

vastustaja poolt.

EhS lisa 1 näeb ette, et 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini püstitamiseks / rajamiseks /

paigaldamiseks on nõutav ehitusluba, kuid ümberehitamiseks ehitusteatis.

EhS lisa 1 ei nõua 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamisel ehitusprojekti

esitamist. Ehitusteatise esitaja lisas omal algatusel ehitusprojekti ehitusteatise koosseisu (I kd

tl 15). Kohus käsitleb ehitusprojekti ehitusteatise osana, mis sisaldab teavet ehitamise ja

ehitise kohta. Kohtule on esitatud ehitusprojekti (eelprojekti staadiumis) seletuskiri (I kd tl

90-100).

18. Uusehitise ja ümberehitamise eristamisel omab tähtsust, milliste omadustega ehitise

vaidluse all olev ehitusõigus ette näeb. Menetlusosalised kohtuistungil põhimõtteliselt

nõustusid sellega, et:

- uued mastid rajatakse ligikaudu samadesse kohtadesse, kus paiknesid vanad mastid, kuid

mitte alati täpselt samasse kohta;

- uued mastid on kõrgemad ja laiemad kui vanad;

- liini kaitsevööndi laius või paiknemine sellest ei muutu (kaitsevööndi ulatus on 40 m

mõlemal pool liini telge);

- elektriliini pinge oli enne ja on pärast ehitamist 330 kV;

- elektriliini võimsus suureneb. Vanadel mastidel oli kaks juhet koguvõimsusega 500 MW,

uutel mastidel on kolm juhet koguvõimsusega 800 MW;

- lisaks elektrijuhtmetele paigaldatakse uutele mastidele fiiberoptiline sidekaabel.

Kaebajad selgitasid istungil, et vaidluse all oleva ehitamise raames oli nende kinnisasjadele

ette nähtud paigaldada kokku kaheksa uut masti, neist seitse on tegelikult paigaldatud

(kaebaja Aare Kure kinnisasjal ei saanud töid teha, kuna kaebaja ja kolmanda isiku vahel

toimus vaidlus maakasutusõiguse üle). Kaebaja Aare Kurg esitas tema tehtud joonise ühest

kaebajate kinnisasjadele paigaldatavast mastitüübist 31S1F (I kd tl 152). Kaebajad kinnitasid

istungil, et see mastitüüp on nende kinnisasjadele ette nähtud mastidest kõige suurem.

Menetlusosalised on välja toonud uute mastide erinevaid omadusi, mida võib olenevalt

vaatenurgast pidada heaks või halvaks:

- uute laiemate ja kõrgemate mastide alt saab põlluharimiseks kasutatavate masinatega läbi

sõita, vanade mastide puhul see võimalik ei olnud;

- uute laiemate mastide tõmmitsad paiknevad samuti laiemal alal ja mast tervikuna võtab

rohkem ruumi;

- kuna mastid on laiemad, siis on juhtmed hoonetele ja elukeskkonnale lähemal;

- kuna mastid on kõrgemad, siis on kiirguse ja müra allikas elukeskkonnast kaugemal.

19. Kohtu hinnangul saab asja lahendada otsuse punktis 18 toodud andmete alusel ning asja

arutamise uuendamine täpsemate andmete kogumiseks ei ole vajalik. Kohus jätab

rahuldamata kaebajate Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara 09.06.2022.a taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks ehitatava liini ning vana ja uue liini erinevuste kohta. Kohus

märgib, et vastustaja kinnitusel tal kaebajate soovitud dokumente õhuliini rajamise kohta

1960-ndatel aastatel ei ole.

20. EhS § 4 lg 3 sätestab ümberehitamise mõiste järgmiselt: ehitise ümberehitamine ehk

rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad

oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist

samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;

3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise

omadusi, sealhulgas välisilmet;

4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;

6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

EhS § 4 lg 4 ütleb, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale

sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk

taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale

olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see

tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Eespool viidatud ehitusseadustiku seletuskirja põhjal on uue kvaliteedi loomine

ümberehitamist ja muud ehitamist, sealhulgas remonti eristav kriteerium. Näiteks kui tee

liikluskoormus muutub, ehitatakse tee ümber - paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla

seisundinõuetega, kui parandatakse teel olevaid löökauke, on tegemist remondiga. Kui

olemasolevast ehitisest ehitatakse teise funktsiooniga või mahuga ehitis, siis on tegemist

samaväärse ehitamisega, kui seda oleks uue ehitise ehitamine. Ümberehitamine ei pea

tervikuna olema loakohustuslik. Loakohustuslikkuse üheks kriteeriumiks on ruumiline mõju.

Ümberehitamisega ei pruugi kaasneda muutused ehitise ruumilises mõjus. Lammutatud

ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui

lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise

eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.

Kohtupraktikast uusehitise ja ümberehitamise eristamisel palju abi ei ole. Vähe on lahendeid,

kus kaalutakse, kas tegemist on uusehitise või ümberehitamisega ning olemas olevad lahendid

käsitlevad hooneid (näiteks Tallinna Halduskohtu 25.02.2022.a otsus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 13.01.2023.a otsus asjas 3-21-188, Harju Maakohtu 10.11.2020.a otsus asjas

4-20-3532). Enamasti seisneb vaidlus selles, kas tegemist on ümberehitamisega, milleks tuleb

hankida ehitusõigus, või üksnes remondiga, mille puhul mingit teavitamis- või loakohustust ei

ole. Uusehitise ja ümberehitamise eristamisel on hoone mõõtmete kõrval tähtsust omanud ka

hoone kasutusviis. Näiteks asjas 3-21-188 oli kohtu hinnangul tegemist ümberehitamisega,

kuna pärast vana hoone lammutamist ehitatava uue hoone maht ja mõned omadused küll

muutusid vähesel määral (näiteks kinni ehitatud rõdud asendati algupäraste lahtiste rõdudega)

ning hoone ehitati kaasaegsest materjalist, kuid arhitektuurne lahendus, välisilme ja

kasutusotstarve (elamu) jäi samaks. Asjas 4-20-3532 oli tegemist uusehitisega, kuna

lammutati ühekorruseline küün, milles kütet ei olnud, ja ehitati samas kohas sama suurele

uuele vundamendile kahekorruseline väljaehitise, ahikütte ja lokaalse kanalisatsiooniga

elamu.

21. Eeltoodu kohaldamine praeguse vaidluse asjaoludele on keeruline.

EhS § 4 lg 4 on nimetatud kolm olemusliku sarnasuse tunnust - kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht. Pooled põhimõtteliselt ei vaidle selle üle, et ehitise

kasutusotstarve jääb samaks. Nii enne kui ka pärast vaidluse all olevat ehitamist on tegemist

määruse „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas nimetatud kasutamise otstarbega 22142

ehk 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin.

Ehitise mahtu praeguses asjas uusehitise ja ümberehitamise eristamisel kasutada ei saa, kuna

vaidluse all oleval liinil kui ehitisel mahtu ei ole. Määrus „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ § 34 lg 1-3 tuleneb, et

- ehitise maht on ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa;

- ehitise maapealse osa maht on kogu ehitise maapealne füüsiline maht lähtudes maapinnast

ja arvutatuna ehitise välispiirete välispinnast, mitte arvestades kujunduslikke või muid

mitteolulisi elemente, tehnoseadmeid ja -süsteeme ja muud taolist. Kui elektriliinil ei ole

välispiirdeid, siis ei ole tal ka mahtu. Ehitisregistris on ehitise mahuks märgitud 0;

- maa-aluse osa mahtu praegusel ehitisel ei ole (vundamenti mahu määramisel arvesse ei

võeta).

Kohtu hinnangul ei ole võimalik jätta ehitusõiguses kehtivat mahu mõistet tähelepanuta ning

mõista mahu all liiniposti ümbritseva mõttelise silindri või koonuse mahtu või hoopis liini

võimsust.

On vaieldav, kas kõrgepingeliinil saab olla arhitektuuriline lahendus EhS § 4 lg 4 tähenduses.

Elektriliini mastid on osa tehnorajatisest ning neil on pigem funktsionaalne ülesanne.

Kaebajate esitatud joonise (I kd tl 152) põhjal on nii endised kui ka uued mastid kavandatud

sellisena, et nad täidaksid oma ülesannet ehk hoiaksid turvaliselt üleval elektriliine.

Seega võib öelda, et ehitise kasutusotstarve ehitamise tulemusena ei muutu, kuid kaht

ülejäänud tunnust ei saa vaidluse all oleva ehitise puhul kasutada.

22. Ka EhS § 4 lg 3 toodud kriteeriumitest kolm ei ole kasutatavad. Kriteeriumid 1 ja 2

räägivad hoonest ning on pigem mõeldud remondi ja ümberehitamise, mitte ehitamise ja

uusehitise eristamiseks. Kriteerium 6 ei ole asjakohane, kuna ehitis ei ole hävinud.

Kriteeriumid 3, 4 ja 5 räägivad pigem selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega.

Ümberehitamiseks loetakse tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine, kui see muudab

ehitise omadusi, s.h välisilmet. Ehitatav elektriliin on tehnovõrk, mille välisilme ehitamise

tulemusena muutub. Kolmanda isiku selgituste põhjal toimub ehitamine selleks, et muuta

tehnovõrgu tööparameetreid (suurendada liini võimsust) ning ehitamise tulemusena

muudetakse kasutatavat tehnoloogiat (võetakse kasutusele kaasaegne tehnoloogia).

Ümberehitamise kasuks räägib ka kriteerium 5. Ehitamise vajaduse tingis muuhulgas see, et

endine elektriliin oli amortiseerumas ning tekkinud oli kahtlus selle ohutuses. See tähendab, et

ehitis ei vastanud EhS § 8 sätestatud nõudele, et ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu.

Ehitusseadustiku seletuskirjas on ümberehitamise näitena toodud tee, mille liikluskoormus on

muutunud ja millele tuleb seisundinõuete täitmiseks paigaldada uus katend.

23. Tartu Ringkonnakohus lahendas 08.03.2023.a määrusega asjas 2-22-4354 kolmanda isiku

avalduse talumiskohustuse täitmise kohustamiseks kõrgepingeliini suhtes. Puudutatud

isikuteks selles vaidluses oli üks kaebajatest, Aare Kurg, ja veel üks maaomanik, kes

praeguses asjas kaebajaks ei ole. Kohus kohustas puudutatud isikuid talumiskohustust täitma,

sealhulgas taluma kõrgepingeliinide mastide ja liinijuhtme vahetust. Määrus jõustus

05.06.2023.

Määruse põhjendustes on öeldud, et tegemist on rekonstrueerimisega, mitte uue õhuliini

rajamisega, kuna vananenud õhuliin vahetatakse uue vastu (amortiseerunud postid ja liinid

asendatakse uutega), õhuliini kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu ning

liini asukoht, pingeklass ja kaitsevöönd jääb samaks. Asjaolu, et uus õhuliin on mastaapsem,

st mõnevõrra muutub rajatise välimus ja tehnilised näitajad ja seda eelkõige seetõttu, et ajaga

on tehnoloogia edasi arenenud, ei tähenda seda, et tegemist on uue tehnorajatise esmakordse

püstitamisega.

24. Kokkuvõttes on ülekaalus argumendid selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega.

Vaidlustatud korralduse õiguspärasus

25. Kui tegemist on ümberehitamisega, siis langevad ära mitmed kaebajate etteheited.

Ümberehitamise korral ei olnud nõutav ehitusluba, vaid piisas ehitusteatise esitamisest. Kohtu

hinnangul ei saa ümberehitamise korral tõusetuda ka küsimust ehitise asukoha valikust või

asukoha muutmisest, kuna sel juhul ei ole enam tegemist ümberehitamisega. Kohus nõustub

sellega, et senise asukoha all tuleb mõista liini kui terviku paiknemist (liini telge ja

kaitsevööndit), mitte mastide täpselt samu asukohti.

26. Mõned maaomanikud (s.h kaebaja Aare Kurg) tegid kevadel 2021 kolmandale isikule

ettepaneku muuta liini asukohta kaebajate kinnistute piirkonnas, s.h pakkusid välja

alternatiivse asukoha ja kogusid vastavate maaomanike nõusolekuid, kuid kolmas isik ei

olnud sellega nõus (I kd tl 16-21, 35, 37-39, 41-43). Elering AS 01.06.2021.a e-kirjas (I kd tl

45) sisaldub lause „Esmane hinnang on, et tehniliselt oleks liini asukoha muutmine

põhimõtteliselt võimalik“. Samas kirjas ja teistes arutelu käigus saadetud kirjades tõi kolmas

isik välja oma vastuväited, miks ta ettepanekuga ei nõustunud. Nende seas on, et

ümberehitamise korral ei saa ehitise asukohta muuta, ümberehitamine on kolmanda isiku

teadlik valik üle kogu Eesti, kuna see on sotsiaalmajanduslikult kõige otstarbekam ja on

väikseima mõjuga keskkonnale ning kolmas isik soovib kohelda kõiki maaomanikke üle Eesti

võrdselt. Kohus ei näe midagi pahatahtlikku või lubamatut argumendis, et kui kolmas isik

põhimõtteliselt nõustub muutma ümberehitamise raames liini asukohta, siis tuleb see

võimalus anda võrdselt kõigile soovijatele ning ümberehitamine tervikuna võib seetõttu

osutuda teostamatuks.

Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole eeltoodul sisulist tähtsust. Asjas on vaidluse all, kas

vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale isikule ehitusõiguse vastustajale esitatud

ehitusteatises ja selle koosseisu kuuluvas ehitusprojektis kirjeldatud ehitamiseks, s.h

ehitamiseks kolmanda isiku soovitud asukohas. Kolmas isik otsustab selle üle, milliseks

ehitamiseks ja millises asukohas ta ehitusõigust taotleb. Vastustaja saab seaduses sätestatud

alustel (näiteks kui ehitise asukoht on vastuolus planeeringuga, ehitis põhjustab soovitud

asukohas lubamatut mõju) keelduda ehitusõiguse andmisest. Vastustaja keeldumise korral

oleks kolmandal isikul olnud õigus otsustada, kuidas edasi tegutseda, s.h kas taotleda

ehitusõigust muus asukohas. Ehitise asukohta saab muuta ka kokkuleppe sõlmimise teel, seda

nii ehitusõiguse menetluses kui ka eraõigluslikult. Kuid kokkuleppe sõlmimiseks ei saa

kedagi kohustada.

27. Kaebajad on välja toonud ehitamise ja selle tulemusena kasutusele võetava ehitise mõjud,

mida nad hindavad ülemäärasteks ja oma õigusi rikkuvateks:

- elektriliini võimsus suureneb oluliselt. Sellel võib olla mõju kaebajate tervisele. Vastustaja

ei ole ehitusõiguse andmisel seda mõju hinnanud;

- elektriliin tekitab teatud tuule suuna korral vilisevat heli, mis on tugevam ja häirivam kui

enne;

- kohtuistungil lisasid kaebajad, et elektriliinile on paigaldatud linnutõkked, mis tekitavad

tugevat ja häirivat heli. Varem seda ei olnud;

- mastide kuju ja suurus muutus, see põhjustab varasemast suuremaid häiringuid, s.h mastid

hõivavad rohkem ruumi, suureneb visuaalne reostus;

- elektriliini läheduse tõttu tulekahju korral kaebajate hooneid ei kustutata;

- eeltoodu rikub kaebajate õigusi tervise kaitsele ja omandiõigust.

28. Kohtu hinnangul on otsuse punktis 27 toodud asjaolud kohased ja põhjendatud.

Kohtupraktikas aktsepteeritakse ehitusõiguse vaidlustamisel selliseid asjaolusid kaebuse

alusena. Kuidagi ei saa väita, et kaebajate õiguste rikkumine ehitusõiguse andmisega ei ole

võimalik.

29. EhS § 36 lg 5 p 1 ja 4 kohaselt saab ehitusteatise täiendava kontrolli algatada muuhulgas

selleks, et viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse ning kaasata kinnisasja omanik või

kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 alusel lähtutakse sel juhul ehitusloa

andmisest keeldumise alustest. EhS § 44 p 1 ja 4 sätestavad, et pädev asutus keeldub ehitusloa

andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või ehitisega kaasneb

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle

mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Ehitisele kehtivateks nõueteks EhS § 44 p 1 tähenduses on muuhulgas järgmised

õigusnormid. Rahvatervise seaduse § 4 p 7, 9, 12 ja 13 sätestavad, et ehitised ja rajatised

peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise

säilimist, eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist, staatilise elektri-

ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese

tervisele ohutu ja vastama kehtestatud piirväärtustele ning müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja

infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ja peab vastama puhke- ja olmetingimustele

kehtestatud nõuetele. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 1 kohaselt on välisõhus leviva

müra põhjendamatu tekitamine keelatud.

Viidatud õigusaktide alusel on kehtestatud piirmäärad mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele:

- atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 4 ja § 61 lg 1 alusel on keskkonnaminister andnud

määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“;

- rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister andnud määruse „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“;

- rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister andnud määruse

„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“.

30. Asjas on tõendatud, et kaebajate hooned ja elukeskkond on elektriliinile lähedal:

- kõige enam mõjutatud on Aare Kure kaasomandis olev Kure-Ratniku kinnisasi ja Vahur

Veskile kuuluv Valdatare kinnisasi;

- Kure-Ratniku kinnisasjal (94301:001:1001) paiknevad hooned moodustavad ühtse

kompleksi ning asuvad osaliselt liini kaitsevööndis. 1911. aastal ehk ammu enne liini

rajamist ehitatud elamu asub praktiliselt kaitsevööndi piiril, sellest mõni meeter eemal. Mast

asub hoonete vahetus läheduses. Igapäevane juurdepääsutee hoonetele ja õuealale läheb liini

alt läbi (I kd tl 117, 23, 21, 184);

- Valdatare kinnisasjal (94301:001:0441) jääb 1911. aastal ehitatud elamu liini

kaitsevööndisse ning terviklik hoonete kompleks paikneb kaitsevööndile väga lähedal. Liin

kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu vahele jääb ca 25 m, mast on

ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (I kd tl 118, 27, 183 pöördel);

- Freia Tammele kuuluval Küti-Veski kinnisasjal (94301:001:0750) paikneb 1949. aastal

ehitatud elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119);

- muudel kinnisasjadel on hooned kaitsevööndist kaugemal, inimeste igapäevane

elukeskkond (hooned, õueala) jääb liini telje ja sellest ca 150 - 200 m kaugusele jääva

mõttelise joone vahelisse koridori (I kd tl 120);

- Larisa Kobara kaasomandis oleval Puurkaevu kinnisasjal (94301:001:0056) paikneb

puurkaev liini kaitsevööndis, praktiliselt liini all (I kd tl 118 pöördel, 34).

31. Kohtu hinnangul tuli vastustajal vaidlustatud korralduse andmisel hinnata EhS § 44 p 1 ja

4 toodud tingimuste täidetust ehk esiteks seda, kas ehitusteatises kirjeldatud ehitise, s.h selle

kasutamise prognoositavad mõjud (müra, kiirgus) üldiselt jäävad õigusaktidega lubatud

piiridesse ning teiseks kas ehitisel, s.h selle kasutamisel on püsivad negatiivsed mõjud

konkreetsetele ehitise mõjualas olevatele isikutele, kas see on üleliia koormav ja kas seda

saaks vähendada või leevendada.

Kohus leidis eespool, et uusehitise ja ümberehitamise eristamine vaidluse all oleva elektriliini

puhul on keeruline ja vaieldav, kuid ülekaal on ümberehitamise kasuks. Samad asjaolud

tähendavad, et vastustaja kohustused ümberehitamise mõjude hindamisel on tavapärasest

suuremad. Hoone puhul ei tuleks kõne allagi, et ehitamist saab käsitleda ümberehitamisena,

kui ehitise mõõtmed ja välisilme sel määral muutuvad. Kui elektriliini puhul saab seda

käsitleda ümberehitamisena, siis tuleb ehitise uute omaduste võimalikku mõju hinnata EhS §

44 p 4 alusel.

32. Kohus peab üldjoontes usaldusväärseks kaebajate esitatud joonist vanade mastide ja

31S1F tüüpi uue masti võrdluse kohta (I kd tl 152). Sellele dokumendile tuginemist

võimaldab ka asjaolu, et vastustaja ja kolmas isik vaidlesid vastu kaebajate taotlusele nõuda

välja ehitusprojekti viimane versioon ning andmed vanade ja uute mastide võrdluse kohta. S.

h tugines vastustaja sellele, et kaebajad on tutvunud projektiga vastustaja juures. Projektiga

tutvumise raames ongi kaebajate väitel tehtud eelviidatud joonis.

Joonise põhjal on erinevus vande mastide ja uue masti 31S1F vahel kõrguses ca 12 - 18 m ja

laiuses ca 4 - 10 m.

Kui mastid on kõrgemad ja laiemad, siis muutub nende visuaalne mõju. Kui mastid ja

järelikult ka neid hoidvad tõmmitsad on laiemad, siis olukorras, kus mast asub hoonete

lähedal, muutub sellest lähtuv häiring inimeste igapäevases elus, s.h jääb mast liikumisel

rohkem ette. Kui mastide asukohta kaitsevööndi piires mõnel juhul siiski muudeti, siis

vähemalt seda häiringut oleks saanud vähendada.

33. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et kõrgepingeliin tekitab müra. Ka vastustaja ja kolmas

isik ei eita seda, kuna asjas on juttu olnud liini särinast (koroonaefektist) ja tuulega juhtmetes

tekkivast vilinast. Kaebajad tõid istungil välja, et müra põhjustavad ka lindude tõrjumiseks

kasutatud abinõud. Vastustaja on hinnanud koroonaefekti, muudest võimalikest müra

allikatest vaidlustatud korralduses juttu ei ole. Ilma konkreetsete andmeteta ei saa eeldada, et

kõigi müra liikide puhul see ümberehitamise tulemusena ei muutu või väheneb.

34. Tõenäoliselt ei ole eeltooduga samaväärset mõju sellel, et liini võimsus (läbilaskevõime)

oluliselt suureneb. Võimsuse suurendamine oli algusest peale üks ümberehitamise eesmärke.

Kolmas isik on selgitanud, et liinide rekonstrueerimisega parandatakse liinide läbilaskevõimet

võrreldes vana nõukogude aegse standardiga pea poole võrra. Suurt läbilaskevõimet on vaja

kriitilistel hetkedel tulevikus (näiteks varustuskindluse säilitamine Eesti tarbijatele suuremate

avariide korral). Põhiosa ajast on süsteemis normaaltalitlus ning reaalsed võimsusvood

sõltuvad elektrituru nõudlusest ja hinnast, ilmast, elektri impordist-ekspordist lõuna ja põhja

suunas, töös olevate liinide hulgast jne (I kd tl 50). Eeltooduga ühtivad kaebajate esitatud

andmed, et liini kavandatav võimsus oli enne 500 MW ja on pärast ümberehitamist 800 MW,

võimsus suureneb seega 1,6 korda.

Määruses „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ on

kehtestatud piirväärtused, mida elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed

elukeskkonnas ei tohi ületada. Eesti elektrivõrgu sagedus on 50 Hz. Määruse § 6 lg 2 toodud

tabelis langeb see vahemikku 0,025-0,8 kHz (50 Hz = 0,05 kHz). Seega magnetvälja tugevuse

H piirväärtuseks on määruse järgi 4/f, kus f on sagedus tabeli rea sagedusühikutes ehk 0,05

kHz. Piirväärtus on H = 4 / 0,05 = 80 A/m. Magnetvoo tiheduse piirväärtuseks on 5/f, kus f on

sagedus tabeli rea sagedusühikutes ehk 0,05 kHz. Piirväärtus on B = 5 / 0,05 = 100 µT.

Kaebajate esitatud artiklis (originaal I kd tl 63-69, tõlge I kd tl 124-128) on tabelis 4 toodud

magnetvoo tiheduse (originaalis field intensity, mõõtühik µT) mõõtmise tulemused erinevatel

kaugustel 400 kV pingega liinist. Suurim võimalik näit liinil endal (kaugus liinist 0) on 32,8

µT. Juba see on väiksem kui piirväärtus 100 µT. Kaugusel 30 m liinist on magnetvoo tihedus

3,76 µT. Selleks, et see ületaks piirväärtust, peaks näit olema suurem 27 korda, kohtuasjas

suurenes võimsus 1,6 korda.

Tabeli andmeid ei saa üks-ühele üle kanda kohtuasja asjaoludele, kuna esiteks ei ole teada,

milline oli nende mõõtmiste puhul liini võimsus (voolutugevus) ja teiseks ei ole teada, kui

kaugel on konkreetsetes olukordades liin (juhe) iga kaebaja elukeskkonnast. Siiski on

eeltoodu alusel vähe tõenäoline, et magnetvoo tihedus kaebajate elukeskkonnas ületab

õigusaktiga kehtestatud piirväärtust. Samas see ei tähenda, et kiirguse saab ümberehitamise

mõjuna kindlasti välistada (eriti elamu puhul, kus liini telg on elamust ca 25 m kaugusel ning

juhe järelikult veel lähemal) või et vastustajal ei olnud kohustust magnetvälja prognoositav

tihedus kindlaks teha ja seda hinnata.

35. Kohus nõustub sellega, et vaidluse all olev ehitusõigus ei näe ette 110 kV liini lisamist

uutele mastidele kaebajate kinnisasjade piirkonnas. Lõigud, kus 330 kV mastidele riputatakse

ka 110 kV õhuliinide ahelad, on ära toodud ehitusprojekti seletuskirjas (I kd tl 91) ning

kaebajate kinnisasjade piirkond nende hulka ei kuulu. Seda kaebajate algselt väidetud mõju

ümberehitamisel ei ole.

36. Vastustaja ei ole ehitusteatise kontrolli menetluses otsuse punktis 32-34 tooduga seotud

asjaolusid välja selgitanud ja ei ole nende võimalikke mõjusid hinnanud. S.h vastustaja ei tea,

milline on liini prognoositav müra ja mitteioniseeriv kiirgus kaebajate elukeskkonnas

tavatingimustes ja erakorralistes tingimustes (tugev tuul, suurte võimsuste ülekandmine).

Vastustaja eeldas, et ehitusprojekt vastab kõigile kehtivatele nõuetele. Vastustaja hinnangul

on piisav ehitise kasutamise mõjude hindamine kasutusteatise menetluses, kuna enne ehitise

kasutusele võtmist on ette nähtud auditi tegemine. Vastustaja ei osanud selgitada, mille

poolest on kaebajate võimalused kaitsta oma õigusi kasutusteatise menetluses erinevad või

paremad.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga. Vastustajale oli ehitusteatise kontrollimenetluse ajal

teada, et elanikud soovivad liini ümberpaigutamist, kuna see mõjutab negatiivselt nende elu.

Vastustaja ei saa lihtsalt eeldada ehitise vastavust kõigile kehtestatud nõuetele. Seda eriti

olukorras, kus ehitusprojekti seletuskirjas ei ole ehitise võimalikke mõjusid inimestele, s.h

mastide suuruse muutumisest tingitud häiringuid elukeskkonnas, liini vastavust müra- ja

kiirgusnormidele või muid ehitise võimalikke mõjusid inimestele üldse käsitletud.

Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses, et ehitise mõju ei muutu, kuna nii enne kui pärast

ümberehitamist on liini pinge 330 kV. Kuid mastide suurusest ja paiknemisest tingitud

häiringud, müra ja mitteioniseeriv kiirgus ei sõltu pinge tugevusest. Vaidlustatud korralduse

põhjal selgitas Terviseamet haldusmenetluse raames vastustajale, et elukeskkonnas on

kehtestatud normid mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele, millega tuleb kavandatava

tegevuse planeerimisel arvestada.

Õige ei ole vastustaja arvamus, et ehitusteatise menetluses võib piirduda kontrolliga, kas

ehitusprojekt vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele. Riigikohus on selgitanud, et kohalik

omavalitsus ei või piirduda ehitusteatise kooskõlastamise menetluses vaid ehitusprojekti

vastavuse kontrollimisega määruses „Nõuded ehitusprojektile“ toodud kriteeriumitele. Ka

ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju

teistele isikutele. Kui esinevad ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44), tuleb

algatada täiendav kontroll ning ehitusloa andmisest keelduda, kui puudusi ei ole võimalik

kõrvaldada täiendavate nõuetega (18.12.2019.a otsus asjas 3-17-1859 p 19, 20).

37. See, et põhimõtteliselt on võimalik ehitise mõjusid uurida ka kasutusõiguse andmise

menetluses, ei muuda vaidlustatud korraldust õiguspäraseks. Vastasel korral puuduks üldse

vajadus selleks, et ehitusseadustikus on eraldi menetlustena ette nähtud ehitusõiguse ja

kasutusõiguse andmine.

38. Kohtu hinnangul oleks käsitlemist ja kaalumist väärinud ka Päästeameti selgitus, mille

põhjal on päästesündmuse korral kõrgepingeliini läheduses oht päästjate elule ja tervisele ning

seetõttu liini lähedal olevaid hooneid ei kustutata. Võimalik on kaitsta kõrval olevaid hooneid.

Inimelu päästmist tehakse igal juhul, välja arvatud kui näiteks pingestatud liinid on

maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (I kd tl 73, 144).

Kohtu hinnangul on tulekahju kustutamisel määrav tähtsus mitte liini telje või kaitsevööndi

asukohal, vaid elektrijuhtmete tegelikul asukohal hoonete suhtes. Kui mastide mõõtmed

muutusid, siis muutus ka juhtmete kaugus hoonetest. Vastustajal oleks tulnud välja selgitada,

millised on need hooned, mida Päästeamet lähtudes juhtmete paiknemisest pärast

ümberehitamist tulekahju korral ei kustuta ning hinnata, kas see on mõju, mida vastavate

hoonete omanikel tuleb taluda. Samuti oleks väärinud väljaselgitamist, kui reaalne on

saavutada elektri väljalülitamine vaidluse all olevast liinist tulekahju kustutamise eesmärgil.

Põhjendatud ei ole kaebajate etteheide, et ehitamise oleks pidanud kooskõlastama Päästeamet.

Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab

ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusteatise menetluses ehitise ehitamise

Päästeametiga, kui ehitise kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded ja koos ehitus-

või kasutusteatisega on vaja esitada ehitusprojekt. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis

kehtestaks tuleohutuse nõuded elektriliinile. Määruses „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ ei ole selliseid ehitisi nimetatud. Ka ei näe EhS lisa 1 praegusel juhul ette

ehitusprojekti esitamist, kolmas isik esitas selle omal algatusel.

39. Asjas on korduvalt viidatud sellele, et vaidluse all olevaks ehitamiseks, s.h

ümberehitamisena ehitise endises asukohas oli oluline avalik huvi - Eesti elektrisüsteemi

lahutamine Venemaa elektrisüsteemist ja ühendamine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga,

selle kohta sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete täitmine ja põhivõrgu töökindluse tagamine.

Kohus nõustub, et see huvi on oluline. Kuid see ei tähenda, et ehitise omadused ja mõju võib

jätta välja selgitamata ja sellest tulenevad isikute huvid kaalumata. Samuti ei takistanud see

huvi kõigi kaebajate huvidega arvestamist, näiteks hoonete lähedal asuvate mastide nihutamist

kaitsevööndi piires liini kulgemise sihis.

40. Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas teostada võrdlust nullvariandiga ehk olukorraga,

kus liini kaebajate kinnistute piirkonnas ei ole. Elektriliin ei olnud enne ümberehitamist

ajutine ehitis EhS § 3 lg 4 tähenduses. Kõik ehitised kuluvad aja jooksul ja kui sellesse ei

sekkuta remondi või ümberehitamisega, siis lõpuks hävivad. See ei tähenda, et nende

ümberehitamiseks ehitusõiguse andmisel on alternatiiviks ehitise puudumine. Kolmas isik on

kinnitanud, et alternatiiviks vaidluse all oleva ehitusõiguse andmata jätmise korral ei olnud

ehitise lõplik lammutamine, vaid korrashoiutööd, mida oleks saanud teha ilma ehitusõiguse

taotlemiseta.

Eeltoodu ei takistanud vastustajal otsida võimalusi ka selliste ehitise mõjude leevendamiseks,

mis võrreldes vana elektriliiniga ei suurene, kuid siiski on inimestele häirivad. Kuid kohtus

kaitstavat nõudeõigust sellistele mõjudele rajada ei saa. Kohus käsitles eespool mõjusid, mis

ümberehitamise tõttu kindlasti või suure tõenäosusega muutuvad.

41. Kohtu hinnangul ei oma iseseisvat tähendust asjaolu, et mastidele paigaldatakse ka

sidekaabel. See oli ette nähtud ehitusprojektis - projekti seletuskirjas on öeldud, et mastidele

paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross ning lähteandmete hulgas on

nimetatud Tele2 tehnilisi tingimusi (I kd tl 91).

Tõenäoliselt on tegemist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 5 kohaldamisega ehk

olukorraga, kus olemasolev talumiskohustusega tehnovõrk antakse allkasutusse elektroonilise

side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks. Selleks ei olnud vaja täiendavat

ehitusõigust, kuna EhS lisa 1 alusel ei ole üksnes liini paigaldamisel olemasolevatele

postidele ja ehitistele nõutav ehitusluba ega -teatis.

42. Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate menetlusse kaasamise ja ärakuulamise nõuet. HMS §

31 lg 1 p 1 andis vastustajale õiguse kaasata puudutatud isikud ja teavitada neid seisukoha

esitamise võimalusest teate avaldamisega ajalehes.

43. Kohus on menetluse käigus korduvalt selgitanud, et käesolevas kohtuasjas ei ole tähtsust

sellel, kas vastustajal on õigus kasutada kaebajatele kuuluvat maad. Tegemist on eraõigusliku

vaidlusega. Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste väited, mis on seotud maa kasutamise

õiguse / talumiskohustuse olemasoluga.

Kokkuvõte

44. Kokkuvõttes ei ole kõik kaebajate etteheited põhjendatud. Kuid põhjendatud on väide, et

vastustaja rikkus HMS § 6 tulenevat kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Vastustajale

ei olnud teada, millist müra või mitteioniseerivat kiirgust võib ehitis põhjustada ning ta ei ole

kindlaks teinud, kas see jääb õigusaktidega lubatud piiridesse. Vastustaja ei ole piisavalt välja

selgitanud, milliste mõõtmetega mastid rajatakse inimeste elukeskkonnale väga lähedale, kas

ja mil määral need häirivad igapäevast elu, täpsemalt milline mõju on liinil pärast

ümberehitamist päästetööde tegemisele. Vastustaja ei ole täitnud EhS § 36 lg 5 ja 6 ning § 44

p 4 koosmõjust tulenevat kohustust hinnata, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja

omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas

olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, kas see on üleliia koormav ja kas seda oleks

võimalik vähendada või leevendada. Eeltoodu tähendab, et vastustaja andis ehitusõiguse

õigusvastaselt.

Eeltoodud rikkumisi ei saa kõrvaldada kohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud, et

olukorras, kus haldusmenetluses ei kogutud õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke

andmeid, ei ole võimalik tehtud viga kõrvaldada uute tõendite kogumisega kohtumenetluses.

Vastasel juhul asuks kohus haldusmenetluses uurimata jäänud olulisi asjaolusid hindama ja

nende alusel kaalutlusõigust teostama täitevvõimu asemel, mis oleks vastuolus HKMS § 158

lõikega 3 ja võimude lahususe põhimõttega (19.05.2020.a otsus asjas 3-18-529/137 p 34).

45. Kuna vaidlustatud korraldus (ehitusõiguse andmine) on õigusvastane ja rikub kaebajate

õigusi, siis tühistab kohus vaidlustatud korralduse kaebajaid puudutavas osas. Alternatiivne

nõue sel juhul eraldi lahendamist ei vaja.

46. Kaebuse rahuldamine tähendab, et vastustaja andis ehitusõiguse õigusvastaselt ja

haldusakt, millega ehitusõigus anti (vaidlustatud korraldus) ei ole kehtiv. Kaebuse

rahuldamine ei tähenda seda, et ehitist ei saa edasises haldusmenetluses seadustada. Kohus

rahuldas kaebuse eeskätt seetõttu, et vastustaja töö haldusmenetluses on jäänud tegemata, s.h

otsustamiseks vajalikud andmed kogumata ja nendel rajanevad isikute huvid kaalumata.

Vastustaja tulevikus tehtavatesse otsustesse ei saa kohus ennetavalt sekkuda.

47. Kohtul tekkis asja lahendamisel kahtlus, kas ehitusseadustiku normid on kooskõlas

põhiseadusega. Kohtuasja andmetel toimub kogu Eestit hõlmav ja paljude inimeste õigusi

puudutav ehitamine. Samas EhS lisa 1 ütleb, et ehitusõiguse alusena on piisav ehitusteatise

esitamine. Isegi ehitusprojekti esitamine ei ole nõutav. Kohtuasjas vaatluse all olnud ehitamist

ei saa kuidagi käsitleda vähem ohtliku ja avaliku huvita ehitamisena, mille tarbeks

ehitusseadustiku seletuskirja järgi oli mõeldud lihtne ja vähe koormav ehitusteatise menetlus.

Võimalik, et kohasem oleks olnud ehitusseadustikuga kehtestada ehitusloa nõue, nii et

kohaliku omavalitsuse üksusel oleks tulnud anda terviklikult põhjendatud ja kaalutletud

haldusakt. Ehitusloa menetluses oleks ehitamisest puudutatud isikutel olnud paremad

võimalused kaitsta oma õigusi, s.h õigust tervise kaitsele ja omandiõigust (põhiseaduse § 28,

§ 32). Kuna EhS lisa 1 kohaldamine ei osutunud asja lahendamisel määravaks (s.h põhjusel,

et ehitusprojekti esitas kolmas isik ise ehitustatise koosseisus), siis ei tekkinud ka alust

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

Menetluskulud. Selgitused

48. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on kaebaja menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.

49. Kõigi kaebajate esindajaks olid kaebuse esitamisel advokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab.

Advokaadid esitasid kaebajate nimel kaebuse (sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust) ja

01.12.2021.a avalduse. Kaebus sisaldab taotlust määrata kindlaks menetluskulude suurus ja

jätta menetluskulud vastustaja kanda. 30.05.2022 teatas advokaat Vahur Kivistik, et ta on

Aare Kure esindaja ning 09.06.2022 esitatud avalduses, et ta on ka Kardo Künnapuu ja Larisa

Kobara esindaja. 28.06.2022 teatasid advokaadid Pilv ja Aab, et nad ei ole juba pikka aega

enam kaebajate esindajad.

Advokaat Kivistik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid oma esindatavate

nimel, s.h esitas advokaatide Pilve ja Aabi esitatud arved, kuid arvestas need kulud

proportsionaalselt ümber oma esindatavate eest (koefitsendiga /7*3). Enda esitatud arvete

puhul ei taotlenud advokaat bürootasu või sõidukulu (aja- ja kütusekulu) väljamõistmist.

Advokaat näitas menetluskulude nimekirjas oma esindatavate eest tasutud riigilõivud.

50. Kohtu hinnangul saab menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta kõigi kaebajate

eest tasutud riigilõivud ja kõigil kaebajatel tekkinud kohustuse tasuda esindaja kulud.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul tuleb arvesse võtta need

menetluskulud, mis on kohtule teada ja mille kohta on olemas kuludokumendid. Näiteks on

riigilõiv menetluskuluna arvestatav ja väljamõistetav ka siis, kui kaebaja ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-13 p 13).

Kaebajad on eraisikud, sel juhul ei ole neil võimalust sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus

näitab kõik esindaja kulud koos käibemaksuga.

51. Eeltoodut arvestades tuleb käsitleda järgmisi menetluskulusid:

- advokaatide Pilve ja Aabi osutatud õigusabi, esindatavateks kõik kaebajad, kogusumma 7

740,20 eurot;

- advokaat Kivistiku osutatud õigusabi, esindatavateks kolm kaebajat, kogusumma 3 552,52

eurot;

- kaebajate tasutud riigilõivud: kaebuse esitamisel 7 x 15 = 105 eurot, esimese esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel 7 x 15 = 105 eurot, teise esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel 3 x 20 = 60 eurot, kokku 270 eurot.

52. Kohtu hinnangul ei saa kaebajate esindajate kulusid täies ulatuses pidada vajalikeks ja

põhjendatuteks HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuna

- käesolev vaidlus ei ole sedavõrd keeruline ja mahukas, et objektiivselt oleks põhjendatud

kahe advokaadi kasutamine samal ajal. Kui kaebajad otsustasid seda teha, siis ei saa

vastavaid kulutusi panna vastustaja kanda;

- tasutatud ajakulu kuni kaebuse esitamiseni on kokku 39 tundi 16 minutit, see on vaidluse

sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud;

- kui kaebaja otsustab vahetada esindajat menetluse kestel, siis ei saa asjaga korduvaks

tutvumiseks kulutatud aega täies ulatuses pidada kuluks, mida saab panna vastustaja kanda.

Aeg-ajalt uus tutvumine asja materjalidega, s.h teiste menetlusosaliste lisandunud

seisukohtadega on põhjendatud ja vajalik;

- põhjendatud ja vajalikuks tegevuseks ei saa pidada korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja

sellega seotud määruskaebuse esitamist. Samas esimese esialgse õiguskaitse taotlusega

seotud kulusid ei saa kõrvale jätta üksnes seetõttu, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi

rahuldamata. Kohtuasjaga seotud kulud on üks tervik ning tegevusi eesmärgil kaitsta

kaebajate huve esialgse õiguskaitse korras ei saa pidada ebavajalikuks või põhjendamatuks.

Kohus peab eeltoodut arvestades vajalikuks ja põhjendatuks kõigile kaebajatele osutatud

õigusabi kulu 3 500 eurot, kolmele kaebajale osutatud õigusabi kulu 1 600 eurot ning

riigilõivu kulu kaebuse ja esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 210 eurot. Kokku

tuleb vastustajalt välja mõista ühiselt kõigi kaebajate kasuks 3 710 eurot ning ühiselt

kaebajate Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara kasuks 1 600 eurot.

Kaebajatel (vastavalt 7 ja 3 kaebajal) tuleb ühiselt teatada vastustajale, kellele ja millisele

arvele nad menetluskulude tasumist soovivad.

53. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega ei saa HKMS § 108 lg 8 alusel

tema kasuks menetluskulusid välja mõista.

54. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui

isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige

kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks