4-11-691/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.märts 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-11-691

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

K.L-i (is.kood XXX, kodakondsus

Eesti

Vabariik,

elukoht

XXX,

töökoht/õppeasutus

üliõpilane) väärteoasi LS § 741 lg 2 ja § 7415 lg 1 järgi

Põhja Prefektuuri KKB 23.08.2010.a. üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2316,10,008401

Menetlustoiming

kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras: Jätta K.L-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri KKB 23.08.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,10,008401 rahuldamata. Jätta K.L-i kaebus Põhja Prefektuuri KKB 23.08.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,10,008401 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

K.L esitas 07.02.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi poolt 23.08.2010.a. väärteoasjas nr 2316,10,008401 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 741 lg 2 ja § 7415 lg

1 rikkumise eest rahatrahviga summas 6 000 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna otsuse sai kätte alles 03.02.2011.a. kohtutäituri kirjaga. Ta ei saa aru, miks trahv ei olnud kätte toimetatud õigeaegselt. Menetlejal on kõik andmed olemas ja eelmised trahvid tulid talle e-posti teel. Seekord keegi isegi ei helistanud.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1178539, 27.07.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.08.2010.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 27.07.2010.a., omapoolsed ütlused andnud ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja.

Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa XXX. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et ta sai otsuse kätte alles kohtutäiturilt 03.02.2011, ei ole objektiivne ajaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist, kuivõrd isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele.

Seaduse kohaselt algab edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et K.L pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras.

Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 07.02.2011.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 10.09.2010.a. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

K.L niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai alles 03.02.2011.a. kohtutäituri vahendusel kätte tema suhtes tehtud karistamisotsuse, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et K.L ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo

Kohtunik