3-22-1337/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1337

Haldusasi

V.Y kaebus Saaremaa vallalt kahju hüvitamise ja

diskrimineerimise keelamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – V.Y, volitatud esindaja C.T

Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja vallasekretär Aivar

Rahno

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.Y kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1337

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 21.05.2019 korraldusega nr 2-3/757 välja avaliku

konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas kandideerimis-

avalduse V.Y. Konkursikomisjoni 11.06.2019 protokollis nr 1 kajastatud otsusega kutsuti

vestlusvooru viiest kandideerijast kolm, sh V.Y. Konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollis nr

2 kajastatud otsusega peeti konsensuslikult sobivaimaks kandidaat, kelleks ei olnud V.Y.

2. Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 27.10.2020 korraldusega nr 2-3/1827 välja avaliku

konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas kandideerimis-

avalduse V.Y. Konkursikomisjoni 03.12.2020 protokollis nr 1 kajastatud otsusega lubati

vestlusvooru kümme kandidaati neljateistkümnest, sh V.Y . Konkursikomisjoni 11.12.2020

protokollis nr 2 kajastatud otsusega lubati täiendavasse vooru 3 kandidaati, sh V.Y.

Konkursikomisjoni 17.12.2020 protokollis nr 3 kajastatud otsusega esitati vallavanemale

sotsiaalosakonna juhataja ametisse nimetamiseks kandidaat, kelleks ei olnud V.Y.

3. Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 21.12.2021 korraldusega nr 2-3/1967 välja avaliku

konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas kandideerimis-

avalduse V.Y. Konkursikomisjoni 04.02.2022 protokollis nr 1 kajastatud otsusega kutsuti

vestlusvooru kümnest kandideerijast kolm, kelle hulgas ei olnud V.Y. Konkursikomisjoni

11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsusega esitati konsensuslikult sotsiaalosakonna

juhataja ametisse sobivatest kandidaatidest paremusjärjestus. Saaremaa vallavanema

02.03.2022 käskkirjaga nr 13-1/132 nimetati X.X Saaremaa Vallavalitsuse koosseisus olevale

sotsiaalosakonna juhataja ametikohale.

4. V.Y esitas 11.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-604) Saaremaa

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku

konkursikomisjoni 04.02.2022 koosoleku protokollis ja 11.02.2022 koosoleku protokollis

sisalduvate otsuste tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.06.2022 otsusega

kaebuse osaliselt ning tühistas komisjoni 04.02.2022 koosoleku protokolli kantud otsuse osas,

milles ei lubatud kaebajat konkursi vestlusvooru. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas V.Y apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas ka komisjoni

11.02.2022 koosoleku protokolli kantud otsuse esitada sotsiaalosakonna juhataja ametisse

sobivatest kandidaatidest paremusjärjestus. Ülejäänud osas jäi apellatsioonkaebus

rahuldamata. Riigikohus jättis 20.06.2023 määrusega menetlusse võtmata V.Y

kassatsioonkaebuse, mis seondus menetluskulude osalise välja mõistmata jätmisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. V.Y esitas 17.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.05.2023 ja

14.06.2023), milles taotleb Saaremaa Vallavalitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmist kogu-

summas 9750 eurot (s.o 7175 eurot 2019-2021. a konkurssidel toimunud kaebaja õiguste

rikkumiste eest ja 2575 eurot kaebaja diskrimineerimise eest) ning kaebaja diskrimineerimise

keelamist.

1)

Saaremaa vallavalitsus kuulutas 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021 a. detsembris välja konkursid

sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Kaebaja on osalenud kõigil nimetatud

konkurssidel, kuid ametikohale ei ole kaebajat ühegi konkursi tulemusena nimetatud. Kaebaja

õigusi on eelnimetatud konkurssidel rikutud ja kaebaja nõuab talle tekitatud kahju hüvitamist.

Lisaks nõuab kaebaja hüvitist võrdse kohtlemise nõuete rikkumise eest. Vastustaja poolt on

rikutud kaebaja põhiseadusega tagatud õigust valida elukutset ja töökohta. Riigikohus on

lahendis nr 3-3-1-41-07 leidnud, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideeri-

2(13)

3-22-1337

miseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks õigust saada sellele ametikohale nimetatud,

samas on isikul subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel

toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline

kohtlemine (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 1 ja lg 3).

2)

Kaebaja on töötanud perioodil 2003-2021, s.o 18 aastat Tallinna Linnavalitsuse Nõmme

Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnana juhatajana. Antud ametikohal oli kaebajal

läbivalt suurusjärgus 20 alluvat. Kaebajal on magistrikraad sotsiaaltöös. Kaebaja vabastati

ametist Tallinna Linnavalitsuses kaebaja avalduse alusel, mitte linnavalitsuse initsiatiivil.

Kaebaja soovis asuda elama ja tööle Saaremaale. Konkursse läbi viies on vastustaja rikkunud

olulisel määral ametikoha täitmise haldusmenetlusele kehtestatud nõudeid, mistõttu on

kaebaja õiguseid järjepidevalt ja aastaid rikutud. Vastustaja poolt konkursside läbiviimisel

koostatud protokollidest ei ole võimalik leida teavet selle kohta, kuidas komisjon oma

otsustused tegi ja mida kaalus. Ainus, kelle vastu kaebaja on saanud enda andmeid võrrelda,

on 2021. a konkursi tulemusena valituks saanud isik. Ausa haldusmenetluse korral ei ole

eluliselt usutav, et kaebaja kandidatuur ei läbiks 2021. a konkursil dokumendivooru. Selleks

oleks pidanud faktiliselt konkursil osalema vähemalt viis kaebajast kõrgema hariduse ja veel

suurema juhtimis- ja töökogemusega isikut. Vastustaja ei avalda kaebajale, kes olid teised

konkurssidel osalenud isikud. Seni, kuni teiste kandidaatidega võrdlemist ei ole võimalik

kontrollida, väidab kaebaja, et tema oli objektiivseid asjaolusid arvestades sobivaim

kandidaat. Vastupidine on tõendamata.

3)

Vastustaja on lisaks seaduse nõuetele rikkunud oluliselt ka iseenda poolt kehtestatud

ametnike värbamise ja valimise korda1. Korra § 4 p 6 kohaselt analüüsitakse dokumentides

esitatud teabe alusel kandidaadi vastavust teenistuskoha nõuetele. Analüüsi vastustaja

konkursse läbi viies teinud ei ole. 2021. a konkursi protokolli kohaselt „Komisjon eelistas

kandidaatide vestlusvooru valimisel ametiasutuses või teenistuskoha töövaldkonnas enamat

töö- ja juhtimiskogemust omavaid kandidaate. Samuti eelistati kandidaate, kes komisjoni

hinnangul suudaksid ametikoha teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.“ Kaebaja

hinnangul on korraga kehtestatud dokumendivooru eesmärk teha objektiivsetel, mõõdetavatel

kriteeriumitel tuginev paremusjärjestus (korra § 4 p 7), mis põhineb kandidaatide esitatud

dokumentidel. Komisjonil ei ole pädevust asuda dokumendivoorus hindama, kes komisjoni

hinnangul suudaksid ametikoha teenistusülesandeid täita parimal viisil. Selline hindamine on

järgmiste voorude küsimus. Komisjon küll eelistas kedagi, aga kindlasti ei olnud need enamat

töö- ja juhtimiskogemust omavad kandidaadid. Korra § 3 p 5 kohaselt võetakse komisjoni

otsused vastu poolthäälte enamusega. 04.02.2022 protokollist ei nähtu hääletustulemusi.

Komisjon paremusjärjestust ei koostanud. Komisjon viis kolmanda konkursi lõpuni

11.02.2022 koosolekul, mille protokollist ei nähtu samuti ühtegi kaalutlust kandidaatide kohta.

4)

Vastustaja väidab, et kaebaja õigusi ei ole konkursside läbiviimisel rikutud. Jõustunud

kohtuotsus haldusasjas 3-22-604 kinnitab, et vastustaja seisukoht ei ole õige. Vastustaja ei ole

oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Tõendite hävitamine ei vabasta

menetlusosalist oma väidete tõendamise kohustusest. Vastustaja viide isikuandmete kaitse

nõuetele, mis on sundinud vastustajat hävitama konkursi dokumente, on sisutühi.

Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalis on toodud välja, et võimalikke õigusvaidlusi

silmas pidades on mõistlik andmeid säilitada ja selline tegevus ei ole nõuetega vastuolus.

Kuna 2021. a detsembris alanud konkursi lõplik otsus tehti 11.02.2022 (reede) ja juba

14.02.2022 pöördus kaebaja esindaja vastustaja poole kirjaliku konkurssi puudutava nõudega,

pidi vastustaja aru saama, et asjas võib minna vaidluseks.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/417112017007

3(13)

3-22-1337

5)

2019 a. konkursi tulemusena ametisse nimetatud isiku põhipalgaks oli 2300 eurot kuus;

2020. a konkursi puhul eeldatavalt mitte vähem kui 2300 eurot ning 2021. a konkursi puhul

2575 eurot. Kaebaja nõuab igal konkursil toimunud kaebaja õiguste rikkumise eest konkursiga

täidetava ametikoha ühe kuu põhipalgale vastavat summat. Kokku nõuab kaebaja seega 7175

euro suuruse kahjuhüvitise maksmist.

6)

Vastustaja esindaja tõi 2020. a konkursil kandidaatidega 17.12.2020 toimunud vestluse

käigus välja konkursi tegeliku mitteametliku põhikriteeriumi ja selleks oli kaebaja

„saarlaseks“ mitteolemine. 17.12.2020 toimunud vestluse käigus nimetas konkursikomisjoni

liige kaebajat suvesaarlaseks ja küsis, kuidas ta kavatseb suvesaarlasena siin (st Saaremaal

tööd tehes) üldse hakkama saada. Küsimuse alatoon oli see, et ega kandidaat Saaremaa

asjadest suurt midagi tea. Kaebaja selgitab, et „suvesaarlane“ on halvustav termin, tähendades

inimest, kes „päris“ saarlane ei ole, aga on Saaremaale üldjuhul soetanud suvekodu ja käib

Saaremaal üksnes ilusal suvisel ajal. Kinnisvara (koha kus Saaremaal olla) omamine eristab

suvesaarlast „mandrikast“. Avaliku halduse menetlusnormide eesmärk on tagada võrdne

kohtlemine, menetluse läbipaistvus ja objektiivsetel kriteeriumitel põhinev ning kontrollitava

menetluskäiguga lõpptulemus. Vastustaja on kaebajat diskrimineerinud tema (etnilise)

päritolu tõttu. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 kohaselt on isikute

diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu keelatud.

Etniline kuuluvus ei tähenda rahvust vaid rahvast – kuuluvust mingisse inimrühma. Vastustaja

liigitab (vähemalt sotsiaalosakonna juhataja) ametikohale kandideerijaid saarlasteks ja

mittesaarlasteks ning annab eelise saarlastele. Kaebaja seisukohta ja kestva diskrimineerimise

otsest realiseerimist näitab 2021. a detsembri konkurss, mille puhul vastustaja

(konkursikomisjon) lükkas kaebaja juba dokumendivoorus kõrvale. Vastustaja lähtus sellest,

et ei ole ju mõtet kandidaadiga tegeleda, kui on selge, et teda niikuinii ametikohale ei valita.

Lisaks kaebaja õiguste rikkumisele on selgelt nähtav ka suvaotsustele ja n-ö omade

eelistamisel põhineva personalitöö tulemus ja kvaliteet. Kolme aasta jooksul on sama

ametikoha täitmiseks olnud vaja korraldada kolm konkurssi. Ka see tõendab, et valikuid ei ole

tehtud kandidaatide oskuste ja kogemuse põhjal vaid mingil muul kaalutlusel.

7)

Vastustaja ei ole tõendanud kaebaja mittediskrimineerimist. Kaebaja ei väidagi, et kõik

vastustaja konkursid lõpevad nn saarlase ametisse saamisega. Kaebaja väidab, et tema ei

saanud ametisse seetõttu, et ta ei olnud nn saarlane. Ühtegi muud põhjendust kaebaja

ametikohale valimata jätmiseks ei olnud ja vastustaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis

tõendaks, et teised kandidaadid olid kaebajast paremad. Kaebaja väidab, et tema oli parim

kandidaat ja oleks pidanud objektiivsete kriteeriumite järgi saama valituks antud ametikohale.

Vastustaja ei ole kaebaja väiteid ühegi tõendiga ümber lükanud ega isegi vaidlustanud kaebaja

väidet selle kohta, et kaebaja oli objektiivsete konkursi kriteeriumite alusel parim kandidaat.

VõrdKS § 8 lg 2 kohaselt isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et

ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse

keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Tegemist on võrdse kohtlemise asjades kehtiva

üldpõhimõttega. Kuigi VõrdKS § 8 lg 3 sätestab, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata

halduskohtumenetluses, on halduskohtu menetluse puhul kohtul kohustus tagada omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Nimetatu ei väära

siiski üldpõhimõtet, et isik, kelle vastu avaldus või kaebus on esitatud, antud juhul vastustaja,

peab tõendama asjaolu, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

8)

Kaebaja ei nõua hüvitist 2019. a ja 2020. a konkurssidel toimunud diskrimineerimise eest,

kuna vastavad nõuded on aegunud. Kaebaja nõuab hüvitist 2021. a välja kuulutatud konkursil

kaebaja diskrimineerimise eest, millest kaebaja sai teada 11.02.2022. Kaebaja nõuab hüvitist

kaebaja diskrimineerimise eest konkursil täidetava ametikoha ühe kuu põhipalga suuruses

4(13)

3-22-1337

summas s.o 2575 eurot. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud tema õigust valida töökohta

ja saada võrdselt koheldud. Kaebajale ei ole teada muid efektiivseid viise kaebaja õiguste

rikkumiste kõrvaldamiseks kui kahju hüvitamine rahaliselt. Vastustaja õigusvastane tegevus

on olnud süsteemne ja aastatepikkune. Kaebajal on õigus tõhusale hüvitisele.

9)

Vastustaja näib olevat seisukohal, et kogu vastustaja poolne õigusnormide rikkumine

seisneb läbi aastate koostatud konkursikomisjonide koosolekute protokollide puudulikus

vormistamises, sisuline valik on kogu aeg olnud õige. Vastustaja seisukoht ei ole õige.

Kaebaja hinnangul on tegemist süsteemse avaliku halduse nõuete eiramisega personalivaliku

haldusmenetluses, mille tulemusena on saanud kahjustada kaebaja õigused. Kolmel konkursil

järjest ilma motiveeriva ja kaaluva osata protokollide koostamine ja isikute ametisse valimine

ei ole juhus, vaid teadlik eesmärgipärane (õigusnormidega vastuolus olev) tegevus. Vastustaja

konkurssidel osutuvad suure tõenäosusega valituks isikud, kelle puhul nõuetele vastav

kaalumine ei viiks ametisse nimetamiseni ning toimunud valimise protsessi kontrollida ei ole

võimalik.

10) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et 2021. a detsembris alanud konkursil kaebaja

õiguste rikkumine oli suurema kaaluga, kuna kaebaja ei pääsenud isegi vestlusvooru (erinevalt

2019. ja 2020. a-l toimunud konkurssidest). Kaebaja eesmärk konkurssidel osalemisel oli

saada valituks ametisse ja ei ole mingit vahet, kas kaebaja kõrvaldatakse konkursilt

õigusvastasel viisil esimeses või viimases voorus. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-

22-604 tehtud 22.04.2022 määruses, millele vastustaja viitab kahjuhüvitise määra osas, selgelt

ja ühemõtteliselt käsitlenud üksnes 2021. a detsembris alanud konkursiga seonduva kohtuasja

lõpetamist kompromissiga. Vastustaja sealjuures ei ole vastu vaielnud, et mõistlik ühik

hüvitise määramisel on ametikoha kuupalk. Kaebaja nõuabki sisuliselt minimaalset hüvitist,

ühe antud ametikoha kuupalga iga kaebaja õiguste rikkumisega lõppenud konkursi kohta.

Asjaolu, et kaebaja ei ole pöördunud kohtu poole 2019. ja 2020. a konkursside tühistamiseks,

ei oma praeguses asjas mingit tähendust. Kaebaja õigusi on nendel konkurssidel rikutud ja

kaebaja nõuab rikkumiste eest hüvitist käesolevas asjas. Kas kaebaja õigusi on ka 2019. a ja

2020. a konkurssidel rikutud, tuvastab kohus käesolevas asjas.

11) Vastustaja on 14.06.2023 esitanud uued väited, millele kaebajal ei ole võimalik (mõistliku

aja jooksul) argumenteeritult vastata. Tegemist on menetlusõiguse pahatahtliku kasutamisega.

Kaebaja märgib siiski, et vastustaja protokollidest tõepoolest ei nähtu, et kaebajat oleks

diskrimineeritud seetõttu, et ta ei ole nn saarlane. Seda seetõttu, et vastustaja protokollidest ei

nähtu üldse midagi selle kohta, mille pärast üks või teine otsus kandidaatide kohta tehti. Antud

kaebuse menetluses on vastustaja kohustus tõendada, miks tema otsustused on tehtud õigus-

päraselt selliselt, et kaebaja ei saanud konkursiga täidetavale ametikohale. Kaebaja väidab, et

üheks tegelikuks kriteeriumiks on saarlaseks olek ja vastustaja ei ole seda väidet ümber

lükanud.

2. Saaremaa vald esitas 29.08.2022 vastuse kaebusele (täiendatud 31.05.2023 ja

14.06.2023).

1)

Tulenevalt kohtu ettepanekust haldusasja nr 3-22-604 pidasid pooled kompromiss-

läbirääkimisi. 10.05.2022 kohtus Saaremaa vallavanem koos vallasekretäriga kaebaja

esindajaga. Vallavanem kinnitas ja selgitas, et vallavalitsuse poolt kindlasti ei ole ega ole

olnud tahtlust kaebaja õigusi rikkuda. Samuti ütles vallavanem, et konkursikomisjoni otsus

kaebaja konkursi teise vooru mitte lubamise kohta oleks pidanud olema paremini põhjendatud

ning tegu on eksimusega, mille taolisi vallavalitsus soovib tulevikus kindlasti vältida.

17.05.2022 kirjas kaebajale vallavalitsus vabandas kaebaja ees ülalnimetatud eksimuse pärast.

Vallavalitsus tegi, arvestades 22.04.2022 kohtumääruses toodud ettepanekut ja osundusi,

5(13)

3-22-1337

kaebajale kompromissettepaneku, et vallavalitsus maksab talle rahalist hüvitist vallavalitsuse

sotsiaalosakonna juhataja ametikoha ühe kuu põhipalga ulatuses, s.o summas 2575 eurot.

Kaebaja esindaja kompromissettepanekuga ei nõustunud, vaid teavitas, et on nõus sõlmima

kompromisskokkuleppe juhul, kui hüvitise summa on kahekordne sotsiaalosakonna juhataja

põhipalk. Pooled läbirääkimiste tulemusel kompromissini ei jõudnud.

2)

Vastustaja ei ole käesolevas asjas esitatud kaebuses nimetatud kaebaja põhiseaduslikku

õigust rikkunud, välja arvatud eksimusega konkursikomisjonide koosolekute protokollide

vormistamisel. Vallavalitsuse korraldatavad konkurssidel teenistuskohtade täitmiseks toimub

kandidaatide hindamine ja valik vastavalt konkursikuulutusele ja teistele avalikult kätte-

saadavatele dokumentidele, eelkõige põhimäärustele ja ametijuhendile või tööülesannete

kirjeldusele. Kandidaate koheldakse konkursi käigus võrdselt. Ametikohale asumise ettepanek

tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vastustaja kinnitab, et vallavalitsuse

konkursikomisjonid hindavad kandidaate ning ametikohale asumise ettepanek tehakse

kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistus-

ülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Nagu kohus on haldusasja nr 3-22-604 märkinud,

on konkursiotsuste tegemisel konkursikomisjonidel avar kaalutlusruum, konkursikomisjoni

otsused on oma olemuselt kaalutlusotsused ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole

kaalutlusotsuste hilisem täiendav põhjendamine kohtumenetluses üldjuhul lubatav.

Komisjonide otsuste täiendav põhjendamine ei oleks võimalik ka seetõttu, et tulenevalt

isikuandmete kaitse nõuetest ei säilitata konkursi kandidaatide (v.a konkursi tulemusel

teenistuskohale asunud kandidaat) esitatud dokumente pikaajaliselt ning nende konkursside

puhul, millel kaebaja osales, on need dokumendid praeguseks hävitatud. Seetõttu ei ole

vastustajal võimalik esitada praeguse kohtumenetluse raames konkursikomisjonide

koosolekute protokollides sätestatule lisaks põhjendusi konkursikomisjonide otsuste sisu

kohta, sh põhjendada, miks komisjonid just sellised otsused tegid, miks kaebajat ei lubatud

konkursil järgmisse vooru või miks teda ei esitatud ametikohale nimetamiseks.

Konkursikomisjonid on teinud oma otsused konkreetsel konkursil konkreetsete kandidaatide

suhtes, lähtudes nende vastavusest konkursi tingimustele ja oma hinnangutest kandidaatide

suutlikkuse kohta ametikoha ülesandeid parimal võimalikul viisil täita.

3)

Nagu eespool mainitud, tunnistab vallavalitsus eksimust, et kaebaja suhtes tehtud

konkursikomisjoni otsused oleksid pidanud olema paremini põhjendatud ning tegu on

eksimusega, mille taolisi vallavalitsus soovib tulevikus kindlasti vältida. Vallavalitsus on oma

sellekohast praktikat muutnud ja jälgib, et konkursikomisjonide otsused oleksid komisjonide

koosolekute protokollides piisavalt põhjendatud. Vastustaja tunnistab oma eksimust, et

konkursikomisjonide koosolekute protokollides ei olnud kaebaja suhtes tehtud otsuseid

piisavalt põhjendatud. Vastustaja soovib saavutada kaebaja vallavalitsuse sotsiaalosakonna

juhataja ametikohale kandideerimisega seotud küsimustes õigusrahu ning on selleks valmis

sõlmima kaebajaga kompromissi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha ühe kuu

põhipalga ulatuses, s.o summas 2575 eurot. Nimetatud summa on õiglane hüvitis kogu

võimaliku kahju eest, mis on kaebajale vastustaja võimalike eksimuste tõttu tekkinud

Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohale kandideerimisel.

Mitmekordselt suurem hüvitis vastaks umbkaudu õigusvastase vallandamise eest sageli välja

mõistetud hüvitise suurusele, kuid õigusvastane vallandamine – nagu Tallinna Halduskohus

22.04.2022 kohtumääruses asjas nr 3-22-604 on märkinud – on oluliselt intensiivsem

rikkumine kui eksimine avaliku konkursi komisjoni koosoleku protokollide vormistamisel.

Kaebaja on 2019. ja 2020. a-l toimunud sama ametikoha avalikel konkurssidel pääsenud

lõppvooru ning seal konkursikomisjonide koosolekutel esitanud ja saanud teavet ning

vastanud küsimustele, kuid konkursikomisjonid on konsensuslikult tunnistanud sobivaimaks

6(13)

3-22-1337

ja esitanud ametisse nimetamiseks teised kandidaadid. Samuti on kaebajal olnud mõlemal

korral võimalik kandideerida sama ametikoha täitmiseks korraldatud järgmistel konkurssidel.

Juhul kui vastustaja on 2019. ja 2020. a-l konkursikomisjoni koosolekute protokollide

vormistamisel eksinud, on see eksimus oluliselt väiksema kaaluga kui 2022. a konkursil, kus

kaebaja ei pääsenud avaliku konkursi dokumendivoorust vestlusvooru. Kui kaebaja sai teada

2019. ja 2020. a-l toimunud avalike konkursside tulemustest, ei esitanud ta HKMS-is

sätestatud tähtaja jooksul tühistamiskaebust seoses oma õiguste võimaliku rikkumisega ega

ole ka selles küsimuses pöördunud Saaremaa Vallavalitsuse poole. Samuti ei ole kaebaja

esitanud kaebust ülalnimetatud konkursside komisjonide otsuste või toimingute

õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

4)

Kaebaja leiab, et vastustaja on teda diskrimineerinud tema (etnilise) päritolu tõttu ning

annab eelise saarlastele. Vastustaja vaidleb sellele väitele vastu ja kinnitab, et vallavalitsus ei

anna enda korraldatud konkurssidel saarlastel mingeid eeliseid. Vallavalitsus ei kogu teavet

saarlaseks olemise või mitteolemise faktide kohta, s.o selle kohta, kas isiku esivanemad on

pärit Saaremaalt. Vallavalitsuses töötab palju inimesi, kes ei ole päritolult saarlased.

Sealhulgas töötab selliseid inimesi ka juhtivatel kohtadel. Ka viimaste aastate jooksul on

mitte-saarlastest teenistujaid (sh nii suvesaarlasi kui ka inimesi, kellel ei ole Saaremaaga

varem olnud mingit isiklikku sidet) võitnud avalikke konkursse ja asunud vallavalitsuse

teenistusse, sh juhtide ametikohtadele. Vallavalitsuse avalikel konkurssidel tehakse

personalivaliku alaseid otsuseid ainult inimeste sobivuse järgi ametikohale, s.o kandideerijate

vastavuse kohta ametikohale esitatavatele nõuetele, mis on konkursi väljakuulutamisel

avalikult teatavaks tehtud. Seejuures ei oma inimese päritolu mingit tähendust.

5)

Kaebaja väidab, et konkursikomisjoni 17.12.2020 koosolekul kasutas vallavalitsuse

personalitöötaja tema kohta halvustavat sõna „suvesaarlane“. Personalitöötaja sõnul ta

kaebajat suvesaarlaseks nimetanud ei ole. Kuna konkursikomisjonide koosolekuid ei

salvestata, siis ei ole võimalik selle sõna kasutamist komisjoni koosolekul tagantjärele ei

kinnitada ega ka ümber lükata. Isegi kui sõna „suvesaarlane“ kasutati, siis ei saanud see olla

halvustavas tähenduses. Üldises keelekasutuses tähendab suvesaarlane inimest, kes suurema

osa ajast ei ela Saaremaal, kuid kellel on Saaremaal kinnisomand ja kes veedab Saaremaal

olulise osa oma vabast ajast, sh suvepuhkusest. Vastustaja hinnangul tähistab see mõiste

üksnes teatud faktilistele tunnustele vastavat inimest ja sellel mõistel ei ole ei positiivset ega

ka negatiivset alatooni. Avalikel konkurssidel võib, olenevalt konkursi tingimustest, olla

kandideerijal vaja konkursikomisjoni veenda, et ta teab teenistuskoha, millele ta kandideerib,

töövaldkonna kohalikke olusid, samuti võib tal olla vaja esitada oma nägemus selle valdkonna

arendamisest. Sellisel juhul on kandidaadid, kes on kohalike oludega tuttavad, paremas

olukorras kui kandidaadid, kes seda ei ole. Isegi juhul, kui konkursikomisjoni liige oleks

kasutanud sõna „suvesaarlane“ negatiivse alatooniga, ei saaks see mõjutada

konkursikomisjoni otsuse õiguspärasust. Konkursikomisjoni kui kollegiaalorgani otsuste

õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline see, mida iga konkreetne komisjoni liige arutelu

käigus avaldas, vaid oluline on see, milles komisjon kokku leppis. Komisjoni liikmete vahel

toimunud arutelu ei jäädvustata, seega ei ole komisjoni otsuseni jõudmiseni käiku

tagasiulatuvalt võimalik taastada. Samuti ei ole vastustajal võimalik komisjoni otsust

tagasiulatuvalt põhjendada.

6)

Vallavalitsus viib avalikke konkursse läbi vastavalt õigusaktidele ja eesmärgiga leida

teenistuskohale teenistuja, kes vastaks võimalikult täpselt teenistuskohale esitatavatele

nõuetele ning täidaks võimalikult hästi selle teenistuskoha ülesandeid. Vallavalitsuse ega ka

konkursikomisjonide tegevuse eesmärk ei ole ega saagi olla kedagi diskrimineerida. Kaebajat

on koheldud avalikel konkurssidel võrdselt teiste kandideerinutega. Kaebaja suhtes varem

toimunud konkurssidel tehtud otsused ei piira kuidagi kaebaja võimalusi kandideerida või

7(13)

3-22-1337

osutuda edukaks vallavalitsuse teenistuskohtade täitmiseks korraldatavatel järgmistel avalikel

konkurssidel. See, et vallavalitsuse uute teenistujate meedias tutvustamisel on vastava asjaolu

esinemisel märgitud ära teenistuja saarlaseks olemine, saarele mandrilt naasmine või muude

juurte kaudu seoste otsimine, on vaid kommunikatiivset laadi. Kellelgi saarlaseks olemine või

mitte olemine ei mõjuta kuidagi vallavalitsuse töö korraldamise alaseid otsuseid ega tingi

diskrimineerivat käitumist töö- või teenistussuhetes. Seega leiab vastustaja, et vallavalitsus ei

ole kaebajat avalikel konkurssidel diskrimineerinud.

7)

Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kui tema õigusi rikuti 2021. a detsembris

alanud konkursi puhul, siis on ilmne, et tema õigusi rikuti ka 2019. ja 2020. a-l läbi viidud

konkurssidel. Kuigi kaebaja korduvat kandideerimist ühele ja samale ametikohale saab

käsitleda sama protsessina, tuleb iga selle käigus aset leidnud väidetav rikkumine eraldi

tõendada. Kui leiab tõendamist isiku õiguste rikkumine ühes episoodis, siis ei ole võimalik

seda automaatselt laiendada teistele episoodidele. Kaebaja õiguste rikkumine vastustaja

väidetava õigusvatsase tegevusega ei ole tõendatud ja kaebaja ei ole ka selles kohtuasjas

vastusaja õigusvastase tegevuse tuvastamist nõudnud. Isegi juhul, kui tõendataks vastustaja

õigusvastane tegevus ja kaebajale tekitatud kahju, oleks kaebajal õigus kahju hüvitamist

nõuda ikkagi lähtudes sellest, millist kahju ta kandis seetõttu, et ei saabunud kandideerimisega

taotletud sündmust, s.o tema ametisse nimetamist tema taotletud ametikohale (riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1).

8)

Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema oli parim kandidaat ja oleks pidanud

objektiivsete kriteeriumite järgi saama valituks antud ametikohale. Kaebaja on nõustunud

vastustaja väitega, et kohtumenetluses ei saa haldusmenetluses tehtud otsuseid täiendavalt

põhjendada. Seetõttu ei ole kohtumenetluses võimalik tuvastada, kas kaebaja oli parim

kandidaat või mitte. Asjaolu, et kaebaja ei osutunud avaliku konkursi tulemusel Saaremaa

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohale nimetatuks, ei tõenda, et selle põhjuseks

oli, et ta ei ole saarlane. Ülalnimetatud avalike konkursside käiku, tehtud otsuseid ja seda,

milliseid kandidaate konkursikomisjonid on eelistanud, kajastavad konkursikomisjonide

koosolekute protokollid. Kaebaja on need protokollid koos kaebusega kohtule esitanud.

Nendest protokollidest ei nähtu, nagu oleks vastustaja kaebajat diskrimineerinud seetõttu, et ta

ei ole saarlane. Nende protokollidega on tõendatud, et ta ei ole kaebajat saarlaseks mitte

olemise tõttu diskrimineerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et V.Y kaebus ja RVastS sätted ei anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Saaremaa vallalt.

4. Kaebaja taotleb Saaremaa Vallavalitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmist summas 9750

eurot. Kaebaja nõuab igal konkursil (2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l Saaremaa vallavalitsuse

poolt välja kuulutatud konkursid sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks) toimunud

kaebaja õiguste rikkumise eest konkursiga täidetava ametikoha ühe kuu põhipalgale vastavat

summat, kokku seega 7175 eurot. Lisaks nõuab kaebaja 2021. a-l välja kuulutatud konkursil

toimunud kaebaja diskrimineerimise eest hüvitist summas 2575 eurot.

5. Kaebuses ei ole otseselt välja toodud, millist liiki kahju (vt võlaõigusseaduse (VÕS) §

128) hüvitamist kaebaja nõuab. Kaebuse põhjendusi arvestades saab siiski eeldada, et tegemist

saab olla saamata jäänud tuluga (varaline kahju) ja/või mittevaralise kahjuga.

Avalike ülesannete täitmisel tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerivad RVastS §-d 7 ja

8 ning mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see

8(13)

3-22-1337

pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel

tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS §

7 lg 4).

Varaline kahju

6. Varalise kahjuna on RVastS § 7 lg 1 alusel võimalik taotleda nii otsese varalise kahju kui

saamata jäänud tulu hüvitamist (RVastS § 7 lg 3). VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud

tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad seega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud

kõik järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus

suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos

õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

Lisaks sätestab RVastS § 13 vastutuse piiramise alused, sh lg 2 sätestab, et saamata jäänud

tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju

tekitamises süüdi.

5. Kaebaja leiab, et Saaremaa vallavalitsuse poolt 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l välja

kuulutatud konkurssidel sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks on süsteemselt

eiratud avaliku halduse nõudeid, mille tulemusena on suure tõenäosusega osutunud valituks

isikud, kelle puhul nõuetele vastav kaalumine ei viiks ametisse nimetamiseni. Samuti leiab

kaebaja, et 2021. a-l välja kuulutatud konkursil on teda diskrimineeritud tema etnilise päritolu

tõttu (kaebaja ei nõua hüvitist 2019. a ja 2020. a konkurssidel toimunud diskrimineerimise

eest).

5.1.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et vastustaja on kõnealustel konkurssidel

eksinud HMS §-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamiskohustuse vastu. Nimelt on konkursi-

komisjoni otsused kaalutlusotsused ning HMS § 56 lg 3 näeb ette kohustuse märkida

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendus, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud.

2021. a-l välja kuulutatud konkursi raames antud haldusaktide (s.o konkursikomisjoni

04.02.2022 protokollis nr 1 kajastatud otsus kutsuda vestlusvooru kümnest kandideerijast

kolm, kelle hulgas ei olnud kaebaja, ning konkursikomisjoni 11.02.2022 protokollis nr 2

kajastatud otsus esitada kandidaatidest paremusjärjestus) osas on vastustaja eksimus

tuvastatud haldusasjas nr 3-22-604 toimunud kohtuvaidluse tulemusena ning eksimust on

möönnud vastustaja ka käesolevas asjas.

2019. a-l ja 2020. a-l läbi viidud konkurssidega seoses ei ole kaebaja eraldiseisvalt

konkursside tulemusi ega läbiviimist vaidlustanud. Samas on käesolevaga menetletav

kahjunõue esitatud kohtule HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaja (kolm aastat) jooksul ning

kahjunõude lahendamisega on hõlmatud avaliku võimu kandjale ette heidetava tegevuse

õigusvastasuse kontrollimine. 2019. a-l välja kuulutatud konkursil saab kaebaja õigusi riivata

konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollis nr 2 kajastatud otsus pidada sobivaimaks kandidaat,

kelleks ei olnud kaebaja. 2020. a-l välja kuulutatud konkursi puhul saab kaebaja õigusi riivata

9(13)

3-22-1337

konkursikomisjoni 17.12.2020 protokollis nr 3 kajastatud otsus esitada vallavanemale

ametisse nimetamiseks kandidaat, kelleks ei olnud kaebaja. Vaadates viidatud protokollilisi

otsuseid2, siis põhjendusi selle kohta, millistel kaalutlustel valiti isik, kes loeti

konkursikomisjoni poolt parimaks kandidaadiks, need ei kajasta. Seega on põhjendatud asuda

seisukohale, et nimetatud otsuste puhul on eksitud HMS §-st 56 tuleneva haldusakti

põhjendamiskohustuse vastu (s.o kohus tuvastab selles osas vastustaja tegevuse

õigusvastasuse).

5.2.

Asjaolust, et eelmises punktis nimetatud otsuste puhul on eksitud HMS §-st 56 tuleneva

haldusakti põhjendamiskohustuse vastu, ei saa automaatselt järeldada, et vastustaja poolt oleks

nimetatud konkurssidel eiratud veel mingeid avaliku halduse nõudeid, seejuures tehtud

kaalutlusviga parima kandidaadi valimisel. Kohus kordab ka 22.06.2022 kohtuotsuses haldus-

asjas nr 3-22-604 esitatud seisukohta, et Saaremaa Vallavalitsuse ametnike värbamise ja

valiku korrast ei saa järeldada, et kõik objektiivselt konkursitingimustele vastavad kandi-

daadid peaksid pääsema teise vestlusvooru. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et 2021. a-l

välja kuulutatud konkursil kaebaja mittelubamine konkursi vestlusvooru oleks õiguspäraselt

välistatud.

Siinkohal tuleb samas tõdeda, et vastustaja ei ole esitanud kohtule kontrollitavat teavet selle

kohta, millistel kaalutlustel valikud kandidaatide osas tehti. Iseenesest on õige vastustaja

seisukoht, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaalutlusotsuste hilisem täiendav

põhjendamine kohtumenetluses üldjuhul lubatav. Nimetatu ei keela siiski vastustajal neid

põhjendusi kohtule esitada, selgitades vähemalt seda, et vastavad kaalutlused eksisteerivad

(isegi kui pole kontrollitav, kas just neist kaalutlustest otsuse tegemisel lähtuti). Samuti ei ole

takistatud esitada kohtule tõendeid, mis kajastavad ühe või teise kandidaadi eeliseid

kandideerimisprotsessi ajal. Samas on mõistetav ka vastustaja poolt esile toodud asjaolu, et

eelkõige 2019. a-l ja 2020. a-l läbi viidud konkurssidega seoses ei ole andmeid säilitatud ning

möödunud ajaperioodi tõttu on kollektiivseid suulisi arutelusid keeruline meenutada ja

taastada. Oluliseks tuleb ühtlasi pidada seda, et ka kaebaja ei ole enne käesolevas asjas

kaebuse esitamist astunud samme, mis oleksid tinginud vastustaja poolt 2019. a ja 2020. a

konkurssidega seotud asjaolude operatiivsemat ülevaatamist.

5.3.

Kaebaja väitel nimetati teda 2020. a konkursi raames 17.12.2020 toimunud vestluse

käigus konkursikomisjoni liikme poolt „suvesaarlaseks“, mida kaebaja peab halvustavaks.

Nimetatud asjaolu, koostoimes sellega, et kaebaja ei ole saanud tutvuda teiste kandidaatide

taustainfoga ega vastustaja põhjendustega parima kandidaadi valimisel, peab kaebaja enda

diskrimineerimiseks etnilise päritolu tõttu (saarlaseks mitteolemise tõttu). Teiste sõnadega

leiab kaebaja, et Saaremaa valla poolt on sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmisel

eelistatud saarlasi.

Esmalt tuleb selles osas märkida, et vastustaja selgituse kohaselt eitab kõnealune konkursi-

komisjoni liige kaebaja nimetamist suvesaarlaseks. Seega on olemuslikult tegemist sõna sõna

vastu olukorraga. Kaebaja poolt viidatud VõrdKS § 8, mis reguleerib jagatud tõendamis-

koormust (sh selle isiku tõendamiskoormust, kelle vastu on diskrimineerimisetteheide

esitatud), ei kohaldata sama sätte lg 3 kohaselt halduskohtumenetluses. Selle taustaks on

halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte, s.o kohus peab püüdma välja selgitada kõik

vaidluse lahendamise seisukohast olulised asjaolud (HKMS § 2 lg 4)3. Koostoimes poolte

võrdsuse põhimõttega ja tõendite vaba hindamise põhimõttega (HKMS § 2 lg 6 ja § 61 lg 2)

tähendab eeltoodu, et kumbki pool peab põhjendama ja tõendama halduskohtumenetluses

2 kaebuse lisad 3 ja 6

3 vt ka VõrdKS eelnõu seletuskiri, lk 6 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cc5e0cc0-2620-3f44-

e381-071e238b4195/V%C3%B5rdse%20kohtlemise%20seadus)

10(13)

3-22-1337

enda positsiooni (mis on ka VõrdKS §-s 8 reguleeritud jagatud tõendamiskoormuse

olemuseks) ning ühe poole väidetele ja tõenditele ei saa omistada per se suuremat osakaalu.

Vastustaja ei ole keeldunud tõusetunud diskrimineerimisetteheitega seoses selgituste ja

tõendite esitamisest. Seejuures peab arvestama ka seda, et negatiivse asjaolu (millegi

puudumise) tõendamise võimalused on piiratud. Kohtu hinnangul ei ole olemasoleva teabe

pinnalt tuvastatav kaebaja nimetamine või mittenimetamine suvesaarlaseks 17.12.2020

vestluse käigus.

Eeltoodust määravam on aga kohtu hinnangul küsimus, kas kaebaja nimetamist konkursi-

komisjoni liikme poolt suvesaarlaseks saaks olemuslikult pidada diskrimineerimiseks, st

kinnituseks selle kohta, et Saaremaa vallavalitsus eelistab sotsiaalosakonna juhataja ametikoha

konkursil saarlasi mittesaarlastele. Jättes kõrvale küsimused, kuidas täpsemalt eristada saarlast

mittesaarlasest (kaebaja sisustab suvesaarlast mittesaarlasena) ja kas nimetus „suvesaarlane“

on mingis kontekstis halvustav või mitte, ei saa kohtu hinnangul eelnimetatud järeldust teha.

Konkursi raames koostab paremusjärjestuse / valib sobivaima kandidaadi konkursikomisjon

kui kollegiaalorgan. Kollegiaalorgani puhul peab arvestama, et teatav subjektiivsus ja

erinevate vaatenurkade toomine hindamisprotsessi on kollegiaalorgani moodustamise üheks

eesmärgiks. Hinnangu usaldusväärsuse peab tagama asjaolu, et komisjoni moodustavad

spetsialistid, kellel on teatavad spetsiifilised eriteadmised (mida ei ole üldjuhul samas mahus

kohtul) ning lõplik hinnang moodustub kollegiaalselt (erinevate arvamuste keskmine).

Komisjoni valiku peab täiendavalt heaks kiitma vallavanem, kes komisjoni esitatud

kandidaadi ametisse nimetab. Nii konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollist nr 2, 17.12.2020

protokollist nr 3, kui ka 11.02.2022 protokollist nr 2 nähtuvalt valiti parim kandidaat

komisjoni poolt välja konsensuslikult.

Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaksid Saaremaa

vallavalitsuse konkursikomisjon liikmed üksmeelselt, samuti vallavanem eelistama

sotsiaalosakonna juhataja valimisel kandidaadi sisulisele paremusele (ATS § 18 lg 3) tema n-ö

etnilist päritolu. See eeldaks, et suur hulk vallavalitsuse liikmeid ja teenistujaid (kolme

konkursi peale 13 erinevat inimest, sh kaks vallavanemat) ei pea konsensuslikult oluliseks

seda, et vallavalitsuse ülesanded, mida peab täitma sotsiaalosakonna juhataja, saaksid täidetud

parimal viisil, vaid seda, et vallavalitsusse asuksid tööle mingite kindlate kriteeriumide alusel

Saaremaaga seostatavad isikud. Kohtu hinnangul ei saa sellist järeldust pidada usutavaks või

tõendatuks pelgalt seetõttu, et konkursikomisjoni protokollides puuduvad põhjendused

kandidaatide paremusjärjestuse kohta. Seejuures on vastustaja põhjendatult esile toonud, et

teatud juhtudel võib kohalike olude tundmine olla ka objektiivselt kriteeriumiks, mis annab

ühele kandidaadile eelise teise ees. Konkursiotsuste tegemisel on konkursikomisjonidel avar

kaalutlusruum ning halduskohus saab kontrollida vaid seda, et otsused ei oleks ilmselt

meelevaldsed (HKMS § 158 lg 3). Tutvudes nt vastustaja avalike selgitustega 2021. a

konkursil ametisse nimetatud kandidaadi osas4, ei tekkinud kohtul veendumust, et tegemist

oleks selgelt meelevaldse või diskrimineeriva valikuga.

Kaebaja on iseenesest selgitanud, et ei nõua diskrimineerimise argumendil hüvitist 2019. a ja

2020. a konkursside osas. Samas võib kaebusest aru saada, et kaebaja laiendab enda diskrimi-

neerimise etteheidet siiski kõigile kolmele konkursile. Selguse huvides märgib kohus seega, et

kaebaja etnilist diskrimineerimist ei ole põhjendatud tuvastada ühegi konkursi puhul.

5.4.

Kokkuvõtvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Saaremaa valla konkursi-

komisjoni 17.06.2019 protokollis nr 2, 17.12.2020 protokollis nr 3, 04.02.2022 protokollis nr

4 Saarte Hääle 15.02.2022 uudislugu (https://saartehaal.postimees.ee/7454429/saaremaa-vallavalitsuse-

sotsiaalosakonna-juhatajaks-valiti-x-xo)

11(13)

3-22-1337

1 ning 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsuste puhul on eksitud HMS §-st 56 tuleneva

haldusakti põhjendamiskohustuse vastu, samas puudub alus järelduseks, et Saaremaa valla

tegevus 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l välja kuulutatud konkurssidel sotsiaalosakonna

juhataja ametikoha täitmiseks oleks laiemalt õigusvastane.

6. Kaebaja on õigesti esile toonud, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideeri-

miseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks õigust saada sellele ametikohale nimetatud,

samas on isikul subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel

toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline

kohtlemine (Riigikohtu 03.10.2007 otsuse nr 3-3-1-41-07 p 11). Eeltoodust tulenevalt ei saa

ka kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel seisneda

selles, et kaebajat ei nimetatud sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Kaebajal puudus ja

puudub sellekohane subjektiivne õigus ning vastavat õigust (saada nimetatud Saaremaa valla

sotsiaalosakonna juhataja ametikohale) ei loonud ka eelmises lõigus nimetatud otsuste

õigusvastasus seonduvalt põhjendamiskohustusega. Küll aga on HMS §-st 56 tuleneva

põhjendamisnõude eiramisega rikutud kaebaja subjektiivset õigust õiguspärasele menetlusele.

7. Olukorras, kui kaebajal puudus subjektiivne õigus saada 2019. a, 2020. a ja 2021. a

konkurssidel nimetatud Saaremaa valla sotsiaalosakonna juhataja ametikohale, ei saa kaebajal

olla tekkinud kahju saamata jäänud töötasu näol. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajal oleks

tekkinud konkursside tulemusena muu varaline kahju.

Mittevaraline kahju

8. RVastS-is puuduvad mittevaralise kahju hüvitamise erinormid. Seega toimub

mittevaralise kahju mõiste sisustamine eraõiguse normide alusel. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et

mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. Isikule tekkinud füüsiline või hingeline valu peab olema kaasnenud isikule seoses

RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguse süülise rikkumisega. Nendeks on: väärikuse alandamine,

tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumine, au või hea nime teotamine.

Kohtule ei nähtu kogutud teabest, et vastustaja poolt oleks 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l

välja kuulutatud konkurssidel sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks süüliselt rikutud

RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja õigusi.

Isegi kui kõnealustel konkurssidel tehtud otsustuste põhjenduste tagantjärele kontrollimise

raskendatus saaks olla sisustatav mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguse süülise

rikkumisena, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et vastustaja on kaebaja ees ka vabandanud

valla eksimuse pärast5. RVastS ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati hüvitada rahas

(RVastS § 11 lg 3). Kohtu jaoks on usutav kaebaja hingeline valu ebaselguse tõttu, miks

eelistati 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel teisi kandidaate, kuid kohtu hinnangul ei saa

olla tegemist niivõrd intensiivsete üleelamistega, mida ei saaks kompenseerida vallavanema

poolt kaebajale selgituste andmisega ja kaebaja ees vabandamisega.

Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

9. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kahjunõue rahuldamata.

10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud ega

5 Vastustaja 29.08.2022 menetlusdokumendi lisaks olev 17.05.2022 kiri kaebajale

12(13)

3-22-1337

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetlus-

kulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

13(13)