2-21-18035/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18035

Kohtuasi

X hagi Y vastu seltsingu likvideerimise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 13.06.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-18035

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 19.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu seltsingu

likvideerimise nõudes.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt algas poolte vahel abieluväline kooselu 2011. aasta

jaanuaris ja kestis kuni 2020. aasta septembrini, mil kostja kooselusuhte lõpetas ja asus elama

eraldi elamispinnale. Kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg C ja XX.XX.XXXX poeg Q.

Pooled otsustasid, et ostavad ühiseks kooseluks endale ja tulevasele lapsele korteriomandi, kuna

poolte kasutuses olnud üürikorter oleks jäänud lapsega perele väikeseks. Kostja omandas

22.02.2018 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel VVV, Tallinn korteriomandi (registriosa

nr XXXXXXXX) ning taotles korteriomandi ostmiseks pangalaenu AS-st SEB Pank. Samuti

kasutas kostja KredExi noore pere käendust (mida ilma lapseta ei oleks saanud kasutada), mis

tõendab, et pooltel oli kokkulepe osta ühise pere jaoks korteriomand, st tegemist on

seltsingusuhtega. Korterisse köögi ja garderoobi sisseehitamiseks sõlmis hageja 12.02.2018

AS-ga LHV Finance väikelaenulepingu 9000 euro saamiseks. Köögi ehitamise ja paigaldamise

tasu kandis hageja kostja kontole üle 14.02.2018 ja 21.02.2018 märkusega „köök“ kokku 6490

eurot. Garderoobi omandamiseks tasus hageja tootjale OÜ Liuglev Uks 13.02.2018 arve

nr 142803 alusel 1788,93 eurot. Ülejäänud ehituskulud korteriomandi sisustamisel tasuti pere

jooksvatest sissetulekutest, kusjuures laste ülalpidamine oli hageja kanda.

3. Hageja leiab, et pooled sõlmisid 2018. aastal VVV korteriomandi omandamisel suulise

seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli algselt poolte ja nende XX.XX.XXXX sündinud ühise

poja majapidamise korraldamine läbi korteriomandi soetamise ja pere elukohana kasutamise.

XX.XX.XXXX sündis teine ühine poeg Q ning ühine majapidamine ja pereelu jätkus.

Vaatamata asjaolule, et kinnistu on vormistatud kostja nimele, on tegemist abieluvälise

kooselusuhtega, mille lõpetamisel saab ja tuleb kohaldada analoogia korras seltsingu

likvideerimise sätteid. Mõlemad pooled tegid kinnistu soetamiseks ja majandamiseks rahalisi

panuseid, mitte küll võrdseid, kuid võrreldavaid. Tagastamata pangalaen ei kuulu poolte panuse

hulka arvestamisele, kuna see on kandmata kohustus, mitte poole kantud kulu. Hageja loeb

abieluvälise suhte ja analoogia korras seltsingusuhte lõppemise ajaks 01.09.2020, mil poolte

kooselu ühtse perena lõppes ja pooled asusid eraldi elama. Poolte rahalisi panuseid tuleb

arvestada kuni abieluvälise suhte lõppemiseni.

4. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu seltsingulepingu likvideerimist käsitlevate sätete

kohaldamisele analoogia korras (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22). Hageja selgitas, et

poolte panused kujunesid järgnevalt:

-

hageja panus on köögi eest tasutud 6490 eurot ja garderoobi eest tasutud 1788,93 eurot,

st hageja on tasunud kokku 8278,93 eurot;

2-21-18035

-

kostja on tasunud korteriomandi ostuhinnast (267 000 eurot) võlaõiguslepingu

sõlmimisel 26 900 eurot ja tagastatud pangalaenuna (terviklaen 240 100 – laenujääk

196 572,80) 43 527,20 eurot, kokku 70 427,20 eurot;

-

kokku on tasutud 70 427,2 + 8278,93 = 78 706,13 eurot, millest kostja osakaal on

89,48% ja hageja osakaal 10,52%;

-

korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot, millest pangalaenu jäägi 196 572,80 eurot

lahutamisel on poolte vahel jagamisele kuuluv jääksumma 123 427,20 eurot;

-

kostja osa on seega 110 442,66 eurot (89,48% 123 427,20-st) ja hageja osa 12 984,54

eurot (10,52% 123 427,20-st);

-

juhul, kui kohaldamisele kuulub alternatiivne nõue kinnistu enampakkumisega

müügiks, tuleb lähtuda jagatavatest proportsioonidest, kuna ei ole teada kinnistu reaalne

müügiväärtus.

5. Arvestades eeltoodut, palus hageja:

1) kohustada kostjat tegema tahteavaldus abieluvälises kooselus ühiselt omandatud vara

jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks selliselt, et VVV

korteriomandi ühisomand lõpetatakse ja kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kinnistu omandiõiguse kaotamise eest

12 984,54 eurot;

3) alternatiivselt, kui kostjal puuduvad rahalised vahendid hagejale hüvitise maksmiseks

omandi kaotuse eest, ühisomandi lõpetamise viisina müüa kinnistu avalikul

enampakkumisel;

4) alternatiivse nõude puhul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et:

-

kinnistu avalik enampakkumine korraldatakse kohtutäituri vahendusel;

-

enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt: esmalt hüvitatakse kohtutäiturile avaliku

enampakkumise läbiviimisega seotud tasu ja kulud; seejärel täidetakse kostja

laenukohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb kinnistu omandamiseks sõlmitud

laenulepingust; seejärel tagastatakse hageja panus 8278,93 eurot ja kostja panus 70 427,20

eurot; viimaks jagatakse üle jääv raha kasumina hagejale 10,52 % ja kostjale 89,48%.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Pooled elasid koos aastatel 2011–2020 ning vaidlusaluse korteri ainuomanik on kostja.

Pooled ei soetanud vaidlusalust korterit ühiselt ega sõlminud vabaabielu tarbeks

seltsingulepingut. Pangalaenu, mille toel kostja korteri ostis, sõlmis ja maksis tagasi kostja.

Sihtasutusega KredEx sõlmitud käenduslepingu kohaselt kuulus kostja energiatõhusa eluaseme

omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerimise sihtgruppi, mitte ei kasutanud noore

pere käendust. Poolte varalised suhted olid korraldatud lahusvara põhimõttel, pooled ei ole

olnud abielus, ei ole kunagi moodustanud seltsingut või sõlminud muid omandit puudutavaid

kokkuleppeid. Laste olemasolu ei tõenda kuidagi seltsingulepingu väidetavat sõlmimist.

2-21-18035

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et abieluväline kooselu koos ühise majapidamisega ei ole

käsitatav seltsinguna (RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664 p 16; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-

16, p-d 21–22; RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 13). Sellisel kooselul puudub ühine

majanduslik eesmärk, mis on aga seltsingulepingule iseloomulik tunnus. Samuti ei saa kuidagi

eeldada, et poolte tahteks ühise majapidamise korraldamisel oli seda teha seltsingu juhtimise ja

aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.

8. Kostja ei vaidlusta, et hageja on köögi eest tasunud 6490 eurot ja garderoobi eest 1788,93

eurot ehk kokku 8278,93 eurot. Köögile tehtud panuse kandis hageja 14.02.2018 ja 21.02.2018

kostjale ning garderoobi eest 13.02.2018 otse ettevõttele Liuglev Uks OÜ. Küll aga jätab hageja

tähelepanuta ja arvestamata kostja kulutused köögile ja garderoobile. Nimelt on kostja

panustanud (lisaks korteri soetamisele) ka köögi ja garderoobi ehitamisele järgnevalt:

30.11.2017 ettemaksuna köögimööbli eest OÜ-le Samiks 3000 eurot; 02.12.2017 ettemaksuna

köögimööbli eest OÜ-le Samiks 3500 eurot; 05.02.2018 garderoobi eest OÜ-le Liuglev Uks

1819,85 eurot; 23.01.2019 garderoobi eest 1483,92 eurot. Seega panustas kostja garderoobi ja

köögi ehitusse kokku vähemalt 9803,77 eurot ehk rohkem kui hageja. Lisaks on kostja panuseks

korteri soetamiseks tasutud 26 900 eurot ja tagastatud pangalaenuna 43 527,20 eurot. Seega

korteri soetamiseks tehtud panused on kokku 70 427,20 eurot. Eelnev tähendab, et kostja panus

kokku on vähemalt 80 230,97 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejale perioodil 02.01.2018 –

01.10.2020 kokku 27 100,30 eurot. Seega, kui kohus peaks tuvastama hageja panuse, siis on

kostja selle tagastanud. Lisaks märgib kostja, et ülejäänud raha oli mõeldud jooksvate, pere

ülalpidamis- jms kulude katteks. Seega ei saa kuidagi väita, et laste ülalpidamine oli hageja

kanda, vastupidi – sisuliselt oli hageja kostja ülalpeetav. Lisaks tuleb kostja panuste hulka

arvestada ka kostja võetud laenu (kogusummas 240 100 eurot) jääk. Kuna laenulepingu sõlmis

ainult kostja ning soetas saadud raha eest korteri, siis lasus majanduslik risk samuti üksnes

kostjal, mitte pooltel ühiselt.

9. Seltsingu likvideerimise sätted ei kohaldu. Esiteks ei ole hageja faktiliste asjaolude pinnalt

võimalik kuidagi väita, et mõlemad pooled on teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke

panuseid eseme omandamiseks ega parendamiseks. Poolte panused ei ole võrreldavad. Korteri

ostmiseks sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu on sõlminud kostja ning korter on kantud

kostja omandina kinnistusraamatusse. Köögi ja garderoobi maksumus ei ole võrreldavad korteri

soetamiseks võetud laenukohustusega. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kinnistut soetades

või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks

loomiseks. Antud tahe on mh välistatud poolte panuste suure erinevuse tõttu. On eluliselt

ebausutav, et poolte tahe korteri soetamisel ja parendamisel oli luua seltsinguvara ja jaotada see

kooselu lõppemisel võrdselt, kui üks pool tegi esemele panuseid ca 30 korda suuremas ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 11.01.2023 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

poolte abieluväline kooselu kestis 2011. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta septembrini;

-

poolte kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg C ja XX.XX.XXXX poeg Q;

2-21-18035

-

VVV, Tallinn korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) on omandatud 22.02.2018

sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud

kostja;

-

kostja sai korteriomandi ostmiseks pangalaenu AS-lt SEB Pank, sh kasutas Sihtasutuse

KredEx käendust;

-

alates korteriomandi soetamisest kuni 2020. aasta septembrini kasutasid pooled koos

lastega seda ühiselt;

-

kostja tasus korteriomandi soetamiseks võetud pangalaenu sissemaksena 26 900 eurot

ja on tagastatud laenumakseid 43 527,20 euro ulatuses ehk kokku 70427,20 eurot;

-

hageja on korteriomandisse paigaldatud köögi eest tasunud 6490 eurot ja garderoobi

eest 1788,93 eurot ehk kokku 8278,93 eurot;

-

korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot.

12. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg-le 1 ning märkis, et mehe ja naise püsivat

ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks

VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka RKTKo 03.12.2014, 3-

2-1-109-14, p-d 13-15). Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud

laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub

seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile

orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise

korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning

sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni

kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu

seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet

VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku

lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda

midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu,

saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse

kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel

kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida

ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel

sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise

majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Seltsingu sätete kohaldamist ei

õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei

saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise

ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.

13. Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise

majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega

esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:

1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused VÕS § 581 mõttes;

2-21-18035

2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14,

p 19; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).

14. Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise

eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil

mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte

varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping

sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav

faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende

käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise

eluaseme ehitamiseks.

15. Samuti on Riigikohus märkinud, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte

omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad

omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või

kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu

jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse.

Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks,

mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17).

Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub asjaõiguslikult seltsinglaste

kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib olla ka eseme

kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes ühisvarana (RKTKo

03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17; RKTKo nr 3-2-1-128-11, p 20; VÕS § 581 lg 1). Seltsinglased

ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi

saavutamisele (RKTKo 06.06.2012, 3-2-1-69-12, p 15).

16. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud ei suulist – nagu väidab hageja – ega kirjalikku

seltsingulepingut. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt on ta teinud korteriomandi

soetamiseks rahalisi panuseid. Korteri laenulepingust ja sellega seotud dokumentidest, sh

käenduslepingust, ei ilmne, et laenusaamise või laenule KredExi käenduse saamise eelduseks

oli asjaolu, et eluaseme soetas n-ö noor pere. Hageja ei ole esile toonud ka korteriomandi

majandamiseks tehtud rahalisi panuseid, samuti on nimetatud väide tõendamata. Ainuüksi

eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete

kohaldamist (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 23). Köögi ja garderoobi eest kokku tasutud

panust 8278,93 eurot (6490 + 1788,93) ei saa pidada selliseks, mis on suunatud korteriomandi

soetamisele. Panuseid võib pidada korteriomandi parendamiseks tehtud panusteks. Siiski ei ole

nimetatud panused sedavõrd olulised, et annaksid aluse majanduslikus mõttes ühisvara

tekkimiseks ja sellest johtuvalt seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Samuti ei ole

need võrreldavad kostja tehtud vaidluse all mitteolevate panustega 70 427,20 euro ulatuses, eriti

olukorras, kus eeldatakse, et panused on võrdsed (VÕS § 581 lg 2).

17. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei ole põhjendatud n-ö väiksemate esemete

puhul, milleks käesoleval juhul oleks köök ja garderoob. Vastavaid sätteid saab kohaldada

üksnes abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt

kinnisasi või korteriomand) jaotamisele.

18. Asjas esitatust saab küll järeldada, et vaidlusalune korteriomand soetati pere eluasemeks,

kuid siiski ei ole tõendatud, et pooltel oli korteriomandi soetamisel ja parendamisel ühine tahe

vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.

2-21-18035

19. Hageja ei ole soovinud köögi eest tasutud 6490 euro ja garderoobi eest tasutud 1788,93 euro

kostjalt väljamõistmist muudel õiguslikel alustel (sh ei ole oma nõudeid vastavalt sõnastanud).

20. Menetluskulud jäävad hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

22. Pooltel oli abieluvälise kooselu ajal ühine majanduslik eesmärk omandada majanduslikus

mõttes ühisvarasse eluase, st korteriomand. Hageja panus oli seotud korteriomandi

omandamisega. Köögimööbli ja garderoobi näol on tegemist alaliselt konkreetsesse korterisse

tellitud ja sisseehitatud mööbliga, mis pärast paigaldamist muutub korteriomandi oluliseks

osaks. Kohus on ebaõigesti lugenud hageja rahalise panuse suuruse ebaoluliseks. Riigikohus on

selgitanud, et kui poolte panused vara soetamisel on oluliselt erinevad, tuleb seda arvestada;

korteriga seotud rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust.

(RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 20, RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 23). Poolte

osakaalud olid kohtuotsuse tegemise aja seisuga hagejal 10,52% ja kostjal 89,48%. Ka

vahekorras 10,52% vs. 89,48% on hageja panus oluline ja võrreldav ning selle puhul on

võimalik rakendada abieluvälises kooselus omandatud korteriomandi jagamisel seltsingu

likvideerimise sätteid. Lisaks peeti hageja emapalga eest üleval kahe väikelapsega perekonda.

23. Kohus on lahendanud hageja nõude üksnes lepingulisel alusel (seltsinguleping ja

seltsingulepingu likvideerimise sätete kohaldamine), kuid ei ole hinnanud ega põhjendanud,

kas hageja rahalist nõuet oleks võimalik rahuldada teistel õiguslikel alustel (TsMS § 436 lg 7

rikkumine). Hageja ei pidanud seejuures tooma esile õiguslikke põhjendusi, kuna faktilised

asjaolud on samad.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

25. Kuna pooled abielu ei sõlminud ning korteriomandit kaasomandisse ei soetanud, tuleb

eeldada, et poolte soov ei olnud ühisomandi ega seltsingusätete alusel jagatava vara tekitamine.

Vastupidist poolte tahet oleks pidanud tõendama hageja.

26. Kuigi köögimööbel ja garderoob võivad olla korteri kasutamisel elamiseks olulised, ei

tähenda see, et nende eest raha maksmine oleks elukaaslase panus korteriomandi omandamisse

või et seda panust oleks võimalik arvestada panusena seltsingusse. Köögimööbli või garderoobi

ost iseenesest ei mõjutanud korteriomandi omandamist, vaid üksnes selle kasutustingimusi. Ka

köögimööblit ja garderoobi on võimalik eemaldada nii, et need on kasutatavad hiljem teises

korteriomandis, st need on asendatavad sisustusesemed.

27. Maakohus on VÕS § 581 lg-le 2 tuginedes õigesti leidnud, et eeldatakse, et panused on

võrdsed ning praegusel juhul ei olnud hageja väidetav panus selline, mis võimaldaks seltsingu

sätete kohaldamist. Kostja tõendas maakohtu menetluses, et suurema osa köögimööbli ja

garderoobi maksumusest tasus samuti kostja. Samuti tõendas kostja, et on hagejale tagastanud

hageja tasutud köögimööbli ja garderoobi maksumuse osa. Hageja eksib oma arvutustes, kuna

ei ole arvesse võtnud muid kostja makstud rahasummasid. Hageja väited, justkui oleks tema

2-21-18035

emapalga eest peetud üleval kahe väikelapsega perekonda (ehk kogu perekonda) on

paljasõnalised ja tõendamata.

28. Kohtutel ei ole võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitist köögimööbli ja

garderoobi eest, kuna vastavat nõuet hageja esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja hageja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi

rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3).

30. Hageja on vaidlustanud maakohtu 11.01.2023 otsuse tervikuna. Hageja leiab eelkõige, et

maakohus jättis vääralt kohaldamata seltsingu likvideerimise sätted analoogia korras; samuti

on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei hinnanud hageja rahalist nõuet ühelgi

muul õiguslikul alusel (TsMS § 436 lg 7).

31. Esiteks tuvastab ringkonnakohus järgmised asjaolud.

(i)

Poolte kooselu algas jaanuaris 2011 ja kestis kuni septembrini 2020, millal kostja

lõpetas kooselusuhte ja asus eraldi elama. Pooltel on kaks last, XX.XX.XXXX ja

XX.XX.XXXX sündinud pojad (25.01.2022 hagiavalduse p 1.1-1.2, tl 12; kostja ei ole

kooselu ega laste olemasolu vaidlustanud, kuid leiab, et see ei tõenda seltsingut, kostja

28.06.2022 vastuse p-d 8 ja 22, tl 70 pöördel – 71).

(ii)

01.12.2017 sõlmis kostja AS-ga SEB Pank laenulepingu nr 2017027735 laenu

240 100 eurot

saamiseks.

Laen

anti

eluaseme

soetamiseks

tingimusel,

et

korteriomandile VVV (registriosa XXXXXXXX) seatakse panga kasuks hüpoteek.

Laenulepingu tagatiseks oli ka Sihtasutuse KredEx käendus (tl 101–106).

(iii)

01.12.2017 sõlmis kostja laenulepinguga seotud käenduslepingu AS-iga SEB Pank ja

Sihtasutusega KredEx. Käenduslepingu kohaselt kuulub kostja energiatõhusa eluaseme

omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerija sihtgruppi (tl 107–109).

(iv)

11.12.2017 sõlmis kostja korteriomandi VVV asuva korteriomandi (registriosa

XXXXXXXX) võlaõigusliku müügilepingu ostuhinnaga 267 000 eurot (tl 81–92).

Lepingust nähtub, et kostja oli tasunud 3000 eurot enne lepingu sõlmimist ning

deponeerinud 23 900 eurot. Viimane summa kuulus müüjale ülekandmisele 3

pangapäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.

(v)

22.02.2018 sõlmis kostja korteriomandi omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja

hüpoteegi seadmise lepingu. Lepingu p-s 2.2 on kajastatud, et ostuhinnast 26 900 eurot

on kostja tasunud ning tasumisele kuulub veel 240 100 eurot. Selle tasus laenuandjast

ja hüpoteegipidajast AS SEB Pank (tl 93–100).

(vi)

Registriosa XXXXXXXX ainsa omanikuna on 22.02.2018 kinnistamisavalduse alusel

sisse kantud kostja.

(vii)

11.10.2022 seisuga oli kostja pangalaenu jääk 196 572,80 eurot. Selleks ajaks oli kostja

tasunud lisaks korteriomandi eest enne lepingu sõlmimist tasutud 26 900 eurole

pangalaenu tagasimakseid 43 527,20 eurot, st kokku 70 427,20 eurot (tl 118 pöördel).

(viii) 12.02.2018 sõlmis hageja väikelaenulepingu AS-iga LHV Finance, võttes 9000 eurot

laenu intressimääraga 15,90% aastas, 0,04% päevas. Krediidikulu kogusumma oli

9901,13 eurot (tl 29–33).

2-21-18035

(ix)

14.02.2018 ja 21.02.2018 kandis hageja kostja arvele kahe maksega kokku 6490 eurot

selgitusega „köök“ (tl 34).

(x)

13.02.2018 kandis hageja Liuglev Uks OÜ-le 1788,93 eurot arve nr 142803 eest

(tl 115). Arvelt nr 142803 nähtub, et see oli koostatud kostjale tellimuse nr 53317 eest

(esiku ja teise korruse garderoobid). Arve kogumaksumus oli 3608,78 eurot (tl 126).

(xi)

Kostja on võtnud omaks, et hageja maksis talle ja Liuglev Uks OÜ-le kokku p-des (ix)

ja (x) nimetatud esemete eest 8278,93 eurot (kostja 14.11.2022 menetlusdokumendi

p 11, tl 128).

(xii)

05.02.2018 on kostja tasunud Liuglev Uks OÜ-le arve 142803 alusel 1819,85 eurot

(tl 133).

(xiii) 30.11.2017 tasus kostja arve nr 170891 alusel OÜ-le Samiks 3000 eurot väidetavalt

ettemaksuna köögi eest ning 02.12.2017 arve nr 170891 alusel OÜ-le Samiks 3500 eurot

väidetavalt ettemaksuna köögi eest (tl 128, 131, 132). Kostja ei ole esitanud OÜ Samiks

arveid, kuid hageja ei vaidle vastu, et kostja on nimetatud kulutused teinud (vt

13.06.2023 ringkonnakohtu istung, ajamärge 00:28:58, tl 174 pöördel – 175).

(xiv) 23.01.2019 on kostja tasunud Liuglev Uks OÜ-le arve 144875 (ettemaks) alusel

1483,32 eurot (tl 134). Kostja ei ole esitanud selle makse aluseks olevat arvet.

32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks, sh

seltsingu likvideerimise sätete analoogia korras kohaldamiseks, kuid nõustub hagejaga, et

maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Kuna kohus ei ole seotud poolte õiguslike

väidetega (TsMS § 436 lg 7), siis oleks maakohus pidanud ka omal initsiatiivil hindama hageja

rahalist nõuet muudel õiguslikel alustel. Ringkonnakohus täitis 13.06.2023 istungil maakohtu

eelmenetluse ülesanded, arutas pooltega asja lahendamise võimalikkust muudel õiguslikel

alustel ning saab oma otsuses maakohtu minetuse kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab siiski, et

hagi ei ole võimalik rahuldada ühelgi lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Ringkonnakohus

analüüsib järgnevalt esmalt, kas poolte vahel oli seltsinguleping ja/või kas tuleks kohaldada

seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras, ning seejärel, kas hageja hüvitisenõue võiks

olla lahendatav mõnel muul õiguslikul alusel.

I Seltsingulepingu olemasolu või alus seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks

33. Hageja väitis nii hagiavalduses (p 2.2, tl 3) kui ka 25.01.2022 hagiavalduse terviktekstis

(p 2.2, tl 13), et hageja ja kostja sõlmisid korteriomandi omandamisel suulise seltsingulepingu,

mille eesmärgiks oli poolte ja nende 2017. a sündinud poja majapidamise korraldamine läbi

korteriomandi soetamise ja pere elukohana kasutamise. Teise poja sündides pereelu jätkus.

Hageja väidetav panus korteriomandi soetamisse oli tema maksed korteri oluliseks osaks oleva

köögimööbli ja garderoobi eest (vt p 31 alap-d ix ja x). Hageja leidis, et pooled on abieluvälises

kooselus ühiselt omandanud vara, milleks on korteriomand ning sinna kuuluvad köök ja

garderoob, ning see tuleb kooselu lõppemisel jagada seltsingu likvideerimise sätete järgi (vt ka

11.10.2022 eelistung, ajamärge 00:01:33, tl 118 jj). Kostja eitab seltsingulepingus

kokkuleppimist ning vaidleb vastu seltsingu likvideerimise sätete analoogia korras

kohaldamisele.

34. Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tõendatud ei ole, et pooled oleksid

sõlminud suulise või kirjaliku seltsingulepingu. Hageja väide, et seltsing sõlmiti korteriomandi

soetamiseks, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Korteriomandi soetamiseks sõlmitud

lepingud (laenuleping, käendusleping, võlaõigusleping, asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise

leping) on sõlminud kostja ainuisikuliselt. Seejuures on väär hageja väide, et SA KredEx

käendus saadi noore pere sihtgrupis oleku tõttu. Käenduslepingust nähtub, et käendus on antud

kostjale

kui

energiatõhusa

eluaseme

omandajale

või

eluaseme

energiatõhusaks

2-21-18035

rekonstrueerijale. Asjas puudub vaidlus, et korteriomandi ostmisel tegi sissemakse üksnes

kostja ning ka pangalaenu tagasimakseid on tasunud ainult kostja. Hageja on märkinud

apellatsioonkaebuse p-s 12, et ta ei saanud osaleda kaaslaenajaks hakkamisel (tl 159 pöördel).

13.06.2023 ringkonnakohtu istungil selgitas hageja täiendavalt, et ta küsis korteriomandi

soetamise ja laenu võtmise ajal kostjalt, kas tema nime saaks ka panna (korteri omandajaks).

Kostja pakkus talle seejärel kahte võimalust – olla laenu kaastaotleja või võtta laen täielikult

enda peale, kuid need variandid olid hagejale mõeldamatud. Kaaslaenutaotlejaks hakkamine

oleks võinud olla mõeldav, aga hageja ei teadnud, mis saab siis, kui ta emapalk lõppeb

(ajamärge 00:48:38, helisalvestis). Seega teadis hageja juba korteriomandi omandamise ajal, et

selle omandab kostja enda ainuomandisse. Kuna asjaomane laenuleping oli pangaga sõlmitud

juba 01.12.2017, st see, kes võtab laenu ja vastutab, oli otsustatud juba sel ajal, ei saanud

ringkonnakohtu hinnangul hagejal olla või tekkida veebruaris 2018 arusaama, et korteriomand

omandatakse seltsingusse.

35. Hageja on väitnud samaaegselt nii seda, et tema pidi võtma väikelaenu seetõttu, et ta ei

saanud osaleda korteri omandamiseks laenu võtmisel (tl 159 pöördel), aga ka seetõttu, et kostja

ei lasknud temal kommunaalkulude eest tasuda ning seetõttu panustas tema väikelaenu

võtmisega

(13.06.2023

ringkonnakohtu

istung,

ajamärge 00:47:34,

tl 175 pöördel).

Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et veebruaris 2020 – veidi enne korteriomandi

asjaõiguslepingu sõlmimist – võttis hageja väikelaenu, et tasuda kostjale ja kolmandale isikule

korteriomandisse köögi ja garderoobi sisseehitamise eest, ei kinnita poolte tahet sõlmida

seltsinguleping selliselt, et seltsinguvaraks saab korteriomand ning sinna ehitatavad köök ja

garderoob.

36. Hageja on väitnud, et lisaks tegid mõlemad pooled korteriomandi majandamiseks rahalisi

panuseid ning laste ülalpidamine oli hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul jäävad hageja

väited, et tema pidas oma emapalgast perekonda üleval ja andis kostjale regulaarselt sularaha,

paljasõnaliseks. Hageja ei ole tõendanud mis tahes muude kulutuste kandmist seoses

korteriomandiga peale osaliselt köögimööbli ja garderoobi eest tasumise. Samuti ei ole hageja

tõendanud mis tahes muude kulutuste jagamise kokkulepet poolte vahel ega väitnud, et selles

oleks seltsingulepingu sõlmimisel kokku lepitud. Vastupidi, hageja on möönnud, et mingit

klassikalist rahaarvestust pooled ei pidanud (11.10.2022 maakohtu istung, ajamärge 00:21:12,

tl 119).

37. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole

tõendatud, samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et seltsingu likvideerimise sätted ei

saa kohaldamisele tulla ka analoogia korras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus täiendab järgnevalt siiski maakohtu otsuse

põhjendusi ning vastab samal ajal apellatsioonkaebuse väidetele.

38. Ringkonnakohus nõustub esmalt, et selleks, et kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid,

ei pea olema tuvastatud seltsingulepingu sõlmimine, vaid seltsingu likvideerimise sätteid saab

kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema

väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Seda ei välista ka asjaolu, kui asjaõiguslikult on

vara soetatud ühe poole ainuomandisse (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17 teine lõik ja

p 19 kolmas lõik; TlnRnKo 22.09.2022, 2-21-2369, p 9.2). Selleks et need sätted saaksid olla

kohaldatavad, peavad olema aga täidetud järgmised eeldused:

-

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused VÕS § 581 mõttes;

2-21-18035

-

pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14,

p 19; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22; RKTKo, 24.09.2019, 2-16-12328, p 12).

39. Nagu juba märgitud, hageja soovib seltsingu likvideerimise sätete alusel jagada kostja

ainuomandis olevat korteriomandit ja sinna eraldi tellitud köögimööblit ja garderoobi.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja ei ole 267 000 euro ostuhinnaga korteriomandi

omandamiseks teinud ühtegi kulutust – ei algset sissemakset võlaõiguslepingu alusel ega ole

osalenud pangalaenu tagasimaksete maksmisel. Hageja on tasunud korteriomandisse ehitatud

köögi eest 6490 eurot ning garderoobi eest 1788,93 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus õigesti hinnanud, et tegemist ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

panustega, mis saaksid olla käsitatavad korteriomandi omandamiseks tehtud panustena ega ka

korteriomandi parendamiseks tehtud oluliste ja majanduslikult võrreldavate panustena. Seda

hoolimata asjaolust, et korteriomandi funktsionaalseks kasutamiseks on üldjuhul vajalik, et

selles oleks söögitegemise võimalus ning koht riiete ärapanemiseks.

40. Kuna hageja ei ole teinud panust korteriomandi omandamisse ega kandnud selle

omandamise ja laenuga seoses mitte mingeid kohustusi ega riske, siis üksnes kinnisasja

parendamiseks tehtud ühekordsed ja suhteliselt väikesed panused ei saa tuua kaasa tagajärge,

et pereelu lõppemisel tuleks korteriomandi, köögimööbli ja garderoobi jagamisel lähtuda

seltsingu likvideerimise sätetest.

41. Hageja arvutuste kohaselt on tema osakaal (korteriomandi, köögi ja garderoobi soetamisel)

10,52% (tl 121–122). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik arvutada

hageja panust hageja esitatud viisil. Juba asjaolu, et hageja ei panustanud korteriomandi

soetamisse välistab nende kahe muu kulutuse liitmise kostja poolt korteriomandi

omandamisega seotud kulutustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole köögimööbel ja garderoob

piisavalt kaalukad panused, et neid liita kostja võetud kinnisasja soetamisega seotud

kulutustele. Seega, isegi kui nõustuda, et osakaalu arvutamisel ei pea võtma arvesse veel

maksmata pangalaenu osamakseid, tuleb võetud pangalaenu – st selle võtmist üksnes kostja

poolt ja kostja seonduvaid rahalisi riske – võtta arvesse selle üle otsustamisel, kas poolte

panused on võrreldavad. Käesoleval juhul ei ole poolte panused võrreldavad.

42. Eeltoodust tulenevalt, kuna ringkonnakohus leiab, et seltsingu likvideerimise sätted ei saa

ka analoogia korras kohaldamisele tulla, ei ole vaja ringkonnakohtul käsitleda täpsemalt hageja

arvutusi osakaalude leidmisel. Ringkonnakohus siiski märgib, et hageja liitis kokku makse,

mille kostja tegi korteriomandi soetamisel, samuti kostja seni tasutud laenumaksed ning enda

maksed köögi ja garderoobi eest, kuid ei ole arvesse võtnud seda, et kostja väitel tasus ka kostja

köögi eest 6500 eurot (novembris ja detsembris 2017) ning garderoobi eest 2018. aasta

veebruaris 1819,85 eurot ning 2019. a jaanuaris 1483,92 eurot. Ringkonnakohtu istungil

möönsid pooled, et ilmselt kujunes köögi kogumaksumus kostja ja hageja mõlema maksetest,

kuigi kostja ei ole OÜ Samiks arveid kohtule esitanud (vt maksekorraldused, tl 131, 132,

ringkonnakohtu 13.06.2023 istungi protokoll, ajamärked 00:24:51, 00:28:58, 00:43:38,

00:44:20, tl 174 pöördel – 175 pöördel). Mis puudutab garderoobi eest tasumist, siis on kostja

tõendanud, et 1819,85 eurot tasus ta sama arve alusel, mille alusel tasus hageja Liuglev Uks

OÜ-le, seega on tõendatud, et nii hageja kui ka kostja maksid garderoobi eest enam-vähem

sama palju (tl 133, 126). Oma teist makset (arve 144875 ettemaks 23.01.2019, tl 134)

garderoobi eest Liuglev Uks OÜ-le ei ole kostja seostanud ühegi konkreetse arvega. Kuna aga

ringkonnakohus leiab, et hageja maksed köögi ja garderoobi eest ei ole hinnatavad panustena

seltsingusse, mille eesmärk oleks olnud omandada korteriomand, ei oma need asjaolud tähtsust.

2-21-18035

Kostja tasutu arvessevõtmine suurendaks kostja panust ning vähendaks hageja panust, seega ei

muutuks osakaal hageja kasuks.

43. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda hageja arvutatud hüvitise

summat, mille ta peaks saama seltsingust tuleneva varaühisuse lõpetamise eest (tl 122).

Ringkonnakohus siiski märgib, et väär on maakohtu otsuses märgitu, et poolte vahel puudub

vaidlus, et korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot. Kostja on maakohtu 11.10.2022

eelistungil vaielnud sellele vastu, märkides, et see ei ole tõendatud (ajamärge 00:22:34; tl 119).

Maakohus on samal istungil selgitanud, et hageja peaks tõendama enda väiteid ja kostja enda

vastuväiteid. Tõendeid korteriomandi väärtuse kohta esitatud ei ole (ajamärge 00:25:32, tl 119).

Kuna ringkonnakohtul puudub alus hageja seltsingu likvideerimisel põhineva nõude

rahuldamiseks, siis puudus ringkonnakohtul ka vajadus apellatsiooniastmes korteriomandi

turuväärtuse tuvastamiseks.

II Muude õiguslike aluste kohaldamine

44. Hageja on oma apellatsioonkaebuses õigesti heitnud maakohtule ette, et maakohus ei

hinnanud, kas hageja rahalise nõude rahuldamine oleks võimalik muul õiguslikul alusel kui

seltsing, kuna kohus ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku

kvalifikatsiooniga), vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja

esitatud asjaoludel rahuldada. Kuigi hageja ise esitas üksnes nõude seltsingu likvideerimise

sätete kohaldamiseks ja seltsingu likvideerimisest tuleneva rahalise nõude, oleks maakohus

pidanud pooltega arutama ka muid rahalise nõude võimaliku rahuldamise aluseid. Riigikohus

on selgitanud, et hageja rahalist nõuet tuleb (kui seltsingut ei ole) esmalt kontrollida muul

lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras

alusetu rikastumise sätete järgi (vt nt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p-d 12.2, 19.2).

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna hageja ühtegi muud nõuet ei esitanud, siis ei saa

kohus muid aluseid hinnata. Riigikohus on selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk

hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (praegusel

juhul rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude

nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude

õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset. TsMS § 436 lg 7 ja § 438

lg 1 esimese lause järgi kohaldab õigust kohus, mistõttu ei ole kohus rahalise nõude

rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega ja võib hagi alusena esitatud asjaoludel

rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel (vt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 11,

viitega RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 13; RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 18).

2.1. Muu lepinguline võlasuhe

45. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Käesolevas asjas

tuli selgitada, kas poolte vahel võib olla mõni muu lepinguline suhe, millest tulenevalt võiks

hagejal olla alust nõuda kostjalt eelnimetatud 6490 eurot köögile tehtud kulutusi ja 1788,93

eurot garderoobile tehtud kulutusi.

46. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et asi tuleks lahendada seltsingu likvideerimise sätete

alusel (ringkonnakohtu 13.06.2023 istung, ajamärge 00:12:38, tl 174 pöördel). Hageja ei väida,

et ta oleks andnud kostjale laenu (VÕS § 396); et tema ja kostja vahel oleks olnud üürisuhe

(VÕS § 271) või et nad oleksid sõlminud korteriomandi tasuta kasutamise lepingu (VÕS § 389).

Hageja ja kostja elasid koos vabaabielupaarina ning nende vahel ei olnud selliseid õigussuhteid.

Ka ei väida hageja, et ta oleks tasunud köögi ja garderoobi eest kostjale käsundi alusel (VÕS

2-21-18035

§ 619, § 628) – poolte vahel ei olnud sellist kokkulepet, et maksa mulle, ma maksan sulle hiljem

tagasi (ajamärge 00:33:08, tl 175). Kostja lepinguliste suhete olemasolu ei tunnista (samas,

ajamärge 00:21:33, tl 174 pöördel).

47. Ringkonnakohus, hinnates tuvastatud asjaolusid, leiab, et neil asjaoludel ei ole võimalik

tuvastada poolte vahel ka mis tahes muud lepingulist suhet. Ringkonnakohus leiab, et sellisel

juhul puudub vajadus erinevate lepinguliste aluste täiendavaks analüüsimiseks, kuna poolte

esitatud asjaoludel ei ole ükski lepinguline suhe tuvastatav.

2.2. Käsundita asjaajamine

48. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)

kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema,

on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui:

1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks;

2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele;

3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest

tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel

avalikes huvides oluline.

VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe

tegutseda teise isiku kasuks.

VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel

tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja

asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles

käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.

Sama sätte 3. lõike kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei

olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist,

ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi.

49. Ringkonnakohus selgitas 13.06.2023 istungil pooltele, et VÕS § 1018 ja § 1023 ei saa

kohaldada siis, kui soodustatu (kostja) on andnud asjaajajale (hagejale) õiguse teha asjaomane

tegu (vt ka VÕS IV, komm, lk 632, p 3.4). Need sätted ei kohaldu ka siis, kui isikul puudub

tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui asjaoludest on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud

käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Samade sätete

kohaldamist ei välista iseenesest see, kui asjaajaja – antud juhul hageja – tegutses kulutuste

kandmisel ka enda huvides. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks

mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste hüvitamise nõuet vähendada ulatuses,

mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Juhul aga, kui hageja tegutses kulutuste tegemisel küll

kostja kasuks tegutsemise tahtlusega, olemata selleks kas seadusest või tehingust tulenevalt

kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis võib

kostjal olla hüvitisnõue VÕS § 1024 lg 4 järgi VÕS § 1042 alusel, st alusetu rikastumise sätte

alusel (vt nt RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p-d 26-29 koos edasiste viidetega).

50. Hageja möönis, et käsundita asjaajamise sätete kohaldamiseks alust ei ole. Hageja tegi

köögi eest makseid kostjale ning garderoobi eest kolmandale isikule. Hageja väitel pidas ta

omavahelist suhet seltsinguks, mitte käsundita asjaajamiseks (ringkonnakohtu 13.06.2023

istung, ajamärge 00:33:08, tl 175). Kostja leidis hageja tasutud summade kohta üldiselt, et

tegemist oli kõlbelise kohustusega, mis tulenes isiklikest suhetest ja põhines vabatahtlikkusel.

Ajal, mil hageja need summad tasus, ei väljendanud ta kuidagi, et soovib neid makseid kunagi

2-21-18035

tagasi saada. Kostja eitas, et tema oleks nende summade tasumist kunagi hagejalt nõudnud

(ajamärge, 00:39:57, tl 175 pöördel).

51. Ringkonnakohus tuvastab, et hageja ei pidanud köögi ja garderoobi eest tasumisel silmas

„kostja asja ajamist“, vaid tasus enda teada mh endale kuuluvate asjade eest. Kuna hagejal ei

olnud tahet tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud

makseid kostjalt tagasi nõuda (st nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu

käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 32;

vt ka nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 17; RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-1-15, p 14;

RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 12).

2.3. Alusetu rikastumine (VÕS § 1042)

52. Hageja oli seisukohal, et kui kohus ei kohalda seltsingu likvideerimise sätteid, st kui

tegemist ei olnud kohtu hinnangul ühisomandiga, siis kuuluvad kohaldamisele alusetu

rikastumise sätted, kuna kostja ei lubanud hagejal kööki ja garderoobi lahti monteerida ja

kooselu lõppedes kaasa võtta (ringkonnakohtu 13.06.2023 istung, ajamärge 00:33:08, tl 175).

Hageja leidis, et sellisel juhul tuleb talle hüvitada köögi ja garderoobi eest kokku tasutud

8278,93 eurot, millele lisandub 10% intressina 827,89 eurot (tulenevalt AS-ga LHV Finance

sõlmitud laenulepingust, tl 29–33), st kokku 9106,82 eurot (samas, ajamärge 01:06:25,

01:09:36, tl 175).

53. Kostja tugines alusetu rikastumise nõude puhul aegumise vastuväitele (TsÜS § 151 lg 1).

Kostja hinnangul algas aegumine iga makse tegemisest. Kuna kõik hageja maksed on tehtud

veebruaris 2018, siis olid need 19.10.2021 vastuhagi esitamise ajaks aegunud. Hageja leidis, et

kuna ta ei teadnud, et ta on kostjat alusetult rikastanud, siis ei saa aegumine alata enne seda, kui

kostja ta kodunt välja ajas, st septembrist 2020, ning nõuded ei olnud hagi esitamise ajaks

aegunud (samas, ajamärge 00:33:08, tl 175). Hageja viitas ka 05.01.2021 hagi tagamise

määrusele tsiviilasjas nr 2-20-17757, millega maakohus keelas hagejal tehingute tegemise

asjaomase köögimööbli ja garderoobiga, sh keelas hagejal köögimööbli ja garderoobide

muutmise, ümberehitamise ja eemaldamise (tl 159, 175). Hageja leiab, et alles siis sai ta teada,

et on kostjat alusetult rikastanud.

54. Aegumise kohta otsuse tegemisel peab kohus aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt

õigussuhte poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal õiguslikult kvalifitseerima (vt RKTKo

17.06.2020, 2-18-7948, p 11). Käesolevas asjas nõuab hageja köögi ja garderoobi eest tasutut

pluss nende eest maksmiseks võetud laenu eest tasumisele kuulunud intressi. Ringkonnakohtu

hinnangul saaks poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal alusetu rikastumise erinevate

nõuete seast kõne alla tulla VÕS § 1042 kohaldamine. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui

käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud, sh kui asjaajaja ei tea, et ta teeb toimingu teise

isiku kasuks ning tal puudub tahe võõra asja ajamiseks (VÕS § 1018 lg 2), siis on teise isiku

kasuks tehtud toimingu tulemusena kulutusi kandnud isikul võimalik kulutuste hüvitamist

nõuda üksnes alusetu rikastumise sätete alusel ning vastavad alusetu rikastumise nõuded

tulenevad VÕS §-st 1042 (VÕS § 1041 kohaldamine ei tule kõne alla, kui isik ajab võõrast

kohustust täites oma asja, st arvab, et täidab oma kohustust) (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus

IV. Kommenteeritud väljaanne, 4.jao sissejuhatus, lk 712).

55. VÕS § 1042 lg 1 järgi teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda

teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi

rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning

millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel

2-21-18035

võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab

muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Käesoleval juhul kinnitab seda, et ka

kostja ise oleks pidanud köögile ja garderoobile kulutusi tegema see, et mõlemad esemed tellis

kostja ja kostja tasus nende eest osaliselt ka ise. Asjaomaseid esemeid sai kostja kasutama

hakata kohe, kui need korteriomandisse paigaldati ja sisse koliti.

56. VÕS § 1042 lg-s 2 on siiski loetletud olukorrad, mille esinemisel ei ole kulutuste tegijal

sellist nõudeõigust. Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti,

nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine

on parendusi rikkumata võimalik (p 1). Käesoleval juhul on kostja keelanud hagejal köögi ja

garderoobi korterist eemaldamise, mida kinnitab ka teises tsiviilasjas nr 2-20-17757 kostja

taotlusel tehtud hagi tagamise määrus (vt käesoleva otsuse p 53). VÕS § 1042 lg 2 p 2 kohaselt

puudub nõudeõigus ka siis, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu

teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Käesoleval juhul teadis

kostja, et hageja teeb kulutusi köögile ja garderoobile. Hageja tegi köögi eest maksed kostja

enda pangakontole ning tasus osaliselt Liuglev Uks OÜ kostjale väljastatud arve eest.

Arvestades, et kostja ise maksis sama arve teise poole, siis pidi kostja teadma, et arve eest

tervikuna on tasunud hageja ja kostja koos. Seega saab öelda, et hageja oli kostjale teatanud.

Ringkonnakohus märgib, et käsundita asjaajamise heakskiit ja VÕS § 1023 kulutuste

hüvitamise nõue ei tule siiski kõne alla, kuna hageja ei ajanud enda arvates kostja asja, vt eesp

p 50). Samuti ei oleks hagejal nõudeõigust, kui kostja oleks eelnevalt vaielnud kulutuste

tegemisele vastu (lg 2 p 3) või kui kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust

tulenevalt keelatud (lg 2 p 4). Ka neid välistusaluseid ei ole kohus asjas tuvastanud. Seega

teoreetiliselt võiks kõne alla tulla asja lahendamine VÕS § 1042 alusel. Kuna aga käesoleval

juhul kuulub TsÜS § 151 lg 1 alusel kohaldamisele aegumine, siis ei pea ringkonnakohus

hindama, kas hagi kuuluks lõppastmes sel alusel rahuldamisele.

57. Ringkonnakohus leiab, et hageja tõlgendus TsÜS § 151 lg-le 1 – st et aegumine algab

septembrist 2020, mil kostja palus hagejalt korterist lahkuda – ei vasta seadusele ega

kohtupraktikale. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva

nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi saama teada, et

tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohus on selgitanud, et alusetust rikastumisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest,

millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise

põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust

(RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13 p 43, RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12).

58. Hageja teadis kostja rikastumise toimumisest ja kostjast kui rikastujast kohe siis, kui ta tegi

kostja kasuks makseid (vt ka RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12, 17). Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et kuna hageja tegi asjaomased maksed kostjale 14.02.2018 ja 21.02.2018

ning Liuglev Uks OÜ-le 13.02.2018, siis oktoobriks 2021 oli nende kulutuste hüvitamise

alusetule rikastumisele tuginev nõue aegunud. Vastavad nõuded aegusid vastavalt 13.02.2021,

14.02.2021 ja 21.02.2021 (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 46).

59. Ringkonnakohus märgib, et ei tuvasta asjas ka seda, et aegumise saaks jätta kohaldamata

tulenevalt sellele tuginemise vastuolust hea usu põhimõttega (vt nt RKTKo 17.02.2016, 3-2-1-

169-15, p 11). VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks

hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsMS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada

õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist,

kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises, nt on vastuoluline

2-21-18035

käitumine see, kui isik teostab õigust, mille alusel saadu peaks ta teisel alusel tagastama.

Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus

isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole.

Ringkonnakohus leiab siiski, et kuigi hageja väidab, et tema ettekujutuse kohaselt omandati

korter ja selle sisustus ühisomandisse, ei saa esitatud asjaolude põhjal tuvastada, et kostja sellise

ettekujutuse pahatahtlikult loonud oleks. Korter omandati asjaoludest nähtuvalt teadlikult

kostja ainuomandisse ning hageja ja kostja mõlemad panustasid eluaseme, kus ühiselt elati,

sisustamisse (maksed köögi ja garderoobi eest). Kostja esindaja selgitas 13.06.2023

ringkonnakohtu istungil, et nii hageja maksetega köögi ja garderoobi eest, aga ka muude poolte

kulutuste tegemisel oli tegemist perekonnaelus heas usus jooksvate kulutuste kandmisega, st

maksetega üksteise toetamiseks ja üksteise elamiskulude kompenseerimiseks. Ringkonnakohus

leiab, et eeltoodud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et kostja poolt aegumisele tuginemine

oleks vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks aegumine jätta kohaldamata.

60. Kuna ringkonnakohus loeb hageja VÕS § 1042 alusel esitatud alusetu rikastumise nõude

9106,82 euro saamiseks aegunuks, ei käsitle ringkonnakohus selle nõude suurust täpsemalt.

Nimelt ei ole küll vaidlust selles, et hageja tasus köögi ja garderoobi eest kokku 8278,93 eurot

ning nende eest maksmiseks võetud väikelaenult interesse, kuid kostja tugineb oma sisulises

vastuväites sellele, et tänaseks on tegu kasutatud mööbliga, mida hageja ise kasutas samuti 2,5

aasta vältel. Kuna nõue jääb aegumise tõttu rahuldamata, ei analüüsi ringkonnakohus kostja

vastuväiteid. Samuti ei pea kohus aegumise kohaldamise tõttu käsitlema kostja väidet, et kuna

ta on perioodil 02.01.2018 – 01.10.2020 kandnud hagejale üle 27 100,30 eurot (tl 128, 135–

140), siis igal juhul saab hageja nõuded tema vastu tasaarvestada tema maksetega hagejale

(ajamärked 00:24:51; 00:39:57, tl 174 pöördel, 175 pöördel).

61. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted

ning asjas ei kuulu kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted. Alusetu rikastumise nõue VÕS

§ 1042 alusel on aegunud. Kokkuvõtvalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, kuna hagi

rahuldamiseks ei ole alust ei seltsingu likvideerimise sätete ega ka ühelgi muul õiguslikul alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

62. Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. Samuti jäävad kõik

apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1).

63. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt