2-22-120920/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.juunil 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-120920

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S. M.i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline

esindaja Berit Asuküla

Kostja: S. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S.

M.i vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista S. M.ilt võlgnevus 45 (nelikümmend viis)

eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude

jaotus

ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses S. M. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 477,50 eurot

3. Välja mõista S. M.ilt hagimenetluse kulud 477,50 eurot

ja

viivis

menetluskuludelt

alates

kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA

kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

S. M.ilt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot, sissenõudekulu 15 eurot

ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki numbrimärgiga

xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 29.05.2020 kostja, kes

parkis sõiduki 29.05.2020, EP opereeritavale parkimisalale EP81, 1123 Tartu mnt 1, Tallinn,

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõue number 1352 9052 0101 6218 maksetähtaeg 12.06.2020, summas 30 eurot,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole

vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei tasunud võlgnevust

vabatahtlikult.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

2. Kostja ei tunnista nõuet ja palub see täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuväite kohaselt ei ole

tõendatud, et kostja oli sõiduki juhiks ja parkis sõidukit viidatud kohal. Asjas ei ole tõendatud, et

kostjale avaldati mistahes parkimistingimused või et kostja oleks sõlminud hagejaga mistahes

lepingu. Mõned hageja esitatud fotod, kus on märgistatud parkimistsoon EP81, võivad olla

eksitavad, kuna neil puudub kostja sõiduk. Trahv väljastati koos selgitusega - parkimistsoon

EP81. Kostja pole sõidukit kunagi parkimistsoonis EP81 parkinud, mida kinnitavad ka hageja

esitatud fotod, sest hageja ei esitanud ühtegi fotot parkimistingimustest selles kohas, kus auto

seisab. Hageja esitatud fotod kirjeldavad ainult tsooni EP81 parkimistingimusi, millel pole

pistmist selle kohaga, kus autot pargiti. Pole selge, et parkimisala on tasulise parkimise ala.

Vastavalt Eesti Vabariigi liiklusseadusele peab omanik auto kasutamise andmed 6 kuu jooksul

säilitama ja politsei või kohtu nõudmisel need ja esitama. Hageja väitel vormistati lepingu alusel

viivis, mis on seotud parkimisega 2020. aasta mais. Kuna möödas on üle kahe aasta, siis nüüd on

peaaegu võimatu kindlaks teha, kes autot juhtis. Hageja viidatud väidetavalt Transpordiametist

saadud dokument auto seotuse kohta kostjaga sarnaneb väga võltsinguga ning suure

tõenäosusega ei ole tegemist Transpordiametist saadud dokumendiga. Dokumendil puudub

dokumendi väljaandmise kuupäev, ametniku nimi ja allkiri, muud andmed dokumendi väljastaja

kohta, ning puuduvad ka andmed selle dokumendi seotuse kohta Transpordiametiga.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu

tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt

opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada,

et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele

viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla

sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt

oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud,

et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma

jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks

nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg

1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku

kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud

lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

4. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

5. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja

rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõiduk kuulus kostjale alates 29.05.2020. Hagiavaldusele lisatud

fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja

oli oma sõiduki parkinud 29.05.2020, EP opereeritavale parkimisalale EP81, 1123 Tartu mnt 1,

Tallinn, mille eest on talle väljastatud leppetrahvinõue number 1352 9052 0101 6218

maksetähtajaga 12.06.2020, summas 30 eurot ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga.

Puudus ka luba parkimisalal parkimiseks. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi

rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et

sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes

on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool

nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et

parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja

esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki

klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p

12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430

märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale

parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval

parkimisalal

parkimisõigust

andva

parkimiskaardi

või

parkimisautomaadist

ostetud

parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust

parkimiskellaga. Seega vastutab kostja vastavalt kehtivale õiguspraktikale ja seadusandlusele

leppetrahvide eest kuni ta tõendab, kes sõidukit on kasutanud ning kas võimalik kolmas osapool,

kes on sõidukit kasutanud, vastutab ka leppetrahvist tuleneva nõude eest (RKL 23.03.2016

lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16,

06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Vastavalt tõendamiskoormisele tuleb kostjal tõendada, et tema

sõidukit ei kasutanud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti

sõiduki omanikuga (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

tema sõidukit kasutas mõni teine isik, siis ei välista tema paljasõnalised vastuväited vastutust.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 selgitanud, et liiklusseadusest tulenev

andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus. Omaniku vastu on võimalik nõudeid

esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada

andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni. Kui sõidukiomanik seda ei tee, on

tegemist tema enda riskiga. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, ei saa väita, et hageja oleks liigselt

nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid

tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (Tallinna Ringkonnakohtu

lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Järelikult loeb kohus tõendatuks, et kostja parkis

parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda

täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

6. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja

nõudekirjaga on tõendatud, et hageja tegi ettepaneku lahendada asi kohtuväliselt, teavitades

kostjat võlgnevuse olemasolust. Hageja saatis nõudekirja Omniva vahendusel kostja

rahvastikuregistris avaldatud elukohajärgsele aadressile Xxxx, seega oli kostjal võimalik nõue

täita kohtuväliselt. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15

eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45

eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses

rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

8. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 357,50 eurot. Hageja lepinguliseks esindajaks on

EFTA Legal OÜ töötaja, tunnihinnaga 110 eurot. Hageja lepingulise esindaja poolt hageja

esindamiseks tsiviilasjas nr 2-22-120920 tehtud toimingud on alljärgnevad: hagiavalduse

koostamine 55 min, lisade komplekteerimine 60 min, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ja

hagiavalduse esitamine kohtule 5 min, kostja seisukohaga ning esitatud lisaga tutvumine, analüüs

ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 1 tund, menetluskulude

nimekirja koostamine 15 min, kokku: 3 tundi 15 min. Hageja on palunud jätta menetluskulud

täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

10. Kostjal menetluskulusid ei ole.

11. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,

seisukohta ja seisukoha avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et hageja

esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks,

riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses

kokku 357,50 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 477,50 eurot

(100+20+357,50). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik