2-18-9506/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9506

Kohtuasi

Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Kruppi hagi XXi vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuste hind

427 452 eurot 54 senti eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis, registrikood

11248269) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline

esindaja Kerli Kaasik

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Stig

Hendrikson

ja

vandeadvokaat Mihkel Gaver

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 2. juuni 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta XXi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XXi kanda.

4. Mõista XXilt Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 3654

eurot.

5. XX peab Baram Pangkalan OÜ-le (pankrotis) tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

2-18-9506

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Baram Pangkalan OÜ (pankrotis, registrikood 11248269, endine nimi Osaühing

Tarmoprojekt) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 29. juunil 2018 Pärnu Maakohtule

hagi XXi (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt Baram Pangkalan OÜ (pankrotis,

pankrotivõlgnik) kasuks välja kahjuhüvitise 427 452,54 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a määrusega välja OÜ

Baram Pangkalan pankrot ja määrati pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotivõlgnik kanti

äriregistrisse 07.06.2006. a. Äriregistri andmete kohaselt on pankrotivõlgniku põhitegevusalaks

kaeve- ja mullatööd. Pankrotivõlgnik esitas äriregistrile viimase majandusaasta aruande 2015.

aasta kohta. Pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 14.11.2016– 06.12.2016 YY

ning ajavahemikus 07.06.2006–14.11.2016 XX. Pankrotivõlgniku osanikud olid 31.08.2012–

01.11.2016 XX ja AA(isikukood xxxxxxxxxx), kes on XXu elukaaslane. Pankrotivõlgniku

endised osanikud XX ja AA võõrandasid kogu pankrotivõlgniku osaluse Panama äriühingule

Transantlatic International Brokers Corp.

1.2. 12.04.2017 esitas Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (edaspidi ka

võlausaldaja või RMK) avalduse Baram Pangkalan OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Eesti

Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) oli sõlminud tellijana pankrotivõlgniku neli

erinevat hankelepingut. Pankrotivõlgnik teatas võlausaldajale 04.08.2016, et peatab kõikide

teede ehitustööd alates 05.08.2016, tuues põhjuseks eelmiste etappide tööde eest tasumata

jätmise. Pankrotivõlgnik peatas teede ehitustööd põhjendamatult, kuna eelmiste etappide tööde

maksetähtajad ei olnud 04.08.2016. a seisuga veel saabunud. Tööde põhjendamatu peatamine

tõi kaasa võlgniku kohustuse tasuda võlausaldajale töövõtulepingute kohaselt leppetrahvi

0,15% lepingu kohaselt töövõtjale makstavast tasust iga viivitatud kalendripäeva eest.

Võlausaldaja tasus 23.08.2016. a võlgnikule varasemate etappide eest. Hoolimata sellest ütles

pankrotivõlgnik 16.09.2016. a töövõtulepingud üles. Kuna võlausaldaja ei olnud tasu

maksmisega viivituses, oli lepingute ülesütlemine kehtetu.

1.3. Kostja vaidlustas nõuete kaitsmisel Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu) esitatud nõude ning Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) esitas

kohtusse nõude tunnustamise hagi.

2-18-9506

1.4. Pärast töövõtulepingute ülesütlemist asus kostja varasid äriühingust välja viima, muutes

pankrotivõlgniku varatuks. Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige (kostja) võõrandas äriühingu

osaluse välisriigi varifirmale, kes muutis ettevõtja ärinime ning määras juhatusse varifirmat

esindama YYi. YY on tuntud sarnase skeemi alusel äriühingute likvideerijana. Äriregistri

andmetel on YY olnud kokku 425-l äriühingu juhatuse liige. Valdava enamuse nende

äriühingute ärinimi on sarnaselt pankrotivõlgniku ärinimele muudetud võõrapäraseks ning

nende osanikuks on mõni Panama või muu offshore riigi või piirkonna varifirma. Sellisel viisil

tegutsedes lootis kostja pankrotivõlgniku ja selle juhatuse liikme kohustustest pääseda.

Ilmselgelt oli äriühingu osa võõrandamine varatu ja näiline tehing, millega sooviti anda

maksejõuetu äriühingu osalus üle välisriigi äriühingule. Kostja ei ole pankrotivõlgniku

raamatupidamist taastanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et raamatupidamine on uuele

juhatuse liikmele YYile üle antud. Pankrotivõlgniku osa on võõrandatud ning uus juhatus on

vormistatud vahetult enne võlgniku pankrotistumist. Seega on selge, et uue juhatuse liikme näol

on tegemist variisikust nn firmamatjaga. Endise juhatuse liikme poolt võlgniku osade välisriigi

ühingule vormistamise eesmärk oli varjata tahtlikult dokumentatsiooni ning hävitada

pankrotivõlgniku raamatupidamine.

1.5. Pankrotimenetluses tõendite kogumisel tuvastas pankrotihaldur, et pankrotivõlgnik on

lühikese aja jooksul kandnud 427 452 eurot offshore ettevõtja Nexcroft One LP Küprose

arvelduskontole. Algselt väitis kostja vande all, et eelnimetatud ettevõttelt osteti

ehitusmaterjale, kuid hiljem muutis oma ütlusi ning tunnistas, et ettevõte ja sinna kantud raha

on tema kontrolli all. Kostja selgitas haldurile, et kogu raha, mis on offshore ettevõttest temani

ringiga tagasi jõudnud, on laenulepingute alusel välja laenatud. Tegelikult kandis kostja oma

eraisiku kontolt selle raha ELKDATA OÜ-le. Kostja kandis pankrotivõlgniku juhatuse

liikmena kandnud pankrotivõlgniku pangakontolt ilma õigusliku alusta offshore firmale

pankrotivõlgniku raha ning tekitas sellega äriühingule kahju. Kostja rikkus seadusest tulenevat

juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, pöörates äriühingule kuuluvaid rahalisi

vahendeid enda ja kolmandate isikute kasuks ning on seetõttu rikkunud äriseadustiku (ÄS) §-s

187 sätestatud kohustusi. Kostja on hagejale põhjustanud otsest varalist kahju hagejale

kuuluvate rahaliste vahendite alusetu kasutamise teel enda või kolmandate isikute huvides.

Tekitatud kahju summas 427 452,54 eurot tuleb kostjal hüvitada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja väitis, et kostja ütles töövõtulepingud põhjendamatult üles. Samas jättis hageja

mainimata, et RMK ei esitanud ühtegi pretensiooni teostatud tööde kvaliteedi kohta.

Osaühing Tarmoprojekt ütles kehtivalt töövõtulepingud üles lepingute olulise rikkumise

tõttu (lisa 1 – töövõtulepingute ülesütlemise avaldus), mille kehtivust pole RMK

vaidlustanud. RMK ülesütlemisavaldusega mittenõustumine on sisutu ega muuda OÜ

Tarmoprojekt poolset ülesütlemisavaldust kehtetuks. Pooltevahelised töövõtulepingust

tulenevad õigussuhted lõppesid 16.09.2016, mistõttu ei olnud RMK-l võimalik enam

nõuda lepingu täitmist.

2) Tsiviilasjas nr 2-17-19109 vaidlustas kostja RMK nõude Baram Pangkalani

pankrotimenetluses. Osaühing Tarmoprojekt tegi ettepaneku lepingu tähtaja

pikendamiseks, kuid hageja ei nõustunud sellega. Uue töövõtjaga sõlmitud lepingutes

olid tööde teostamise tähtajad samad, mida kostja pakutud lepingu pikendamise korral.

3) Haldur on teadmata asjaoludel jõudnud järeldusele, et väidetav varifirma Nexcroft One,

on kostja mõju all. Kostja on haldurile varem selgitanud, et suhtles Nexcroft One LP-ga

2-18-9506

seoses Osaühingu Tarmoprojekt majandustegevusega: “Nexcroft One LP vahendab

erinevaid materjale. Kostja ostis sealt torusilda, geotekstiile jne. Nad saatsid kauba ja

kostja maksis raha“.

4) Haldur väitis hagiavalduses, et pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente ei ole. See

kinnitab kostja hinnangul pankrotihalduri soovimatust ära tuua raamatupidamist

Panamalt, kuhu see ettevõtte ostjate soovil saadeti. Pankrotihaldurile on aadress antud.

Pankrotihaldur rõhutab järjekindlalt, et kostja pole talle üle andnud äriühingu

dokumente, jättes seejuures märkimata, millest üldse haldur järeldab, et äriühingu

dokumendid peaksid või saaksid olla kostja käes, kelle juhatuse liikme volitused

lõppesid 2016. a novembris. See, kus äriühing hoiustab oma dokumente või kellele

annab neile ligipääsu, on äriühingu siseasi. Kostjale saadeti pärast ettevõtte

võõrandamist e-postiga aadressiga, kuhu tuli raamatupidamise dokumendid saata. Seda

ka kostja tegi ning kõvaketas anti üle 2017. a veebruaris Dubais ühele volitust näidanud

vene keelt kõnelevale isikule.

5) Halduri etteheited kõikides Baram Pangkalan OÜ pankrotimenetlusega seotud

vaidlustes on oletuslikud ning tõendamata ning ei täida nõude esitamise eeldusi.

6) Hageja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, millest saaks järeldada, et kostja tegi

äriühingule kahjulikke tehinguid. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milles

seisneb tehingute tegemise tulemusena tekkinud kahju. Pelgalt ülekanded Nexcroft

One-le hagiesemeks oleva summa ulatuses, ei ole äriühingu endise juhatuse liikme vastu

kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks. Absoluutseid või tõekindlaid järeldusi, et

juhatuse liige on ettevõtte raha lepingupartneritele üle kandes raha raisanud ning ei ole

väidetavalt saanud vastusooritust, kahjustades seega äriühingu huve, on võimalik teha

pärast seda, kui on analüüsitud ülekandeid koostoimes raamatupidamisdokumentidega.

Haldur ei ole pöördunud RR poole, kes esindas osade uut omanikku notaritehingus, ega

ka ettevõtte uute omanike poole. Haldur ei ole tõendanud, mida ta on teinud äriühingu

raamatupidamisdokumentide saamiseks. Sellest, et Baram Bangkalan OÜ-d esindas

2016. a sügisel kolm nädalat YY, ei saa teha järeldust, et äriühingul ei ole

raamatupidamisdokumente..

7) Hagejal tuleb tõendada, mis oli tehingute sisu ja milles seisnes tehingute kahjulikkus

äriühingule. Seejärel saab kostja esitada omapoolsed tõendid selle kohta, et ta käitus

korraliku ettevõtja hoolsusega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 427 452,54 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda,

määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

13 833,52 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5877 kuulutati Eesti

Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) avalduse alusel välja Baram

Pangkalan OÜ pankrot ning määrati pankrotihalduriks Martin Krupp;

-

Baram Pangkalan OÜ osanikuks oli ajavahemikul 06.06.2006–01.11.2016 XX,

ajavahemikul 31.08.2012– 01.11.2016 AA ja alates 01.11.2016 Panama firma

Transatlantic International Brokers Corp;

2-18-9506

-

OÜ Baram Pangkalan juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 07.06.2006–14.11.2016 XX

ja alates 14.11.2016 YY;

-

Pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendatud pankrotivõlgniku poolt

ajavahemikul 14.09.2016–01.11.2016 427 452,54 euro ülekandmine Küprose firmale

Nexcroft One LP arvelduskontole;

-

Ülekannete tegemise ajal oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks kostja;

-

kostja ja AA võõrandasid 01.11.2016 notariaalse lepinguga Osaühingu Tarmoprojekt,

hilisema ärinimega Baram Pangkalan OÜ osad Panama Vabariigis registreeritud firmale

Transatlantic International Brokers Corp hinnaga 1250 eurot ja 1250 eurot;

-

Transatlantic International Brokers Corp nimel on volikirja alusel lepingu sõlminud RR.

3.2. Kostja ei ole tõendanud pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmist

osaühingu

uuele

osanikule

ega

ka

juhatuse

liikmele.

Kostja

väited

kg

raamatupidamisdokumentide saatmise kohta ei ole tõendatud. Seda ei tõenda ka kostja esitatud

06.11.2016 e-kiri ega postikviitung 16.11.2016 maksega 20,05 eurot. Postikviitungilt ei nähtu,

kuhu lihtmaksikiri saadeti ning 20,05 euro eest pole võimalik saata 40 kg dokumente.

01.11.2016 osade ostu-müügilepingus ei ole märgitud, et äriühingu dokumendid anti ostjale üle.

Kostja väited raamatupidamise kõvaketta üleandmise kohta Dubais asuvas kaubanduskeskuses

ei ole usutavad. Pankrotihaldurile ei ole pankrotivõlgniku raamatupidamise dokumente üle

antud. Osaühingu viimane juhatuse liige YY vastas haldurile, et tema valduses ei ole ega ole

olnud äriühingu dokumentatsiooni. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide hoidmise osas.

3.3. Firma Nexcroft One LP Šotimaa registridokumentide andmetest nähtub, et firma on

registrisse kantud 11.06.2016, registreeritud aadress 39/5 Granton Crescent, Edinburg EH5

1BN, äritegevuse olemus üldine kaubandus, finants. Ühtegi kirjet firma kohta pole

(finantsaruanded puuduvad, käibe ja kasumi kohta andmed puuduvad, töötajate kohta info

puudub jne). Firma on registrisse kantud vahetult enne kostja poolt väidetud ehitusmaterjalide

tellimist ja firma majandustegevuse kohta andmed puuduvad. Nexcroft One LP registreeritud

aadressil on registreeritud veel hulgaliselt teisi ettevõtteid. Hageja esitas maakohtule

kriminaalasjas 18730000229 Euroopa uurimismääruse alusel kogutud tõendid, millega nõuti

välja ettevõtte Nexcroft One LP arvelduskonto avamise dokumendid ja tehingute ülevaade ning

andmed isikute kohta, kes omavad juurdepääsu nimetatud kontodele. Nimetatud tõenditest

nähtub, et Nexcroft One LP konto avas kostja. Nexcroft One LP kontole tegi esimese ülekande

500 eurot kostja. Nexcroft One LP nimetatud kontole on laekunud maksed kokku 427 452,54

eurot. Kostja leidis, et nimetatud tõendid võivad olla võltsitud. Harju Maakohtu 09.03.2020

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5877 rahuldati pankrotihalduri taotlus ja nõuti Politsei- ja

Piirivalveametilt kriminaalasjas 18730000229 välja tõendid, et kostjal oli /on Nexcroft One LP

arvelduskonto kasutamise õigus, ning arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku 11.06.2016–

30.01.2020 kohta.

3.4. Kostja vaidlustas oma allkirja Küprose panga dokumentidel. Hageja, kes tõendile tugines,

peab tõendama, et dokument on kostja poolt allkirjastatud. Kuna hageja ei ole seda tõendanud,

jättis maakohus kostja allkirjaga Küprose panga dokumendid tõenditena arvestamata.

Ülejäänud dokumente, millel allkiri puudub, sh pangakonto väljavõtteid, sai maakohus tõendina

arvestada. Nende usaldusväärsuses ei olnud kohtul põhjust kahelda.

3.5. Maakohus leidis, et hageja on kohtule tõendanud, et kostjal oli otsene seos firmaga

Nexcroft One LP. Nexcroft One LP pangakontol olevat raha on peamiselt kasutatud ostudeks

Eesti Vabariigis, Pärnu linna ja maakonna kauplustes, tanklates ja söögikohtades.

Pangakaardiga on tasutud ka välisriikides, sh 2016. a novembris Hispaanias, 2017. a veebruaris

Dubais, 2017. a aprillis Poolas, Leedus, Saksamaal, 2017. a aprillis ja mais Hispaanias, 2018.

a jaanuaris Amsterdamis jne. Kostja selgitas pankrotivõlgniku pankrotimenetluses võlgniku

2-18-9506

vande andmisel 11.08.2017, et käis 2017. a veebruaris Dubais. Seega samal ajal, kui

pangakaarti Dubais kasutati. Suuremaid ülekandeid on tehtud KKi, AA ja kostja

pangakontodele. Nexcroft One LP–le ülekantud raha ei ole kasutatud väidetavalt tellitud

ehitusmaterjalide ostuks, tootmiseks, tarneks, töölistele palga makseteks, veokite kuludeks või

remondiks, veokite transpordikuludeks vms., mis oleks vajalik ehitusmaterjalide tellijale

transportimiseks või üleandmiseks. Praeguses asjas hagi esitamise seisuga oli firma Nexcroft

One LP pangakontol raha 10 743,21 eurot ja 31.05.2019 seisuga 6759,14 eurot. Ühtegi summat

vahepealsel ajal juurde ei laekunud. Nexcroft One LP pangakonto väljavõttega on tõendatud,

et Nexcroft One LP-l äritegevus puudus. Seega pole põhjendatud kostja väited, et hagejal oleks

olnud võimalik pöörata nõue Nexcroft One LP vastu ja nõue Nexcroft One LP vastu on sisuliselt

väärtusetu.

3.6. Eelnevatest asjaoludest järeldas maakohus, et kostja rikkus pankrotivõlgniku juhatuse

liikmena ilma õigusliku aluseta vastusooritust saamata firma Nexcroft One LP kontole

427 452,54 eurot kandes pankrotivõlgniku juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning

tekitas sellega pankrotivõlgnikule 427 452,54 eurot kahju. Rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos, kui raha ei oleks ilma õigusliku aluseta üle kantud, ei oleks kahju tekkinud. Raha

ülekandmise tagajärjel võlgnik pankrotistus. 2016. aasta lõpuks ei olnud pankrotivõlgniku

pangakontol enam rahalised vahendeid. Kostja ei ole tõendanud, et raha ülekandmiseks firmale

Nexcroft One LP oli õiguslik alus.

3.7. Hageja sõlmis ViaCon Eesti AS-ga lepingud ehitusmaterjalide, s.h. erinevate

läbimõõtudega plasttorude, terastorude, geotekstiili, erosioonitõkkemati, kookosmati jne

ostmiseks. Hageja on tõendanud, et ostis ViaCon Eesti AS-lt ehitusmaterjale 121 957 euro

ulatuses. Kostja tunnistajate EE, GG ja MM ütlused kaupade toomise kohta suurte rekade ja

veoautodega 2016. aastal Osaühingusse Tarmoprojekt ei tõenda ehituskauba ostmist firmast

Nexcroft One LP.

3.8. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja oleks pidanud esitama kohtule hagi

Nexcroft One LP sõlmitud tehingute tagasivõitmiseks mitte kahju hüvitamise hagi. Võlgniku

endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise hagi on ÄS § 187 alusel lubatav. Kuna

pankrotihaldurile ei ole üle antud raamatupidamisdokumente, ei ole tehingute tagasivõitmise

hagi esitamine ilma tehinguid või nende tingimusi teadmata perspektiivikas.

3.9. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada ning ühtlasi jätta jõusse 21. juuni

2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamine.

3.10. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tasus hageja hagi esitamsel

riigilõivu 3450 eurot ning tõlkekulud 74,16 eurot ja 1551,36 eurot. Hageja õigusabikulud olid

kokku 10 556 eurot. Maakohus leidis, et riigilõiv ja tõlkekulud olid tervikuna vajalikud ja

põhjendatud. Õigusabikulusid maakohus vähendas ning leidis, et praeguse menetluse sisu ja

mahtu arvestades on hageja õigusabikulud põhjendatud 8758 euro ulatuses. Koos muude

menetluskuludega mõistis maakohus kostjalt välja menetluskulud 13 833,52 eurot (riigilõiv

3450 eurot + tõlkekulu 1625,52 eurot ja õigusabikulud 8758 eurot). Maakohus mõistis

menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja tühistada hagi tagamise määrus ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

4.1. ÄS § 187 lõike 2 eelduste täitmine on tõendamata. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et kostja

XX, olles Baram Pangkalan OÜ juhatuse liige, ja kandes ilma õigusliku aluseta osaühingu raha

2-18-9506

427 452,54 eurot endaga seotud firma Nexcroft One LP kontole, on rikkunud juhatuse liikme

hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud sellega Baram Pangkalan OÜ-le (pankrotis)

427 452,54 eurot kahju.

4.2. Maakohus ei teinud kindlaks, milline oleks pidanud olema kostja käitumine ilma

rikkumiseta. Maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes tehingute kahjulikkus. Rikkumist ei

saa järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg.

4.3. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja tõendas, et kostjal on otsene seos firmaga

Nexcroft One LP-ga ja et kostja tegi võlgnikule kahjulikke tehinguid ÄS § 187 tähenduses.

Asjas ei ole tuvastatud, kes Nexcroft One LP pangakaarti kasutas. Kostja ei tea, kes pangakaarti

kasutas. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kes tegi ülekandeid kostja lähikondsetele.

4.4. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et ettevõttel puudus vajadus kostja väidetud mahus

Nexcroft One LP-lt ehitusmaterjali tellida. Ehitusmaterjalide ost ei olnud seotud üksnes

hankelepingutega. Asjaolust, et tunnistajad ei mäleta konkreetselt kauba kogust, ei saa teha

järeldust, et tunnistajad on ebausaldusväärsed. Tunnistajad kirjeldasid, et kaup milleks oli

ehitusmaterjal, tuli Nexcroft One LP poolt. Seega tuleb ehitusmaterjalide ost Nexcroft One LP-

lt tõendatuks lugeda.

4.5. Haldur oleks pidanud esitama hagi Nexcroft One LP vastu. Kuivõrd poole peamine väide

oli, et tehingu eesmärk oli muuta võlgnik varatuks ning hagi aluseks olid tehingud Nexcroft

ONE LP-ga, oleks hageja pidanud esitama tehingute kehtetuks tunnistamise hagid Nexcroft

One LP vastu (juhindudes RKTKo 3-2-1-80-05, p 23). Halduri esiletoodud faktilised asjaolud

– et lepingu pooled olid lähikondsed, ühe lepingu poole suhtes on vähem kui aasta peale lepingu

sõlmimist välja kuulutatud pankrot, lepingu tingimused on ebatavalised ja leping võidi sõlmida

nõude tekitamiseks pankrotimenetluses – on hinnatavad pankrotiseaduse (PankrS)

tagasivõitmise sätete alusel.

4.6. Kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda,

kas hageja on teinud omalt poolt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada.

Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse

väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (RKTKo 3-2-1-197-13, p 30). Hagejal oleks

olnud võimalus tagasivõitmise korras vastavad tehingud tühistada ning nõuda Nexcroft One

LP-lt pankrotivarasse hagiesemeks olev summa 427 452,54 eurot.

4.7. Maakohus on ebaõigesti hinnanud, et hagi esitamise seisuga Nexcroft One LP-l rahalised

vahendid puudusid. Nõude esitamise hetk ei peaks olema mitte hagi esitamise aeg kostja vastu,

vaid aeg vahetult pärast pankroti välja kuulutamist. Tehingu tagasivõitmise asjaolud oli

hagejale teada juba vähemalt 2017. a juunis. Haldur ei ole tuvastanud ega tõendanud, mis oli

Nexcroft One LP varaline seis 2017. a juunis. Hageja ei ole isegi tehingute teise poolega

(Nexcroft One LP-ga) kontakteerunud, veel enam nõuet esitanud, kuna halduri hinnangul ei

olnud tegemist toimiva ettevõttega.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-18-9506

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest (käesoleva otsuse p 3.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega

korda neid.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei tuvastanud ÄS § 187 lg 2 järgi

esitatava kahjunõude eeldusi. Eelkõige leiab kostja, et maakohus ei määratlenud ega tuvastanud

nõuetekohaselt kostja rikkumist, vaid üksnes tuletas selle asjaolust, et äriühingule saabus

negatiivne tagajärg.

9.1. Osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks viidatud nõudenormide alusel

peavad olema täidetud alljärgnevad nõude eeldused (RKTKo 03.03.2014, 3-2-1-197-13, p 14)

(ehk vastutuse materiaalõiguslik koosseis):

a) kehtiv võlasuhe (ametisuhe),

b) kohustuse rikkumine,

c) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128),

d) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4),

e) puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma

kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).

9.2. Kohustuse rikkumine esineb eelkõige siis, kui juhatuse liige jätab järgimata

hoolsuskohustuse. Kohtupraktikas on selgitatud, et tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks

tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest

isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada

mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt

uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on

täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema

tegevuse tegelik tagajärg (vt ka RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 17).

9.3. Näidetena hoolsuskohutuse rikkumisest on kohtupraktikas leitud, et juhatuse liiget võib

pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei sõlminud koos laenulepinguga kohustuse täitmise

tagamise kokkulepet, kuigi oleks saanud seda teha ja pidanuks seda tegema. Tagatiskokkuleppe

sõlmimata jätmine võib vastavalt asjaoludele kujutada endast liigset riski, et lepingupartner

jätab oma kohustuse täitmata (vt nt RKTKo 15.03.2017, 3-2-1-152-16, p 14), ja sellise riski

võtmine on üldjuhul hoolsuskohustuse rikkumine. Seevastu üksnes asjaolust, et lepingupartner

jätab lepingu järgi saadud laenusumma (osaliselt või täielikult) tagastamata ja pankrotistub

hiljem, ei saa järeldada juhatuse liikme kohustuse rikkumist (vt ka RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-

169-14, p 21). Küll aga võib juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks pidada seda, kui ta ei

püüagi võlga lepingupartnerilt sisse nõuda (RKTKo 18.12.2019, 2-17-10474, p 22).

9.4. Viidatud kohtupraktika seisukohad võib kokku võtta selliselt, et hoolsuskohustuse

rikkumisega on tegemist siis, kui juhatuse liige sõlmib lepingu ja teeb väljamakse teadlikult

ilma vastusooritust saamata või olukorras, kus vastusoorituse saamine on ebatõenäoline ning

kohustuse täitmine on tagamata.

9.5. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei määratlenud ega tuvastanud

nõuetekohaselt kostja rikkumist, vaid üksnes tuletas selle asjaolust, et äriühingule saabus

negatiivne tagajärg. Otsuse sisust on ilmne, et maakohus heitis kostjale ette lepingu sõlmimist

ning raha ülekandmist ilma vastusooritust saamata. Seeläbi võrdles maakohus kahju tekitavat

olukorda sellega, kui kostja ei oleks lepingut sõlminud ega raha üle kandnud. Lisaks eelnevale

saab praegusel juhul hoolsuskohustuse rikkumiseks pidada ka müügilepingu sõlmimist

äriühinguga Nexcroft One LP olukorras, kus vastusoorituse saamine oli ebatõenäoline ning

kohustuse täitmine oli tagamata.

2-18-9506

10. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hoolsuskohustuse rikkumise asjaolusid saab

ringkonnakohtumenetluses (maakohtu lahendi tegemise ajal kriminaalmenetlus veel kestis)

tuvastada kriminaalasjas tehtud kostjat süüdi mõistvate otsuste alusel.

10.1. Kohtupraktikas on korduvalt leitud tuginedes TsMS §-le 231, § 272 lg-le 2 ja §-le 457, et

kriminaalasjas tehtav võimalik kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik,

kuid on käsitatav ühe tõendina ja kohus peab kriminaalasjas tehtud kohtulahendi tõendina

arvestamata jätmist põhjendama (RKTKo 03.12.2008, 3-2-1-98-08, p 12, RKTKo 05.06.2006,

3-2-1-41-06).

10.2. Pärnu Maakohus tunnistas 21. septembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx XXi

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi ning mõistis liitkaristuseks 3

aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 12. mai 2022. a otsusega maakohtu

otsuse muutmata ning Riigikohus jättis kostja kassatsiooni 16. augustil 2022 menetlusse

võtmata. KarS § 384 lg 1 järgi karistati kostjat juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme

poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest. KarS § 3841 lg 2

järgi karistati kostjat juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste

täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest.

10.3. Kolleegium märgib, et tuginedes TsMS § 457 lg-le 1 ning viidatud kohtupraktikale, ei saa

kostjat süüdi mõistvate otsuste resolutsiooni pidada praeguses tsiviilasjas kohtule siduvaks.

Samuti ei saa siduvaks pidada kriminaalasjas antud õiguslikke hinnanguid (nt kas kostja tegu

oli teadlik). Küll aga on otsused käsitatavad tõendina kriminaalmenetluses tehtud avalduste

kohta (TsMS § 457 lg 3) ja menetluses esile toodud faktiliste asjaolude kohta.

10.4. Pärnu Maakohus tuvastas oma 21. septembri 2021. a otsuses, et „süüdistatav XX

võõrandas Baram Pangkalan OÜ juhatuse liikmena kogu äriühingu registervara (sh sõidukid ja

masinad), kandis ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 äriühingu Nexcroft One LP

arvelduskontole, mis oli XX kontrolli all, 427 452,54 eurot ning võttis Baram Pangkalan OÜ

pangakontolt välja sularaha 13 500 eurot. XXu süülise tegevuse tulemusena muutus Baram

Pangkalan OÜ hiljemalt 2016. a III kvartaliks maksujõuetuks.“ Maakohus tuvastas, et

„süüdistatav on tegelik Nexcroft One LP juht, mis ei omanud iseseisvat majandustegevust“ ja

et „seega oli süüdistataval X Nexcroft One LP pangakonto täielik kasutusõigus“.

10.5. Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et:

- äriühing ei saanud Nexcroft One LP-lt ehitusmaterjale ega muud vastusooritust;

- kostjal on otsene seos firmaga Nexcroft One LP;

- kostja kasutas Nexcroft One LP pangakaarti;

- kostja tegi Nexcroft One LP kontolt ülekandeid oma lähikondsetele.

10.6. Kolleegium märgib, et maakohus on viidatud asjaolude tuvastamist piisavalt

põhjendanud, hinnanud ja analüüsinud nende asjaolude kohta kogutud tõendeid, ning kohtu

siseveendumus on jälgitav. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega ja lisab, et maakohtu

tuvastatud asjaolusid tõendavad täiendavalt kriminaalasjas tehtud kostjat süüdimõistvad

otsused.

11. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei võtnud arvesse, et hageja oleks

saanud nõuda Nexcroft One LP-le kantud raha tagasi. Kostja etteheide on vastuoluline, sest

esmalt väitis kostja menetluses, et Nexcroft One LP tarnis hagejale lepingus ettenähtud koguse

ehitusmaterjale, kuid leidis ka, et haldur oleks pidanud esitama Nexcroft One LP-le raha

tagastamise nõude.

11.1. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui äriühingust hagejale kuulub alusetust rikastumisest

tulenev hüvitisnõue ja juhatuse liikme vastu soovitakse esitada kahju hüvitamise nõue põhjusel,

et rikastumisnõude maksmapanek võib osutuda keeruliseks, tuleb alusetust rikastumisest

2-18-9506

tuleneva nõude väärtust kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada

seda, et kahjustatud isik saaks kahju tekitamisest kasu (VÕS § 127 lg 5). Juhatuse liikmelt saab

kahjuhüvitist nõuda vaid ulatuses, milles alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (vt

RKTKo 30.05.2007, 3-2-1-49-07, p 16). Samas on Riigikohus täpsustanud, et eeltoodu ei

tähenda siiski seda, et juhatuse liikme vastu saaks kahjunõude esitada või et kohus saaks selle

rahuldada alles siis, kui eelneva kohtumenetluse käigus on lõplikult kindlaks tehtud, et alusetust

rikastumisest tulenev nõue on (osaliselt) väärtusetu. Selleks, et esitada isiku vastu kahju

hüvitamise nõue, ei pea kahju suurus olema alati täpselt tõendatav (RKTKo 03.04.2019, 2-16-

3785, p 25).

11.2. Kostja heitis maakohtule ette, et kohus ei hinnanud, mis oli Nexcroft One LP varaline seis

2017. a juunis ega uurinud, kas haldur oleks saanud raha tagasi nõuda Nexcorft One LP-lt.

Kolleegiumi hinnangul ei välista see, et haldur ei esitanud eraldi tagasinõuet Nexcorft One LP

vastu, kahju nõudmist juhatuse liikmelt. Halduri esiletoodud asjaoludel oli talle selge, et sellisel

tagasinõudel ei oleks rohkem tulemust, kui nõude esitamisel kostja vastu.

11.3. 22.08.2017.a toimunud pankrotitoimkonna koosolekul küsis pankrotivõlgniku esindaja

kostjalt, et „427 527 eurot, mis te üle kandsite - palju alles ja millal kavateste kanda tagasi?“

Kostja vastas: „Hetkel on kõik see raha Nexcroft One poolt laenulepingutega välja laenatud“

(dtl 281).

12. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kuivõrd poole peamine väide oli, et tehingu eesmärk

oli muuta võlgnik varatuks, ning hagi aluseks olid tehingud Nexcroft ONE LP-ga, oleks kostja

pidanud esitama tehingute kehtetuks tunnistamise hagid Nexcroft One LP vastu (juhindudes

RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 23, RKTKo 13.02.2019, 2-16-8552, p 19). Kostja viidatud

Riigikohtu seisukohad on asjakohased siis, kui hageja esitab tehingu tühisusest tuleneva nõude

tehingu osapoole vastu. Praegusel juhul ei esitanud hageja nõuet tehingu osapoole vastu, vaid

juhatuse liikme vastu. Sellises olukorras ei saa PankrS sätteid kohaldada.

13. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et RMK tsiviilhagi rahuldamine kostja vastu

välistab nõude esitamise praeguses tsiviilasjas. Pärnu Maakohus rahuldas 21.09.2021. a

otsusega RMK tsiviilhagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 750 650,09 eurot. Maakohus

leidis, et süüdistatav XX põhjustas tahtlikult Baram Pangkalan OÜ kohustustevastase

tegevusega osaühingu maksejõuetuse, mille tagajärjel on jäänud Baram Pangkalan OÜ-l

rahuldamata võlausaldajate (sh RMK) nõuded.

13.1. Tsiviilhagi lahendamine võiks välistada uue nõude TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. Viidatud

sätte järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Praegusel juhul ei

ole tegemist lahendiga „samade poolte vaidluses“. Ühel juhul esitas nõude äriühingu

võlausaldaja ja teisel juhul äriühing ise. Kolleegium leiab, et praeguses menetluses lahendi

tegemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

14.1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

14.2. Hageja taotles 3654 euro hüvitamist, mis on tasu 29 tunni ja 38 minuti õigusteenuse eest

tasumääraga 140 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu

2-18-9506

on mõistlik ja põhjendatud. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja kulud

apellatsioonimenetluses on tervikuna ülemäärased. Apellatsioonimenetlus oli keskmisest

ajamahukam, sest esitati mitmeid taotlusi, uusi tõendeid ning tekkis menetluslikult keerukaid

olukordi. Põhjendatud on ka istungiks ettevalmistamise kulu.

14.3. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt