Legislator Case Law & Legislation
2-22-117322/5 AI generated

2-22-117322/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-117322/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki xxx

Legislator headnote

AI generated

2-22-117322/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki xxx

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.juunil 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-117322

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ EUREX

VARA vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline

esindaja P M

Kostja: OÜ EUREX VARA (registrikood 11324361,

asukoht Tornimäe tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10145)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ

EUREX VARA vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista OÜ-lt EUREX VARA võlgnevus 70 eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses OÜ EUREX VARA

kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

OÜ-lt EUREX VARA (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 70 eurot, millest 30

eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulu ning menetluskulud ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki xxx

numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvide tegemise ajal

kostja, kes parkis sõiduki 24.01.2020 Lennujaama tee 5/Keevise 4a Tallinn EP opereeritavale

parkimisalale EP85 eurot parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkides ei

olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud

mobiilset parkimist ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu

rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue

number 0702 4012 0111 9545, maksetähtajaga 07.02.2020 võlgnevuse summa 30 eurot,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole

vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Transpordiameti sõiduki

taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omandi osas ei ole alates 16.06.2015 kuni

28.06.2021 muudatusi tehtud, millele tuginedes on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu

pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit

vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise

operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki

omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Hageja saatis kohtueelselt 13.04.2021 ja

29.09.2021 nõudekirjad äriregistris kostja elektronpostiaadressile xxx, kuid kostja ei tasunud

võlgnevust vabatahtlikult. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1

sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

2. Kostja ei tunnista nõuet, kuna hageja ei ole kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul

pärast rikkumise avastamist teatanud ning leppetrahv on ebamõistlikult suur. Vastuväite

põhjenduste kohaselt asub hageja viidatud aadressil FS Teenused OÜ teeninduspunkt, kus kostja

kasutab rehvivahetuse teenust, mille osutamise käigus sõidab FS Teenused OÜ töötaja

rehvivahetuse ajaks autoga garaaži ning peale tööde lõppemist uuesti autoga maja ette ootealale,

kuni FS Teenused OÜ töötaja toob kliendile auto võtmed ja klient tasub kontoris osutatud

rehvivahetuse teenuse eest. Väidetava parkimiskorra rikkumise ajal ei kasutanud sõidukit kostja

või kostja esindaja, vaid seda tegi FS Teenused OÜ töötaja. Sõiduk peatus ootealal mõned

minutid ja antud olukorras oli tegemist sõiduki peatamisega selleks, et saaks vahetada sõiduki

kasutajat ja anda üle sõiduki võtmed. Eesmärgiks ei olnud sõiduki parkimine. Hageja väidab, et

esitas kohe peale parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mille tõendamiseks on ta esitanud koos hagiavaldusega 10 fotot, millest

kaheksal ei ole näha, et sõiduki kojamehe vahele oleks üldse midagi pandud. Kahel fotol on küll

näha, et sõiduki kojamehe vahel on kollakas paber, kuid pole võimalik tuvastada, kas tegemist on

väidetava leppetrahvinõudega. Isegi kui tegemist oli leppetrahvinõudega, ei saanud seda kostja

esindaja kätte, kuna sõidukit kasutas sellel hetkel FS Teenused OÜ töötaja. Kostja kinnitab, et ei

ole hageja 13.04.2021 ja 29.09.2021 kostja elektronpostiaadressile saadetud meeldetuletuskirju

kätte saanud. Kostja sai leppetrahvinõude kätte alles koos hageja poolt esitatud hagiavaldusega.

Kostja on asunud samal aadressil alates 2017. aastast, ka avalikes registrites on välja toodud

kostja õige tegevusaadress, seega oli hagejal võimalus saata leppetrahvinõue kostja aadressile

kas lihtkirjana või tähitud kirjana. Üle kahe ja poole aasta ei saa pidada mõistlikuks ajaks

leppetrahvinõude esitamisel VÕS § 159 lg 2 mõttes. Kostja ei olnud teadlik hageja nõudest ning

hea usu põhimõttest lähtudes oli kostjal tekkinud õigustatud ootus, et temalt ei hakata nõudma

pea kolme aasta vanust leppetrahvi. Hagiavalduses märgitud alal oli parkimise tasu 30 minuti

eest 1 euro ja 24 tunni eest 8 eurot. Kostjale kuuluv sõiduk peatus parkimisalal mõned minutid ja

isegi kui seda parkimiseks nimetada, oleks parkimise eest maksmisele kuuluv summa olnud 1

euro. Leppetrahvi summa on 30 eurot, millele hageja on lisanud menetluskulud, mis on oluliselt

suuremad leppetrahvi nõudest. Seega on leppetrahv 30 korda suurem kui oleks olnud tasu

parkimise eest. Kui kohus tunnistab kostja õigust nõuda leppetrahvi parkimistingimuste

rikkumise eest, siis palub kostja vähendada leppetrahvi ja menetluskulude suurust mõistlikule

tasemele, võttes arvesse parkimise eest tasumisele kuulunud summat, väidetavast rikkumisest

möödunud aega ja hageja hoolsust leppetrahvinõude kättetoimetamisel.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega

kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk,

mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas

kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab

lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna

seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning

sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks

sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi.

4. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

5. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja

äriregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja

on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega kogumis sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele

pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 24.01.2020

Lennujaama tee 5/Keevise 4a Tallinn hageja opereeritavale parkimisalale EP85, ning, et sõiduki

armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise

algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja

vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh

sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist nõue

number 0702 4012 0111 9545, maksetähtajaga 07.02.2020 võlgnevuse summaga 30 eurot, on

tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

6. Kostja vastuväited, et tema sõiduk oli rehvivahetuses, et sõidukit kasutas FS Teenused OÜ

töötaja, kes mõneks minutiks peatus, mitte ei parkinud parkimisalal, on tõendamata. Kohus on

24.08.2022 hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud

kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma

väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, kui

sõiduki omanik ei ole parkimislepingu pooleks ja sõiduki parkis parkimistingimusi rikkudes muu

isik, siis pidi ta oma väidet ka tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu

täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei

ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-

2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Riigikohus on

lahendi nr 3-1-1-30-14 p-s 7, sedastanud, et sõiduki seisma jätmisest sõitja pealeminekuks saab

kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub

vahetult pärast sõiduki seiskumist. Asjas esitatud fotodelt taolist tegevust ei nähtu. Fotodelt saab

järeldada, et sõiduki mootor oli seisatud ning tuled ei põlenud, mistõttu on kohus seisukohal, et

antud juhul oli tegemist parkimisega LS § 2 p 49 mõttes.

7. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega seda, et tal

oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist või tõendanud

tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki

armatuurlauale

vastaval

parkimisalal

parkimisõigust

andva

parkimiskaardi

või

parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi

rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kostja väited, et ta sai nõudest teada alles kohtu

poolt edastatud hagiavaldusega, on samuti tõendamata, kuna sõiduki kojamehe alla asetatud

leppetrahvi teatega on tõendatud leppetrahvi edastamine. Järelikult teavitas hageja sõidukit

juhtinud isikut leppetrahvi asetamisega kojamehe alla. Juhul, kui sõiduk peatus lühikeseks ajaks

ainult sõiduki kasutajate vahetamiseks ning ei esinenud erandlikke loodusnähtusi, siis ei ole

eluliselt usutav, et nii lühikese aja vältel võis leppetrahvi teade kaduma minna ja kostja ei ole

leppetrahvi kätte saanud. Järelikult on Riigikohtu praktikast lähtudes teavitatud kostjat

leppetrahvist VÕS § 159 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud hagiavalduses

väljatrüki leppetrahvist ja fotod leppetrahvi tegemise hetkel seega on ta leppetrahvist teavitanud

koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis

hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki

omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse

leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva

jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7

esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta saatis 13.04.2021 ja 29.09.2021

meeldetuletuskirjad kostja äriregistri aadressile (xxx), et tekkinud vaidlus saaks kiiremini

lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Seega on hageja sõidukit

juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud

kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul

viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et

sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust

tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

8. Kostja väitel on leppetrahv ebamõistlikult suur, millega kohus ei nõustu. Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 44 välja toonud, et: „Täitmisele sundimise

eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks

rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS

§ 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas

on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda

ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (Riigikohtu lahend nr 2-15-

3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-17-117146, nr 2-19-123666).“

Järelikult on kohtupraktikas peetud 30 euro suurust leppetrahvi VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses

parkimisalal parkimistingimusi rikkudes mõistlikuks ning kohus ei pea seda ka käesoleval juhul

ebamõistlikult suureks. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud

lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kohus on seisukohal, et

lepingutingimused on selgelt arusaadavad ning on selgelt piiritletud. Kui rikutakse

parkimistingimusi, tehakse leppetrahv summas 30 eurot. Seega ei ole leppetrahvi esitamise

eelduseks reaalse kahju olemasolu oluline ning kostja vastuväited ei anna alust nõude

rahuldamata jätmiseks. Kostja taotles juhul kui kohus tunnistab õigust nõuda leppetrahvi

parkimistingimuste rikkumise eest, vähendada leppetrahvi ja menetluskulude suurust mõistlikule

tasemele, võttes arvesse parkimise eest tasumisele kuulunud summat 1 euro, väidetavast

rikkumisest

möödunud

aega

ja

hageja

hoolsust

leppetrahvinõude

kättetoimetamisel

(sissenõudmiskulu ja muid kaasnevaid kulusid ei oleks lisandunud, kui hageja oleks kasutanud

võimalust saata meeldetuletuskiri kostja tegevusaadressile). Kohus on seisukohal, et leppetrahvi

vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel alust ei ole, kuna trahvisumma ei ole ebamõistlikult suur

ning kostja põhjendused leppetrahvi vähendamiseks ei ole asjakohased.

9. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva

nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei

sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Väljavõtetega Transpordiametist saadetud andmetest,

Transpordiameti sõiduki xxx detailandmetest ja võlgnevuse meeldetuletuse elektroonilisest

saatmisest on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja

äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning

võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja

oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja väited, et menetlus- ja muud kaasnevad

kulud on ebamõistlikult suured ei ole põhjendatud, kuna sissenõudekulu suurus tuleneb seadusest

ja hageja on tõendanud toimingute tegemist. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu

kokku 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu, täies

ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik