2-22-117322/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki xxx
Legislator headnote
AI generated2-22-117322/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki xxx
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.juunil 2023
tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-22-117322
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ EUREX
VARA vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood
10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline
esindaja P M
Kostja: OÜ EUREX VARA (registrikood 11324361,
asukoht Tornimäe tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10145)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ
EUREX VARA vastu võla väljamõistmiseks
2. Välja mõista OÜ-lt EUREX VARA võlgnevus 70 eurot
Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses OÜ EUREX VARA
kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele
ei
saa
esitada
apellatsioonkaebust,
väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista
OÜ-lt EUREX VARA (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 70 eurot, millest 30
eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulu ning menetluskulud ja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni.
Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki xxx
numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvide tegemise ajal
kostja, kes parkis sõiduki 24.01.2020 Lennujaama tee 5/Keevise 4a Tallinn EP opereeritavale
parkimisalale EP85 eurot parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkides ei
olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud
mobiilset parkimist ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu
rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue
number 0702 4012 0111 9545, maksetähtajaga 07.02.2020 võlgnevuse summa 30 eurot,
paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole
vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Transpordiameti sõiduki
taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omandi osas ei ole alates 16.06.2015 kuni
28.06.2021 muudatusi tehtud, millele tuginedes on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu
pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit
vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise
operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki
omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Hageja saatis kohtueelselt 13.04.2021 ja
29.09.2021 nõudekirjad äriregistris kostja elektronpostiaadressile xxx, kuid kostja ei tasunud
võlgnevust vabatahtlikult. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1
sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist.
Kostja vastuväidete kokkuvõte
2. Kostja ei tunnista nõuet, kuna hageja ei ole kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul
pärast rikkumise avastamist teatanud ning leppetrahv on ebamõistlikult suur. Vastuväite
põhjenduste kohaselt asub hageja viidatud aadressil FS Teenused OÜ teeninduspunkt, kus kostja
kasutab rehvivahetuse teenust, mille osutamise käigus sõidab FS Teenused OÜ töötaja
rehvivahetuse ajaks autoga garaaži ning peale tööde lõppemist uuesti autoga maja ette ootealale,
kuni FS Teenused OÜ töötaja toob kliendile auto võtmed ja klient tasub kontoris osutatud
rehvivahetuse teenuse eest. Väidetava parkimiskorra rikkumise ajal ei kasutanud sõidukit kostja
või kostja esindaja, vaid seda tegi FS Teenused OÜ töötaja. Sõiduk peatus ootealal mõned
minutid ja antud olukorras oli tegemist sõiduki peatamisega selleks, et saaks vahetada sõiduki
kasutajat ja anda üle sõiduki võtmed. Eesmärgiks ei olnud sõiduki parkimine. Hageja väidab, et
esitas kohe peale parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki
kojamehe vahele, mille tõendamiseks on ta esitanud koos hagiavaldusega 10 fotot, millest
kaheksal ei ole näha, et sõiduki kojamehe vahele oleks üldse midagi pandud. Kahel fotol on küll
näha, et sõiduki kojamehe vahel on kollakas paber, kuid pole võimalik tuvastada, kas tegemist on
väidetava leppetrahvinõudega. Isegi kui tegemist oli leppetrahvinõudega, ei saanud seda kostja
esindaja kätte, kuna sõidukit kasutas sellel hetkel FS Teenused OÜ töötaja. Kostja kinnitab, et ei
ole hageja 13.04.2021 ja 29.09.2021 kostja elektronpostiaadressile saadetud meeldetuletuskirju
kätte saanud. Kostja sai leppetrahvinõude kätte alles koos hageja poolt esitatud hagiavaldusega.
Kostja on asunud samal aadressil alates 2017. aastast, ka avalikes registrites on välja toodud
kostja õige tegevusaadress, seega oli hagejal võimalus saata leppetrahvinõue kostja aadressile
kas lihtkirjana või tähitud kirjana. Üle kahe ja poole aasta ei saa pidada mõistlikuks ajaks
leppetrahvinõude esitamisel VÕS § 159 lg 2 mõttes. Kostja ei olnud teadlik hageja nõudest ning
hea usu põhimõttest lähtudes oli kostjal tekkinud õigustatud ootus, et temalt ei hakata nõudma
pea kolme aasta vanust leppetrahvi. Hagiavalduses märgitud alal oli parkimise tasu 30 minuti
eest 1 euro ja 24 tunni eest 8 eurot. Kostjale kuuluv sõiduk peatus parkimisalal mõned minutid ja
isegi kui seda parkimiseks nimetada, oleks parkimise eest maksmisele kuuluv summa olnud 1
euro. Leppetrahvi summa on 30 eurot, millele hageja on lisanud menetluskulud, mis on oluliselt
suuremad leppetrahvi nõudest. Seega on leppetrahv 30 korda suurem kui oleks olnud tasu
parkimise eest. Kui kohus tunnistab kostja õigust nõuda leppetrahvi parkimistingimuste
rikkumise eest, siis palub kostja vähendada leppetrahvi ja menetluskulude suurust mõistlikule
tasemele, võttes arvesse parkimise eest tasumisele kuulunud summat, väidetavast rikkumisest
möödunud aega ja hageja hoolsust leppetrahvinõude kättetoimetamisel.
Kohtuotsuse põhjendused
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et
leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse
leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud
kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes
muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1
sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja
väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral
sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese
tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega
kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on
tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk,
mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale
sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused
sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud
selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja
parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida
liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki
kasutajale
tehtud
nähtavaks
hageja
eraparklasse
sisenemise
teave
koos
viitega
lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb
seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus
on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet
väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p
49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate
peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas
kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab
lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna
seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.
Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning
sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks
sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb
tasuda leppetrahvi.
4. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,
VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab
võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.
VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist
kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut
rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud
rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta
mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta
leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama
neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja
äriregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja
on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega kogumis sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele
pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 24.01.2020
Lennujaama tee 5/Keevise 4a Tallinn hageja opereeritavale parkimisalale EP85, ning, et sõiduki
armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise
algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja
vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste
rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh
sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist nõue
number 0702 4012 0111 9545, maksetähtajaga 07.02.2020 võlgnevuse summaga 30 eurot, on
tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude.
Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki
esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes
(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on
Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks
piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja
märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et
vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
6. Kostja vastuväited, et tema sõiduk oli rehvivahetuses, et sõidukit kasutas FS Teenused OÜ
töötaja, kes mõneks minutiks peatus, mitte ei parkinud parkimisalal, on tõendamata. Kohus on
24.08.2022 hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud
kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma
väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, kui
sõiduki omanik ei ole parkimislepingu pooleks ja sõiduki parkis parkimistingimusi rikkudes muu
isik, siis pidi ta oma väidet ka tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu
täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei
ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-
2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Riigikohus on
lahendi nr 3-1-1-30-14 p-s 7, sedastanud, et sõiduki seisma jätmisest sõitja pealeminekuks saab
kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub
vahetult pärast sõiduki seiskumist. Asjas esitatud fotodelt taolist tegevust ei nähtu. Fotodelt saab
järeldada, et sõiduki mootor oli seisatud ning tuled ei põlenud, mistõttu on kohus seisukohal, et
antud juhul oli tegemist parkimisega LS § 2 p 49 mõttes.
7. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega seda, et tal
oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist või tõendanud
tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki
armatuurlauale
vastaval
parkimisalal
parkimisõigust
andva
parkimiskaardi
või
parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi
rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kostja väited, et ta sai nõudest teada alles kohtu
poolt edastatud hagiavaldusega, on samuti tõendamata, kuna sõiduki kojamehe alla asetatud
leppetrahvi teatega on tõendatud leppetrahvi edastamine. Järelikult teavitas hageja sõidukit
juhtinud isikut leppetrahvi asetamisega kojamehe alla. Juhul, kui sõiduk peatus lühikeseks ajaks
ainult sõiduki kasutajate vahetamiseks ning ei esinenud erandlikke loodusnähtusi, siis ei ole
eluliselt usutav, et nii lühikese aja vältel võis leppetrahvi teade kaduma minna ja kostja ei ole
leppetrahvi kätte saanud. Järelikult on Riigikohtu praktikast lähtudes teavitatud kostjat
leppetrahvist VÕS § 159 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud hagiavalduses
väljatrüki leppetrahvist ja fotod leppetrahvi tegemise hetkel seega on ta leppetrahvist teavitanud
koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis
hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki
omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse
leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva
jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7
esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda
kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta saatis 13.04.2021 ja 29.09.2021
meeldetuletuskirjad kostja äriregistri aadressile (xxx), et tekkinud vaidlus saaks kiiremini
lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Seega on hageja sõidukit
juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud
kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul
viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et
sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust
tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
8. Kostja väitel on leppetrahv ebamõistlikult suur, millega kohus ei nõustu. Tallinna
Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 44 välja toonud, et: „Täitmisele sundimise
eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks
rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS
§ 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas
on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda
ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (Riigikohtu lahend nr 2-15-
3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-17-117146, nr 2-19-123666).“
Järelikult on kohtupraktikas peetud 30 euro suurust leppetrahvi VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses
parkimisalal parkimistingimusi rikkudes mõistlikuks ning kohus ei pea seda ka käesoleval juhul
ebamõistlikult suureks. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud
lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kohus on seisukohal, et
lepingutingimused on selgelt arusaadavad ning on selgelt piiritletud. Kui rikutakse
parkimistingimusi, tehakse leppetrahv summas 30 eurot. Seega ei ole leppetrahvi esitamise
eelduseks reaalse kahju olemasolu oluline ning kostja vastuväited ei anna alust nõude
rahuldamata jätmiseks. Kostja taotles juhul kui kohus tunnistab õigust nõuda leppetrahvi
parkimistingimuste rikkumise eest, vähendada leppetrahvi ja menetluskulude suurust mõistlikule
tasemele, võttes arvesse parkimise eest tasumisele kuulunud summat 1 euro, väidetavast
rikkumisest
möödunud
aega
ja
hageja
hoolsust
leppetrahvinõude
kättetoimetamisel
(sissenõudmiskulu ja muid kaasnevaid kulusid ei oleks lisandunud, kui hageja oleks kasutanud
võimalust saata meeldetuletuskiri kostja tegevusaadressile). Kohus on seisukohal, et leppetrahvi
vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel alust ei ole, kuna trahvisumma ei ole ebamõistlikult suur
ning kostja põhjendused leppetrahvi vähendamiseks ei ole asjakohased.
9. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva
nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei
sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla
sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Väljavõtetega Transpordiametist saadetud andmetest,
Transpordiameti sõiduki xxx detailandmetest ja võlgnevuse meeldetuletuse elektroonilisest
saatmisest on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja
äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning
võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja
oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja väited, et menetlus- ja muud kaasnevad
kulud on ebamõistlikult suured ei ole põhjendatud, kuna sissenõudekulu suurus tuleneb seadusest
ja hageja on tõendanud toimingute tegemist. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu
hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu
kokku 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu, täies
ulatuses rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses
menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei
määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1
punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks
määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik