Legislator Case Law & Legislation
2-22-6551/20 AI generated

2-22-6551/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-6551/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Maakohtu 04.05.2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-6551 Määrata OPTIMUS-HOLDING OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 318 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-22-6551/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-6551 Määrata OPTIMUS-HOLDING OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 318 eurot

Keywords

AI generated
technical barriers trade negotiations holding company costs under foreigners act trading margin Hague Convention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6551

Tsiviilasi

AS G4S Eesti hagi OPTIMUS-HOLDING OÜ ja

Reodor Lafet OÜ vastu tehingute tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks ning TEK 20 HOLDING

LTD vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: AS G4S Eesti, registrikood 10022095

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat E.-A.R.,

advokaat L.M.-T.

Kostja I: OPTIMUS-HOLDING OÜ, registrikood

12762436

Kostja II: Reodor Lafet OÜ, registrikood 16264623

Kostja III: TEK 20 HOLDING LTD, registrikood

12069625

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat R.V.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS G4S Eesti hagist loobumise avaldus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6551.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 04.05.2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-6551

TEK 20 HOLDING LTD (registrikood 12069625) omandis olevale kinnisasjale,

asukohaga XXX (registriosa nr XXX) AS G4S Eesti kasuks seatud käsutamise

keelumärge.

4. Jätta menetluskulud AS-i G4S Eesti kanda.

5. Määrata OPTIMUS-HOLDING OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 318 eurot

ja mõista see summa AS-lt G4S Eesti OPTIMUS-HOLDING OÜ kasuks välja.

6. Määrata Reodor Lafet OÜ ja TEK 20 HOLDING LTD menetluskulude rahaliseks

suuruseks 756 eurot ja mõista see summa AS-lt G4S Eesti Reodor Lafet OÜ ja TEK

20 HOLDING LTD kasuks välja.

7. Tagastada AS-i G4S Eesti arveldusarvele nr XXX menetluses tasutud riigilõivust

pool, s.o 840 eurot.

8. Toimetada määrus kätte pooltele ning saata jõustumisel täitmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS G4S Eesti hagi OPTIMUS-HOLDING OÜ ja Reodor

Lafet OÜ vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning TEK 20

HOLDING LTD vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks.

2. 04.05.2022. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis TEK 20

HOLDING LTD omandis olevale kinnisasjale, asukohaga XXX (registriosa nr XXX)

käsutamise keelumärke hageja kasuks.

3. 29.05.2023. a esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja selgitas, et hagist

loobumise põhjuseks on eelkõige tsiviilasjas XXX tehtud lahend, millega hageja nõue

kostja I vastu jäi apellatsioonimenetluses rahuldamata. Hageja esitas tagasivõitmise hagi

kinnistu

võõrandamistehingute

tagasivõitmiseks

täitemenetluses

enne

nõude

sissenõutavaks muutumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel

koostoimes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 ja § 188. Käesolev tsiviilasi oli

vajalik, et kindlustada tsiviilasjas XXX tehtava lahendi täitmine. Kuivõrd hageja nõue

kostja I vastu jäi rahuldamata, ei saa käesolev menetlus täita oma esialgset eesmärki ja

seetõttu soovib hageja loobuda hagist.

Hagist loobumise puhul lõpetatakse menetlus ning langeb ära hagi tagamise vajadus,

mistõttu tuleb vabastada TEK 20 HOLDING LTD kinnistu käsutamise keelumärke alt.

Hageja palus tagastada ka pool menetluses tasutud riigilõivust.

4. 06.06.2023. a esitasid kostjad seisukoha hagist loobumise osas.

Kostjad teatasid, et neil puuduvad vastuväiteid hagist loobumisele ja menetluse

lõpetamisele. Küll aga soovivad kostjad tekitatud menetluskulude hüvitamist hagejalt.

Kostja OPTIMUS-HOLDING OÜ menetluskulude suuruseks on 474 eurot (3 tundi

õigusabi hinnaga 130-140 eurot/tund), kostjate Reodor Lafet OÜ ja TEK 20 HOLDING

LTD menetluskulude suuruseks on 1092 eurot (6,5 tundi õigusabi hinnaga 140 eurot/tund).

Kostjate menetluskulu koosneb kostjatele osutatud õigusabi tasust koos käibemaksuga.

5. 16.06.2023. a seisukohas hageja menetluskulude hageja kanda jätmisele vastuväiteid ei

esitanud. Küll aga leidis hageja, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud.

Kostjaid esindas ühine lepinguline esindaja, kes esindas kostjat I ka tsiviilasjas nr XXX.

Käesoleva tsiviilasja asjaolud olid juba välja toodud tsiviilasjas nr XXX hagimenetluses.

Käesolev tsiviilasja vaidlus puudutas täiendavalt vaid tagasivõitmise nõuet, kuid selle

asjaolud olid samuti juba välja toodud tsiviilasja nr XXX kaja lahendamise menetluses.

Kostja I ei esitanud käesolevas vaidluses sisulist vastust hagile ega pidanud tegema ühtegi

ajakulukat toimingut. Kostjate II ja III sisuline vastus on olnud tarbetu.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §

429 lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist

kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kui hagist loobumise

avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus

menetluse määrusega.

Kuna hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse ja kostja on menetluse

lõpetamisega nõustunud, tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6551 lõpetada.

7. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse

äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole

taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu

tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb hagist loobumise tõttu tühistada ja TEK 20 HOLDING

LTD kinnistu käsutamise keelumärkest vabastada.

8. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4

järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud. Vaidlust ei ole, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

9. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

Kohus nõustub hagejaga, et kostjate esitatud menetluskulud on asja sisu ja mahtu

arvestades vajalikud ja põhjendatud üksnes osaliselt. Kostja I ei ole menetluses sisulist

vastust esitanud, esitatud seisukoht on kaheleheküljeline dokument, mille sisulise osa saab

kokku võtta ühel lehel. Samuti on esindaja olnud asjaoludega juba teise kohtumenetluse

tõttu kursis. Sellise dokumendi koostamiseks saab kogenud ja kvalifitseeritud esindajal olla

põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on kostja I kogu õigusabikulud

põhjendatud kahe tunni ulatuses.

Samuti on kostjate II ja III õigusabikulud seoses vastuse esitamisega ebamõistlikud,

arvestades kostjate vastuse sisu ja mahtu. Kohus peab kostjate II ja III menetluskulusid

põhjendatuks kokku 4,5 tunni ulatuses.

Tulenevalt kohtupraktikast (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi XX.XX.XXXX määrus

tsiviilasjas nr XXX) peab kohus hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse

põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase

õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest.

Kohtu hinnangul on kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud kostjatele osutatud

õigusabi tunnitasu määr sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, vaidluse sisu ja

menetluse kestust arvestades põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja I vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks 318 eurot ((1,5 tundi x 130 eurot + käibemaks) + (0,5 tundi x 140 eurot +

käibemaks)) ning kostjate II ja III põhjendatud menetluskulude suuruseks 756 eurot (4,5

tundi x 140 eurot + käibemaks).

AS-lt G4S Eesti tuleb välja mõista menetluskuluna OPTIMUS-HOLDING OÜ kasuks 318

eurot ning Reodor Lafet OÜ ja TEK 20 HOLDING LTD kasuks 756 eurot.

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitavate menetluskulude suurus, saab

hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin