1-22-7843/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-7843

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-7843 (22230100994)

Kohtukoosseis

eesistuja Märt Toming,

rahvakohtunikud Kätlin Kontor-Kirss ja Andrus Kasema

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Natalija Mehh, Nadežda Paukson

Kriminaalasi

Dmitri Moskalets süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Diana Helila

Süüdistatav

Dmitri Moskalets

Ik: 37410290314, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel,

haridus: xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.09.2022, vahistatud

Harju Maakohtu 07.09.2022 määruse alusel. Vahi all

pidamise

tähtaega

pikendatud

Harju

Maakohtu

eeluurimiskohtuniku 04.11.2022 määruse alusel kuni

06.01.2023.

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole.

Kaitsja

Advokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Dmitri Moskalets süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud tähtajalise

vangistuse 9 aasta ära kandmist arvestada alates Dmitri Moskaletsi kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o alates 06.09.2022.

3. Dmitri Moskaletsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.

4. Dmitri Moskaletsilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p

1 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812 (tuhat

kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

lukuvahetuse tasu 155 (sada viiskümmend viis) eurot;

-

määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu summas 1006

(üks tuhat kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ja kohtumenetluses makstud

tasu summas 3870 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot, s.o kokku

kaitsjale makstud tasu 4876 (neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja

80 (kaheksakümmend) senti;

-

surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi nr 22E-AOS0040/489 ja surnu radioloogise

uuringu nr 22U-KT0160 teostamise kulud kokku summas 767 (seitsesada

kuuskümmend seitse) eurot;

-

DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0844 teostamise kulust summas 1995 (tuhat üheksasada

üheksakümmend viis) eurot osa, s.o 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot;

-

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 14/22 teostamise kulu

summas 4335 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot ja 76 (seitsekümmend

kuus) senti;

st. kokku menetluskulu 12 973 (kaksteist tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja

6 (kuus) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Dmitri Moskalets, 1-22-7843, menetluskulud, ositi

tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise

võimatusel Dmitri Moskaletsile tema kinnipidamiskoha aadressile elektronpostiga.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulu, s.o DNA ekspertiisi (akt nr 22E-

GE0844) teostamise kulust 1995 eurot osa kulu summas 969 (üheksasada kuuskümmend

üheksa) eurot Dmitri Moskaletsilt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi

kanda.

Asitõendid ja salvestised

5. Sündmuskoha xxx asuva korteri vaatluse käigus ära võetud teibitükid (pakendid nr 1, 2, 3,

4, 10, 21, 22, 27, 36-38), riidelapp (pakend nr 9), puuteproovid (pakendid nr 11, 12), 0,5 l

klaaspudel „TALU VIIN“ (pakend nr 13), villane toolikate (pakend nr 15), käärid (pakend

nr 17), kangatükk (pakend nr 18), pastapliiats (pakend nr 20), teibirull (pakend nr 23),

püksirihm (pakend nr 24), DNA proovid (pakendid nr 16, 25, 28-35, 39-41), hammas

(pakend 26) ning voodilina ja proov (pakendid nr 42, 42.1), G M surnukeha jalas olnud

sinist värvi teksapüksid, punast värvi püksid, seljas olnud musta värvi mustriline kampsun

ja roosat värvi särk (pakendid nr 5-8), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1

Tallinnas (akt 22ATH20766) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt

tõenduslik ja materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

6. Sündmuskoha xxx asuva korteri vaatluse käigus ära võetud mobiiltelefon SAMSUNG

(pakend nr KT7912229), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt

22ATH20766) – välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule X X.

7. Sündmuskoha xxx asuva korteri vaatluse käigus ära võetud mobiiltelefon MICROSOFT

(pakend nr KT7912228), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt

22ATH20766) – välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omaniku Dmitri Moskalets

volitatud isikule X X.

8. Dmitri Moskaletsi kinnipidamisel Dmitri Moskaletsil seljas olnud musta värvi kapuutsiga

dressipluus (paneks nr 7), kollast-rohelist värvi T-särk (pakend nr 8), punast värvi sokipaar

(pakend nr 10), musta värvi dressipüksid (pakend nr 11) ja tumesinist värvi aluspüksid

(pakend nr 14), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt

22ATH20766), milliste asjade omanik süüdistatav Dmitri Moskalets ei soovinud asjade

tagastamist ja millistel asjadel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ning

materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

9. Dmitri Moskaletsi kinnipidamisel Dmitri Moskaletsil jalas olnud tumedat värvi Nike plätud

(pakend nr 9), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt

22ATH20766), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule Dmitri Moskalets,

edastades asjad süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks

süüdistatava Dmitri Moskaletsi isiklike asjade hulgas.

10. CD-R plaat Häirekeskuse kõnede audiosalvestustega (kr. toimik tl 7), CD-R plaat

sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr. toimik tl 20), 2 CD-R plaati

asitõendite vaatlusprotokollide juurde koos fototabelitega (kr. toimik tl 28, 33), DVD-R

plaat XXX poe turvakaamerate videosalvestustega (kr. toimik tl 76), Blu-Ray plaat XXX

poe videosalvestustega (kr. toimik tl 85), DVD-R plaat XXX videosalvestustega (kr. toimik

tl 93), CD-R plaat kõnelogidega (kr. toimik tl 105), CD-R plaat isiku läbivaatuse juurde

fototabeliga (kr. toimik tl 158) ja CD-R plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde fototabeliga

(kr. toimik tl 158) - on teabekandjateks, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta

esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud

või

muul

alusel

kinnipidamisasutuses

viibiva

menetlusosalise

ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. KrMS § 319 lg 4 kohaselt

jäetakse

apellatsioon

läbi

vaatamata

ja

tagastatakse

kohtumääruse

alusel,

kui

apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Dmitri Moskalets´i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 05.09.2022 kella 22.00 kuni

06.09.2022 kella 03.31, viibides XXX asuvas korteris, lõi XXX keha erinevatesse

piirkondadesse, sh vähemalt 7 – 8 korda pea piirkonda, korduvalt kõva(de) tömbi (tömpide)

piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võisid olla klaaspudel, kängitsetud jalg või muu taoline

ese. Sellise tegevuse tagajärjel suri XXX sündmuskohal.

Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 22E-AOS0040/489, 30.11.2022, on XXX

tekitatud järgmised tervisekahjustused:

• Pea piirkonnas: silmakoopa külgseina-põhja, ülalõuaurke seinte ja sarnakaare murrud vasakul;

liigese nihestusega alalõualuu parempoolse põntjätke murd, ninaluude murd; hulgalised

põrutus-

ja

põrutus-rebimishaavad,

verevalumid/nahaalused

verevalumid

ning

nahamarrastused näol, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal;

• Ülajäsemetel: vasaku V sõrme küüslüli lömastus, vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise

otsa murd; põrutus-rebimishaavad vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel, nahaalused

verevalumid-nahamarrastused ning väljendunud pehmete kudede turse kogu vasakul

ülajäsemel, nahaalused verevalumid paremal õla-küünarvarrel, küünarliigesel, labakäel-sõrmel

ning nahamarrastus paremal küünarvarrel;

• Kehatüvel: parempoolse IV-V roide ning vasakpoolse V – VI roide murd rangluujoonel ning

vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaenlajoonel; nahaalused verevalumid kõhul ning seljal;

• Alajäsemetel: nahaalused verevalumid paremal reiel ning vasakul säärel.

Eelpool nimetatud vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse.

Seega Dmitri Moskalets teise inimese tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et on tõendamist leidnud, et Dmitri Moskalets on

XXX tapmise toime pannud ja seda vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades Dmitri Moskaletsi

puhul karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku ülestunnistust ja siirast kahetsust,

palus prokurör Dmitri Moskalets süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ning karistada teda 9 aasta pikkuse vangistusega.

Kaitsja palus kohtulikes vaidlustes

arvestada kergema tahtluse liigi, kahetsuse,

koostöövalmiduse ja varasema keerulise elukäiguga ning leidis, et seetõttu on põhjendatud

mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, menetluskulud välja mõista ja

ajatada.

Dmitri Moskalets ütles 07.06.2022 kohtuistungil, et tal on häbi, et pani sellise kohutava asja

toime, ei saa sellest kunagi vabaks, tahaks ema haual vabandust paluda ja rohkem ei pane

midagi taolist toime.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kannatanu ja tunnistajate

ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule

esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist

põhjendab kohus järgmiselt.

Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 05.09.2022 kell 22.00

kuni 06.09.2022 kell 03.31 viibides XXX asuva korteris, lõi Dmitri Moskalets XXX korduvalt

keha erinevatesse piirkondadesse, sh vähemalt 7 – 8 korda pea piirkonda, korduvalt kõva(de)

tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võisid olla klaaspudel, kängitsetud jalg

või muu taoline ese, millised tekitatud vigastused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku

tervisekahjustuse ja millede tagajärjel XXX suri.

Asitõendi vaatlusprotokollist (kr. toimik, tl 1-6, CD tl 7) nähtub, et 06.09.2022 kell 03.31

helistab Häirekeskusesse meesterahvas, et üks XXX-aastane naine, XXX, on surnud, tema poeg

helistas ja palus kiirabisse helistada, ise kartis. Aadressiks on XXX. Kell 03.36 helistab

meesterahvas Häirekeskusele tagasi, et anda surnud naise poja telefoninumber XXX, ise on

helistaja oma kodus, mitte kohapeal.

Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kr. toimik tl 99-104, CD-plaat 105) kohaselt

05.09.2022 kell 18.42 tehakse X Xile kuuluvalt abonentnumbrilt 3 sekundiline kõne Dmitri

Moskaletsile kuuluvale abonentnumbrile. 06.09.2022 kell 03.26 helistatakse Dmitri

Moskaletsile kuuluvalt abonentnumbrilt X Xile kuuluvale abonentnumbrile, kõne kestab 278

sekundit. Seejärel helistatakse kell 03.31 ja kell 03.36 A. Xile kuuluvalt abonentnumbrilt

Häirekeskusesse. X. Xi numbrilt helistatakse D. Moskaletsile kell 03.37 ja 04.17. 05.09.2022

kell 17.31 on D. Moskaletsi kasutuses olevalt numbrilt helistatud X X kasutuses olevale

numbrile, kõne kestis 256 sekundit, kontrollitud perioodi jooksul helistati X. X numbrile veel

9 korral, kuid kõne ei toimunud. 06.09.2022 on X. X numbrilt üritatud helistada D. Moskaletsi

numbrile kahel korral, kõne ei toimunud. Samuti on Dmitri Moskaletsile kuuluvalt

abonentnumbrilt helistatud X X lepingulisele numbrile 05.09.2022 õhtupoolikul kolmel korral,

ajavahemikul 20.11-20.15. Kõik eelnimetatud kõned on tehtud XXX asuvate tugijaamade

levialas, va. X. X poolt tehtud kaks kõne.

XXX asuva korteri sündmuskoha vaatlusprotokollis (kr. toimik, tl 8-19, CD tl 20) on

kirjeldatud ja fotografeeritud kortermaja, trepikoda ja korterit. Elutoa keskosas on surnukeha

ning elutoa uste elutoapoolsel küljel on veresarnase aine pritsmed. Elutoas asuva sektsioonkapi

alumise riiuli peal on veresarnase määrdumisega teibirull, teip on pruunika värvusega,

sektsioonkapi ees oleva tugitooli peal on teibitükk ning valget värvi riideese, mis mõlemad on

veresarnase määrdumisega. Elutoa akna ees oleval elektrilisel kaminal ja diivanilaual on

ulatuslikud veresarnase aine pritsmed, kamina taga olevatel põrandast kuni aknalauani

ulatuvatel svammilaadsest materjalist tükkidel on hulgaliselt veresarnase aine pritsmeid. Elutoa

uksest vasakule poole jääb diivanvoodi, mille juures seina peal on veresarnase aine pritsmed.

Elutoast pääseb magamistuppa, mille ukse elutoapoolsel küljel on veresarnase aine pritsmed

ning samuti elutoa põrandal magamistoa ukse lähedal on veresarnase aine määrdumine, mis

asub vaiba servas ja ulatub diivanvoodi juurest kuni magamistoa ukse juures asuva rohelist

värvi tugitoolini. Antud tugitooli vastu toetub diivanvoodi jalutsiosast puudu olev käetugi,

millel on veresarnased määrdumised. Diivanvoodi käetoe ja tugitooli vahel on veresarnase

määrdumisega teibitükk. Veresarnased määrdumised on ka rohelist värvi tugitoolil ning sellel

oleval pruunist nahalaadsest materjalist diivanipadjal. Rohelist värvi tugitooli kõrval on pruuni

värvi tool, mille peal on veresarnase määrdumisega punast värvi käepidemega käärid ja roosa-

valgega kortsus riidetükk. Samuti on veresarnased määrdumised elutoa kardinal, aknal,

aknalaua ümbruses ja akna ees oleval elektrilisel kaminal. Elektrikamina ja pruuni värvi tooli

vahel maas on erinevad alkoholipudelid, milledel on veresarnase aine pritsmed. Rohelise

tugitooli ja diivanilaua vahel põrandal on ulatuslik veresarnane määrdumine. Vaatlusprotokollis

on kirjeldatud ka naisterahva surnukeha asendit, välimust, seljas olevaid riideid ning

verevalumeid, haavasid ja veresarnaseid määrdumisi. EKEI kohtuarst-ekspert kirjeldab kell

07.56 surnukehal esinevaid koolnukangestusi. Surnukeha teksapükste vasaku jala säärel ning

vasaku käe küünarvarre ja labakäe all on verekahtlase määrdumisega teibitükid. Samuti leiti

surnukeha küünarvarrest 20 cm kaugusel diivanvoodi alt, surnukeha selja alt ja laua pealt

kodujuustu topsist veresarnase määrdumisega teibitükid. Kõik teibitükid fotografeeritakse ja

pakendatakse. Elutoa sektsioonkapi akna poolse serva lähedal oli läbipaistev klaasist tühi pudel,

millel on sedel “TALU VIIN“, mis on üleni määrdunud veresarnase määrdumisega ja selle

küljes on juuksekarvadele sarnanevad karvad, pudel pakendatakse. Samuti pakendatakse

mobiiltelefonid Samsung ja Microsoft, 05.09.2022 kuupäevast XXX arve, rohelise tugitooli

juurest põrandalt leitud hammas koos juurtega ning elutoas olevad esemed, millel on

veresarnaseid määrdumisi. Eelpool loetletud elutoas ja magamistoa ukse juures olevatelt

pindadelt ja põrandal olevatest veresarnastest määrdumistest võetakse puuteproovid.

Diivanilaua aknapoolsel osal paiknevad enamus veresarnaseid pritsmeid põranda suhtes

horisontaalselt või suunaga alt üles, samuti diivanilaua riiulite vaheseinadel on pritsmed

suunaga alt üles. Vannitoas oleva ahju ustelt ning põlemiskambrist leitud termiliste

kahjustustega teibitükilt võetakse puuteproovid. Pakendatakse ahju all asetsenud kolm

veresarnase määrdumisega teibitükki. Vanniäravoolutorult võeti puuteproov, mida testiti

Tetrabase lahusega, mis andis vere olemasolule positiivse reaktsiooni. Puuteproovid võetakse

ka vanni veekraanidelt ning pesukorvis olnud veresarnase määrdumisega linalt, viimane

pakendati.

Asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 23-27, CD plaat tl 28) on vaadeldud sündmuskoha

vaatluse käigus XX X surnukehalt äravõetud riideesemeid. Ära võetud sinist värvi

teksapükstelt, punast värvi pükstelt, musta värvi mustriliselt kampsunilt ja roosat värvi särgilt

tuvastati mitmeid veresarnase aine määrdumisi, mida kontrolliti erinevatest kohtadest

Tetrabase indikaatorlahusega, mis andis vere olemasolule positiivseid tulemusi. Kahest

verejäljest võeti ka puuteproovid, mis pakendati.

21.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 29-32, CD plaat tl 33) vaadeldi

veremäärdumisega 0,5 l klaaspudelit sildiga „TALU VIIN“. Pudeli välispind on kogu

ulatuses veremäärdumisega, pudel on ilma korgita. Pudeli suult ning pudeli põhjaosalt võeti

bioloogilise aine proov. Pudeli välispinnalt tuvastati kaks juuksekarva koos juuresibulaga, mis

pakendati. Sõrmejälje fragmente pudelil ei tuvastatud.

Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 22E-AOS0040/489 (kr. toimik tl 34-72)

kohaselt esinevad kannatanu X X surnukehal järgnevad tervisevigastused:

-

peapiirkonnas: silmakoopa külgseina-põhja, ülalõuaurke seintel ja sarnakaarte murrud

vasakul; liigese nihestusega alalõualuu parempoolse põntjätke murd, ninaluude murd;

hulgalised põrutus- ja põrutus-rebimishaavad, verevalumid/nahaalused verevalumid

ning nahamarrastused näol, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal;

-

ülajäsemetel: vasaku V sõrme küüslüli lömastus, vasaku III kämblaluu ja küünarluu

kaugmise otsa murd; põrutus-rebimishaavad vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel,

nahaalused verevalumid-nahamarrastused ning väljendunud pehmete kudede turse kogu

vasakul ülajäsemel, nahaalused verevalumid paremal õla-küünarvarrel, küünarliigesel,

labakäel-sõrmel ning nahamarrastus paremal küünarvarrel;

-

kehatüvel: parempoolse IV-V roide ning vasakpoolse V-VI roide murd rangluujoonel

ning vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaelajoonel; nahaalused verevalumid kõhul

ning seljal;

-

alajäsemetel: nahaalused verevalumid paremal reiel ning vasakul säärel.

Surmajärgseid vigastusi kannatanu surnukehal ei sedastatud.

Kannatanu vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Ei saa välistada,

et näiteks vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise otsa murd, osad põrutus-rebimishaavad

ja nahaalused verevalumid ülajäsemetel, võivad olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda

suunatud löökide tõrjumisel. Kõik kannatanul esinevad vigastused on tekitatud suhteliselt

lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel, mistõttu nende tekitamise järjekord ja ajaline

kestus ei ole kohtuarstlike meetoditega määratav. Kannatanu tervisekahjustused on tekitatud

järgnevalt:

-

peapiirkonna vigastused tekitatud korduvatest tugevajõulistest löökidest kõva(de) tömbi

(tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võivad olla nt klaaspudel, kängitsetud

jalg või mõni muu sarnane ese, valdavalt selili lamava kannatanu pea vasakule poolele,

mida kinnitab eelkõige vigastuste iseloom ja asetus – haavad pea vasakul poolel,

verevalumid-marrastused pea paremal poolel; osad peapiirkonna vigastused võivad olla

tekitatud ka löökidest seisvas või istuvas asendis olevale kannatanule peapiirkonda;

osad näopiirkonna vigastused võivad olla tekitatud ka survest/rõhumisest käte ja/või

elastse piiratud pinnaga esemega;

-

ülajäsemete vigastused tekitatud valdavalt löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga

esemetega, milleks võivad olla klaaspudel, kängitsetud jalg või mõni muu sarnane ese;

haav vasakul õlavarrel, osad nahaalused verevalumid ja marrastused nende

sirutuspindadel

võivad

olla

saadud

ka

kukkumisega

kaasuvast

löömistest

(löögist)/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe ebatasaseid

pindu/esemeid; vasaku V sõrme küüslüli lömastus on tekkinud tugevajõulisest löögist

kõva tömbi piiratud pinnaga esemega vastu kõval tömbil pinnal asuva sõrme küüslüli,

võimalik, et löögist klaaspudeli, kängitsetud jalaga või mõne muu sarnase esemega

vastu põrandal lamava kannatanu sõrme;

-

kehatüvel: mõlemapoolsed roiete murrud on tekkinud tugevajõulisest survest kõval

tömbil pinnal selili lamava kannatanu rindkerele laiapinnalise tömbi esemega, näiteks

survest põlve(de)ga, hooga istumisest või korduvast vajutamisest kätega; nahaalused

verevalumid kõhul/seljal võivad olla tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga

esemega kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe

esemeid või ebatasaseid pindu;

-

alajäsemetel on tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega kui ka

kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või

ebatasaseid pindu.

On tõenäoline, et valdav enamus kannatanu pea piirkonna vigastustest võib olla tekitatud

kahtlustatava poolt ülekuulamisel kirjeldatud viisil, s.o korduvatest löökidest klaasist 0,5 l

viinapudeliga pea piirkonda. Pea piirkonda sooritatud löökide arv ei ole täpselt määratav, kuid

orienteeruvalt võivad nad olla tekitatud mitte vähem kui 7-8 löögiga. X X esinevad vigastused

koosvõetuna põhjustasid ägeda verekaotuse välisest verejooksust, mis oligi otseseks surma

põhjuseks. X X surm saabus lühikese ajavahemiku, mis võib olla mõõdetav maksimaalselt

paarikümne minutiga, jooksul peale kõigi tervisekahjustuste saamist, mitte rohkem kui 6-12

tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. On alust arvata, et peale kõikide

tervisekahjustuste saamist ei olnud G. X võimeline aktiivselt vastupanu osutama ja end

valjuhäälselt väljendama. Kannatanu verest leiti 1,76 mg/g (promilli) etanooli; narkootilisi,

psühhotroopseid ning ravimaineid verest ja uriinist ei leitud.

DNA ekspertiisiakti nr 22E-GE0844 (kr. toimik tl 61-72) kohaselt surnukeha lõua all

hematoomi pinnalt parem- ja vasakpoolselt küljelt, 0,5 l klaaspudeli TALU VIIN põhjaosalt,

veremäärdumisest tugitooli istmepadjalt, verejälgedest magamistoa ukselt, elutoa seinalt, ukse

siseküljelt, akna aknaklaasilt ning dressipükste esikülje sääre alumisest osast proovide puhul

saadi kokkulangevus X X DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Parema ja vasaku jala

varvastel olevatest veresarnase aine määrdumistest ning tuhaluugilingilt võetud proovide puhul

saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, peamine on X X DNA-

profiil, kui ei saa välistada Dmitri Moskaletsilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

proovis. 0,5 l klaaspudeli TALU VIIN suult võetud proovist saadi kokkulangevus Dmitri

Moskaletsi DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Proovide puhul, mis võeti ahjuukse lingilt,

teibitüki pinnalt ahju serval, verepritsmetest dressipluusi parempoolse varruka esiküljel ja

vasakpoolse hõlma ülemisest osas ning vanni äravoolu avast, saadi DNA-analüüsil täisprofiilid,

mis on pärit enam kui ühelt isikult ja ei saa välistada X X ega Dmitri Moskaletsilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides.

Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud XXX asuvat XXX videosalvestusi (kr. toimik

tl 73-75, CD-plaat tl 74) nähtub, et 05.09.2023 kell 08.29 ilmub poe ette naisterahvas, kellel on

seljas beežikas jope, peas sinine müts, jalas helesinised püksid ja heledad jalatsid, käes kilekott,

milles on sees esemed. Naisterahvas siseneb kell 08.31 poodi, ostab mune, saia ja piima,

sigarette või tubakat ning lahkub poest kell 08.43. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on

vaadeldud XXX linn asuva „XXX“ videosalvestusi (kr. toimik tl 77- 84, CD-plaat tl 85)

nähtub, et 05.09.2022 kell 12.46 siseneb naisterahvas XXX poodi, kes on tuvastatav kui sama

naisterahvas, kes käis varem samal kuupäeval XXX poes. Naisterahvas liigub koos müüjaga

poe teise ruumi, kus müüja sirvib märkmiku laadset eset, naisterahvas annab müüjale

rahakupüüri. Isikud liiguvad seejärel paar korda esimese ja teise ruumi vahel edasi-tagasi,

naisterahvas ostab 2 liitri suuruse tumepruuni värvi plastikpudelis oleva alkohoolse joogi,

paneb selle kotti ja lahkub kell 12.50 poest. Kell 13.09 tuleb poodi meesterahvas, kellel on

seljas punast värvi kereosaga ja heledamat värvi varrukatega jope, jalas tumedad püksid ja veel

tumedad jalanõud, milledel tallaosa juures on hele triip. Meesterahvas liigub koos müüjaga poes

esimeses ja teises ruumis ringi, ei nähtu isiku poolt kauba eest maksmist ega kauba kaasa

võtmist, vahetult enne lahkumist hakkab meesterahvas kätega žestikuleerima ning lahkub poest

kell 13.13, suundudes mööda XX tn XXX tn poole. Kell 14.25 tuleb XX poodi taas

naisterahvas, kelle riietus on muutunud, tal ei ole enam peas mütsi ja jope hõlmad on lahti, mille

alt on näha tumedat riideeset, isikul on hallikad lühikesed juuksed. Naisterahvas läheb müüjaga

koos poe teise ruumi, kus müüja annab talle kaks 2 l suurust tumepruuni värvi plastikpudelis

oleva alkohoolset jooki, naisterahvas paneb pudelid kilekotti ning lahkub kell 14.27, suundudes

mööda XX tn XX tn poole. Kell 18.27 on kaameraväljas XX poes varasemalt käinud

meesterahvas ja naisterahvas koos, kes tulevad Männi tn poolt ja suunduvad mööda XX tn

edasi, XXX poest mööda. Asitõendi vaatusprotokollis, kus on vaadeldud XXX asuva hoone

videosalvestisi (kr. toimik tl 88-92, CD-plaat tl 93) nähtub, et 05.09.2022 naisterahvas ja

meesterahvas liiguvad kell 18.23 mööda XX tn suunaga XXX tn poole ja ületavad tänava

suundudes XX tn poole. Kell 18.24 lähevad isikud XX asuvasse XX poodi, väljuvad poest kell

18.35, meesterahval on käes esemetega täidetud kilekott, ning seejärel ületavad taas sõidutee ja

liiguvad tagasi mööda XX tn XXX tn suunas.

XX XX Swedbank konto väljavõttest (kr. toimik tl 94-95) nähtub, et 29.08.2022 kell 10.13

võeti välja sularaha 20 eurot, 05.09.2022 sai XX XX pensioni 433,53 eurot, maksti XXX

korteriga seotud kulusid 60 eurot ning kell 08.33 võeti välja sularaha 160 eurot. Swedbanki

poolt edastatud salvestise (kr. toimik tl 96-98) kohaselt võttis XX XX kontolt 29.08.2022 kell

10.13 sularaha välja meesterahvas, kes on tuvastatav kui Dmitri Moskalets, kelle kõrval

sularaha väljavõtmise hetkel seisab ka teine meesterahvas.

Asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 154-157, CD-plaat tl 158) on vaadeldud D.

Moskaletsilt läbivaatuse käigus äravõetud dressipluusi ja dressipükse. Dressipluusi esiküljel

on hulgaliselt määrdumisi, infrapunavalgust kasutades on näha hulgaliselt pritsmeid, mis

asuvad lehvikukujuliselt, lähtealaks on dressipluusi keskosa ning enamike pritsmete suund on

alt üles. Dressipluusi tagakülje alumisel osal on infrapunavalgust kasutades näha määrdumisi.

Dressipluusi varrukatel on näha ülekandumisjälgi ja pritsmeid. Ühelt parempoolse ja ühelt

vasakpoolse varruka pritsmelt võetakse puuteproov, milliseid testitakse Tetrabase lahusega, mis

mõlemad annavad vere olemasolule positiivsed reaktsioonid. Dressipükste esiküljel on

infrapuna valgust kasutades näha hulgaliselt pritsmeid, välimistel külgedel ja üleval pool on

pritsmete hulk väiksem kui sisemisel küljel ja dressipükste allosas. Säärte alaosas on

imbumisjäljed. Ühelt määrdumiselt võetakse puuteproov, mida testitakse Tetrabase lahusega,

mis annab vere olemasolule positiivse tulemuse. Ka dressipükste tagumisel küljel on

määrdumised, suuremad tuharapiirkonna keskosas, säärte allosas ja taskute ümbruses, pritsmete

hulk suureneb dressipükste alaosas. Säärte ja reite piirkonnas on enamasti ülekandumisjäljed,

on ka pritsmeid.

Kannatanu X X kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 18-19) kohaselt on süüdistatav

Dmitri Moskalets tema vend. Kuriteo toimepanemist ta pealt ei näinud ja sündmuskohal ei

viibinud. Ema tapmise järgsel päeval alt naaber helistas ja ütles, et ema ei ole enam. Nüüd teab,

et ema tappis Dmitri Moskalets, on aru saanud, et korteris, mis asub XXX, kus vend ja ema

koos elasid. Ema nägi viimati kuu aega enne sündmust, kui aitas tal Tallinnas arsti juurde minna

ning ema helistas umbes 3 päeva enne sündmust, kui palus leida arsti telefoni number. Tal oli

rinnavärk, oli lõikusel käinud. Arvab, et kõne ajal ema oli veidi napsune, tal olid alkoholi

probleemid. Tema teada tarvitas ema tihti alkoholi, tavaliselt õlut. Kui ema oli alkoholijoobes,

meeldis talle magada, käia vahepeal suitsul ja edasi magada. Dmitri on ema ja isaga koos elanud

umbes 2006-2007. aastast, isa suri 2022. aasta märtsis. Käis Dmitril harva külas, kuna ei saanud

vaadata, kuidas nad koguaeg joovad, sellepärast enamasti helistasid umbes 2-3 korda nädalas,

teinekord harvemini. Dmitril oli ka alkoholiga probleeme, vanemate sõnul tarvitas ta alkoholi

tihti. Viimati suhtles temaga päev enne sündmust, kui Dmitri ütles, et ema tahab temaga rääkida,

kuid emale helistada ei jõudnud. Kui Dmitri oli alkoholijoobes muutus ta ebaadekvaatseks ja

riidles, karjus, jutt ise oli arusaadav, ropendas, kuid kaklusteni ei jõudnud, ei ole näinud, et ta

oleks kellegagi kakelnud. Kainena oli Dmitri normaalne, ei karju, temaga on meeldiv rääkida.

Ema ja Dmitri vahel olid suhted pingelised, riidlesid, Dmitri ütles, et kui isa lahkus, oli

karjumist vähem. Dmitrile ei meeldinud kui ema õigeusu kanaleid vaatas. Vanemad ei pidanud

Dmitri napsutamisele vastu ja hakkasid ise ka jooma. Kommunaalkulusid tasuti ja süüa osteti

ema pensioni eest, Dmitri ei tööta, aeg-ajalt tegi haltuurat. Dmitri on rääkinud, et tahab joomise

maha jätta, aga kaugemale ei ole jõudnud. Tsiviilhagi süüdistatava vastu esitada ei soovi.

Sündmuskohalt leitud telefonidest kasutas ema Samsungi, kust kannatanu sooviks saada pilte,

mis on tema jaoks tähtsad. Dmitri kasutas telefoni Microsoft. On nõus, et sündmuskohalt võetud

riided ja muud esemed, verega määrdunud asjad, kõik hävitatakse, kui seal ei ole just pilte

mälestuseks. On nüüd Dmitriga telefoni teel ja kirjade kaudu suhelnud, Dmitri on sündmuse

kohta öelnud, et oli endast väljas ja ei mäleta tehtut ning kahetseb tehtut, seda, et ema ei ole.

Korter kuulus emale, praeguseks on see maha müüdud.

Eeltoodud kannatanu X X ütlustest nähtub, et ta ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei

viibinud teo toimepanemisel oma ema ja venna juures, mistõttu ei ole võimalik kannatanu

ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab

eelnimetatud tunnistaja ütlustega osas, mis puudutab kannatanu ning süüdistatava vahelist

suhtlust ning läbisaamist.

Kohtuistungil KrMS § 2911 alusel avaldatud tunnistaja X X kohtueelsel menetlusel antud

ütlustest (kr. toimik tl 160-164) nähtub, et Dmitri Moskalets ja X X on tema poe kliendid.

Viimane kord nägi neid 05.09.2022. Umbes kell 13.00 paiku tuli X oma 20 eurost võlga ära

tasuma, kuna oli saanud pensioni. Ta võtab poest alkoholi ja toitu, jääb poele võlgu ja maksab

pensionipäeval poele võla ära. Dmitri oli poele võlgu 17.70 eurot. X maksis ära ainult enda võla

ja palus, et ta Dmitrile võlgu ei annaks. Dmitri tuli aga sellises olekus poodi, et tunnistaja ei

saanud talle mitte võlgu anda ja kuna on ammusest ajast tuttavad, on talle ikkagi kuni 20 euro

väärtuses võlgu andnud. X ostis sel päeval toiduaineid ja Bock õlut, ei mäleta kas üks või kaks

pudelit. Mingi aeg pärast X tuli poodi erutunud olekus Dmitri, seljas punane jope, kes küsis,

kas ema maksis võla ära. Kui sai eitava vastuse ütles, et hästi, sõidab siis Tallinnasse ja võtab

kelleltki laenu ning lahkus. Tunnistaja sulges kell 17.00 poe ja kella 18.00 paiku läks jõe äärde

koeraga jalutama. Kui jalutamast tagasi tuli nägi enda ees kõndimas Dmitrit ja X, kes kõndisid

„XXX“ poe suunas, kotte neil käes ei olnud, nende kehakeeles ja olekus ei märganud midagi

sellist, mis viitaks konfliktile. X on tunnistajale rääkinud, et nii tema endine abikaasa kui Dmitri

on tema vastu kätt tõstnud, aga täpselt ei tea, kuna ei süvenenud nendesse juttudesse. X on

joobunud olekus adekvaatne. Dmitri muutub joobes olekus agressiivseks, naabrite sõnul tekkis

Dmitril alkoholi tarbides deliirium. Tunnistaja vastu Dmitri agressiivne olnud ei ole. Enamikel

juhtudel on Dmitri purjus, kainena on tunnistaja teda harvem näinud.

Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 25 ja pöördel) kohaselt on ta Dmitri

Moskaletsi naaber aadressil XXX, elavad teisel korrusel, uksed on vastakuti, jagavad ühte ühist

seina, mis on tunnistaja koridori sein ja Moskaletsi magamistoa sein. Dmitri Moskalets elas

korteris koos ema X ja isa X, viimane suri eelmise aasta märtsi kuus. Viimati nägi X ja Dmitrit

05.09 kella 18.00 paiku maja ees, ise oli kaugemal kuuri juures ja ei kuulnud, mida nad

räägivad. Ei näinud kuhu nad läksid. X olid puhtad riided seljas ja käekott, millega ta tavaliselt

poes käis, seega eeldab, et kavatses poodi minna. Öösel vastu 6dat kuupäeva Moskaletsi

korterist midagi ei kuulnud, tunnistaja magas ja majal on paksud seinad. Sellest, et midagi

juhtus, andis teada politsei, kui hommikul tema uksele koputas. X on tunnistaja naaber olnud

2004. aastast alates ja iseloomustab teda kui väga rahulikku naist, ei olnud konfliktne, oli

heasüdamlik. Mõnikord käis ja küsis võlgu, 5-10 eurot ja maksis ka alati tagasi. Dmitri on

samast ajast naaber, üldiselt lärmakas, proovis naabritega mitte tülitseda, aga koguaeg oli

korterist kuulda mingit suminat. Kui Dmitri isa oli elus, siis nad kaklesid palju, teinekord

välisukse juures. Teab, et Dmitri on ka ema vastu vägivaldne olnud, ei ole pealt näinud, aga on

näinud X verevalumeid silma all. Ka pärast isa surma ühel korral, X ise vigastustest rääkinud

ei ole. Dmitri on pidevalt purjus, siis lärmas võib olla ainult XXX peal, aga maja ees ta ei

lärmanud, aga korterist kostus lärmi, kuulis Dmitri häält. Tunnistaja vastu on kunagi ammu

vägivaldne olnud, viimasel ajal on ähvardanud tema lapselapsi, kui need on lärmakad olnud ja

trepikojas jooksnud, et rebib neil jalad ära. Tema teada Dmitri tööl ei käinud, X oli pensionär

ja sai aru, et elasid tema pensionist.

Tunnistaja X X kohtistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 25 pöördel-26 pöördel) kohaselt võib

öelda, et oli X X sõbranna, tundnud on umbes 20 aastat. Iseloomustab X kui väga rahulikku

inimest. Nägi X kaks kuud enne juhtumist poes, kus rääkis, et igatseb oma meest ja Dima tahab

koguaeg raha alkoholi jaoks, on sellest väsinud. X oli alkoholisõltuvus, viimasel ajal jõi vähem,

kuna tal oli rinnavähk. X ja Dima elasid koos. Dima jõi, ei ole kuulnud, et ta oleks tänavatel

kuskil lärmanud, oli peamisel kodus. Umbes 5 aastat tagasi oli Dimal deliirium, kutsusid Xga

kiirabi talle, pärast on ühe korra veel XXX mnt-l käinud. Ükskord oli X mees, X, tulnud

tunnistajale ukse taha üleni verisena ja ütles, et Dima ei lubanud ilma alkoholita koju tagasi

minna, tunnistaja laenas talle 3 eurot selleks. X sõnade järgi on Dima ka teda löönud, eks ikka

purjus peaga, tunnistaja sinikaid näinud ei ole. Arvab, et Dmitri jõi iga päev või siis kui

võimalus oli. XXX teatakse, kes joob, kes ei joo. Päev enne sündmust kella 19 paiku helistas

tunnistajale Dmitri, olles purjus, ja rääkis, et tülitses emaga, kuidas korter müüa, rääkis maakleri

tasust, ja kui korter müüdud saab, läheb ema Venemaale elama. Siis helistas Dmitri talle veel,

tunnistaja ütles talle paar sõna ja pani kõne ära. Peale seda tuli veel kõnesid poole tunni jooksul,

aga neid tunnistaja vastu ei võtnud. Tunnistaja telefoni nr on XXX. Kõnedel taustahääli ei

olnud, Xga sel päeval ei suhelnud. Dmitri tööl ei käinud, X oli pensionär, elasid X pensionist.

Teab, et Xl oli õde Venemaal ja X käis tal ühekorra külas, aga selle kohta ei ole rääkinud, et

plaaniks sinna elama minna.

Kohtuistungil KrMS § 2911 alusel avaldatud tunnistaja X X kohtueelsel menetlusel antud

ütlustest (kr. toimik tl 165-169) nähtub, et X ja Dmitri Moskalets on tema naabrid, kes elavad

teisel korrusel korteris nr X. Nägi 05.09.2022 Dmitrit ja Xt viimast korda kella 10.30 paiku kui

hakkas arsti juurde minema, nägi neid trepikoja ees kõndimas, midagi erilist ei märganud. Arsti

juurest tulles heitis pikali, mingi aeg jäi magama, õhtul veidraid hääli kortermajas ei kuulnud,

majas on üsna hea heliisolatsioon. 06.09.2022 ärkas selle peale, et koer hakkas haukuma kell

03.20-03.25. Kuulis, et keegi trepikojas liigub, aga tal ei ole ukse vaatesilma, seega ei tea kes

see oli ja kas neid oli üks või mitu. Tavaliselt on trepikoja uks lukus, teinekord X ja Dmitri

jätavad ukse lahti, kuna nende juures käib inimesi alkoholi joomas. X oli hea naine, ei riielnud,

oli sõbralik, perenaiselik, pärast oma mehe surma oli natukene apaatne. Nägi teda peamiselt

aiamaal, kainena. Dmitriga tunnistaja ei suhelnud, kui siis ainult siis, kui Dmitri käis temalt

raha küsimas, 1 euro või 50 senti, kuid tunnistaja talle raha ei laenanud. Dmitri oli suurema osa

ajast joobes, millal ta oli ka ebaadekvaatne, kainena on teda vähe näinud. Kummalgi ei ole

näinud vägivalla tundemärke, on neid vähe kohanud ning tal on halb silmanägemine. Nende

korterist kahtlast lärmi ei ole kuulnud, tema korter on ka diagonaalis all, ühiseid seinu ei jaga.

On näinud Xt poest alkoholi ostmas, kuid on jäänud mulje, et ostab seda Dmitrile. Ükskord

helistas X tunnistaja abikaasale ja palus politsei kutsuda, kuna muidu Dmitri ja X löövad

üksteist maha, kuid abikaasa keeldus. Teinekord X tuli paljajalu neile ukse taha, ütles, et Dmitri

ei lase teda korterisse. Tunnistaja abikaasa läks riidles Dmitriga, kes ütles, et ta ei ava ust, sest

all seisavad kaks politseiniku, aga tegelikult seal politseinikke ei olnud. Neid vestlusi tunnistaja

ise pealt ei kuulnud ega näinud, neist rääkis talle tema abikaasa. Abikaasa ütles, et mitmetel

kordadel on Dmitri ja X palunud tal politseisse helistada. Ükskord nägi tunnistaja Xt paar kuud

pärast X surma ja X ütles, et parem oleks kui ta oleks koos X lahkunud. X tahtis XXX ära sõita,

aga ütles, et kuhu tal minna ja kuhu ta poja jätab.

Eeltoodud tunnistajate X X, X X, X X, X X ütlustest nähtub, et nad ei tea tõendamiseseme

asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemisel sündmuskohal, mistõttu ei ole võimalik

tunnistajate ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada.

Arvestada saab eelnimetatud tunnistajate ütlustega osas, mis puudutab kannatanu ning

süüdistatava vahelist suhtlust ning läbisaamist, samuti kannatanu ja süüdistatav liikumisi

05.09.2022.

Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 26 pöördel - 27 pöördel) kohaselt

tunneb ta Dmitrit umbes 10 aastat, käivad koos kalal, kohtusid üle päeva või üle paari päeva,

rohkem suhtles tema isaga. Teab visuaalselt, kus Dmitri elab, on seal 2-3 korda käinud,

kortermajas, teisel korrusel. Dmitri elas seal ema ja isaga. 06.09.2022 kella 3-4 paiku öösel

Dmitri helistas tunnistajale ja ütles, et tule, emal on halb ja ta läks. Kui nende juurde jõudis, oli

ema X juba surnud ja ta kutsus kiirabi. Jõudis korterisse umbes 10 minutiga. Trepikoja ja korteri

uks olid lahti. Kui korterisse läks, istus Dima diivanil ja ema lamas külili põrandal elutoa laua

kõrval. Xl oli üks suur verevalum näos, ei mäleta kummal pool, verd ei näinud. Lamas peaga

tunnistaja poole, pead ei vaadanud, katsus pulssi, mida ei olnud ja kutsus kiirabi. Kui katsus

kaela pealt pulssi, oli keha veel soe. Kui küsis Dmitri käest, mis juhtus, siis Dmitri ei teadnud,

istus ja nuttis, ütles, et ema suri ära. Kui tunnistaja korterisse jõudis oli toas pime, üks lamp

põles. Dmitril tervisekahjustusi ega verd ei näinud. Jõudis korteris olla 5-10 minutit enne kui

kiirabi ja politsei jõudsid. Viimati nägi Xt ja Dimat 5ndal kuupäeval kui nad kella 16 paiku

poest tulid, vahetasid Dimaga telefoninumbreid. Xl siis pea piirkonnas tervisekahjustusi ei

näinud. Kui öösel Dmitri juurde läks, oli ise ka veidi napsutanud, oli joonud viina ja õlut, ei tea

kui palju. Dmitri vist oli joonud, oli masenduses, võttis tableti ja jäi magama. Ei tea, miks

Dmitri just talle helistas. Korterisse sisenedes nägi ainult laua peal ühte õllepudelit.

Süüdistatava Dmitri Moskalets kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 29-33) kohaselt

elas ta XXX 2-toalises korteris koos oma emaga, enne isa surma elas ka isa seal. Läbisaamine

emaga oli normaalne, ei riielnud ja ema oli kaine peaga hea inimene, armastas teda. Elasid ema

pensionist. Juhutöid tegi alguses isa juures plaatijana, maalrina ehitusel. Võimalik, et pärast isa

surma kuni septembrini oli juhutöid, kuna aga kõik teadsid, et talle meeldib napsutada, ei

tahetud teda tööle võtta. Olid üksikud haltuurad, sai 100-150 eurot kahe-kolme päeva eest.

05.09 käis ema XXX poes, maksis võla ära ja ostis loomulikult alkoholi, 2 kaheliitrist pudelit

õlut, mis oli tavapärane kogus. Poemüüja tunneb neid ja sellepärast andis teatud summa piires

laenu. Kui ema koju jõudis süüdistatav küsis, kas ta tema võla ka ära maksis, kuna nad leppisid

nii kokku, kuid tema võlga ema ei tasunud. Ema vastas, et maksavad hiljem. Selle peale

süüdistatav vihastas, kuna nii oli kokku lepitud, kuid maksis ainult enda võla. Väljendas oma

viha sõnadega, ropendas, aga selle peale kätt tõstnud ei ole. On ema vastu ka varem

ebatsensuurseid sõnu kasutanud, siis kui ema teda endast välja viis ja süüdistatav ise purjus oli,

kaine peaga emaga ei riielnud. Sellel hetkel oli joonud õlut. Ei tea, kas ema tema vihapurset

kuulis, kuna ema oli teises toas. Seega läks süüdistatav poodi ja lubas võla ise ära maksta, minna

Tallinnasse sõbra juurde ja temalt laenata. Hiljem läksid ka teise poodi, kuna eelmine oli kinni,

plaanisid osta õlut, aga ema otsustas osta ka viina, seega ostsid 2 liitrit õlut ja ühe viina. Õlu oli

6 kraadine, vist Taurus. Läksid koju tagasi, tarvitasid alkoholi, alustasid õllest, mida tavaliselt

jõid tassidest. Mõlemad jõid võrdselt, nii õlut kui viina, õlut jäi järgi, aga viina kohta ei mäleta.

Esimest korda käisid poes kella 1 paiku, teine kord kella 6 ajal ja koju jõudsid 7 paiku. Alkoholi

mõjust oli süüdistatav purjus, aga teda mõjutasid ka ema sõnad, tavaliselt ütles talle, et olgu ta

neetud, mis ei ole olnud ainukene kord, aga sellepärast tema vastu kätt tõstnud ei ole. Võib olla

sel päeval kõik kogunes ja lõpuks valas oma viha välja. Ei mäleta, mis juhtus ja ei tea, miks

ema lõi ja mida ema talle ütles, võib olla midagi väga halvasti. Mäletab, et helistas öösel

naistuttavale, et küsida kui kallilt seda korterit müüa saab, kõne oli vist pärast ema löömist. Ei

mäleta täpselt, mida ema talle ütles, aga need sõnad olid halvad. Mäletab, et ei kontrollinud

ennast, sest oli nii palju õlut ja viina joonud, mäletab, et sidus ema käed kinni. Ema palus, et ta

lõpetaks, soovis, et teda lahti seotaks, kuna soovis tualetti minna, kuid süüdistatav ei

kontrollinud ennast. Löömisel ja sidumisel ei olnud algselt mingit eesmärki, ema tahtis ära sõita

ja süüdistatav purjus peaga ütles, et müüvad korteri maha, ema kolib Venemaale ja süüdistatav

ise kuhugi mujale. Süüdistatav tundis, et tema sees on mingi saatana tüüpi inimene, ta ei

kontrollinud ennast. Alles siis kui see kõik juhtus, sai aru, mis toimub. Toimepandu pärast tahtis

end üles puua. Ei oska öelda kui tihti emaga tülitsesid, teinekord tühjade asjade pärast, n.t kui

ema ütleb, kuidas midagi tuleb teha, süüdistatav avaldab oma arvamust ja sellest tuleb tüli.

Emale ka meeldis napsutada, ei ütle, et ta siis ka kena inimene ei olnud. See, milline ta

alkoholijoobes oli, olenes sellest, milliseid teemasid omavahel arutasid, mõnikord oli rahulik ja

hea tujuga, kui üle jõi, läks magama. Süüdistatav ise jõi tihti, aga pause oli ka, poole kuu–kuu

pikkused. Enne kui ema pensioni kätte sai, olid kained. Neil oli kokkulepe, et kui pensioni

saavad, siis maksavad laenud ja korterikulud ning jooma ei hakka. Selleks ajaks kui koos poes

käisid, ostsid 2l õlut ja 0,5l viina, oli süüdistatav võla tasumise osas maha rahunenud. Sündmuse

õhtul jõid kokku ära peaaegu 4l õlut ja 0,5l viina, 2l õlut oli kööki peidetud. Ei mäleta, kas sellel

teemal sel õhtul veel rääkisid. Võimalik, et läks endast välja, kuna ema ütles tema aadressil

midagi halvasti. Mõlemad on üksteisele joomise käigus halvasti öelnud, aga süüdistatav ei ole

varem emale kätega midagi teinud. Mäletab, et esimest korda lõi ema viinapudeliga pähe, ei

mäleta intensiivsust, aga ei löönud palju, tahtis ema välja lülitada, et ta lõpetaks rääkimise. Ei

tahtnud tappa. Kui esimest korda lõi, istus ema tugitoolil laua taga, süüdistatav tõusis püsti ja

lõi pudeliga vastu pead. Võimalik, et karjus ema peale, riidles, et ta paneks oma suu kinni. Emal

tuli peast verd. Ei tea millal teine löök järgnes, löömisel olid mingi pausid, lõpetas löömise siis

kui ema oli maas, siis enam rohkem ei puudutanud. Kui süüdistatav ise teadvusele tuli, tahtis

teada, kas ema hingab. Pani ise ema maha, sidus tal jalad kinni ja ühe käe tugitooli külge, ta ei

saanud aru, mida ta tegi. Ema sidus kinni pärast seda, kui teda löönud oli, et ta ringi ei käiks,

aga põgeneda ta ei üritanud. Ema küsis temalt juua, vist andis enda kätelt alkoholi. Teipis ema

kinni, et ta maha rahuneks, kuna koguaeg rääkis midagi süüdistatava aadressil, teipis suu ka

kinni. Vasak käsi jäi vabaks, ei tea miks. Võimalik, et ema üritas vasaku käega teisi teipe

eemaldada ja süüdistatav lõi rusikaga selle käe pihta, kas õlga või sellest alla poole. Kui avastas,

et ema enam ei liiguta ja on surnud, tegi teibid lahti ja helistas tuttavale X Xile, kellelt tahtis

nõu saada ja kellele ütles, et ei tea, mida teha, vist tappis ema ära ja palus kiirabi kutsuda, kuna

endal käed värisevad. X tuli tema juurde ja kutsus kiirabi, vaatas ringi ja ütles ropult, ei tea kaua

ta seal viibis, aga kuni tuli kiirabi ja politsei. Arvab, et X helistas juba oma korterist kiirabisse,

helistamist süüdistatav pealt ei näinud. X korteris midagi ei liigutanud. Teibitükke tahtis ahjus

hävitada, käitus automaatselt. Ei oska öelda kui pikk oli ajavahemik kui avastas, et ema on

surnud ja kuni kiirabi tuli. Ise on vanglas istunud narkootikumide pärast ja ka Viljandis

alaealiste vanglas. Elasid ema pensionist, aitas ema kui midagi vaja oli, n.t aiamaal, kodus

koristada ja tegi töid, mida naisterahvas ei suuda. Ei ole tööle läinud, kuna õpitud eriala talle ei

meeldi, samuti on võlad, seega ei saa teda ametlikult tööle vormistada, on olnud ka tööbörsil,

aga sõidukulusid töötukassa ei hüvitanud.

Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr. 14/22 (kr. toimik tl 106-128)

kohaselt Dmitri Moskaletsil ei esine käesoleval ajal ning ei esinenud ka varasema elu jooksul

selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlusega

„vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või

„muu raske psüühikahäire“. Samuti ei esinenud D. Moskaletsil eelnimetatud häireid ja defitsiite

ning sellist emotsionaalset seisundit temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal 05-

06.09.2022, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust,

sotsiaalsest tähendusest (s.h keelatusest) arusaamiseks, sihipäraseks arutlemiseks ja

käitumiseks.

D. Moskaletsil esineb hiljemalt alates 40-aasta vanusest püsiv XXX kogum – XXX sõltuvus

XXX, mis ei takista ega piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning oma tegude

võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale süüks

arvatava teo toimepanemise ajal 05-06.09.2022 oli isik alkohoolse intoksikatsiooni seisundis

(tüsistusteta joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides

ja reaktsioonides.

D. Moskaletsil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid

temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist, tal puudub

meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Sõltuvus

alkoholist ei ole ravitav, medikamentoossete ja psühhoterapeutiliste sekkumistega on üksnes

võimalik toetada isiku enese soovi alkoholi kasutamisest hoidumiseks.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kr. toimik tl 148) kohaselt 06.09.2022 kell 05.15

tuvastati Dmitri Moskaletsil joove 0,90 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. Dmitri

Moskaletsi läbivaatuse protokollist (kr. toimik tl 149-152, CD-plaat 153) nähtub isiku välimus

ja riietus. Dressipluusil, dressipükstel, t-särgil, plätudel ja sokkidel tuvastatakse veresarnase

aine määrdumist, samuti kahel sõrme küüslülil ning mõlema jala varvastel ja jalataldadel. Isiku

otsmikul on veritsev vigastus, millel on osaliselt koorik. Isiku kehalt võetakse veresarnase

määrdumisega kohtadest puuteproovid, riided ja plätud pakendatakse.

Tallinna vangla vastusest kaitsja Leelo Viil päringule (kr. toimik tl 189-191) nähtub, et Dmitri

Moskalets viibib kinnipeetuna Tallinna vanglas alates 08.09.2022, ta ei ole osalenud

intsidentides ja talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, isiku käitumisega vanglas probleeme

ei nähtu, on olnud viisakas, ei ole olnud konflikte. Vangla ei ole koostanud hinnanguid vahistatu

senise elukäigu ja hoiakute osas, kuna karistus ei ole jõustunud ja hinnangute andmiseks ei ole

olnud vajadust. Kuivõrd ei ole süüdimõistvat kohtuotsust, ei ole isikut suunatud ka

rehabilitatsiooniprogrammidesse ning tal ei ole kohustust töötada. D. Moskalets on esitanud

vanglale väga harva pöördumisi.

Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et

Dmitri Moskalets on toime pannud teise inimese tapmise ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida

KarS § 113 lg 1 alusel. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse

tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid

möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist

võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse

tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid

koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse

teo

ohtlikkuse

(nt

noalöök

elutähtsasse

kehapiirkonda)

korral

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-102-16, p 17; 3-1-1-111-16, p 17). Käesolevas

kriminaalasjas teostatud surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati X X hulgaliselt kehavigastusi

üle keha: silmakoopa külgseina-põhja, ülalõuaurke seintel ja sarnakaarte murrud vasakul;

liigese nihestusega alalõualuu parempoolse põntjätke murd, ninaluude murd; hulgalised

põrutus-

ja

põrutus-rebimishaavad,

verevalumid/nahaalused

verevalumid

ning

nahamarrastused näol, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal; vasaku V sõrme kuuslüli

lömastus, vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise otsa murd; põrutus-rebimishaavad

vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel, nahaalused verevalumid-nahamarrastused ning

väljendunud pehmete kudede turse kogu vasakul ülajäsemel, nahaalused verevalumid paremal

õla-küünarvarrel, küünarliigesel, labakäel-sõrmel ning nahamarrastus paremal küünarvarrel;

parempoolse IV-V roide ning vasakpoolse V-VI roide murd rangluujoonel ning vasakpoolse

VII roide murd eesmisel kaelajoonel; nahaalused verevalumid kõhul ning seljal; nahaalused

verevalumid paremal reiel ning vasakul säärel. Eksperdiarvamuse kohaselt kannatanu

vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, vigastused koosvõetuna

põhjustasid ägeda verekaotuse välisest verejooksust, mis oligi otseseks surma põhjuseks.

Peapiirkonna ja ülajäsemete vigastused on tekitatud korduvatest tugevajõulistest löökidest

kõva(de) tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga ja on tõenäoline, et valdav enamus

kannatanu pea piirkonna vigastustest võib olla korduvatest löökidest klaasist 0,5 l viinapudeliga

pea piirkonda, löökide arv ei ole täpselt määratav, kuid orienteeruvalt võivad nad olla tekitatud

mitte vähem kui 7-8 löögiga. Ei saa ka välistada, et mõned kätel olevad vigastused on saadud

enesekaitsekäigus pea piirkoda suunatud löökide tõrjumisel. Osad vigastused võivad olla

tekitatud ka löökidest seisvas või istuvas asendis kannatanule, samuti survest või rõhumisest,

kukkumisest/hooga paiskumisest vastu pindu/esemeid, roiete murrud tugevast survest, nt

põlvedega, hooga istumise tõi korduvast vajutamisest kätega.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on kuritegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest

süüdistatav, lüües teist inimest korduvalt klaasist pudeliga peapiirkonda ning tekitades

kannatanule teisi vigastusi, lüües teda nii jalaga kui rusikaga, avaldades survet, ei pidanud küll

kindlalt teadma, et kannatanu surm rohkete löökide tulemusena saabub, kuid pidi surma

saabumist võimalikuks pidama ja sellise tagajärje saabumist ka möönma. Süüteo

toimepanemise tehiolud ja süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid kinnitavad kohtu

veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt

keskmise elukogemusega inimesest ei saaks aru, et lüües teist inimest mitte vähem kui 7-8

korda klaasist pudeliga pea piirkonda, avaldades survet roietele ning tekitades löökidega muid

vigastusi üle keha, võib kannatanu löökide tagajärjel saadud vigastuste tõttu surra. Süüdistatav

on ise öelnud, et tahtis ema „välja lülitada“, et ema enam ei räägiks tema aadressil halvasti.

Kohtu arvates ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiksid viidata võimalusele või arusaamisele, et

nii mitmel korral klaasist pudeliga tugevalt pea piirkonda lüües ning löökidega teisi

tervisekahjustusi tekitades võiks kannatanu ellu jääda, seda enam, et eksperdi arvamuse

kohaselt saabus surm maksimaalselt paarikümne minutiga. Samuti löömiste järgselt sidus

süüdistatav kannatanu jalad teibiga kinni, ühe käe tugitooli külge ning suu kinni, seda

eesmärgil, et ema toas ringi ei liiguks, kuigi viimane põgeneda ei üritanud ja arvestades

tekitatud tervisekahjustusi ei olnud selleks ka võimeline. Ka kohtueksperdi hinnangul on alust

arvata, et peale kõikide tervisekahjustuste saamist ei olnud X X võimeline aktiivselt vastupanu

osutama ja end valjuhäälselt väljendama. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks

KarS § 113 lg 1 koosseisu.

Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise

(koosseisu objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks

kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine,

kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja

silmas pidades (RKKK 3-1-1-128-06, p 9). X X iseloomustab enda ema ja venna suhtlust kui

pingelist, Dmitri muutus juues lärmakaks, riidles ning ise tööl ei käinud.

Tunnistajate ütlustest nähtub, et Dmitri Moskalets oli kannatanu enda sõnade kohaselt ema

vastu kätt tõstnud, süüdistatav muutus nende hinnangul joobes olekus agressiivseks, tunnistajad

ongi teda näinud pigem joobes olekus ning naabrite sõnade kohaselt oli nende korterist tihti

suminat, lärmi kuulda ja siis pigem D. Moskaletsi häält. X X kirjeldasid tunnistajad kui

rahulikku inimest, kellel oli ka alkoholiprobleem, kannatanu X. X sõnul kui ema jõi, siis pigem

heitis magama. X X oli mitmele tunnistajale väljendanud, et oleks soovinud koos oma mehega

lahkuda (surra). D. Moskalets käis ka naabritelt teinekord raha laenuks küsimas, väikeseid

summasid. Sündmusele eelneval õhtul, 05.09.2022 helistas süüdistatav ka tunnistaja X X,

küsides korteri müümise korral maakleri tasude kohta ja väites, et müüvad korteri maha ja ema

läheb Venemaale elama. Süüdistatav tundis seega huvi korteri müümise osas ja kuigi ütles, et

ema läheks Venemaale elama, ei ole tema vend seda võimalust kohtule maininud, samuti üks

tunnistajatest ütles, et Xl on seal küll õde, kuid ei teadnud, et oleks soov sinna elama minna ja

teisele tunnistajale oli X öelnud, et tal ei olegi kuskile minna.

Seega saab kohtu hinnangul tunnistajate ja kannatanu X. X ütlustest järeldada, et süüdistataval

ja kannatanul olid pingelised suhted, seda peamiselt alkoholitarvitamise ajal ning selle üheks

põhjuseks oli ka kannatanu rahulolematus oma poja Dmitriga, kuna viimane tööl ei käinud,

pidevali tarbis alkoholi ja raha ei teeninud, elati kannatanu pensionist. Antud juhul on

süüdistatav ise andnud ütlusi, et tal tekkis emaga konflikt, kes ütles talle midagi halvasti,

mistõttu süüdistatav tahtis, et ema paneks oma suu kinni ja lõi teda nii kaua kuni ema oli vait ja

siis ka teipis ta kinni, mis järel ema veel temalt palus, et ta peatuks, kuid süüdistatav seda ei

teinud. Süüdistatava teojärgset käitumist hinnates võib järeldada, et ta sai aru, mis ta oli teinud,

kuivõrd helistas tuttavale X Xile, et nõu saada, kuivõrd tuttav oli varem tapmise eest karistus

kandnud, samuti selleks, et tuttav ise kiirabisse helistaks, sest süüdistatav ise seda teha ei

julgenud. Samuti proovis süüdistatav vannitoas asuvas ahjus põletada teibitükke, millega oma

ema oli kinni sidunud, seda väidetavalt automaatse tegutsemisena.

Kohus leiab, et automaatselt saab isik tegutseda juhul, kui ta sooritab varem korduvalt teostatud

tegevust või liigutusi. Kriminaalasjast ei ilmne, et süüdistatav oleks varem oma ema korduvalt

pudeliga pähe peksnud, ema kinni teipinud ja seejärel vabastanud ning teibid ära põletanud.

Pigem saab sellisest käitumisest järeldada, et süüdistatav proovis kannatanu kinni teipimist

kinnitavaid tõendeid hävitada, et paratamatult sündmuskohale ükskord jõudvate politsei ja

kiirabi eest varjata abitu ja kinni seotud inimese tapmise kohta järelduste tegemist. Kuivõrd

süüdistatav oli suhteliselt purjus, saab järeldada, et selline jälgede hävitamine oli edutu, kuna

sündmuskohal leidus hulgaliselt veriseid teibitükke.

Seda, et süüdistatav ütleb, et ta ei kontrollinud ennast ja põhjendab oma käitumist sellega, et

tema sisse oli pugenud saatan, kes temalt mõistuse võttis, saab antud juhul tõlgendada vaid

sellega, et tema käitumise põhjustas alkoholijoobes olek ja väidetavalt enda mitte

kontrollimisega üritab süüdistatav enda süüd vähendada. 06.09.2022 kell 05.15 tuvastati D.

Moskaletsil joove 0,90 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta, mis oli aga mitu tundi pärast

politsei ja kiirabi kutsumist ning teo toimepanemist, seega sündmuse hetkel oli süüdistatava

joove suurem, mis aga ei vähenda kuidagi süüdistatav süüd. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiisi akti nr. 14/22 kohaselt D. Moskaletsil esineb hiljemalt alates 40-aasta

vanusest püsiv XXX ehk sõltuvus XXX, mis aga ei takista ega piira temal ümbrusest ja oma

käitumise iseloomust ning oma tegude võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast

arutlemist ja käitumist. Seega oli süüdistatav süüteo toimepanemise ajal tavalises

alkoholijoobes, mis kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt oli süüdistatava jaoks tavaline

seisund, s.t alkoholijoove ei olnud eriliseks ja ootamatuks asjaoluks või seisundiks, millega

süüdistatav ei oleks osanud arvestada. Süüdistatav on tarvitanud alkoholi aastakümneid, ta on

teadlik alkoholi mõjust ja selle tarvitamisest tekkivast seisundist, mille saavutamiseks ta

alkoholi tarvitabki.

Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Moskalets pani toime KarS § 113 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on

seega kümme aastat ja kuus kuud.

Hinnates Dmitri Moskaletsi süü suurust KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo

toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi X X keha erinevatesse piirkondadesse, sh

vähemalt 7 – 8 korda pea piirkonda, korduvalt kõva(de) tömbi (tömpide) piiratud pinnaga

eseme(te)ga, milleks võisid olla klaaspudel, kängitsetud jalg või muu taoline ese, mille tõttu X

X suri. Seega ei kasutanud süüdistatav kuriteo toimepanemisel teo toimepanemiseks

kohandatud või selleks muretsetud vahendit, vaid esimest kättejuhtunud eset, s.o

alkoholipudelit ja oma jäsemeid. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste

tekitamise intensiivsust ning kasutatud vahendit on süüdistatava süü keskmine.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

tunnistas tapmise toimepanemist, andes teo toimepanemise kohta nii palju ütlusi kui ta mäletas

ja ütles, et tema eesmärk ei olnud kannatanu tapmine, vaid kannatanu välja lülitamine, et ta

enam ei räägiks. Kohtuistungil süüdistatav otsesõnu kahetsust ei avaldanud, kuid ütles

kohtuistungil läbi nutu, et saades aru, mida ta teinud oli, tahtis end üles puua või viina juua ja

auto alla hüpata. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1

p 3 mõttes. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa

karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise

vähendamise.

KarS § 58 p 4 sätestab, et karistust raskendavad asjaolud on: süüteo toimepanemine isiku

suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise

või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus

sõltuvuses oleva isiku suhtes. Antud raskendav asjaolu on süüdistusaktis välja toodud, kuid

prokurör sellel kohtulikes vaidlustes ei peatunud. Antud juhul on Dmitri ja X X puhul tegemist

pereliikmetega, poja ja emaga. Samuti elasid Dmitri ja X X koos XX 2-toalises korteris, seega

jagasid ühist elukohta. Kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos elava

inimese ja pereliikme suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 4

tähenduses, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta.

Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Dmitri Moskaletsi enda ütluste kohaselt on ta varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid

karistusregistri andmete kohaselt tal kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole. Eeltoodu

ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda siiski

arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel koosmõjus ühe raskendava ja ühe

kergendava asjaoluga temale mõistetavat karistust mõningal määral kergendada.

Samas on süüdistatav pannud toime teo, mis on suunatud suurima hüve, ehk inimelu vastu ning

sellisele teole rangeimal viisil riigi poolne reageerimine peab õiguskorra huvide kaitsmise

eesmärgist tulenevalt andma ühiskonnale signaali, et sellise ränga tagajärjega teo

toimepanemisele järgneb ka teole vastav ränk reageering, s.o pikaajaline vangistus. Kuigi

Dmitri Moskaletsi süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja kergendava

ning raskendava asjaolu esinemist, on põhjendatud mõista karistus mõningal määral alla KarS

§ 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et

karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab

iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad

kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval

kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused puuduvad, on Dmitri Moskalets toime

pannud teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos

ega toimepanija isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida süüdlasele

mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus –

igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Dmitri Moskalets on

pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud tema ema X X elu. Seega puudub igasugune

alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist.

Seejuures saab vastavalt kohtupraktikale isikut karistusest vabastamise aluse olemasolul

karistusest vabastada juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja

maksimaalset pikkust. KarS § 73 ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat,

mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus, mistõttu

puudub üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb

mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning ekspertiiside kulud.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud

kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest.

Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on

kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning

kuivõrd nii üldmenetluses kui ka esimese astme kuriteo puhul on kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja

toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab alates eelmenetlusest

asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks kriminaalmenetluse normide

kohaselt olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda

seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi nr 22E-AOS0040/489, surnu radioloogilise uuringu nr

22E-KT0160,

DNA-ekspertiisi

nr

22E-GE0844

ja

kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiisi akti nr 14/22 kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti

süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemused toetasid süüdistatava

süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi nr

22E-AOS0040/489, surnu radioloogilise uuringu nr 22E-KT0160 ja kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 14/22 ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda täies

mahus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 (p 6.2) kohaselt tuleb DNA-ekspertiisiakti nr 22E-

GE0844 kulu mõista välja osaliselt, vastavalt ekspertiisiobjektide arvule, mida oli antud juhul

18, seega süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele ekspertiisi kulu 18 korda 57 eurot ehk 1026

eurot. Ülejäänud osa, 969 eurot antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda.

Patrullpolitseinikud tellisid aadressile XXX XXX OÜ-lt välisukse lukuvahetuse, mille kohta

esitati arve summas kokku 155 eurot. Antud juhul oli luku vahetamine vajalik, kuivõrd kõik

sündmuskohal olnud isikud olid ära toimetatud ning ei suudetud tuvastada, kas on olemas ka

varuvõtmeid, kuid vajalik oli korteris oleva varaomanike vara kaitse. Seega saab asuda

seisukohale, et XXX esitatud lukuvahetuse arve on põhjendatud kogu ulatuses.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kriminaaltoimikust ja süüdistatava ütlustest

nähtuvalt süüdistatav tööl ei käinud ja deklareeritud või mingilgi määral tuvastatav sissetulek

süüdistataval puudus. Süüdistatava selgituste kohaselt töötas süüdistatav koos isaga, kuid samas

tuleneb süüdistatava ütlustest sedagi, et süüdistatava isa suri 2022. aasta märtsis ning

süüdistatav sai sellest ajast alates sissetulekut juhutöödest. Seega puudus süüdistataval süüteo

toimepanemisele eelneval ajal märkimisväärne sissetulek ja süüdistatavat pidas üleval tema

ema.

Lisaks sissetuleku suurusele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine

kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones

arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud

süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab

täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks.

Käesoleval juhul ei võimalda kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamisel uuritud tõendid

teha järeldust selle kohta, et süüteo toimepanemine oli juhuslikku laadi.

Süüdistatavat iseloomustavad andmed viitavad üheselt süüdistatava alkoholisõltuvusele ja

sellest tingitud eluviisile, mis paratamatult jätab oma jälje ka süüdistatava suhtumisse ühiselu

reeglitesse. Tunnistajate ütlustest tulenevad andmed süüdistatava suhete kohta oma vanematega

viitavad sellele, et taolise elulaadiga jätkamine viib paratamatult isikuvastase süüteo

toimepanemiseni ja sellega pidanuks süüdistatav ka arvestama. Arvestades süüteo spetsiifikat,

sellest tingitult paratamatult tekkivat menetluskulu ekspertiiside määramise vajaduse tõttu, on

menetluskulu tekkimine paratamatu. Kuna aga tegemist on tahtliku ja esimese astme kuriteoga,

leiab kohus, et juba kuriteo raskus välistab võimaluse, et süütegu pidada juhuslikku laadi

sündmuseks, mis võiks tingida välja mõistetava menetluskulu vähendamise. Seega tuleb

menetlusega kaasnenud menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, süüdistataval püsiva

sissetuleku puudumist ja mõistetava vangistuse pikkust, siis esinevad küllalased alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu

jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

5. ASITÕENDID JA SALVESTISED

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid

esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama

küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete

osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis

on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis

kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 22ATH20766, kr. toimik tl 187-188).

06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõenditena kaasa võetud teibitükid (pakendid

nr 1, 2, 3, 4, 10, 21, 22, 27, 36-38), riidelapp (pakend nr 9), puuteproovid (pakendid nr 11, 12),

0,5 l klaaspudel „TALU VIIN“ (pakend nr 13), villane toolikate (pakend nr 15), käärid (pakend

nr 17), kangatükk (pakend nr 18), pastapliiats (pakend nr 20), teibirull (pakend nr 23),

püksirihm (pakend nr 24), DNA proovid (pakendid nr 16, 25, 28-35, 39-41), hammas (pakend

26) ning voodilina ja proov (pakendid nr 42, 42.1). Kannatanu X X kui X X seadusjärgne pärija

on andnud kohtuistungil nõusoleku asjade hävitamiseks. Kuigi tavaolukorras oleks X X

seadusjärgseks pärijaks Pärimisseaduse § 13 lg 1 kohaselt X X kõrval ka süüdistatav, kuid kuna

süüdistatavat süüdistatakse pärandaja tapmises, on süüdistatav pärimiskõlbmatuks isikuks

Pärimisseaduse § 6 lg 1 p 1 sätestatud tähenduses ning seadusjärgseks pärijaks saab olla vaid X

X. Antud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad

need esemed tõendusliku tähenduse ja arvestades seda, et koduses majapidamises olnud esemed

on kõik verega määrdunud ning kasutuskõlbmatud, millede vastuvõtmist asjad pärinud isik ei

soovi, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada

KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõenditena kriminaalasja juurde võetud X X

surnukeha jalas olnud sinist värvi teksapüksid, punast värvi püksid, seljas olnud musta värvi

mustriline kampsun ja roosat värvi särk (pakendid nr 5-8). Riideesemed on kuriteo

toimepanemise tagajärjel määrdunud ja rikutud ning muutunud kasutuskõlbmatuks. Kannatanu

X X kui X X seadusjärgne pärija on andnud kohtuistungil nõusoleku asjade hävitamiseks. Seega

leiab kohus, et kuna pärija ei soovi asju neil asjadel materiaalse väärtuse puudumise tõttu vastu

võtta, siis otsuse jõustumise järgselt ei ole neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset

väärtust ja need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõendina kaasa võetud mobiiltelefon

SAMSUNG (pakend nr KT7912229), mis kuulus kannatanule X X ja mille osas kannatanu X

X kohtuistungil väljendas, et sooviks saada telefonis olevaid pilte. Seega leiab kohus, et kuivõrd

X X on X X seadusjärgne pärija ja sellest tulenevalt ka pärast X X surma asja seaduslikuks

omanikuks, tuleb asi välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule X X.

06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõendina kaasa võetud mobiiltelefon

MICROSOFT (pakend nr KT7912228), mis kuulub Dmitri Moskaletsile. Kuivõrd asja omanik

on teada ja asja omanik on soovinud selle väljastamist oma vennale X X, tuleb asi välja anda

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omaniku poolt volitatud isikule X X.

06.09.2022 isiku läbivaatuse protokolli käigus on Dmitri Moskaletsilt ära võetud tema seljas

olnud riided: musta värvi kapuutsiga dressipluus (pakend nr 7), kollast-rohelist värvi T-särk

(pakend nr 8), tumedat värvi Nike plätud (pakend nr 9), punast värvi sokipaar (pakend nr 10),

musta värvi dressipüksid (pakend nr 11) ja tumesinist värvi aluspüksid (pakend nr 14). Dmitri

Moskalets soovis vaid plätude tagastamist. Seega kuna asjade omanik on teada, tuleb asjad

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Dmitri Moskalets, edastades need plätud

(pakend nr 9) süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatava

Dmitri Moskaletsi isiklike asjade hulgas. Ülejäänud asitõendite (pakendid nr 7, 8, 10, 11, 14)

tagastamist asjade omanik Dmitri Moskalets ei soovinud, lugedes asju väärtusetuteks. Seega ei

ole otsuse jõustumise järgselt neil esemetel (kapuutsiga dressipluus, kollast-rohelist värvi T-

särk, punast värvi sokipaar, musta värvi dressipüksid, tumesinist värvi aluspüksid (pakendid 7,

8, 10, 11, 14)) enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja need tuleb hävitada KrMS § 126

lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas prokuratuur kohtule tõenditena CD-R plaadi

Häirekeskuse kõnede audiosalvestustega (kr. toimik tl 7), CD-R plaadi sündmuskoha

vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr. toimik tl 20), 2 CD-R plaati asitõendite

vaatlusprotokollide juurde koos fototabelitega (kr. toimik tl 28, 33), DVD-R plaadi X X poe

turvakaamerate videosalvestustega (kr. toimik tl 76), Blu-Ray plaadi X poe videosalvestustega

(kr. toimik tl 85), DVD-R plaadi XXX videosalvestustega (kr. toimik tl 93), CD-R plaadi

kõnelogidega (kr. toimik tl 105), CD-R plaadi isiku läbivaatuse juurde fototabeliga (kr. toimik

tl 153) ja CD-R plaadi asitõendi vaatlusprotokolli juurde fototabeliga (kr. toimik tl 158).

Nimetatud andmekandjad on teabekandjateks, milledele on talletatud olulist tõendusteavet,

seejuures on osa salvestistest menetlusdokumentide lisad. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

6. TÕKEND

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav Dmitri Moskalets kahtlustatavana kinni peetud

06.09.2022 ning vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.09.2022 määruse alusel.

Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 04.11.2022 määrusega pikendati Dmitri Moskaletsi vahi

all pidamise tähtaega kuni 06.01.2023. Harju Maakohtu 29.12.2022 määrusega anti Dmitri

Moskalets kohtu alla ning tõkend vahistamine jäeti muutmata ning kohus tunnistas süüdistatava

vahi all viibimise jätkuvalt põhjendatuks. Kriminaalasja kohtulik arutamine planeeriti

06.04.2023, 16.05.2023, 02.06.2023, 08.06.2023 ja 09.06.2023 ning kohtulik arutamine

toimuski planeeritud ajavahemikul.

KrMS § 313 p 7 kohaselt peab kohus kohtuotsuse põhiosas esitama tõkendi kohaldamise,

muutmise või tühistamise motiivid ning KrMS § 313 lg 1 p 8 kohaselt esitatakse süüdimõistva

kohtuotsuse resolutiivosas kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või

tühistamine. Käesoleval juhul ei vali kohus süüdistatava suhtes tõkendit ega muuda ega ka

tühista seda, vaid jätab varem kohaldatud tõkendi muutmata. Sellest tulenevalt saab asuda

seisukohale, et kohus ei pea esitama mingeid motiive, kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale

pikaajalise vangistuse ega kohalda, muuda ega tühista tõkendit.

Samas tuleneb KrMS § 275 lg 2 sätetest, et kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all,

kontrollib kohus vahistuse põhjendatust vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul. Käesoleva

kohtuotsuse kuulutamise ajaks on süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest möödunud 9

kuud ja 23 päeva ja kohtu alla andmisest möödunud 5 kuud ja 29 päeva. Seega on vajalik võtta

seisukoht ka süüdistatava suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud ja kohtu alla andmisel

muutmata jäetud tõkendi osas.

KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt

tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada

prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtu määruse alusel, kui ta

võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning

vahistamine on vältimatult vajalik. Käesoleval juhul on kohtueelsel menetlusel prokuratuuri

taotlusel kohaldatud süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine. Seega peab kohus tõkendit

muutmata jättes tuvastama, kas isiku jätkuvalt vahi all pidamiseks esineb endiselt

vahistamisalus KrMS § 130 lg 2 mõttes. Seejuures ei peaks ka vahistamisaluse olemasolul vahi

all pidamise tähtaeg ületama teatud mõistlikku piiri.

Seega ülaltoodust tulenevalt peab kohus ka tõkendi vahistamine jätkuva kohaldamise

otsustamiseks tuvastama põhjendatud kahtluse olemasolu, jätkuvalt kuritegude toimepanemise

võimalikkuse, vahistuse proportsionaalsuse ja vältimatuse ning selle, kas riik on toimetanud

menetlust põhjendamatute viivitusteta.

Puutuvalt põhjendatud kahtluse olemasolusse, s.o sellesse, kas süüdistatav võis temale

süüdistusaktis süüks arvatud süüteo toime panna, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat.

Käesolevaks ajaks on kohus kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates kohtuotsuses lugenud

tuvastatuks, et süüdistatav on temale süüks arvatud kuriteo toime pannud. Seega on esitatud

kahtlustus süüteo toimepanemises kohtu seisukohalt kinnitust leidnud, mistõttu võib üheselt

lugeda tuvastatuks, et süüdistatav on temale süüks arvatud isikuvastase kuriteo toime pannud

ja see kuritegu on kehtiva karistusseadustiku sätete kohaselt karistatavaks teoks.

Lisaks tuleb tuvastada vahistamise aluse jätkuv olemasolu, s.t kas vahi alt vabanedes võib

süüdistatav jätkuvalt toime panna kuritegusid. Süütegude jätkuva toimepanemise riski

tuvastamiseks peab pöörduma süüdistatava karistusandmete poole, samuti arvestama

süüdistusaktis kajastatud süüdistatavat iseloomustavaid andmeid.

Kohus tunnistab süüdistatava süüdi eluvastase süüteo toimepanemises. Süüdistatava

karistusandmetest nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi.

Kohtuliku arutamise käigus on esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistataval on

ilmselged alkoholi sõltuvusprobleemid, mis soosivad süütegude toimepanemist ning

alkoholijoobes olekus muutub süüdistatav agressiivseks, lärmavaks, ettearvamatuks.

Süüdistatav on ise selgitanud, et ta sees oli justkui saatan ja ta ei kontrollinud antud olukorras

enam oma käitumist. Süüdistus isikuvastase süüteo toimepanemises ning süüdistusaktis

viidatud tõendid näitavad kohtu arvates süüdistatavale omast alkoholi sõltuvusprobleemiga

seotud agressiivsust, mis on piisavaks aluseks asuda seisukohale, et süüdistatav võib vabaduses

viibides jätkata vägivallasüütegude toimepanemist.

Vahistuse kui tõkendi proportsionaalsust arvestades peab kohus vajalikuks osundada sellelegi,

et KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides ka karistuse raskust. Süüdistatavat

süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises ja kohus mõistab süüdistatava süüdi

kuriteo toimepanemises, mille eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuuest kuni

viieteistkümne aastani, s.t karistuse alammääraks on kuus aastat. Kohus leiab, et omaksvõetud

kohtupraktika kohaselt ei ole karistuse raskus küll iseseisvaks vahistamisaluseks, kuid mõnel

juhul võib karistuse raskusest tulenev tingida ka kuritegude jätkuva toimepanemise ohu. Samas

mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 9 aastat vangistust, mille ära kandmist arvestab kohus

alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest ning kohus ei näe põhjust miks peaks

süüdistatava suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkendit muutma või tühistama.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ei ole teiseliigilist karistust ette

nähtud. Seega viitab ka mõistetud karistuse raskus, et süüdistatav võib vabaduses viibides

jätkata kuritegude toimepanemist.

Lisaks eelnevale tuleb vahistuse proportsionaalsust hinnates otsustada kas vahistamisaluse

olemasolule vaatamata ning arvestades riigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel ei ole

jõutud pikaajalise vahistusega piirini, millest alates põhjendatud vabaduspõhiõiguse riive on

välistatud vaatamata mõistetava karistuse pikkusele. Käesoleval juhul mõistab kohus

süüdistatavale karistuseks 9 aastat vangistust ja vabaduspõhiõiguse riive võinuks tõusetuda siis,

kui menetluse kestus hakkaks lähenema ettenähtud sanktsiooni alammäärale, s.o kuuele aastale.

Käesoleval juhul möödub aga alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest kuni

kohtuotsuse kuulutamiseni peaaegu 10 kuud. Seega ei ole kriminaalmenetlus, millesse on

mahtunud nii kohtueelne kui ka kohtulik menetlus, olnud kuigi pikk ja riik on menetlemisel

olnud aktiivne ja ka efektiivne. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtumenetluses

või kogu kriminaalmenetluses vahi all viibitud aja jooksul ei ole tekkinud olukorda, et vahistuse

pikkus ei ole enam proportsionaalne.

Mis puudutab võimalust muuta kohaldatud tõkendit ja valida mõni kergem tõkend, mida küll

ei ole taotletud, siis peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt

on süüdistatava elukohana süüdistusaktis märgitud XXX. X X on andnud kohtuistungil ütlusi,

et tänaseks päevaks on antud korter maha müüdud. Seega süüdistataval püsiv elukoht puudub.

Samuti saab kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditest järeldada, et süüdistataval puudub ka

püsiv sissetulek.

Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vahistamise alused ei ole ära langenud ning

vahistamine kui tõkend on proportsionaalne nii kuriteo kui ka karistuse raskust arvestades ning

vältimaks uute kuritegude toimepanemist on süüdistatava jätkuv vahistus vältimatu meede.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt

põhjendatud ja vältimatult vajalik ning mõne teiseliigilise tõkendi kohaldamiseks või

kohaldatud tõkendi muutmiseks või tühistamiseks alus puudub.

Andrus Kasema

rahvakohtunik

Märt Toming

eesistuja

Kätlin Kontor-Kirss

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/