2-22-3886/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3886

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. U. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

13 667,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. U.lt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 6563,98 eurot.

3. Jätta OK Incure OÜ hagi A. U. vastu rahuldamata intressi 1209,76 euro, viivise

3906,90 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja lepinguhaldustasu 9,00 euro

nõudes.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS 09.08.2019 tarbijakrediidilepingu nr

XXXXXXXXX, millega on kostja saanud krediiti summas 10 000,00 eurot. 21.09.2020 ütles

laenuandja lepingu üles ja kostja kohustus tasuma 10 396,54 eurot, mis koosnes põhivõlast,

intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja võla sissenõudmisega seotud kulust. 06.10.2021

edastati kostjale teavitus selle kohta, et Bigbank AS loovutas 29.09.2021 kõik pooltevahel

sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus

tekkida võivate kõrvalnõuetega hagejale.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8 491,94 eurot, intress 1 209,76 eurot,

viivis 3 906,90 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja lepinguhaldustasu 9,00 eurot.

3. Bigbank AS omandas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 muuhulgas teabe tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud

andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Laenutaotluses märkis kostja, et

tema igakuine sissetulek on 1100,00 eurot. Kostja sissetulekut tõendab ka kostja

arvelduskonto väljavõte. Kostjal olid kohustused teiste krediidiandjate ees, kuid hageja

hinnangul ei saa üksnes konto väljavõtte alusel jõuda järeldusele, et kostja finantsolukord on

halb. Krediidiandja juhindus eeskätt sellest, et kostjal on igakuine sissetulek ning kostja täitis

oma kohustusi teiste krediidiandjate ees, seetõttu krediidiandjal tekkis põhjalik veendumus, et

kostja suudab täita ka krediidiandja nõuet. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise

kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet

avalikest

andmebaasidest,

mh

E-krediidiinfo

andmebaasist

ja

Rahvastikuregistrist.

Krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja

sissetulekut, kohustusi, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust.

4. Lepingujärgne viivisemäär 29,90% aastas on hageja hinnangul VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega kooskõlas. Ringkonnakohus asus hiljutises tsiviilasjas 2-20-103014 (p 8)

seisukohale, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui

seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud

kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta

puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär.

5. Vastuseks kohtu selgituskohustusele märkis hageja, et krediidiandja järgis seadusest

tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja

kogus aktiivselt andmeid kostja sissetuleku, finantskohustuste ja varalise seisundi kohta.

Lisaks oli kostja maksevõime kontrollitud avalikest andmebaasidest saadud andmete alusel.

Krediidiandjal tekkis põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab

tagastada laenu kokkulepitud tingimustel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu. Kostja nõustub põhiosa jäägiga summas 3

917,26 eurot (kokku on tasutud 6082,74 eurot, 10000-6082,74=3 917,26). Samuti leiab kostja,

et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet ning viivis on ebamõistlikult suur.

7. Kostja leiab, et krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida,

kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja finantsiline olukord oli

väga nõrk. Kostja on üksikema väikese lapsega. Konto väljavõttest on näha, et kostjal on juba

olemas kohustused Ferratum Bank ees summas 3000 eurot, Mogo OÜ ees summas 2000

eurot, Coop Finantsi ja Ipf Digital OÜ ees summas 3000 eurot. Seega oleks laenuandja

pidanud kontrollima nõude jääke ja keelduma laenu väljastamisest. Samuti konto väljavõtet

vaadates on väga lihtne näha, et kostja ei suuda toime tulla oma rahadega. Hageja pidi

hoolikalt kontrollima, kuidas üksikema väikese lapsega suudab toime tulla suurte laenudega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus täitis 18.05.2023 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 96-101).

10. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised

asjaolud. Kostja ja Bigbank AS sõlmisid 09.08.2019 tarbijakrediidilepingu nr

XXXXXXXXX, millega sai kostja hagejalt krediiti 10 000,00 eurot (dtl 12-17). Laenuandja

edastas 13.07.2020 kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja

30.07.2020 võlgnevuse tasumiseks (dtl 18). Laenuandja ütles 21.09.2020 laenulepingu üles,

kuna kostja oli osaliselt või täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ja

laenuandja andis vähemalt 2-nädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega,

et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 19). Kostja kohustus lepingu

ülesütlemise tõttu tasuma 10 396,54 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest,

lepingu haldustasust ja võla sissenõudmisega seotud kulust. Hageja edastas 04.10.2021

kostjale teavituse selle kohta, et Bigbank AS loovutas kõik pooltevahel sõlmitud lepingust

tulenevad nõuded hagejale (dtl 32). Samas teates andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks

täiendava tähtaja 11.10.2021. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõlgnevuse katteks

863,06 eurot ja pärast lepingu lõppemist põhivõlgnevuse katteks 645,00 eurot, kokku 1508,06

eurot. Laekumiste arvestusest nähtuvalt tasus hageja tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX

katteks kokku 3436,02 eurot (dtl 21-22).

11. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda

seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

12. Esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele.

Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui

krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on

tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).

13. Hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks on kohustuse sissenõutavaks muutumine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Krediidiandja võib osamaksetena

tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul,

kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1).

Tulenevalt VÕS §-st 421 on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Hageja edastas 13.07.2020 kostjale krediidilepingu

ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt on võlgnevus hageja ees 826,26 eurot ja andis

võlgnevuse tasumiseks tähtaja kuni 30.07.2020 (dtl 18). Kostja nimetatud tähtajaks

võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas 21.09.2020 krediidilepingu ülesütlemise teate (dtl 19).

Ülesütlemise teatest nähtuvalt esitas laenuandja laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt

asjaolust, et kostja ei olnud täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning

kostja oli laenumaksete tasumisega osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude sissenõutavaks

muutumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tarbijakrediidileping kehtivalt ülesöelduks ning

nõue on muutunud sissenõutavaks.

14. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele

järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad

kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise

ülesütlemise

esmaseks

tagajärjeks

on

kogu

tagasimaksmata

krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

15. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja

leiab, et krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja

ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kohtul on ka endal kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C 679/18,

p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama.

16. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

17. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust

(VÕS § 4034 lg 2).

18. Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-

eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1):

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus;

2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;

3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena;

5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju;

6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist;

7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

19. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja

(VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on nr 2-14-21710 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb

tuvastada, milliseid andmeid kostja ise oma sissetuleku kohta hagejale enne laenulepingu

sõlmimist esitas. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710). Kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus

esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest

lähtuda.

20. Hageja selgitas, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas Bigbank AS muuhulgas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel.

Laenutaotluses märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on 1100,00 eurot. Kostja

sissetulekut tõendab kostja arvelduskonto väljavõte (dtl 72-85). Kostja sai palka XXX AS-lt.

Hageja hinnangul olid kostjal tõepoolest kohustused teiste krediidiandjate ees, kuid hageja

hinnangul ei saa üksnes konto väljavõtte alusel jõuda järeldusele, et kostja finantsolukord on

halb. Krediidiandja juhindus eeskätt sellest, et kostjal on igakuine sissetulek ning kostja täitis

oma kohustusi teiste krediidiandjate ees, seetõttu krediidiandjal tekkis põhjalik veendumus, et

kostja suudab täita ka krediidiandja nõuet. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu.

Arvelduskonto väljavõte on väga oluline tõend krediidivõimekuse hindamiseks.

21. Hageja esitas krediidivõimelisuse tõendamiseks kostja pangakonto väljavõtte (dtl 72-85.

06.06.2023 esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt omandas krediidiandja teavet avalikest

andmebaasidest, mh E- krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist ning kostjal ei

olnud ühtegi maksevõlga ega kehtivat maksehäiret (dtl 110-113). Taotluse analüüs teostati

viimase 3 kuu alusel (mai 2019 - juuli 2019). Hageja on esile toonud, et krediidiandja

arvestas sissetulekuna 3 kuu keskmist töötasu summas 1 127,00 eurot ja peretoetust summas

98,00 eurot. Sissetulek kokku moodustas keskmiselt 1 127,00 eurot kuus. Kostja kohustustena

oli arvesse võetud 3 kuu keskmine: 103,00 eurot Ferratum Bank, 55,00 eurot Mogo, 53,00

eurot IPF Digital Estonia OÜ, 4,00 eurot Swedbank krediitkaardi intress, kokku 215,00 eurot.

Coop Finants AS lepingu XXXXXXXX maksed ei ole kohustusena arvestatud, kuna

tegemist on Säästukaart Pluss kaardiga, mida krediidiandja arvestab kui vabatagasimaksega

krediitkaardina. Samuti kostjal oli ka Swedbank vabatagasimaksega krediitkaart, millel

arvestab krediidiandja ainult intressi makseid kohusliku igakuiseks makseks. Laenu

teenindusmäär Bigbank analüüsi põhjal (olemasolevad kohustused 215 eurot + võetav

Bigbank AS laen 337,44 eurot) / 1 127,00 eurot (kliendi sissetulek) = 0,4902) ehk

49,02%. Kohus leiab, et avalikest andmebaasidest omandatud info kogumine on tõendamata.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et krediidiandja omandas muuhulgas teabe

avalikest andmebaasidest. Nimetatut ei tõenda 06.06.2023 menetlusdokumenti lisatud

andmed. Andmed ei ole ka loetavad.

22. Krediidivõimelisuse hindamine tähendab kohtu hinnangul veendumist, et tarbija on

lepingut sõlmides seisundis, mis võimaldab tal tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused

täielikult täita, ilma et kohustuste täitmine ohustaks tema toimetulekumiinimumi.

Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, vaid ta peab seda kontrollima. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku

laenamise põhimõte oma eesmärki. Kostja pangakonto väljavõtted on esitatud perioodi

01.01.2019 kuni 06.08.2019 kohta, so seitsme kuu kohta. Seega on tegemist piisavalt pika

perioodiga hindamaks kostja krediidivõimekust. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostjal

võlgnevused teiste laenuandjate ees. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt oli kostja

väljamakstavaks töötasu suuruseks veebruaris 2019 963,44 eurot, märtsis 2019 1007,14 eurot,

aprillis 984,23 eurot, mais 2019 1074,29 eurot, juunis 2019 1029,83 eurot. Kostjal olid laenud

IPF Digital ees, COOP Finants AS ees, Estonian Ferratum Bank ja Mogo OÜ ees. Näiteks

juulis 2019 tasus kostja krediidiasutustele laenu katteks kokku 566,45 eurot (dtl 82-84).

Hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS lepingu XXXXXXXX maksed ei ole

kohustusena arvestatavad, kuna tegemist on Säästukaart Pluss kaardiga. Kostja on igakuiselt

tasunud Coop Finants AS-ile 250 eurot. Seega tuleb arvestada nimetatud kohustust

kohustusena krediidiasutuse ees. Käesoleva lepingu alusel oli igakuise makse suuruseks

337,44 eurot. Seega tuli pärast laenu saamist kostjal tasuda peaaegu kogu sissetulek laenude

katteks. Isegi kui kostja elas laenu taotlemise ajal vanematega, ei anna see alust asuda

seisukohale, et kostjal ei peaks pärast igakuiste laenusummade tasumist jääma üle rahalisi

vahendeid enda ja alaealise lapse elementaarseks toimetulekuks. Tarbija krediidivõime

hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediiti tagasi maksta enda

jooksvast sissetulekust. Asjaolu, et kostja ei olnud laenu andmise ajal maksetega võlgnevuses,

ei oma tähtsust. Nimetatud pangakontot analüüsides oleks hageja pidanud jõudma järeldusele,

et kostjal ei olnud krediidilepingu sõlmimise ajal piisavalt krediidivõimet ning ta langeb uut

laenu võttes laenuorjusse, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma veel uusi laene ning

muutuda lõpuks maksejõuetuks.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli hageja kui krediidiandaja kohustus ja

hageja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta.

Vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt peab krediidiasutus tundma oma klienti, mis

tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi

maksta. Samuti on krediidiasutusel kohustus enne lepingu sõlmimist klienti (kostjat)

sõnaselgelt

teavitada,

millised

ohud

võivad

tekkida

seoses

pikaajalise

laenu

tagasimaksmisega. Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti (VÕS § 4034 lg 7). Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7

sätestatule on tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud

kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega (VÕS § 4034 lg 8).

25. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist, tuleb tuvastada kui suure summa on

kostja hagejale tagasi maksnud. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud.

26. Hageja andis kostjale laenu 10 000,00 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on

tasunud tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX katteks kokku 3436,02 eurot (dtl 21-22).

Kostjal ei olnud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kohustust tasuda

intresse, lepinguhaldustasu ja sissenõudmiskulu ning nimetatud nõuded jäävad rahuldamata.

Seega tuleb kostja poolt tasutud summa arvestada põhivõlgnevuse katteks. Vastavalt on kostja

hagejale võlgu põhivõlgnevuse summas 6563,98 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

27. Kohus analüüsib sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise

määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2).

28. Kohus on seisukohal, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist ning

tarbija (kostja) satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Käesoleval juhul ei ole

hageja kostjale uut tagasimaksegraafikut esitanud, seega ei ole kostja saanud maksetega

viivitusse sattuda. Eeltoodust tulenevalt viivisenõue rahuldamisele ei kuulu.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6563,98

eurot.

MENETLUSKULUD

30. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1).

31. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on

seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja asjaolu, et kohus rahuldas hagi umbes

pooles ulatuses, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata

kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik