2-22-12019/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2023

Tsiviilasja number

2-22-12019

Tsiviilasi

Taavi Ungeri avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS

(registrikood 10060701), volitatud esindaja Britt Kärbis

Vastustaja

(avaldaja):

Taavi

Unger

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), usaldusisik Ester Saag

Võlausaldajad:

Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing

Aktiva Finants; registrikood 10746479)

AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522)

Holm Bank AS (registrikood 14080830)

OK Incure OÜ (registrikood 11542046), esindaja Maarja

Kruusma

Esto AS (registrikood 14180709)

Bondora AS (registrikood 11483929)

OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Renovum OÜ (registrikood 14042462), esindaja Irina

Vassiljeva

OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

esindaja Regina Pikalev

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

Kohtutäitur Anne Böckler

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata,

täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta võlgniku menetluskulud määruskaebemenetluses võlgniku kanda ning

võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Taavi Unger (avaldaja, võlgnik) esitas 16. augustil 2022 Tartu Maakohtule avalduse

võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnikul on laenukohustusi ligikaudu 50 000 eurot.

Võlgniku sissetulek on ca 1230 eurot (neto) kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist

last. Võlgnikul ei ole vara. Võlad tekkisid igapäeva kulutusteks ja varasemate kohustuste

tasumiseks uute laenude võtmise tõttu. Võlgnik on makseraskuste ületamiseks nõus käima

tööl ja vähendama oma igakuised kulusid nii palju kui võimalik.

2. Usaldusisik esitas 30. oktoobril 2022 võlgade ümberkujundamise kava. Võlgnikul on

kohustusi 55 213 eurot 42 senti, sh põhikohustusi 45 508 eurot 84 senti. Ümberkujundamise

abinõuks on võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse

vähendamine ja osadena täitmine. Ümberkujundamiskava kohaselt vähendatakse

kõrvalkohustused nullini, põhikohustused täidetakse ca 50% ulatuses. Makseid sooritatakse

60 kuu jooksul igakuiselt 404 euro 5 sendi ulatuses. Võlgnik tasub võlausaldajatele kokku

24 243 eurot. Pankrotimenetluse korral tuleks võlgnikul tasuda võlausaldajatele ca

6500 eurot, s.o oluliselt vähem kui käesolevas menetluses. Võlausaldajate võrdne kohtlemine

on tagatud. Kõikide võlausaldajate põhinõuded täidetakse võrdselt 50% ulatuses.

Võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks on makseperiood viis aastat.

Kohtutäiturite nõuded on ümberkujundatud selliselt, et menetluse algatamise ja

menetluskulude nõuded täidetakse täies ulatuses. Kohtutäituri põhitasude summat

vähendatakse proportsionaalselt sissenõudja nõude vähendamise ulatusega.

3. Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite neli võlausaldajat.

3.1.

OMEGA INVEST OÜ märkis, et ta nõude suurus oli 9. septembri 2022. a

seisuga kokku 10 049 eurot 61 senti. Võlgnik suudab põhinõuded tervikuna tasuda.

Võlgnik peaks tasuma võlast vähemalt 9849 eurot 38 senti 90 kuu jooksul. Võlgnik võttis

kergekäeliselt laene ja käitus võlausaldajate suhtes pahauskselt. Kohustuste vähendamine

taotletud viisil riivab võlausaldajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.

3.2.

Holm Bank AS nõustus kavas märgitud võlaarvestusega, kui leidis, et kava ei

arvesta võlausaldajate huvidega. Kava võib kinnitada, kui tasutakse vähemalt põhiosa

võlg. Holm Bank AS on nõus pikendama kava täitmise aega 72 kuuni.

3.3.

Swedbank AS ei nõustunud nõude andmetega. Kahe lepingu jäägid on

17. novembri 2022. a seisuga 73 eurot 13 senti ja 129 eurot 89 senti. Kava on

perspektiivitu. Võlgniku sissetulek on väiksem kui kavas märgitud. Võlgnik tegeleb

hasartmängudega. Võlgnik kulutas raha hasartmängudele pärast kava esitamist.

Kohtutäiturite tasude osas jääb selgusetuks, millises summas on kavas kohtutäituri

põhitasusid arvestatud, võttes arvesse, et kohtutäituri nõudeid vähendatakse kava

kinnitamisel ning kohtutäitur peab vastavalt osaliselt sissenõutud summale põhitasusid

saama proportsionaalselt. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril

keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Sellisel

viisil esitatud ümberkujundamiskava kinnitamisel muudetakse kohtutäituri tasusid.

Võlgnikul on võimalik täita võlgade ümberkujundamise kava, vähendades igakuist nõuete

katteks tasutavat summat ning pikendades kohustuste perioodi.

3.4.

Renovum OÜ märkis, et võla suurus on 6157 eurot 69 senti, sh põhiosa

3713 eurot 72 senti ja kõrvalnõuded 2443 eurot 97 senti. Nõude vähendamine kavas

märgitud viisil ei arvesta võlausaldajate huve. Võlgnik tegi tahtlikult võlausaldajaid

kahjustavaid tehinguid. Võlgnik rikastuks kava kinnitamisega võlausaldajate arvel. Kava

kinnitamisel ei arvestatud tulevikuperspektiivi, sh võlgniku töötasu võimalikku

suurenemist. Renovum OÜ on kavaga nõus, kui võlgnik tasub 4935 eurot 84 kuu jooksul.

4. Usaldusisik esitas 8. detsembril 2022 seisukoha vastuväidete osas. Kavas toodud

nõuete suurust ei ole alust muuta, v.a OMEGA INVEST OÜ puhul. Nõuete vähendamise

ulatus ei ole piiratud. Võlausaldajate huvidega on kava koostamisel arvestatud. Nõuded

saavad rahuldatud kolm korda suuremas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. Võlgnikul ei

ole võimalik nõudeid võlausaldajate soovitud määras täita. Võlgniku sissetuleku suurus tehti

kindlaks tööandja palgaarvestuse ja Tervisekassa andmete põhjal. Võlgniku sissetuleku

suurenemist ei ole võimalik ennustada. Võlgnik tegeles hasartmängudega, kuid lubas sellest

hoiduda. Kohtutäiturite põhitasu nõuete ümberkujundamisel on lähtutud KTS § 32 lg-st 5.

Ümberkujundamiskava saab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel

kinnitada.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus kinnitas 19. detsembri 2022. a määrusega võlgniku võlgade

ümberkujundamise kava järgnevalt:

Võlausaldaja

Kohustuse

kogusumma

Kohustuse

põhiosa

koos

kohtumenetl

use

riigilõivuga

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustus

e

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamak-

sete arv /

suurus

Kohust

use

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahuldamise

määr %-des

/

põhikohustu

se

rahuldamise

määr

Bondora AS

4177,82

1643,83

7020,79

109,95

12952,39

3478,57

1427,63

6023,40

10929,60

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 91,10

5466

42 / 50

GS Core OÜ

(Coop Finants)

885,27

1178,37

1523,59

1410,61

3958,48

806,53

797,34

1058,46

1398,41

1293,31

3590,32

694,24

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 73,60

4416

42 / 50

650,92

10413,77

8832,08

Omega Invest

OÜ (Omaraha)

2979,61

5969,77

1100,23

10049,61

2357,76+9

9,97

5450,51+

+231,35

8139,59

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 67,85

4071

41/ 50

Renovum OÜ

(Kreditex 3, TF

1)

5780,88

376,81

6157,69

3469,70

+rl.183,92

244,02

3897,64

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 32,50

1950

32 / 50

Aktiva

Portfolio AS

(Inbank)

486,33

1033,84

2084,18

3604,35

399,85

887,39

1868,32

3155,56

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 26,30

1578

44 / 50

PlusPlus

Capital AS

(Big,LHV)

2229,55

850,54

3080,09

1990,87

700,89

2691,76

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 22,45

1347

44 / 50

OK Incure OÜ

(BB

IPF)

983,01

1740,86

2723,87

746,28+65rl

1099,90

1912,18

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 15,95

35 / 50

Esto AS

2498,44

1869,18

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 15,60

37 / 50

Aktiva Finants

OÜ (Placet G)

2362,05

1999,54

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 16,70

1002

42 / 50

Holm Bank AS

334,80

1534,04

1868,84

220,24+65

1302,65

1587,89

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 13,25

43 / 50

Swedbank AS

181,35

320,97

502,32

178,19

315,63

493,82

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 4,12

247,20

49 / 50

Kohtutäitur

Oksana

Kutśmei

(Omega2, OK,

Renovum)

36+36

36+36

36+36

36+36

288 M.alg+kulu

600 45%

780 45%

270 35%

732 32%

2382

põhitasu

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 20,63

1237,8

100 / 40

Kohtutäitur

Anne Böckler

(Holm)

377 43%

I 2023 – XII

2027

12.kp

60 / 4

100/ 43

55213,42+

3203 kt

45508,84

404,05

22765,

20+147

7,80

Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on võlgnik kohustatud alustama maksetega alates

12. jaanuarist 2023, sõltumata määruse jõustumisest. Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab kohus. Võlgnik on kohustatud esitama hiljemalt määruse jõustumise

järgneva kuu 25. kuupäevaks kohtule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta 5. maiks. Kohus määras usaldusisiku

tasu suuruseks koos maksudega 1400 eurot. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi

kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel kinnitada võlgniku esitatud

ümberkujundamiskava, kui sellega on nõustunud vähemalt pool võlausaldajatest nii arvuliselt

kui summaliselt ja kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt.

Maakohus pidas põhjendatuks kava kinnitada. Vastuväited esitas võlausaldajate vähemus.

Võlausaldajad tegid võlgnikule krediidi saamise kergelt kättesaadavaks ega kontrollinud

piisava hoolsusega võlgniku maksevõimet. Laenud väljastati tagatisteta. Võlausaldajad ei

pidanud vajalikuks rakendada seaduses

sätestatud

meetmeid

hilinenud laenude

tagasisaamiseks pankrotiavalduse esitamise kaudu. Võlgnik kasutas õigust pöörduda kaitse

saamiseks kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seadusandja poolt

kujundatud pigem võlgnikukeskseks ning mõeldud alternatiivinina füüsilise isiku

pankrotimenetlusele. Võlgnik on kava kinnitamisel kohustunud tasuma kindla perioodi

jooksul võlgade katteks oluliselt suurema summa, kui tal tulnuks seda teha kohustustest

vabastamisel pankroti järgselt. Võlgnikul puudub vara ning millegagi ei ole kinnitatud

arvamus, et võlgniku sissetulekud lähitulevikus oluliselt suureneksid või võlgnik oleks

võimeline muul viisil nõudeid rahuldama suuremas ulatuses.

Võlausaldajate vastuväited on kantud pigem emotsioonist ning soovist saada võimalikult

suures ulatuses makseid. Võlausaldajad ei analüüsinud sisuliselt võlgniku maksevõimet ega

põhjendanud, kuidas või mil viisil suudaks võlgnik teha suuremaid makseid. Ettepanekud

kava pikendamiseks ei ole mõistlikud, kuna sellega ületatakse oluliselt võrreldav ajaperiood

pankrotimenetluses. Kava täitmisel saavad võlausaldajad oma nõuetele katte oluliselt

suuremal määral kui pankrotimenetluses, samas säilib võlgnikul motivatsioon sissetuleku

saamisel ning tema senine elukorraldus oluliselt ei muutu.

Kohus jättis FiMS § 8 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning

usaldusisiku kulud võlgniku kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Swedbank AS palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada või alternatiivselt

muuta ümberkujundamiskava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele kogu võla põhiosa,

tehes igakuiseid makseid summas 541 eurot 77 senti seitsme aasta jooksul. Määruskaebuse

esitaja palub määruskaebuse esitamisega kaasnevad menetluskulud jätta võlgniku kanda ning

kaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitajale kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Võlausaldaja hinnangul on teatud määras

maksekohustuste olemasolu ühiskonnas tavapärane ning aktsepteeritav. Liigse laenamise

probleemi lahendamise mehhanismiks ei tohiks olla maksekohustuste kergekäeline

ümberkujundamine. Riik ei tohiks läbi maksejõuetusmenetluse toetada pillavat eluviisi ning

kohelda ebavõrdselt isikuid, kes on oma maksekohustuste võtmisel ning tasumisel olnud

kohusetundlikud. Võlausaldaja hinnangul tuleb lisaks pankrotimenetluse võrdlusele

kohaldada ka n-ö tavapärase tarbija kriteeriumit. Maksejõuetuse avalduse teinud isik ei saa

ainuüksi maksejõuetuse avalduse esitamise tõttu olla soodsamas olukorras kui isik, kes oma

maksekohustusi igapäevaselt korrektselt täidab.

Võlausaldaja analüüsis võlgniku maksevõimet. Maakohus ei kontrollinud, kas võlausaldaja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus ei selgitanud võlausaldajatele, et

neil on võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Käesoleval juhul

kohtleb kava halvemini võlausaldajaid, kes järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajaid tuleb seadusest tulenevalt

eelistada võlausaldajate ees, kes nimetatud põhimõtet järginud ei ole.

Eesti Pank on kehtestanud eluasemelaenude väljastamise nõuded, mille kohaselt

laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise hetkel olla

kõige rohkem 50%. Võlausaldaja hinnangul oleks asjakohane vastavast määrast lähtuda ka

võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnikul on võlausaldajate ees kohustuste põhiosa

võlgnevus 45 508 eurot 84 senti, mis on võrreldavas suurusjärgus osaliselt tagastatud

eluasemelaenuga. Võlgniku igakuine keskmine töötasu viimase kuue kuu jooksul oli

1231 eurot 50 senti, millest Eesti Panga suuniseid järgides oleks võimalik laenumakseid teha

kuni 615 eurot 75 senti, kui tegemist oleks eluasemelaenuga. Võlgnikul on piisav sissetulek,

et hetkeliste makseraskuste tõttu tasuda võlausaldajale kogu põhiosa kohustus. Võlgnik saaks

kogu põhiosa võlgnevuse tasutud, kui pikendada kohustuste täitmise perioodi 74 kuuni, mil

võlgnik tasub võlausaldajatele igakuiselt 614 eurot 98 senti, või kui pikendada kohustuste

täitmise perioodi 84 kuuni ja võlgnik tasub igakuiselt 541 eurot 77 senti. Võlausaldaja on

nõus kohustuse kogusumma vähendamisega intressimaksete ja viivise arvelt. Võlausaldaja

oleks nõus, kui võlgnik tasuks võlausaldajale kogu põhiosa võlgnevuse seitsme aasta jooksul.

Kava kinnitamise aluseks käesolevas asjas on FiMS § 26 lg 2, mitte FiMS § 26 lg 3. Kohus

ei saanud seetõttu põhjendada kohustuste täitmise perioodi pikendamata jätmist FiMS § 26 lg

4 alusel. Seadus ei näe ette, et pankrotimenetlusega võrdluse esitamisel tuleks hinnata

pankrotimenetluse perioodi. Põhjendatud ei ole piirata menetluse pikkust pankrotimenetluse

pikkusega.

Analoogia korras on võimalik kohaldada tsiviilõiguslikku aegumise maksimaaltähtaega, s.o

10 aastat. Olukorras, mil pole viited võlgniku püsivale maksejõuetusele või tõenäosust, et

lähiajal võiks saabuda püsiv maksejõuetus, ei ole igakordselt põhjendatud võrrelda ka

pankrotimenetluse rahuldamise määra võlgade ümberkujundamise määraga.

Kui võlgnikul on makseraskused, siis eelkõige tuleks tasuda võlausaldajatele võlgnevust,

mitte tegeleda tulevikuks investeerimisega. Arvestades võlgniku näidiseelarvet oleks

võlgnikul võimalik vabatahtliku III pensionisamba ja kogumiskonto arvelt tasuda

võlausaldajatele vähemalt 484 eurot 5 senti kuus.

Nõuete ümberkujundamisel peab kohus hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade

ümberkujundamise viise.

Riigikohus on leidnud, et kui täitur on teinud täitetoiminguid ja nõudnud võlgnevust sisse,

kuid võlgnik on nõude täitnud täitemenetluse väliselt, ei ole kohtutäituril õigust saada rohkem

kohtutäituri põhitasu kui 50% seaduses sätestatud määrast. Kohtutäitur peaks muutma tehtud

põhitasu otsust, võttes arvesse tehtud toimingute mahtu. Kohtutäitur peaks tegema uue

täitekulude otsuse, mille kohaselt põhitasusid vähendatakse vastavalt sellele, kui palju

kohtutäitur on tehtud toimingutega nõuet sisse nõudnud. Ülejäänud summa osas, mida

kohtutäitur ei ole sisse nõudnud enne ümberkujundamiskava, tuleks põhitasu vähendada.

Kohtutäiturite põhitasusid peaks vähendama proportsionaalselt sisse nõutud nõude summale

ning lisaks ümberkujundamisel vähendama proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega.

Kohus peaks tegema kindlaks, mis protsentmäärad on kavas märgitud ning mil määral on

kohtutäiturite põhitasusid vähendatud.

7. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja

kanda.

Kavas välja toodud kuumaksete summat ei ole alust muuta. Võlgnik töötab täiskoormusel,

tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Swedbank AS on teiste võlausaldajatega võrreldes

tegelikult eelisolukorras. Swedbank AS on igakuiselt lepingujärgsed maksed võlgniku kontolt

maha võtnud.

Võlgade tasumise aja pikendamine seitsme aasta peale ja kuumakse suurendamine üle

500 euro kuus ei ole võlgnikule jõukohane. Kohtu korraldusel on võlgnik teinud endale

pensionifondi, elukindlustuse ja kogumiskonto, kuhu kannab igakuiselt kokku ca 90 eurot.

Kava kinnitamisel on võlgnik kohustatud tasuma võlgade katteks oluliselt suurema summa,

kui tuleks tasuda eraisiku pankroti väljakuulutamise järgselt. Makseperioodi pikendamine üle

viie aasta on võimaliku võlgniku pankroti väljakuulutamisega võrreldes liiga pikk aeg.

8. Usaldusisik palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Võlgnik tasub võlgade ümberkujundamise kava alusel võlausaldajate nõuded 3–4 korda

suuremas ulatuses, kui see toimuks pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusel.

Kava tühistamise korral ei oleks võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Kui võlgade

ümberkujundamine kujuneb pankrotiga võrreldes ajaliselt kaks-kolm korda pikemaks, on

võlgniku motivatsiooni säilitada väga keerukas. Asjakohane on arvestada võrdlusperioodina

pankrotimenetluse kestust.

Võlgnik kogub raha kogumiskontole ja kolmandasse pensionisambasse. See kohustus pandi

temale kohtumäärusega. Võlgniku säästmisharjumuste juurutamine on oluline.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on töö- ja ajamahukas,

muudaks menetluse oluliselt keerukamaks ja kulukamaks ning ei mahuks seetõttu võlgade

ümberkujundamise menetluse raamidesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärg on intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Kui võlgniku maksevõime ei võimalda täita isegi põhinõudeid, ei

ole selge, millises ulatuses saaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine anda

võlausaldajatele eeliseid.

Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate põhinõuete täitmine võrdses

ulatuses. Määruskaebuse esitaja on ise loonud võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise, kuna on

võtnud võlgniku kontolt oma võla katteks rohkem raha, kui tal oleks kava järgi õigus.

Eesti Panga kehtestatud ülemmäär ei tähenda seda, et muid tegureid arvesse võtmata on igale

inimesele jõukohane tasuda laenumakseteks 50% sissetulekust.

Võlgade ümberkujundamisel ei saa võlausaldajad eeldada, et põhinõuded saavad täidetud.

Tagatiseta väike- ja tarbimislaenude väljastamisel peavad laenuandjad arvestama riskiga, et

krediidivõtjad ei suuda kohustust täita.

Võlausaldaja ettepanek teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse arvestamiseks

kohtutäituri nõude ümberkujundamisel jääb arusaamatuks ega ole põhjendatud.

9. Renovum OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Holm Bank AS nõustub määruskaebuses esitatud asjaolude, põhjenduste ja

taotlustega. Holm Bank AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. PlusPlus Capital AS palub määruskaebuse rahuldada, tühistada maakohtu määruse või

alternatiivselt muuta ümberkujundamiskava nii, et võlgnik tasub kogu põhivõla.

12. OK Incure OÜ nõustub määruskaebuse põhjendustega osas, mis puudutab

ümberkujundamiskavas nõuete täitmise suurust. OK Incure OÜ on nõus pikendama kava

määruskaebuses nimetatud tähtajani.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Ringkonnakohus

märgib

esmalt,

et

maakohus

on

rikkunud

võlgniku

maksejõuetusavaldust menetledes menetlusõiguse norme.

15.1. Füüsiline isik esitab kohtule ühe maksejõuetusavalduse, mille alusel võib algatada

füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

või võlgade ümberkujundamise menetluse (FiMS § 11 lg 1).

15.2. FiMS § 13 lg 1 järgi võtab kohus maksejõuetusavalduse menetlusse määrusega,

millega kohus üldjuhul otsustab FiMS § 15 lg 1 järgi ka usaldusisiku nimetamise

pankrotiseaduse (PankrS) §-s 15 sätestatu kohaselt. Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti

väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise

menetluse ajaks (FiMS § 15 lg 7). Usaldusisiku nimetamise tagajärjed on sätestatud

FiMS §-s 16. Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja,

mille sisunõuded on sätestatud FiMS § 17 lg-s 1. Samuti esitab usaldusisik kohtule hinnangu

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise

põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, millist

liiki maksejõuetusmenetlust tuleks võlgniku suhtes kohaldada või kas menetluse peaks

lõpetama (FiMS § 17 lg 2).

15.3. FiMS § 18 lg 1 näeb ette, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt ning kohus peab arutama võlgniku ja

usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 näeb ette, et vaadanud

maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise

menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu.

15.4. Asja materjalidest nähtuvalt kuulas maakohus pärast maksejõuetusavalduse saamist

võlgniku ära ja seejärel algatas kohe võlgade ümberkujundamise menetluse, määrates sama

määrusega usaldusisiku. Maakohus jättis seega maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ja

maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapid vahele ja algatas kohe FiMS § 19 järgi võlgade

ümberkujundamise menetluse. Maakohus rikkus sellega menetlusnorme. Rikkumist ei

õigusta, et võlgnik soovis maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamist. Selleks, et

maakohus saaks teha ühe FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsustustest (mh algatada võlgade

ümberkujundamise menetluse), peab tal olema ülevaade võlgniku varast ja kohustustest, mille

selgitab välja usaldusisik. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise saab maakohus

otsustada alles siis, kui usaldusisik on kohtule esitanud võlgniku vara- ja võlanimekirja.

15.5. Samas leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole tegemist siiski sellise

menetlusõiguse normi rikkumisega, mille tõttu tuleks maakohtu määrus tühistada.

16. Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada, kui võlgade ümberkujundamisega on

nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on

esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei

kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus

(FiMS § 26 lg 2). Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused

ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka võlausaldajate

õigustatud huve (FiMS § 2 lg 3). Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel tuleb võlgade

ümberkujundamise eesmärgist lähtuvalt seega ennekõike kaaluda ühelt poolt võlgniku huvi

kava kinnitamise kaudu oma makseraskuste ületamise vastu ning teiselt poolt võlausaldajate

huvi oma nõuete võimalikult suures ulatuses mõistliku aja jooksul rahuldamise vastu.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel

arvestanud piisaval määral nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et

võlgade ümberkujundamise kava tuleb kinnitada. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja §

654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi, kuid täiendab neid järgnevaga.

17.1. Võlgnik vajab enda makseraskuste edukaks ületamiseks FiMS § 21 lõikes 1 nimetatud

võlgade ümberkujundamise meetmetest kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, kohustuste

osamaksetena tasumise võimaldamist ja kohustuste kogusumma vähendamist. Võlgnikul on

töökoht. Võlgniku viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli 1231 eurot 50 senti. Võlgnikul

puudub muu vara. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku pere näidiseelarves välja toodud

võlgniku kulutused ei ole ebamõistlikult suured, vaid pigem tagasihoidlikud. Võlgniku

kulutused kindlustus- ja III pensionisamba maksete tegemiseks on põhjendatud, kuivõrd need

aitavad tagada võlgniku majandusliku toimetuleku ka siis, kui võlgniku sissetuleku saamise

võimalused võlgniku tervisliku seisundi halvenemise või vanuse tõttu vähenevad. Kuna

võlgniku näidiseelarves välja toodud võlgniku kulutused on pigem tagasihoidlikud, on oht, et

võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodil võivad võlgniku vältimatud kulud

suureneda. Arvestades võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi pikkust, on ka oht,

et võlgniku sissetulekud võivad sel perioodi ajutiselt väheneda, näiteks töökoha vahetamise

vajaduse tõttu. Nimetatud ohtude maandamiseks ning võlgade ümberkujundamise kava

jätkusuutliku täitmise ja võlgniku makseraskuste ületamise tagamiseks on põhjendatud

säästude kogumine. Võlgnik ei suuda oma igakuisest sissetulekust tasuda võlausaldajate

nõudeid seega kokku suuremas summas kui 404 eurot ja 5 senti kuus. Võlgniku igakuise

maksevõimekuse hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda Eesti Panga üldisest arvamusest isiku

laenuvõimekuse hindamise kohta, vaid ikkagi konkreetse isiku tegelikust majanduslikust

olukorrast ja sellest tulenevast maksevõimest.

Arvestades võlgniku kohustuste kogusummat, kuluks võlgnikul 404 euro 5 sendi suuruse

kuumakse tasumise korral kõigi kohustuste täitmiseks üle 12 aasta. Võlgniku näidiseelarve

kohaselt eeldab 404 euro 5 sendi suuruse igakuise osamakse tegemine võlgniku muude kulude

olulist piiramist. Arvestades üldist inflatsiooni ning asjaolu, et võlgnik kasvatab kahte

alaealist last, on ebatõenäoline, et võlgnik suudab nii 12 aastat elada. Võlgade

ümberkujundamise menetluse FiMS § 2 lõikes 3 sätestatud eesmärgiga ei ole kooskõlas

võimaldada võlgnikul küll tasuda kohustused osamaksetena täiendavat tähtaja jooksul, kuid

samas määrata kohustuste täitmiseks niivõrd pikk tähtaeg, mille puhul on tõenäoline, et

võlgnik ei suuda järjepidevalt siiski osamakseid tasuda ning on sunnitud ikkagi

pankrotiavalduse esitama. Võlgnikule kohustuste täitmise võimaldamine viieaastase perioodi

vältel on seega kooskõlas võlgade ümberkujundamise eesmärgi ja võlgniku huviga enda

makseraskuste ületamise vastu.

Võlgnik on seega suuteline tasuma võlausaldajatele viie aasta jooksul kokku 24 242 eurot

(404,05 × 12 × 5), s.o ligikaudu 42% kõigist nõuetest. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

ja pankrotimenetluse vältimiseks on seega vajalik vähendada ka kohtutuste kogusummat.

17.2. Peamine osa võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenulepingutest.

Võlausaldajad andsid võlgnikule tagatiseta laene. Võlausaldajad võtsid sellega äririski, et

võlgniku makseraskuste korral ei ole võlausaldajatel võimalik oma raha tagasi saada ega selle

laenamise eest tulu teenida. Selle riski maandamiseks oleksid võlausaldajad saanud nõuda

võlgnikult tagatist ja tagatise andmata jätmise korral keelduda võlgnikule laenu andmisest.

Võlausaldajad ei toonud välja, et laenude osaliselt tagastamata jätmine tekitaks

võlausaldajatele olulisi makseraskusi.

Arvestades, et võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks müüa, on võlgniku makseraskuste ületamise alternatiivseks viisiks FiMS § 18

lg 2 järgi võlgniku pankroti välja kuulutamine ning pankrotiseaduse (PankrS) § 31 ja FiMS §

45 alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohustustest vabastamisese

menetluse algatamisel tekiks võlgnikul FiMS § 49 lg 1 järgi hiljemalt kolme aasta

möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võimalus vabaneda

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine ei oleks võlausaldajate jaoks soodsam, kuna

võlausaldajate nõuded ei saaks suuremas ulatuses rahuldatud kui võlgade ümberkujundamisel

kavas nimetatud viisil. Ringkonnakohus lisab, et kuigi kava kinnitamise alus on praegusel

juhul FiMS § 26 lg 2, võib kohus otsustust põhjendada ka võrdlusega selle kohta, kui suures

ulatuses

oleks

võimalik

rahuldada

vastuväite

esitanud

võlausaldaja

nõuet

pankrotimenetluses.

17.3. Ümberkujundamiskavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt. Kõigi sarnaste

võlausaldajate nõudeid on vähendatud ühetaolistel alustel.

18. Vastusema määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18.1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et ümberkujundamiskava

kohtleb halvamini võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest sõltub ennekõike nende võlgniku võlgade

suurus ja liik, mida saab ümberkujundamiskavaga ümber kujundada. Majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 ja § 4034 lg 1

järgi tarbijale krediidi või laenu andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.o

täitma VÕS §-s 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetes 3 ja

4 sätestatud kohustused. Kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet,

loetakse VÕS § 4034 lõigete 6 ja 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tarbijal on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral VÕS § 4034 lg 8 järgi lisaks õigus kasutada muid asjakohaseid

õiguskaitsevahendeid, v.a kahju hüvitamise nõudmine osas, mis on kaetud intressimäära

alanemisega. Tarbija saab näiteks VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda krediidiandjalt kahju

hüvitamist ja tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõude VÕS § 197 lg 1 alusel krediidiandja

nõudega tarbija vastu.

Ümberkujundamiskavaga saab FiMS § 20 lg 1 järgi ümber kujundada võlgnikul tegelikult

olemasolevad võlad. Seda, millised võlad võlgnikul tegelikult on, peab FiMS § 20 lg 3 järgi

ümberkujundamiskava koostamisel hindama usaldusisik. Usaldusisik tõi käesolevas asjas

koostatud võlgade ümberkujundamise kavas välja, et võlgnik võttis laene ka siis, kui ta oli

kohustuste täitmisega raskustes, mh selleks, et varasemaid laenukohustusi täita. Selline

olukord pidi tekitama usaldusisikus kahtluse, et võlausaldajad ei pruugi olla täitnud

võlgnikule krediiti võimaldades VÕS §-s 4034 ning KAVS § 50 lõigetes 3 ja 4 sätestatud

kohustusi. Usaldusisik oleks seega pidanud FiMS § 20 lg 3 järgi ümberkujundamiskava

koostamisel hindama, kas kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on VÕS § 4034 lõigetest 6 ja 7

tulenevalt ikkagi põhjendatud. Usaldusisik oleks pidanud siiski hindama üksnes nende

kõrvalnõuete põhjendatust, mis ei tulene jõustunud kohtulahendist. Jõustunud kohtulahend on

TsMS § 457 lg 1 järgi võlgnikule siduv ning võlgnik ei saa enam väita, et jõustunud

kohtulahendiga tunnustatud nõuet ei ole tegelikult olemas. Kui usaldusisik oleks leidnud, et

võlgniku osad kohustused ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

põhjendatud, oleks võlausaldajal, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, FiMS § 24 lg 1

ja 2 ning § 25 lg 1 järgi kohustus esitada vastuväide nõude suuruse kohta ja tõendid oma

vastuväite kinnitamiseks, sh tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Vastuväite tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega

nõustunud (FiMS § 25 lg 1 viimane lause). Võlausaldajate nõuete põhjendatust ja suurust

hindab FiMS § 25 lõigetes 2–4 sätestatud korras esmalt usaldusisik ja seejärel kohus.

Samas ei välista eelmärgitud rikkumine käesolevas asjas võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamist, kuna kava kohaselt ei tee võlgnik ühelegi võlausaldajale makseid kõrvalnõuete

katteks. Võlgnik teeb makseid üksnes põhinõuete katteks. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjena ei ole seaduses piiratud võlausaldaja õigust saada tagasi

põhivõlana üle antud rahasumma. Võlgnik ei tee kava alusel seega osaliselt makseid

võlausaldajate nõuete katteks, mida ei pruugi olemas olla.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse esitaja väidet, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimine saaks praegusel juhul olla FiMS § 26 lg 2 mõttes mõjuvaks

põhjuseks, mis annab võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel aluse eelistada

võlgnikule laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajaid

neile, kes seda ei ole teinud. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, mil viisil peaks

olukorras, kus võlgnik suudab tasuda ainult ligikaudu 42% kõigist nõuetest ja ligikaudu 50%

kõikidest

põhinõuetest,

eelistama

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud

võlausaldajaid neile, kes seda ei teinud. Võlausaldajate erinev kohtlemine FiMS § 26 lg 2

alusel ei saa põhineda ühe võlausaldaja karistamisel ja teise premeerimisel. Krediidiandjatest

võlausaldajaid ei ole seega põhjendatud kohelda erinevalt ning nende kõikide põhinõudeid

tuleb vähendada võrdselt 50% ulatuses.

18.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kohtutäiturite põhitasusid

peaks ümberkujundamiskavas vähendama proportsionaalselt sisse nõutud summani ja lisaks

ümberkujundamisel vähendama neid proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega.

Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest.

Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist

sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lõikes 1 nimetatud

kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41

lg 3). Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti KTS § 41 lõikega 3 luua

selge regulatsioon juhtudeks, kui võlgnik täidab nõude sissenõudjale kohtutäituri

vahenduseta, kuid täitemenetlus on alustatud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud.

Sellisel juhul on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse ja täitmisteate

võlgnikule kätte toimetanud ning arvatavasti on kohtutäituri tehtud toimingud üheks ajendiks,

mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kuigi nõue tasutakse sissenõudjale, on kohtutäituril õigus

saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud (Riigikogu XIV koosseis. Täitemenetluse

seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 291 SE seletuskiri, lk-d 14–15).

Määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad enne

KTS § 41 lg 3 jõustumist kehtinud regulatsiooni. KTS § 41 lg 3 ei näe ette uue tasuotsuse

tegemise kohustust. Samas, kuna võlgade ümberkujundamise kaudu täidetakse võlausaldajate

rahalised nõuded üksnes osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 järgi õigus saada põhitasu

üksnes summas, mis on võrdeline täidetud summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete

ümberkujundamiskavas vähendamine proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel

täidetavate võlgade summadega on seega põhjendatud. Samas ei tohiks FiMS § 26 lg-s 2

sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt vähendada kohtutäiturite

põhitasusid vähem kui teiste võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas ei ole seda ka tehtud.

Kohtutäiturite põhitasu nõuded rahuldatakse vastavalt 40% ja 43% ulatuses ning teiste

võlausaldajate nõudeid 50 % ulatuses. FiMS § 26 lg-st 2 sätestatud võlausaldajate võrdse

kohtlemise põhimõttest ei tulene, et kohtutäiturite põhitasu nõudeid tuleks võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamise tulemusena vähendada kaks korda, nagu soovib

määruskaebuse esitaja.

18.3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et võlgade ümberkujundamise

kava täitmise maksimaalse perioodi määramisel tuleks analoogia korras lähtuda nõude

kümneaastasest aegumise tähtajast. Seadusandja on teadlikult jätnud FiMS-is sätestamata

ümberkujundamiskava tähtajad, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, arvestamaks juhtumi

asjaolusid. Võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi määramisel tuleb ennekõike

lähtuda FiMS § 2 lõikes 3 sätestatud võlgade ümberkujundamise eesmärkide realiseerimise

võimalikkusest ning võlgniku ja võlausaldajate huvide kaalumisest. Ringkonnakohus

põhjendas ümberkujundamiskava täitmise perioodi määramisel ülal määruse punktis 16.

19. Ringkonnakohus märgib lisaks, et FiMS § 36 lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik

või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt

muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud

andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja

muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või

suuruse kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab

FiMS § 41, mille lg 2 p 1 kohaselt tühistatakse ümberkujundamisekava muu hulgas siis, kui

võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.

20. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise

menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti (FiMS § 4 lg 1).

Kuna võlgade ümberkujundamise menetluse menetlusekulude jaotuse sätestab FiMS § 8 lg 3,

tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda erisättest, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

Võlgnik kannab FiMS § 8 lg 3 järgi võlgade ümberkujundamise menetluse kulud.

Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses jäävad nende endi kanda.

Ringkonnakohus jätab FiMS § 8 lg 3 alusel võlgniku kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate

kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest