2-22-1741/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1741

Kohtuasi

BreezeMarine Group OÜ hagi e-Development OÜ

vastu 5 640.00 euro nõudes. Tsiviilasja hind 5 640.00

eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BreezeMarine Group OÜ (RK 11762138,

asukoht Väike-Paala 1, Tallinn 11415), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Leino

Biin

(e-post

leino@biin.ee)

Kostja: e-Development OÜ (RK 11994371, asukoht

Peterburi tee 46-312, Tallinn 11415), lepinguline

esindaja Mae Küttik (e-post tamos@tamos.ee)

Asja läbivaatamine

15.06.2022 ja 08.05.2023 kohtuistungitel

RESOLUTSIOON

1. Jätta BreezeMarine Group OÜ hagi e-Development OÜ vastu 5 640.00 euro nõudes

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud täies ulatuses BreezeMarine Group OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et Breezemarine Group OÜ (hageja) koostas

14.09.2020 enda interneti kodulehe väljatöötamise tehnilise ülesande, milles olid detailselt

fikseeritud selle väljatöötamiseks vajalikud tingimused. 29.09.2020 E-Development OÜ

(kostja) hinnapakkumise alusel sõlmisid Breezemarine Group OÜ tellijana ja E-Development

OÜ töövõtjana 06.10.2020 lepingu, mille alusel kohustus kostja viie nädala jooksul välja

töötama hagejale hinnapakkumisele vastava kodulehe. Breezemarine Group OÜ kohustus

maksma E-Development OÜ-le kodulehe väljatöötamise eest nelja maksega tasu kokku

4 000.00 eurot. Hageja lepinguga võetud omapoolsed kohustused täitis ning on maksnud

kostjale arvete nr 333, 337 ja 341 alusel kokku 4 800.00 eurot (sh KM).

Vaatamata asjaolule, et kogu lepingutasu oli makstud ja viimase 01.12.2020 arve nr 341

esitamise eelduseks oli töö valmimine, ei suutnud kostja kokkulepitud tingimustele vastavat

kodulehte luua ja hagejale üle anda. Valmistatud kodulehe funktsionaalsuses olid olulised

puudused ja see ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele, töö üleandmise-

vastuvõtmise akti ei ole pooled allkirjatanud, Breezemarine Group OÜ ei ole saanud ka E-

Development OÜ-lt kodulehe haldamiseks vajalike salasõnu/ võtmeid.

Lähtudes eeldusest, et kostja hageja kodulehes ilmnenud puudused kõrvaldab ja selle

kokkulepitud funktsionaalsuse saavutab, sõlmisid pooled 01.03.2021 veel mitte valminud

kodulehe tehniliseks teenindamiseks veebisaidi tehnilise toe lepingu nr xxxx. Osundatud

lepingu alusel kohustus kostja maksma hagejale tehnilise toe eest 100.00 eurot kuus. Kokku

maksis hageja kostjale arvete nr 347 ja 350 alusel 7 kuu tehnilise toe eest, ehk perioodi märts-

september 2021 eest, teenustasu summas 700.00 eurot + KM ning kodulehe värskenduste eest

veel täiendavalt 100.00 eurot + KM.

Arvestades, et töövõtulepingu resultaadiks olev koduleht pidid valmima 5 nädala jooksul

lepingu sõlmimisest ja eelduslikult pidi ta olema valmis hiljemalt arve nr 341 esitamise ajaks,

ehk 01.12.2020, kuid see ei olnud valmis veel seise kuud pärast kostja poolt arve nr 341

esitamist ega omanud kokkulepitud funktsionaalsust ning ei olnud tellijale üle antud, kasutas

hageja oma õiguste kaitseks VÕS § 116 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ning taganes poolte

sõlmitud töövõtulepingust ja tehnilise toe lepingust.

21.05.2021 edastas kostja hagejale e-kirjaga pretensiooni ja selle lisana üksikasjaliku ülevaate

kodulehel esinevatest puudustest. Olulisemad puudused märkis hageja tehnilises ülesandes

punase värviga. Kostja oma 24.05.2021 vastuses osaliselt puudusi tunnistas, osade puuduste

osas asus aga seisukohale, et need väljuvad poolte vahelise lepingu raamest. Pooled puuduste

kõrvaldamise osas kokkuleppele ei jõudnud. Sellega sai ühtlasi selgeks, et täiendavate

läbirääkimiste pidamine või täiendavate tähtaegade andmine ei ole põhjendatud ning

07.07.2021 hageja taganes poolte töövõtulepingust.

Ka viivitus töö üleandmisega üle seitsme kuu oli selline oluline lepingu rikkumine, mis ei

võimaldanud lepingulist suhet jätkata. 07.07.2021 avaldusega taganes hageja ka tehnilist toe

lepingust nr xxxx põhjusel, et koduleht, mille käitlemiseks nimetatud leping sõlmiti, ei

valminud, tehnilist tuge ei saadud ja seda lepingut taganemise tõttu tulevikus ei vajata. Kostja

ei ole hageja lepingutest taganemist vaidlustanud. Lepingust taganemise tõttu palus hageja

kostjal lepingute järgi saadu, ehk 4 800.00 + 840.00 = 5 640.00 eurot, 10 päeva jooksul

tagastada. Kostja hagejale raha ei tagastanud.

Hageja leiab, et kuivõrd töövõtjast kostjal ei õnnestunud kokkulepitud tulemust saavutada,

puudub töövõtulepingu täitmiseks osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus, ning kui tasu

on töövõtjale ette makstud, võib tellija lepingust taganemise korral VÕS § 189 lausel kogu tasu

tagasi nõuda. Ka tehnilise toe lepingu alusel ei ole hageja kostjalt teenust saanud, kostja on

hageja arvelt alusetult rikastunud. Hageja palub seega kostjalt välja mõista kokku 5 640.00

eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et ta on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud.

Poolte vahel peeti enne lepingu mõlemapoolset aktsepteerimist läbirääkimisi, mille alusel

edastas kostja hagejale 01.10.2020 hinnapakkumise hageja veebilehe www.breezemarine.ee

loomiseks, 14.09.2020 koostatud tehnilise ülesande ning ettemaksu arve nr 333 summas

1 000.00 eurot, millele lisandus KM, s.o kokku summas 1 200.00 eurot, maksetähtajaga 7

päeva.

Lepingu projekt saadeti kostja poolt hagejale allkirjastamiseks 06.10.2020. Hageja ei saatnud

enda poolt allkirjastatud lepingut kostjale tagasi, ehkki mõlemad osapooled olid asunud

sooritama lepingukohaseid toiminguid, millega aktsepteerisid lepinguliste suhete olemasolu.

Vastavalt hinnapakkumise ja lepingu tingimustele ei olnud kostja nõus alustama reaalset

tegevust hageja tarbeks veebilehe loomisel enne esimese makse laekumist. See nõue kajastus

ka kostja poolt 01.10.2020 esitatud ettemaksu arvel nr 333.

Hageja on oma kontoväljavõttega tõendanud, et tasus ettemaksu arve nr 333 summas 1 200.00

eurot (sh KM) alles 29.10.2020 õhtuks. Kuna hageja ei teavitanud kostjat sellest, millal ta

kavatseb ettemaksu tasuda, sai kostja reaalselt tööd alustada alates järgmisest tööpäevast.

Kostja esitas veebilehe kujunduse hagejale kinnitamiseks 06.11.2020. Hageja kinnitas talle

esitatud kinnituse alles 18.11.2020. Seega seisis kogu töö hagejast endast tingitud põhjustel 12

päeva.

Kujunduse valmimisel esitas kostja hagejale 05.11.2020 vastavalt lepingu tingimustele

järgmise osamakse tasumiseks arve nr 337, summas 1 000.00 eurot, millele lisandus KM, s.o

kokku summas 1 200.00 eurot, maksetähtajaga 7 päeva. Antud arve tasuti hageja poolt

18.11.2020. Selle arve tasumisega kinnitas hageja talle kostja poolt esitatud kujunduse

aktsepteerimist ehk kostja poolt teatud tööetapi lõpuleviimist.

Sellele järgnes veebilehe kujunduse ja struktuuri täitmine fotode, andmete ja tekstidega, millest

kujunes kõige suurem probleem, kuna veebilehele paigutatavate materjalide ettevalmistamine

ja kostjale edastamine oli lepingu kohaselt hageja enda ülesanne. Hageja ja kostja vahel

sõlmitud leping ei näinud ette hagejale copywritteri ehk sisulooja teenuse osutamist. Sisu ehk

contenti esitamine kulges hageja poolt väga vaevaliselt ja kostja pidi seda hagejale korduvalt

meelde tuletama.

Paroolid veebilehele sisenemiseks ja sisu adminstreerimiseks anti kostja poolt hagejale üle

02.12.2020. Hageja kinnitas kostjale nii 18.12.2020 kui ka 11.01.2021, et tal oli olemas ligipääs

oma veebilehe haldamiseks.

Hageja esindaja S. T. teavitas 01.12.2020 kostjat sellest, et kuna hageja on saanud oma

veebilehe loomiseks EAS-ilt (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) toetust, siis on tal toetuse

tingimustest kinnipidamiseks kindlasti vaja hiljemalt 15.12.2020 teha oma veebileht avalikult

kättesaadavaks. Selleks teavitamise momendiks oli veebielehe venekeelne osa praktiliselt

valmis. Puuduolevad tekstid lubas hageja kostjale kunagi hiljem saata. Kordagi varem ei olnud

hageja kostjat ühestki konkreetsest tähtajast teavitanud.

Kuna veebilehe valmimisega oli hagejal juba väga kiire, siis palus hageja esindaja S. T.

isiklikult kostjal vormistada kaks viimast arvet koos ühe arvena. Seetõttu sisaldabki kostja poolt

hagejale 01.12.2020 esitatud arve nr 341 summas 2 000.00 eurot (lisandub KM) viimaseid kahte

osamakset (1 500.00 + 500.00 eurot) koos, kokku arve summa koos KM 2 400.00 eurot, mille

tasumist 11.12.2020 on hageja ise oma konto väljavõttega tõendanud. Seega oli hageja kostja

arve nr 341 täieulatusliku tasumisega ise kinnitanud, et kostja poolt teostatud tööd on lõpetatud

ehk teenus on hagejale täies ulatuses osutatud.

Hageja uus veebileht laaditi avalikult kasutamiseks ülesse 14.12.2020, ehk enne hageja poolt

soovitud lõpptähtaega. Alles 18.01.2021, s.o pärast kõikide lepingukohaste teenuste

kättesaamist, soovis hageja esindaja S. T. kostjalt saada kostja esindaja poolt allkirjastatud

lepingueksemplari, kuna hageja väidete kohaselt vajas ta seda EAS-ile aruandluse esitamise

jaoks. Sealjuures ühtegi pretensiooni kostja poolt teostatud tööde kohta hageja ei esitanud.

Kostja juhatuse liikme G. L.i poolt allkirjastatud töövõtuleping saadetid hagejale 02.03.2021.

Ka siis ei esitatud hageja ühtegi pretensiooni kostja poolt teostatud tööde kohta. Samuti ei

saatnud hageja enda poolt allkirjastatud lepingut ka siis kostjale tagasi. Hageja esindaja S. T.i

poolt 28.10.2020 allkirjastatud lepingueksemplari nägi kostja esmakordselt alles hageja poolt

hagile lisatud lisade hulgas.

Hageja asus ise oma veebilehte haldama, omal algatusel sellesse materjale lisama, ümber tõstma

ja kustutama. Samuti ei olnud hageja uus töötaja algul päris hästi kursis veebilehe

funktsioneerimise põhimõtetega, mistõttu pidi kostja mitmel korral veebilehe taastamiseks

hagejale abi osutama. Veebilehe hooldamiseks sõlmiti poolte vahel 01.03.2021 täiendavalt

hooldusleping, mille alusel kostja osutas hagejale hooldusteenuseid kuni 01.09.2021.

Hageja soovis hooldusteenuse lepingu raames oluliselt muuta oma veebielehe ülesehituse

struktuuri ning ei aktsepteerinud kostja selgitusi selle kohta, et uue strukruuri loomine ei kuulu

hooldusteenuse alla, vaid et tegemist on uue tellimusega. Samuti ei saa rääkida mistahes

garantiiperioodist, kui juba mitmeid kuid toimetas hageja oma veebilehel oma enda parima

äranägemise järgi.

21.05.2021, ehk kuus kuud pärast töövõtulepingu järgsete tööde täielikku lõpetamist, esitati

hageja poolt kostjale pretensioon, mis oma sisult ei puudutanud mitte eelpool mainitud

töövõtulepingut, vaid hagejal pärast töövõtulepingu lõppemist tekkinud uusi soove ning

nõudmisi, mida kostja ei olnud nõus pisikese hooldustasu eest lahendama. Kostja püüdis oma

seisukohti 24.05.2021 ja 09.06.2021 hagejale antud vastustes selgitada, kuid hageja otsustas

nõuda talle juba täies mahus osutatud, üleantud ning vastuvõetud teenuse eest raha tagasi

lepingust tagamise teel.

Tuginedes VÕS §-le 118 oli kostja arvates hagejal ka igasugune mõistlik aeg nii pretensioonide

esitamiseks kui ka lepingust taganemiseks möödunud ning kostjal puudusid hageja ees

töövõtulepingust tulenevad täitmata kohustused.

Hageja esitas nõude summas 5 640.00 eurot, mis kajastub ka hageja konto väljavõttel. Samas

kostja arve nr 347 ei puuduta üldse töövõtulepingut, mis on hageja nõude aluseks, vaid

01.03.2021 sõlmitud hoolduslepingut. Ka siin on hooldusteenus selle arve ulatuses reaalselt

hagejale juba täies mahus osutatud. Lisaks selle on hageja käibemaksukohustuslane ning

tulenevalt käibemaksuseadusest on tal olnud võimalus teha kostja poolt talle esitatud arvetes

sisalduva käibemaksuga tasaarveldust riigieelarvesse tasumisele kuuluva käibemaksuga. Seega

nõudes kostjalt tagasi kõiki summasid koos käibemaksuga, on tegemist ka alusetu rikastumise

katsega hageja enda poolt.

Rahalised vahendid kostja teenuste eest tasumiseks tulid EAS-i poolt hagejale eraldatud

toetusest. Kuid hageja poolt esitatud hagist ei nähtu, et EAS oleks esitanud mistahes

pretensioone kostja poolt teostatud tööde kvaliteedi või tähtaegade rikkumise kohta. Ka siin

tundub, et hageja soovib nii kostja, Eesti Vabariigi kui ka EAS-i kulul rikastuda.

Hageja täiendavad ja lõplikud seisukohad

Jättes kõrvale poolte erineva arusaama lepingu täitmise tähtaegadest, hageja rõhutab, et kostja

ei suutnud kokkulepitud tingimustele vastavat kodulehte luua ja hagejale üle anda. Valmistatud

kodulehe funktsionaalsuses olid olulised puudused ning see ei vastanud poolte vahel

kokkulepitud tingimustele. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole pooled allkirjastanud,

hageja ei saanud ka kodulehe haldamiseks vajalike salasõnu/ võtmeid.

Hageja ei eita, et seoses 15.12.2020 toimunud turundusüritusega pandi tema palvel veebi üles

esmane, puuduliku funktsionaalsuse ja sisuga kodulehe versioon, kuid töövõtulepingule ja

kodulehe väljatöötamise tehnilisele ülesandele vastavat kodulehte kostja siiski luua ei suutnud.

Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõuetele vastavat kodulehte valmistanud ning

selle administreerimist võimaldaval kujul hagejale üle andnud. Viited EAS nõudmistele on

sisutühjad, asjakohatud ja tõendamata.

Ka kostja väide, et poolte töövõtuleping oli hageja poolt 21.05.2021 puuduste esitamise ajaks

lõppenud, ei vasta tegelikkusele. Hageja esitab tõendina kostja 24.05.2021 e-kirja hagejale,

milles kostja vastas hageja 21.05.2021 pretensioonidele ning millest üheselt nähtub, et kostja

tunnistas valdavas osas kodulehe puudusi ega seostanud neid hageja väidetavalt täiendavate ja

lepingu mahust väljuvate nõudmistega, nagu ta väidab vastuses hagile.

Kuivõrd kostja 24.05.2021 tunnistas vaidlusaluse kodulehe puudusi, siis on üheselt selge ja

tõendatud, et märgitud kuupäevaks nõuetekohast kodulehte kostja poolt ei olnud valmistatud ja

hagejale üle antud. Tõendatud on, et poolte vahel toimusid veel mais 2021 töövõtulepingu

täitmise küsimuses läbirääkimised. Kostja asjaolu, et ta oleks hagejale üle andnud

lepingutingimustele vastavat kodulehte, tõendanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud

töövõtulepingu nõuetekohast täitmist. Hageja ei ole kostjalt vastu võtnud lepingule vastavat

kodulehte.

Probleemid kodulehe lepingule mittevastava funktsionaalsuse ja kodulehe puudustega olid

kestnud 15.12.2020 - 07.07.2021, ehk praktiliselt üle poole aasta. Poole aasta jooksul ei suutnud

kostja puudusi kõrvaldada. Puudus igasugune lootus, et kostja ka edaspidi puudused kõrvaldab

ja lepingule vastava kodulehe täiendava tähtaja andmise korral valmistab. Märgitud põhjusel

kasutas kostja VÕS § 116 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ja taganes töövõtulepingust

07.07.2021. Hageja taganes lepingust 07.07.2021, mistõttu kostja väide mõistliku aja

möödumisest pretensioonide esitamiseks ja lepingust taganemiseks ei ole asjakohane.

Tehnilise toe leping sõlmiti süsteemiadministraatori S. Sinjagin 26.02.2021 kirjas tõstatatud

vajadusest saada koduleht tööle ja sellele tehniline tugi. Kuivõrd koduleht vajaliku

funktsionaalsust kostja süül ei saavutanud ning tehnilist tuge ei vajanud (koduleht võeti maha),

taganes hageja ka nimetatud lepingust.

Kostja lõppseisukohad

Hageja poolt 15.05.2023 esitatud täiendavad tõendid on valdavalt venekeelsed, mistõttu on

kaheldav, kas neid saab tõenditena arvesse võtta. Siiski juhuks, kui kohus peaks neid arvesse

võtma, soovib kostja anda teada, et need ei ole asjasse puutuvad ning ei tõenda peamiseid

menetluses üleskerkinud asjaolusid. Täpsemalt öeldes ei ole hageja esiteks tõendanud asjaolu,

et ta oleks esitanud kostjale ülesande tätimiseks vajalikke tekste, fotosid ja muid andmeid, mille

alusel oleks üldse olnud võimalik SEO-d (otsingumootori optimeerimist) teostada ning teiseks

ei ole hageja tõendanud ka seda, et ta oleks enne lepingust taganemist andnud kostjale puuduste

kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega.

Kostja kordab enda poolt 08.05.2023 istungil väljaöeldut, et hageja poolt kutsutud tunnistaja

tõendas oma ütlustega ja selgitustega kõigi kostja poolt esitatud vastuväidete õigsust. Täpsemalt

öeldes seda, et:

-

kostja poolt teostatud veebileht oli internetis üleval;

-

kostja poolt teostatud veebilehel oli olemas baasmenüü ja põhistruktuur;

-

kostja poolt teostatud veebilehe alamkataloogide lehed olid tühjad, ehk sisu puudus,

ning et selle sisu oleks pidanud andma kostjale tellija ehk hageja;

-

hageja tegevusvaldkond oli väga spetsiifiline ja tavaline veebidisainer ei olegi

võimeline selles valdkonnas ise tekste kirjutama;

-

tunnistajale anti kostja poolt administraatori paroolid veebilehe sisule ligipääsuks ehk

siis enne hagi esitamist;

-

kostjale etteheidetavat peamist puudust – otsingumootori optimeerimise (SEO)

puudumist on võimalik teostada alles pärast tekstide sisestamist veebilehele.

Kostja oli teostanud tööd vastavalt tehnilisele ülesandele maksimaalses võimalikus mahus.

Kostja oli tulnud hagejale soovile, saada veebileht üles hiljemalt 15.12.2020, vastu ning

laadinud selle üles 14.12.2020. Kostja oli korduvalt nõudnud hagejalt tellimuse täitmiseks

vajalikke materjale, mida aga hageja poolt ei esitatud. Kostja oli edastanud hagejale mitmel

korral kõik paroolid veebilehele ligipääsuks. Kostja oli lisaks lepingulistele kohustustele

aidanud hageja töötajatel parandada nende poolt rikutud veebilehte. Hageja ei olnud mõistliku

aja (nädala-kahe) jooksul esitanud ühtegi peretensiooni.

Lisaks eelnevale juhib kostja tähelepanu, et hageja oli ise omal algatusel sooritanud

lepingukohase lõppmakse, millega ta vastavalt lepingule aktsepteeris ning võttis vastu kogu

kostja poolt teostatud töö sellisel kujul, nagu see vastuvõtmise momendil oli.

Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et ta on teinud hagejale ettepaneku kompromissiks,

milles oli nõus täitma veebilehe tühjaksjäänud alamkataloogid tekstidega, fotode ja muude

materjalidega, kui hageja need talle ükskord ometi esitaks. Hageja on aga täielikult ignoreerinud

kostja ettepanekut ning veebilehe täitmiseks ja otsingumootori optimeerimiseks vajalikke

materjale ei ole kostjale kuni käesoleva ajani esitatud.

Eeltoodust tulenevalt jääb kostja oma varem avaldatud seisukohtade juurde ning leiab, et hagi

on alusetu, kostja on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud ning tal oli õiguslik ootus

väljateenitud tasule ning et hagi esitamisega põhjustas hageja kostjale ülemääraseid ja

ebavajalikke lisakulusid nii tööjõule, esindajale kui ka tõlketeenustele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ja tunnistaja ära

istungil, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei

kuulu.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja edastas kostjale 14.09.2020 tehnilise ülesande enda

interneti kodulehe väljatöötamiseks. Tehnilise ülesande alusel tegi kostja hagejale 29.09.2020

hinnapakkumise, milles oli välja toodud tööde loetelu ning teostatud tööde eest tasumise kord

(dtl 8-13). Hinnapakkumise alusel edastati hagejale ka leping. Vaatamata sellele, et hageja ei

ole pärast kostjalt hinnapakkumise saamist lepingut koheselt allkirjastanud (hageja tegi seda

hiljem), pooled iseenesest ei vaidle, et kostja 29.09.2020 hinnapakkumise alusel sõlmisid

Breezemarine Group OÜ tellijana ning E-Development OÜ töövõtjana 06.10.2020 lepingu,

mille alusel kohustus E-Development OÜ viie nädala jooksul välja töötama Breezemarine

Group OÜ-le hinnapakkumisele vastava firma kodulehe (dtl 14-16, 159). Breezemarine Group

OÜ kohustus aga maksma E-Development OÜ-le kodulehe väljatöötamise eest nelja maksega

tasu kokku 4 000.00 eurot (lisandub KM 800.00 eurot).

Puudub vaidlus, et poolte sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses

töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08,

p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3).

Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et vastavalt 29.09.2020 hinnapakkumisele

ja lepingu tingimustele ei olnud kostja nõus alustama reaalset tegevust hageja tarbeks veebilehe

loomisel enne esimese makse laekumist, see kajastus ka kostja poolt 01.10.2020 esitatud

ettemaksu arvel nr 333 (dtl 13, 15, 20). Kuna hageja tasus ettemaksu arve nr 333 summas

1 200.00 eurot (sh KM) alles 29.10.2020 (dtl 26), sai kostja töödega alustada alates järgmisest

tööpäevast.

Puudub vaidlus, et kostja poolt valmistatud veebileht laaditi hageja palvel avalikult

kasutamiseks ülesse 14.12.2020. Pooled ei vaidle ka, et hageja on kostjale töövõtulepingust

tulenevalt arvete nr 333, 337 ja 341 alusel tasu kokku 4 800.00 eurot (sh KM), sh lõpparve,

täies ulatuses tasunud.

Hageja kodulehe hooldamiseks sõlmiti 01.03.2021 poolte vahel täiendavalt veebisaidi tehnilise

toe teenuse leping nr xxxx (dtl 28-33). Puudub vaidlus, et nimetatud lepingu alusel kohustus

kostja maksma hagejale tehnilise toe eest 100.00 eurot kuus. Toimiku materjalidest nähtub, et

kokku maksis hageja kostjale arvete nr 347 ja 350 alusel tema kodulehe tugiteenuse eest 7 kuu,

ehk perioodi märts-september 2021, eest teenustasu summas 700.00 eurot + KM ning

kodulehekülje värskenduste eest veel täiendavalt 180.00 eurot + KM (hagis ekslikult 100.00

eurot + KM) (dtl 40-44).

Hageja leiab, et kostja ei suutnud kokkulepitud tingimustele vastavat kodulehte luua ning

hagejale üle anda, hageja ei ole ka kostjalt töid vastu võtnud. Kostja poolt valmistatud kodulehe

funktsionaalsuses olid olulised puudused ning see ei vastanud poolte vahel kokkulepitud

tingimustele. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole pooled allkirjastanud, hageja ei saanud

ka kodulehe haldamiseks vajalike salasõnu/ võtmeid. Hageja leiab, et probleemid kodulehe

lepingule mittevastava funktsionaalsuse ja puudustega olid kestnud 15.12.2020-07.07.2021,

ehk praktiliselt üle poole aasta, mistõttu puudus igasugune lootus, et kostja puudused ka

edaspidi kõrvaldab ning lepingule vastava kodulehe täiendava tähtaja andmisel valmistab.

Hageja taganes seetõttu poolte töövõtulepingust 07.07.2021. Hageja leiab, et kuna ka tehnilise

toe lepingu alusel ei ole hageja kostjalt teenuseid saanud, taganes ta 07.07.2021 ka sellest.

Poolte vahel on seega vaidlus eelkõige selles, kas kostja poolt poolte töövõtulepingu alusel

valmistatud koduleht vastas lepingu tingimustele, ehk siis tehnilisele ülesandele ning selle

alusel kostja poolt koostatud hinnapakkumisele ja kas kostja on lepingutingimustele vastava

kodulehe hagejale üle andnud. Lisaks, kas hageja on veebisaidi tehnilise toe lepingu nr xxxx

alusel kostjalt teenuseid saanud. Pooled vaidlevad ka, kas hageja tellijana taganes õiguspäraselt

poolte sõlmitud töövõtulepingust ning veebisaidi tehnilise toe lepingust nr xxxx ning kas

hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingute alusel tasutu tagastamist. Kohus peab vajalikuks

märkida, et hageja on oma 07.07.2023 avalduses veebisaidi tehnilise toe teenuse lepingu siiski

üles öelnud (dtl 48-49).

Kohus selgitab, et töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena

VÕS üldosa taganemise regulatsioon (§§ 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Tellijale

töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine

eeldab: 1) töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77); 2) töövõtja vastutab selle

rikkumise eest (VÕS § 642) (Riigikohtu lahend nr 2-18-13432, p 16, 17). Viidatud lahendis on

Riigikohus lisaks selgitanud, et taganemise õiguse tekkimise peamiseks eelduseks VÕS § 116

lõike 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemise

kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema õigeaegselt esitatud

taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lõige 1), sisulise eeldusena peab taganemiseks olema seda

õigustav põhjus (taganemise alus), s.o eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.

VÕS § 118 kohaldamiseks peab esmalt olema tuvastatud taganemise alus.

VÕS § 116 lg 1 näeb seega lepingust taganemise esmase eeldusena ette, et teine lepingupool

on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lõige 4 sätestab, et lepingust

taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole

lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise

korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes

ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui

rikuti VÕS § 116 lg 2 p 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma

kohustust ei täida. Töövõtulepingute puhul näeb VÕS § 647 lg 3 ette, et tellija ei pea määrama

töövõtjale täitmiseks VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust

taganeda töövõtja poolt töövõtulepingu olulise rikkumise korral VÕS § 647 lg 1 tähenduses.

VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha

saamisest alates.

Seega tuli hagejal välja tuua ning tõendada, milline oli lepinguline kohustus, mida kostja

oluliselt rikkus. Lisaks tuli hagejal välja tuua ning tõendada, millal ja millise täiendava tähtaja

andis ta kostjale lepingu täitmiseks või miks oli lepingust taganemine õigustatud täiendavat

tähtaega andmata.

Kohus selgitab, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas

hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö

vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad

esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või

teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3

järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et

tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS

§ 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RK TKo 2-16-

5851, p 16).

Vaatamata sellele, et hageja on kostjale menetluse käigus ette heitnud, et kostja ei ole temale

töö üleandmise-vastuvõtmise akti esitanud ega hageja ka töid vastu võtnud, ei nähtu poolte

esitatud tõenditest, et hagejal oli kohustus kostja teostatud töid vastu või et kostja tasunõue

oleks muutunud sissenõutavaks töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Vastupidi,

poolte sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et töö eest tasumise toimus selle iga etapi valmimisel

(dtl 15). Ka pooled iseenesest ei vaidle, et hageja kohustus kokkulepitud tööde eest tasuma

peale nende valmimist kostja poolt väljastatud arvete alusel.

Kohus selgitab, et VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud

võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise

tingimused ei anna talle selleks võimalust. Iseenesest puudub vaidlus, et kostja on saanud

hageja tehtud töid üle vaadata. Lisaks nõustub kohus kostjaga, et hageja oli arve nr 341

täieulatusliku tasumisega kinnitanud, et kostja teostatud tööd on lõpetatud ehk teenus on

hagejale täies ulatuses osutatud, kuivõrd viimase osamakse tasumise tingimuseks on lepingust

tulenevalt asjaolu, et töö on valmis (dtl 15).

Kohus selgitab ka, et VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama sätte lõige 2

näeb ette, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui sel ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult

tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda

liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikult kokkulepitud tingimused nägid ette,

millistele nõuetele hageja koduleht peab vastama ja mis on kostja töö sisu.

VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama. Sama sätte lõike 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt

kirjeldama. Sama sätte lõige 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada

makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud

tulu.

Seega tuli hagejal muuhulgas välja tuua ja tõendada, et ta teavitas kostjat töö lepingulistest

puudustest õigeaegselt ja piisavalt täpselt.

Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et hageja on palunud kostjal enne

kokkulepitud tähtaega seoses 15.12.2020 toimunud turundusüritusega veebileht avalikult

kasutamiseks üles panna. Vaatamata sellele, et kostja on hagejale 14.12.2020 teada andnud, et

sisu teenuste peatüki jaoks on jätkuvalt puudu, s.o hageja poolt see kostjale edastamata, teatas

hageja, et veebileht tuleb ka selleta koheselt üles panna (dtl 176-177). Esitatud tõenditest nähtub

ka, et kostja oli korduvalt nõudnud hagejalt ka varasemalt tellimuse täitmiseks vajalikke

materjale, mida hageja ei saatnud või saatis hilinemisega. Kohus nõustub seega kostjaga, et ta

oli teostanud töid vastavalt tehnilisele ülesandele, hinnapakkumisele ja poolte sõlmitud

töövõtulepingule maksimaalses võimalikus mahus ning hageja soovitud tähtajaks.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pärast tema kodulehe avalikult kasutamiseks

üleslaadimist 14.12.2020, mistahes puudustest kostjat mõistliku aja jooksul ning piisavalt

täpselt teavitanud. Hageja ei ole mõistliku aja jooksul pärast kodulehe avalikuks tegemist

kostjale ühtegi pretensiooni esitanud.

Alusetud on ka hageja väited, et kostja ei andnud temale paroole veebilehele sisenemiseks.

Paroolid veebilehele sisenemiseks ja sisu administreerimiseks anti kostja poolt hagejale üle juba

02.12.2020 (dtl 178). Ka hageja ise kinnitas kostjale nii 18.12.2020 kui ka 11.01.2021, et tal oli

olemas ligipääs oma veebilehe haldamiseks (dtl 186). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja

töötaja asus pärast kostjalt paroolide saamist oma veebilehte haldama, omal algatusel sellesse

materjale lisama, ümber tõstma ja kustutama. Tõenditest nähtub ka, et hageja töötaja ei olnud

hästi kursis veebilehe funktsioneerimise põhimõtetega, mistõttu pidi kostja mitmel korral

veebilehe taastamiseks hagejale abi osutama (dlt 185-191). Veebilehe hooldamiseks sõlmiti ka

poolte vahel 01.03.2021 täiendavalt hooldusleping.

Toimiku materjalidest nähtub, et alles 21.05.2021 edastas hageja kostjale e-kirja ning tehnilise

ülesande, milles oli punasega märgitud kodulehel olevad puudused (dtl 50-74). Kostja vastas

hagejale 24.05.2021, et teeb ettepaneku kõik kooskõlastada, tööd lõpuni teha ning teema

lõpetada (dtl 139). Lisaks on kostja omalt poolt edastanud hagejale faili analüüsiga, millest

nähtub, et mõned hageja välja toodud puudused on lihtsasti lahendatavad, kostja on mõned

puudused tunnistanud, mõned väidetavad puudused väljuvad aga poolte kokkulepitust (dtl 140-

150).

Kohtuistungil 08.05.2023 antud tunnistaja D. S.i (kes on muuhulgas ka kostjale 21.05.2021

edastatud tehnilises ülesandes puudusi punasega märkinud) ütlustest nähtub, et kostja poolt

tehtud hageja veebileht oli iseneenest internetis üleval, sellel oli olemas baasmenüü ja

põhistruktuur. Tunnistaja on kohtule teatanud ka, et kostja poolt teostatud veebilehe

alamkataloogide lehed olid osaliselt tühjad, ehk sisu puudus, kuid selle sisu oleks pidanud

andma kostjale tellija ehk hageja (dtl 247). Lisaks on tunnistaja leidnud, et hageja

tegevusvaldkond oli väga spetsiifiline ja tavaline veebidisainer ei olegi võimeline selles

valdkonnas ise tekste kirjutama, seda pidi samuti tegema hageja. Ka kostjale etteheidetavat

peamist puudust – otsingumootori optimeerimise (SEO) puudumist on võimalik teostada alles

pärast tekstide sisestamist veebilehele (dtl 248). Veebilehe menüü osas teatas tunnistaja, et see

oli lihtsalt ebamugav, puudulik ega olnud tehtud nii, nagu klient soovis (dtl 249).

Kohus selgitab, et VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija

nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut

oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või

ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast

või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Riigikohus on lahendis nr 2-18-13432 (p 18.3) märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised

puudused,

mis

takistavad

töö

eesmärgipärast

kasutamist,

ei

too

ainuüksi

töö

lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on

võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada ja töövõtja on valmis seda tegema.

Kohus leiab, et esiletoodud asjaolud ei saanud anda hagejale mõistlikku põhjust eeldada, et

kostja ei tee veebilehte valmis lepingus kokkulepitud tingimustel, mistõttu ei saanud hageja

lepingust taganeda ning lisaks veel VÕS § 114 määratud tähtaega andmata. Vastupidi, kostja

on ise korduvalt pakkunud välja pooleliolevad tööd lõpetada ja vajadusel ka parandada. Ka

hagejale esitatud kompromissis on kostja teinud hagejale ettepaneku täita veebilehe

tühjaksjäänud alamkataloogid tekstidega, fotode ja muude materjalidega, kui hageja need talle

esitab. Hageja on aga kostja ettepanekut ignoreerinud ning veebilehe täitmiseks ja

otsingumootori optimeerimiseks vajalikke materjale ei ole kostjale ka kohtumenentluse ajal

esitatud. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et ka hageja 15.05.2023 esitatud täiendavad

venekeelsed tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja oleks esitanud kostjale ülesande tätimiseks

vajalikke tekste, fotosid ja muid andmeid, mille alusel oleks üleüldse olnud võimalik tööd

lõpetada ja SEO-d (otsingumootori optimeerimist) teostada. Lisaks on ka tunnistaja ütlustega

tõendatud, et kokkulepitud töö sai suures osas valmis ning selle lõpetamine on võimalik.

Kohtu hinnangul ei suutnud seega hageja piisava veenvusega tõendada kostja olulist lepingu

rikkumist, mis oleks saanud anda aluse lepingust taganemiseks. Hageja ei ole selliste oluliste

puuduste olemasolu, mis õigustaks lepingust taganemist ning veel täiendavat tähtaega andmata,

tõendanud. Kuna tõendamist ei leidnud sisuline eeldus lepingust taganemiseks, ei pea kohus

tuvastama taganemise formaalse eelduse tõendatust. Lisaks on eluliselt usutav, et veebilehe

korrektset mittetoimimist võis põhjustada ka hageja töötaja enda tegevusega ise.

Esitatud tõenditest nähtub, et ka poolte 01.03.2021 sõlmitud veebisaidi tehnilise toe teenuse

lepingu nr xxxx raames on kostja hagejale korduvalt teenuseid osutanud, mistõttu on kõik

hageja sellekohased väited alusetud ja põhjendamata. Vaatamata sellele, et hageja on kohtule

teatanud, et ta on ka sellest lepingust taganenud, nähtub esitatud tõenditest, et hageja on oma

07.07.2023 avalduses veebisaidi tehnilise toe teenuse lepingu siiski üles öelnud (dtl 48-49).

Toimiku materjalidest nähtub, et veebisaidi tehnilise toe teenuse lepingus on töökirjelduseks

märgitud: „Veebisaitide tugi ja pistikprogrammide värskendused; samuti Wordpressi

versioonid. Väikeste probleemide tõrkeotsing. Mahukaid töid arvestatakse eraldi vastavalt

käesolevale lepingule“. (dtl 32). Nimetatud lepingust nähtub, et see kehtib kuni teenuste

lõpuleviimiseni ning lõpptoodete ja lõpliku töö üleandmiseni (p 11.1) ning et käesolev leping

on sõlmitud mitte vähem kui 6 kuuks (p 11.3) (dtl 31).

Kohus leiab, et nimetatud lepingu näol on tegemist poolte sõlmitud tähtajalise

käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille alusel kohustus kostja (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama hagejale (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja (hageja)

aga maksma kostjale selle eest tasu.

Kohus selgitab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles

öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse

võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv

pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni

või käsundi täitmiseni (VÕS § 631). VÕS § 196 lg 1 ja 2 sätestab, et kestvuslepingu võib

kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub

lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks

määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva

seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.

Kohus selgitab seega, et lepingu ülesütlemine eeldab mõjuvat põhjust, milleks on eelkõige see,

et ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja

lõppemiseni.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks mistahes kohustusi poolte õigussuhtes oluliselt rikkunud,

mis iseenesest õigustaks lepingu erakorralist ülesütlemist ning veel täiendavat tähtaega

andmata. Vastupidi, esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ka veebisaidi tehnilise toe teenuse

lepingu alusel hagejale korduvalt teenuseid osutanud (dtl 181-184, 189-190, 192-193).

Kuivõrd hageja soovib aga kostjalt veebisaidi tehnilise toe teenuse lepingu alusel tasutud

summade tagastamist, peab siiski kohus vajalikuks selgitada, et lepingu ülesütlemise

tagajärjeks on lepingu edasiulatuv lõppemine. See tähendab seda, et lepingu ülesütlemise

järgselt ei saa pooled enam teineteiselt nõuda lepingu täitmist. Samal ajal jäävad aga seni

tekkinud õigused ja kohustused kehtima, mis tähendab seda, et lepingu alusel üle antut enam

tagasi nõuda ei saa, s.o hagejal ei ole õigust kostjalt lepingu nr xxxx alusel tasutu tagastamist

nõuda.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on terves ulatuses põhjendamata ja tõendamata, kohus jätab

hagi eelnevast tulenevalt rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik