2-21-17644/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. juuni 2023

Tsiviilasja number

2-21-17644

Tsiviilasi

Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus I.M. mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja reisidokumendi

kehtivuse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. veebruari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.M. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

I.M.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud

isik

(sissenõudja):

M.M.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.T.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.M. määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 16. veebruari 2023. a

määrus osas, millega maakohus rahuldas kohtutäitur

Andrei

Kreki

avalduse

I.M.

mootorsõiduki

juhtimisõiguse

kehtivuse

peatamiseks

ning

mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

kohtutäitur Andrei Kreki avaldus I.M. mootorsõiduki

juhtimisõiguse

peatamiseks

ning

võlgnikule

mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks

rahuldamata.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Andrei Krek esitas 10. novembril 2021 Viru Maakohtule avalduse I.M. (võlgnik)

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult peatamiseks, võlgnikule mootorsõiduki

juhtimisõiguse andmise keelamiseks ja reisidokumendi väljastamise kaheks aastaks

keelamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes Viru Maakohus 20. septembri 2017. a otsuse tsiviilasjas

nr 2-17-12705 ja M.M. (sissenõudja) 22. septembri 2017. a täitmisavalduse alusel algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 066/2017/1945. Täitedokumendi järgi peab võlgnik tasuma

sissenõudjale elatist 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni 25. augustil 2029. Võlgnik ei täida

täitedokumendist tulenevat elatise maksmise kohustust. Seisuga 1. november 2021. a on

võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 10 233 eurot 39 senti. Viimane laekumine 100 eurot toimus

26. mail 2021.

Võlgnikult ei õnnestunud täitemenetluse käigus täitedokumendiga määratud ulatuses elatist

sundkorras sisse nõuda, tema arestitud arveldusarvetelt raha ei laeku. Võlgnikul puudub ametlik

sissetulek, millele kohtutäitur võiks sissenõuet pöörata. Samuti ei kuulu võlgnikule registervara,

mille realiseerimise arvelt saaks vähemalt osaliselt elatise võlgnevuse rahuldada.

Sissenõudja andis 16. aprillil 2021 nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja

reisidokumendi kehtivuse peatamiseks ja nende väljaandmise keelamiseks. Kohtutäitur hoiatas

võlgnikku, et kohustuste täitmata jätmisel võib kohtutäitur taotleda kohtult mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamist või reisidokumendi kehtetuks tunnistamist. Võlgnikule

selgitati, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud dokumentide kehtivuse

peatamise vältimiseks võib võlgnik täita hoiatuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul vähemalt

ühte alljärgnevat tingimust: 1) tasuda vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmida sissenõudjaga

maksegraafiku kokkuleppe ja tasuda esimese osamakse; 3) põhjendada, miks hoiatuses märgitud

õiguse või loa kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise

tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik sai kohtutäituri hoiatuse 13. mail 2021 isiklikult kätte.

Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik ühtegi ülaltoodud tingimust täitnud.

Võlgnik ei vaja reisidokumendi ega mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks.

Kohtutäituril puudub info, et võlgnikul oleks olemas töökoht välismaal või et võlgnik töötaks

autojuhina. Juhul, kui võlgnik omab mitteametlikku sissetulekut (sh ka välismaal), mis

võimaldab võlgnikul lapse ülalpidamiskohustust täita, tuleb seda käsitleda sissetuleku

varjamisena. Sellisel juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ning

reisidokumendi

kehtetuks

tunnistamine

asjakohaseks

mõjutusvahendiks

lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisele asumiseks.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vatsu. Võlgnik toetab sissenõudjat oma võimaluste piirides.

Võlgnik maksab igakuiselt 100 eurot sissenõudja kontole oma ema kontolt. Võlgniku emal on

sügav puue ning terviseseisundi tõttu vajab ta ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Narva

Linnavalitsuse 5. veebruari 2020. a korraldusega nr 81-k määrati võlgnik ema hooldajaks, mis

raskendab võlgnikul töötamist või muudab selle võimatuks. Võlgnik on erialalt ehitaja ning töö

leidmine on võimalik, eriti välismaal. Võlgnikul ei õnnestunud leida inimest, kelle hoolde alla

võiks võlgnik jätta oma ema ning minna tööle. Juhul, kui lõpetatakse tema reisidokumendi

kehtivus,

muutub

töö

otsimine

keeruliseks,

mis

takistab

võlgnikul

täita

lapse

ülalpidamiskohustust.

Võlgniku igakuine sissetulek on Eesti Töötukassa toetus 290 eurot ja toetus 50 eurot ema

hooldamise eest. Võlgnik maksab regulaarselt sissenõudjale elatist 150 eurot ning on valmis

sõlmima sissenõudja seadusliku esindaja ja kohtutäituriga kokkuleppe nimetatud summa

tasumise osas.

Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine mõjutab oluliselt võlgniku ja tema ema

toimetulekut. Võlgnikul isiklikku autot ei ole, vajadusel laenab ta sõidukit oma tütrelt. Võlgniku

jalgsi liikumine on suure ülekaalu tõttu raskendatud. Sõiduauto ja juhiluba on ainsaks

võimaluseks teostada igapäevaseid toiminguid.

3. Sissenõudja selgitas, et ei ole võlgnikuga maksegraafikut sõlmitud. Võlgnik ei tasu elatist.

Võlgniku ema kannab sissenõudja kontole 100 eurot, mis ei ole elatist, vaid kingitus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 16. veebruari 2023. a määrusega kohtutäituri avalduse osaliselt,

peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXXX, välja antud

XXXXXX) kehtivuse tähtajatult, keelas tähtajatult võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse

andmise ning jättis kohtutäituri avalduse võlgniku reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja

selle andmise keelamiseks rahuldamata. Maakohus jättis kõik menetluskulud täies ulatuses

võlgniku kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Vastavalt TMS § 1772 lg 1 p-le 2, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja

kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult

peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse. Vastavalt TMS § 1772 lg-le 1 ja lg 11 p-le 2 võib kohus

tunnistada kehtetuks võlgniku välismaalase passi ja keelata selle andmise kuni kaheks aastaks.

TMS § 1722 lg 2 kohaselt, kui kohus piirab TMS § 1722 alusel võlgniku õigust, peatab loa

kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta sama

kohtumäärusega ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise. Maakohus

tuvastas, et kõik nimetatud eeldused on täidetud.

Õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ja

nende

andmise

keelamise

eesmärk

on

distsiplineerida

võlgnikku

täitma

lapse

ülalpidamiskohustust. Õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning andmise keelamise või

dokumentide kehtetuks tunnistamise eelduseks on olukord, kus võlgnik on jätnud maksmata

vähemalt kolme kuu elatise ja mida kohtutäituril ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara

arvelt (TMS § 177 2 lg-d 1 ja 11) ning puuduvad õiguste peatamist ja nende andmise keelamist

välistavad asjaolud.

TMS § 1774 lg 2 järgi on välistavateks asjaoludeks: 1) võlgnik on asunud elatise nõuet täitma

ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt ühe kuu jooksul;

3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks

tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines

mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks

tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate

toimetulekut. Mõjuva põhjusena TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes saab arvestada näiteks võlgniku

rasket haigust või tervislikku seisundit, mis takistab tal nõutaval määral sissetuleku teenimist

või piirata soovitavat õigust.

TsMS § 1772 lg 1 ja lg 11 eesmärk on survestada elatise võlgnikku täituriga suhtlema. Näiteks

kui võlgnik soovib minna välisriiki tööle, siis selleks, et kohtutäitur ei pöörduks kohtusse tema

dokumendi kehtetuks tunnistamiseks, on võlgnikul võimalus sõlmida sissenõudjaga

maksegraafik või tasuda kahe kuu elatise võlg. Samuti on kõikidel isikutel võimalik välja tuua

kohtutäiturile ning vajaduse korral ka kohtule mõjuv põhjus, miks just tema puhul ei peaks

meedet rakendama.

TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja

kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul

samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks

mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava

toimetulekut. Võlgniku õiguste piiramise avaldusele esitatud vastuväites toodud põhjendusi tuleb

esmalt kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel

kohtul (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17). Käesoleval

juhul ei ole võlgnik põhjendanud, et tal on mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks ega seda, et

õiguste piiramine takistab tema enda ja (teiste) ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku väide, et

juhiluba on tal vaja haige ema arsti juurde ja sanatooriumisse toimetamiseks, ei ole põhjendatud.

Võlgnik ei ole tõendanud, et seda ei ole võimalik korraldada ühistransporti kasutades. Võlgnik

ei ole tõendanud, et juhiluba oleks temale hädavajalik.

Võlgnik ei ole lapse ülalpidamiseks korrapäraselt elatist andnud mitu aastat, ei ole asunud

elatisenõuet täitma pärast hoiatuse saamist ega reageerinud kohtu nõudele pärast kohtutäituri

avalduse ja selle lisade kättetoimetamist. Võlgniku väitel maksis ta lapse arvelduskontole

elatise 100 eurot kuus vähemalt üheksa kuu jooksul. Väljamaksed olid tehtud võlgniku ema

arvelduskontolt. Võlgnik ei ole oma väidet tõendanud. Sissenõudja seaduslik esindaja kinnitas,

et võlgniku ema kontolt tehti väljamaksed lapse kontole, mis olid tehtud kingitusena. Muid

makseid polnud. Elatise makseid ei ole võlgnikult laekunud. Võlgniku jaanuaris 2023. a

esitatud vastuse kohaselt maksab ta lapsele elatist 150 eurot kuus. Võlgnik ei esitanud tõendeid

elatise maksmise kohta ega andmeid, kuidas ta elatist maksab. Võlgnik ei ole sõlminud

sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet.

Võlgniku enda väitel ei tööta ta 6 aastat. Töötamise registri andmetel oli võlgnikuga tööleping

lõpetatud tema enda soovil 18. oktoobril 2017. Peale seda ei ole võlgnik ametlikult ei töötanud.

Võlgnik on määratud ema hooldajaks kuni 30. aprillini 2023. Võlgnik on ajavahemikul

13. jaanuar 2022. a – 13. jaanuar 2023. a olnud töötuna/tööotsijana arvel ning perioodil

18. november 2021. a – 29. august 2022. a töötu. Võlgnik sai Eesti Töötukassa töötutoetust

perioodil 25. november 2021. a – 21. august 2022. a keskmiselt 200 eurot kuus. Võlgnik ei ole

saanud ajavahemikul 13. jaanuar 2022. a – 13. jaanuar 2023. a töötuskindlustushüvitist ega

töövõimetoetust ja selle perioodi jooksul polnud võlgniku töövõimet hinnatud. Võlgnik saab

alates 30. augustist 2022 tasemeõppes osalemise toetust 292 eurot kuus, õppekava

nominaalkestus on üks aasta. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti võlgnikule väljamakseid

perioodil 1. november 2021. a – 31. detsember 2022. a summas 1109 eurot 60 senti.

Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tema ei käi väljaspool Eestit, sest peab hooldama oma haiget

ema ning reisidokumenti tal ei ole vaja. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on piirikontrolli

andmekogus registreeritud võlgniku poolt ajavahemikul 23. september 2022. a – 3. jaanuar

2023. a seitse piiriületust Venemaa Föderatsiooni suunas ja tagasi.

Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on võlgnikule väljastatud juhiluba nr XXXXXXXXX

kehtivusega kuni 20. augustini 2028. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine TMS § 1772

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi (mootorsõiduki juhtimisõigus) kehtivuse peatamise ja selle

andmise keelamist välistavaid asjaolusid. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal

on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgniku võime sissetulekut teenida oleks

piiratud. Võlgniku ema töövõimetus ja võlgniku poolt hooldaja ülesannete täitmine ei ole mõjuv

põhjus lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Võlgniku väide, et tal polnud muud

võimalust korraldada oma ema hooldust ja seda vähemalt kuue aasta jooksul, ei ole veenev.

Võlgnikule ei ole Eesti Vabariigi välismaalase passi välja antud. Võlgnikule on 30. augustil 2022

Venemaa asutuse poolt välja antud välisriigi pass nr XXXXXXXXXX kehtivusega kuni 30.

augustini 2027. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 4 lg 2 alusel ei saa kohus

Venemaa Föderatsiooni reisidokumenti kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa võlgnikule ITDS §

27 lg 1 kohaselt väljastada Eesti Vabariigi reisidokumenti (välismaalase passi), kuna võlgnikul

on Venemaa Föderatsiooni reisidokument (Venemaa Föderatsiooni välisriigi pass). Et võlgnikul

ei ole kehtivat Eesti Vabariigi välismaalase passi ning samuti puudub võimalus võlgnikule Eesti

Vabariigi välismaalase passi väljastamiseks tulevikus, tuleb kohtutäituri avaldus võlgniku

reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p-i 2.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega õiglane võlgniku suhtes.

Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 1772 lg-t 1 ning tegi ebaõige järelduse, et võlgnik ei ole

elatise kohustust täitnud. Võlgnik on täitnud elatise maksmise kohustust, tasudes sissenõudja

kontole ajavahemikul 10. septembrist 2022 – 10. veebruarini 2023 igakuiselt 150 eurot.

Maakohus ei analüüsinud asjaolu, et võlgniku ja temaga koos elava ema tervislik seisund on

halb. Võlgnik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust ema hooldamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Sissenõudja teatas 1. märtsil 2023

kohtutäiturile, et võlgnik on maksnud elatist 900 eurot ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni

27. veebruarini 2023. TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku lubade kehtivust, kui

võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud

elatise nõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.

7. Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel vaidlustatud ulatuses tühistada. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise

keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3)

ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

9. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kohtutäituri avalduse rahuldamist. Seega on maakohtu

määrus vaidlustamata osas, s.o kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise osas, jõustunud ning

ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).

10. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelas võlgnikule selle

andmise TMS § 1772 lg 1 p 2 ning lg 2 alusel. Maakohus leidis, et käesoleval juhul TMS § 1772

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi (mootorsõiduki juhtimisõigus) kehtivuse peatamise ja selle

andmise keelamist välistavaid asjaolusid ei esine.

TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja

kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult

peatada mh mootorsõiduki juhtimisõiguse. TMS § 1772 lg 2 järgi, kui kohus peatab sama sätte

alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või

mõlema andmise sama määrusega.

Viru Maakohtu 20. septembri 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12705 mõisteti võlgnikult

sissenõudja kasuks välja elatis kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud miinimummääras. Võlgnik

sai kohtutäituti hoiatuse isiklikult 13. mail 2021 kätte (tl 8). Kohtutäituri kinnitusel ei ole

võlgnik pärast hoiatuse kättesaamist elatist tasunud. Maakohus leidis, et võlgnik ei tõendanud

oma väidet sissenõudjale 150 euro kuus tasumise kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et võlgnik

ei ole maakohtu menetluses tõendeid maksmise kohta esitanud. Küll on aga määruskaebusele

lisatud pangakonto väljavõttega (tl 84) tõendatud, et peale kohtutäituri poolt 10. novembril 2021

kohtule avalduse esitamist, kuid enne vaidlustatud määruse tegemist 16. veebruaril 2023, tasus

võlgnik elatise katteks perioodil 10. septembrist 2022 kuni 10. veebruarini 2023 elatise katteks

kokku 900 eurot.

TMS § 1774 lg 2 p 1 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust ega keela

võlgnikule lubade andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1

nimetatud avalduse esitamist mh asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu

elatise.

Tasudes kuue kuu jooksul 900 eurot on võlgnik kahe kuu elatise tasunud (alates 1. jaanuarist

2022 loetakse varem seaduses sätestatud miinimumsummas väljamõistetud elatise suuruseks

kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 alusel 292 eurot kuus). Seega esines vaidlustatud

määruse tegemise ajal seaduses nimetatud alus, mis välistas kohtu poolt võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise ja selle andmise keelamise. Sellest tulenevalt on

maakohus ebaõigesti peatanud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelanud selle

andmise.

Ringkonnakohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et juhul kui ta ei asu peale käesoleva

määruse jõustumist elatist väljamõistetud ulatuses korrapäraselt maksma, on kohtutäituril õigus

esitada kohtule uuesti vastav avaldus, kusjuures vastavalt TMS § 1771 lg-le 2 ei ole siis enam

vajalik esitada võlgnikule uut hoiatust.

11. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning muudab maakohtu määrust, tuleb

muuta ka menetluskulud jaotust maakohtu menetluses (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohtu

hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka

ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et kuigi

kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse algatamise võlgniku tegevusetus.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke