2-21-9904/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9904

Kohtuasi

C avaldus X-ga (X) ja Y-ga (Y) suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): C (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Helen Hääl (e-post:XXX)

Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXXXX,

registrijärgne elukoht XXX)

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX,

registrijärgne elukoht XXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson (e-post:XXX)

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja): Q (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Tiiu-Ann Kaldma (e-post:XXX)

Eestkosteasutus:

Tallinna

Linnavalitsus

Haabersti

Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014244, aadress

Ehitajate tee 109a/1, Tallinn, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.07.2022. a määrus tühistada osas, milles maakohus määras

suhtluskorra tingimused seoses laste reisimise ja puhkusega (resolutsiooni punkt

2.12.) ning teha selle asemel uus määrus, millega täpsustada laste reisimise ja

puhkusega seotud suhtluskorda sellega, et reisimine välismaale on võimalik laste

koolivaheaegadel ning pikaajaline reisimine ei tohi segada laste õpinguid. Muus osas

2-22-9904

jätta Harju Maakohtu 05.07.2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

1. Rahuldada osaliselt C avaldus X-ga ja Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2. Määrata laste X-ga ja Y-ga ning isa C ja ema Q vaheline suhtluskord järgmiselt:

2.1.isa C ning lapsed X ja Y suhtlevad isaga paaris nädala pühapäeva õhtust, mil

isa võtab lapsed ema elukohast kell 18.00, kuni paaritu nädala pühapäeva

õhtuni;

2.2.ema Q ning lapsed X ja Y suhtlevad emaga paaritu nädala pühapäeva õhtust,

mil ema võtab lapsed isa elukohast kell 18.00, kuni paaris nädala pühapäeva

õhtuni;

2.3.emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva veedavad lapsed isaga;

2.4.ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva isaga;

2.5.laste sünnipäevad veedavad lapsed paaritul aastatel emaga ja paaris aastal

isaga;

2.6.jõulude ajal veedavad lapsed paarisaastal 23.12.-26.12 emaga ning paaritul

aastal 23.12-26.12 isaga. Lapsed antakse üle 23.12 kell 10.00 ning viiakse

suhtluskorra järgsele vanemale 26.12 õhtul kell 18.00;

2.7.aastavahetuse ajal 31.12.–01.01 veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja

paaritutel aastatel emaga. Lapsed antakse üle 31.12 hommikul kell 10.00

ning viiakse suhtluskorra järgsele vanemale 01.01 õhtul kell 18.00;

2.8.juhul, kui vanem ei saa laste eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab vanem

teisele vanemale sellest viivitamatult teada ning vanema soovil korraldab

lapse üleandmise teisele vanemale;

2.9.lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures

laps haigestumise hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel

võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab juhul, kui vanemad ei

lepi kokku teisiti. Lapse haigestumiseks loetakse lapse tervislikku seisundit,

mis on fikseeritud portaalis digilugu.ee haigestumisena;

2.10. lapsel on võimalik suhelda lahus oleva vanemaga telefoni, sms-i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel;

2.11. vanem kohustub lastega koosveedetud ajal kinni pidama laste

päevarutiinist (sh lõunauinakud, õhtused magamaminekud);

2.12. vanemal on õigus lastega reisida välismaale 20 päevaks aastas. Reisi

soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid

mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja

koha (sihtkoht, hotell või muu peatumispaiga täpne aadress). Kui viidatud

andmed on vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teisele

vanemale reisimiseks kirjaliku allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis

notariaalse volituse). Reisimiseks annab ema isale laste reisidokumendid, mis

pärast reisi tagastatakse emale. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi

korraldamisel. Reisimine välismaale on võimalik laste koolivaheaegadel ning

pikaajaline reisimine ei tohi segada laste õpinguid;

2.13. suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on

sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või sms-i teel.

3.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Q määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-22-9904

4. Rahuldada Q 29.05.2023. a taotlus uute tõendite vastu võtmiseks ja võtta tõenditena

asja materjalide juurde videofailid: 1) 12.12.22 koputab ja tõmbab käepidemest; 2)

12.12.22 varastab kelk ja lööb; 3) 29.12.22 koputab.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isikute I ja II esindamisega riigi õigusabi korras

seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 ja 5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkt 4 ei ole

edasikaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (avaldaja, isa) esitas 15.06.2021. a Harju Maakohtule avalduse, mida täpsustas 29.06.2022.

a ja milles palus määrata kindlaks C ja laste X (puudutatud isik I) ja Y (puudutatud isik II)

suhtluskord järgmiselt: 1.1. vanemad kasvatavad lapsi võrdselt 50/50 printsiibil, viisil, et lapsed

elab vahelduvalt vanemaga ühe nädala korraga pühapäeva õhtust järgmise nädala pühapäeva

õhtuni. Vanem, kelle suhtluskorrajärgne nädal on algamas, võtab lapse teise vanema kodust

pühapäeva õhtul kell 18.00, kui vanemad ei lepi eelnevalt kokku teisiti; 1.2. Ema sünnipäeva

veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva alati isaga; 1.3. Laste sünnipäevad veedavad lapsed

paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga; 1.4. Jõulude perioodil veedavad lapsed

paarisaastal 23.12.-26.12. emaga ning paaritul aastal 23.12-26.12. isaga. Lapsed antakse üle

23.12. kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgsele vanemale 26.12 õhtul kell 18.00; 1.5.

Aastavahetuse perioodi 31.12.–01.01. veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel

emaga. Lapsed antakse üle 31.12. hommikul kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgsele

vanemale 01.01. õhtul kell 18.00; 1.6. Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva

veedavad lapsed isaga; 1.7. Juhul, kui vanem ei saa laste eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab

vanem teisele vanemale sellest viivitamatult teada ning vanema soovil korraldab lapse

üleandmise teisele vanemale. Lapse eest hoolitsevad eestkätt vanemad; 1.8. Laste haigestumise

korral teavitab vanem, kelle juures laps haigestus, viivitamatult teist vanemat ja pöördub arsti

juurde. Laps terveneb selle vanema juures, kelle juures ta haigestus. Laste kohtumised teise

vanemaga asendatakse muul ajal. Kui üks laps on haige ning teda ei saa transportida, ei mõjuta

see teise lapse suhtluskorda ning liikumist vanemate vahel; 1.9. Ajal, mil lapsed viibivad ühe

vanema juures, on teisel vanemal igal mõistlikul ajal õigus lapsega kaugsidevahendite teel

suhelda; 1.10. Vanem kohustub lastega koosveedetud ajal kinni pidama laste päevarutiinist (sh

lõunauinakud, õhtused magamaminekud); 1.11. Kummalgi vanemal on õigus lastega reisida

välismaale 20 päevaks aastas. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja

koha (sihtkoht, hotell või muu peatumispaiga täpne aadress). Kui viidatud andmed on vanemale

edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku allkirjastatud

volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Reisimiseks annab ema isale laste

2-22-9904

reisidokumendid, mis pärast reisi tagastatakse emale. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi

korraldamisel; 1.12. Vanem kohustub ajal, mil lapsed viibivad temaga, mitte tarbima

narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid ja/või alkohoolseid jooke ning tagama laste

turvalisuse; 1.13. Vanemad kohustuvad täitma PKS § 144 sätestatud teabe andmise kohustust

ja muu hulgas andma teineteisele teada laste tervislikust seisundist ning lastega juhtunud

õnnetusest ja muudest olulistest asjaoludest, esimesel võimalusel; 1.14. Lastega suhtlemine

võib toimuda ka suhtlemiskorrast erinevatel tingimustel, ent seda ainult mõlema lapsevanema

eelneval kokkuleppel; 1.15. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra

muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmitud, kui mõlemad on sellega kirjalikult

nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel. Menetluskulud palus

avaldaja jätta Q (puudutatud isiku III, ema) kanda.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Q (puudutatud isik III, ema) abielust sündinud kaks last X

(6-aastane)ja Y (4-aastane). Avaldaja ja puudutatud isiku III abielu lahutati juulis 2018, samal

ajal lõppes ka nende kooselu. 23.05.2018. a esitas puudutatud isik III laste nimel kohtusse

hagiavalduse elatise saamiseks laste isalt, kuigi sel ajal elasid pooled veel koos. 03.06.2019. a

esitas laste ema lisaks hagiavaldusele ka avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

Kohus liitis nii elatise nõude kui ka avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ühte

menetlusse 07.09.2019. a. Peale seda kui kohus tegi asjas lõpplahendi 10.12.2019. a proovisid

laste vanemad taaskord koos elada. Käesolevaks hetkeks on poolte kooselu purunenud, mis on

kaasa toonud muutused senises ühiselus. Pärast teistkordset lahkuminekut ei leppinud pooled

kokku laste edasist elukorraldust ega seda, mil viisil on tagatud laste suhtlus mõlema vanemaga.

Vanemad jätkavad ühise hooldusõiguse teostamist.

3. Isa ei ole tänaseks juba 3 kuud saanud võimalust oma lastega kohtuda. Viimati nägi isa lapsi

märtsis 2021.a. Laste ema takistab laste isal lastega suhtlemist. Laste isa on palunud laste emalt

teavet laste käekäigu kohta, aega lastega kohtumiseks, kuid enamasti laste ema ei vaevu laste

isale vastama või anna lühivastuseid, jätmata vastamata laste isa esitatud küsimustele.

Käesolevaks hetkeks ei tea laste isa, kus lapsed elavad, mis lasteaias käivad. Laste ema on

otsustanud ilma ühegi selgituseta laste isa laste elust välja lõigata. Eeltoodud põhjustel on

põhjendatud ja vajalik määrata kindlaks laste huvidele vastav suhtluskord. Laste isa on lastega

tegelenud nende sünnist saadik ning elanud lastega koos. Laste isal on paindlik töögraafik, mis

tähendab, et tal on aega ja tahtmist oma lastega tegeleda. Kindel suhtluskord isaga tagaks lastele

vajaliku turvatunde, stabiilse elukorralduse ning lähedaste suhete säilimise isaga. Laste isa on

seisukohal, et 50/50 suhtluskorra rakendamine on laste huvidega kooskõlas muuhulgas

järgmistel põhjustel: see võimaldab lastele täisväärtuslikku suhet mõlema vanemaga, kuna

tagab mõlemale vanemale võimaluse võtta osa laste kasvatamisest. Lastel on isa juures tagatud

kõigi mugavustega elamistingimused. Laste isa on üürinud uue korteri, kus on üks magamistuba

ja kööktuba. Lapsed saavad isa juures ööbides magada magamistoas. Laste isal on olemas

töökoht ning ta on majanduslikult kindlustatud. Laste isa töögraafik on paindlik, mis võimaldab

graafikut muuta vastavalt sellele, millal lapsed on temaga. Seetõttu on laste isal ka päevasel ajal

piisavalt aega, et lastega tegeleda ning nende heaolu eest hoolt kanda. Laste isa on alates laste

sünnist pühendunud täielikult lastele ning lapsed on isa esmane prioriteet. Laste isa on alati

seadnud laste huvid enda omadest ette poole ning taganud, et lapsed saaksid parimat võimalikku

hoolt. Lapsed elasid enne kohtuvaidlust 15 päeva igas kuus isaga ja olid isa vahetul

ülalpidamisel. Selle üle vaidlust ei saa olla, kuivõrd seda on ema ise kohtule kinnitanud.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus võttis avalduse 22.06.2021. a määrusega menetlusse. Kohus rahuldas

05.07.2021. a määrusega isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning määras esialgse

2-22-9904

õiguskaitse korras isa C ning laste X ja Y vahelise suhtluskorra kuni tsiviilasja nr 2-21-9904

lõpplahendi jõustumiseni järgmiselt: 2.1. isa ja lapsed suhtlevad paaritu nädala reede õhtust

pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast kell 17.00 ning annab lapsed emale üle

pühapäeva õhtul kell 19.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Kui lapsed

ei viibi reedel lasteaias, siis annab ema lapsed isale üle reedel kell 17.00 Haabersti Linnaosa

Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a); 2.2. isa ja lapsed suhtlevad paaris nädalal teisipäeviti kella

17.00-19.00 ja neljapäeviti 17.00-19.00 nii, et isa võtab lapsed Stroomi Keskuse (Tuulemaa 20)

peasissekäigu juurest ning annab lapsed seal ka emale üle; 2.3. suhtlemiskorraga reguleerimata

küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui

mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või

SMS-i teel.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Eestkosteasutus toetas avaldust osaliselt. Vanemate vahel on tekkinud vaidlus suhtlemiskorra

üle isiklike konfliktsete suhete pinnalt. Vanemad on registreerinud end vanemate koolitusele

„Dialoog lapse nimel“. Vanemad ei ole veel käinud perelepituses. Kuivõrd 50% ajast nõue

puudutab vanemate ühise hooldusõiguse teostamist, ei saa nimetatud punkti toetada. Laste isa

võimalus lastega suhelda sõltub tema töögraafikust. Avaldaja tegelikud võimalused ei vasta

sellele, mis on kirjas avalduses. Lapsed elavad emaga, käivad Tallinna lasteaias ning alates

septembrikuust huviringides. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lastel peavad

olema võimalused mitmekülgseks arenguks. Q sõnul laste isa ei pea vajalikuks lapsi lasteaeda

ja huviringesse viia, sel ajal, kui lapsed on avaldaja juures. Isal tuleb korraldada lastega

suhtlemist nii, et säilitada laste igapäevased rutiinid, tagada lastele arenguperspektiivid ja

turvaline olustik. Isa poolt pakutud lastega kohtumiste graafik peab olema kooskõlastatud laste

vanuse ja vajadustega ning vanemate võimalustega (mh tööajaga).

6. Lastele määratud esindaja leidis, et laste seisukohast oleks parim, kui vanemad suudaksid

kokku leppida teist poolt mittetraumeeriva suhtluskorra ja sellest ka kinni peaksid. Vanematel

tuleks kohtule esitada omapoolne nägemus suhtlemiskorrast, mis muu hulgas lähtuks laste

huvidest ja vajadustest, aga arvestaks ka lastest lahus elava vanema võimalust lastega reaalselt

kohtuda. Laste huvides on laste ja isa vahel suhtluskorra reguleerimine, et isal oleks võimalus

lastega stabiilselt suhelda. Vanemate omavaheline suhtlus on konfliktne. Q sõnul kohtub

avaldaja lastega spontaanselt ning üksnes ajal, mil temal on mugav või töö seda võimaldab. Isa

selline käitumine ei võimalda emal planeerida oma aega ja laste tegevusi. Laste ema pole rahul

sellega, et laste isa ei pea kinni esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlus graafikust. Isa

tahab lapsi enda juurde siis kui aeg pole kokku lepitud. Samas kokkulepitud ajal ei tule lastele

järele. Ema on nõus kohtu poolt määratud graafikuga, see võiks ka edaspidi jätkuda. Lapsed

käivad meelsasti isa juures, sh ka ööbivad seal. Viimati olid lapsed isaga 18.-19.09.2021. a.

7. Laste ema avaldust ei toetanud ning leidis, et piisav on järgmine suhtluskord: 1.1. isa kohtub

oma lastega paaritu nädala reedel kella 11.00 kuni pühapäeval kella 18.00 nii, et isa võtab lapsed

lasteaiast, kui lapsed ei viibi lasteaias, tuleb isa lastele ema juurde järele. Pühapäeva õhtul annab

isa lapsed emale üle oma elukoha juures. Alates septembrist 2022 võtab isa X reedel koolist

peale koolipäeva lõppu ja annab emale üle pühapäeval kl 18.00; 1.2. emadepäeva veedavad

lapsed emaga, isadepäeva isaga, sõltumata sellest, kelle juures suhtluskorra alusel lapsed

peaksid viibima; 1.3. vanemal on õigus lastega kohtuda nende sünnipäevadel ja osaleda koolis

või muus avalikus kohas toimuvatel üritustel, võistlustel jmt.

Laste ema on huvitatud sellest, et lapsed oma isaga suhtleksid, seega oli ema nõus suhtluskorda

muutma selliselt, et C võtab lapsed reede hommikul ja tagastab pühapäeval. Kokkuleppe

2-22-9904

täitmisel selgus, et C ei pea kohtumäärust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta endale

siduvaks, samuti ei täida C poolte kokkuleppeid, jättes emale lapsed kokkulepitud ajal

tagastamata ja sundides ema mitmel korral asjatult Lasnamäelt Õismäele sõitma. Avaldaja

taotletud suhtluskord 50/50 põhimõttel ei ole sobiv ja ei ole käesoleval juhul vastavuses laste

huvidega ja avaldaja ei ole objektiivselt suuteline seda suhtluskorda täitma. X läheb sügisel

eesti õppekeelega kooli esimesse klassi. Teise emakeelega laps vajab eesti keeles õppides

igapäevast tuge ja abi, mida laste isa, kes eesti keelt ei oska, ei ole suuteline pakkuma. Ema

oskab vene, eesti ja inglise keelt ning on suuteline last toetama. Lisaks sellele ei saa laste isa

aru, et haridusasutuses käimine on kohustuslik ja laps peab kinni pidama koolikorrast, näiteks

ei tohi põhjuseta puududa. Seni on laste isa jätnud lapsed oma suhtlusajal lasteaiast koju, on

suhtlusaega omavoliliselt pikendanud ja ei ole lapsi lasteaeda viinud, et lapsed ei saaks

kokkulepitud ajal ema juurde tagasi. Arvestades laste isa senist käitumist, on tõenäoline, et laste

isa oma suhtlusajal lapsi kooli viima ei hakka. Teine esialgse õiguskaitse kehtivusajal ilmnenud

probleem on selline, mis seab ohtu laste tervise. Kui laps on laste isa juures viibides

haigestunud, ei ole laste isa pöördunud arstiabi saamiseks ja on püüdnud probleemi varjata.

Näiteks tekkis 25.06.2022. a X-l silmapõletik, mida ema märkas, kui suhtles lapsega

videokõnes. Ema palus isal sellega tegeleda, isa keeldus, mille tulemusena sai ema täiesti

ravimata ja edasiarenenud silmapõletikuga lapse. Ema pidi pöörduma EMOsse, et abi saada ja

võtma töövõimetuslehe. Ema palus kohtul kehtestada suhtluskord, mis on üldjoontes sarnane

esialgse õiguskaitse määrusega kehtestatud korrale, mis vastab kujunenud olukorras kõige

paremini laste huvidele ning tagab isa ja laste piisava ja turvalise suhtlemise, selle erisusega,

et nädalasiseste kohtumise arvel pikendatakse isaga veedetavat nädalalõppu reedese päeva

võrra.

Menetluse edasine käik

8. Harju Maakohus kuulas menetlusosalised ära 28.09.2021. a. Vanemad käisid ka perelepitaja

juures, kuid kokkuleppele ei jõudnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2022. a määrusega C avalduse X ja Y-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1) ning määras laste X-ga ja Y-ga ning isa

C ja ema Q vahelise suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 2): 2.1. isa C ning lapsed X ja

Y suhtlevad isaga paaris nädala pühapäeva õhtust, mil isa võtab lapsed ema elukohast kell

18.00, kuni paaritu nädala pühapäeva õhtuni (resolutsiooni punkt 2.1); 2.2. ema Q ning lapsed

X ja Y suhtlevad emaga paaritu nädala pühapäeva õhtust, mil ema võtab lapsed isa elukohast

kell 18.00, kuni paaris nädala pühapäeva õhtuni (resolutsiooni punkt 2.2); 2.3. emadepäeva

veedavad lapsed emaga ja isadepäeva veedavad lapsed isaga; 2.4. ema sünnipäeva veedavad

lapsed emaga ja isa sünnipäeva isaga; 2.5. laste sünnipäevad veedavad lapsed paaritul aastatel

emaga ja paaris aasta l isaga; 2.6. jõulude ajal veedavad lapsed paarisaastal 23.12.-26.12 emaga

ning paaritul aastal 23.12-26.12 isaga. Lapsed antakse üle 23.12 kell 10.00 ning viiakse

suhtluskorra järgsele vanemale 26.12 õhtul kell 18.00; 2.7. aastavahetuse ajal 31.12.–01.01

veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapsed antakse üle 31.12

hommikul kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgsele vanemale 01.01 õhtul kell 18.00; 2.8.

juhul, kui vanem ei saa laste eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab vanem teisele vanemale

sellest viivitamatult teada ning vanema soovil korraldab lapse üleandmise teisele vanemale; 2.9.

lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise

hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui lapse tervislik

seisund seda võimaldab juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse haigestumiseks loetakse

lapse tervislikku seisundit, mis on fikseeritud portaalis digilugu.ee haigestumisena; 2.10. lapsel

2-22-9904

on võimalik suhelda lahus oleva vanemaga telefoni, sms-i või sobiva suhtlusrakenduse

vahendusel; 2.11. vanem kohustub lastega koosveedetud ajal kinni pidama laste päevarutiinist

(sh lõunauinakud, õhtused magamaminekud); 2.12. vanemal on õigus lastega reisida välismaale

20 päevaks aastas. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel,

kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht,

hotell või muu peatumispaiga täpne aadress). Kui viidatud andmed on vanemale edastatud, siis

kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku allkirjastatud volituse (kui

vajalik, siis notariaalse volituse). Reisimiseks annab ema isale laste reisidokumendid, mis

pärast reisi tagastatakse emale. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi korraldamisel

(resolutsiooni punkt 2.12.); 2.13. suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra

muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega

selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või sms-i teel. Maakohus jättis riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isiku

III, puudutatud isikutele I-II määratud esindaja, linnavalitsuse seisukoha ning tutvunud kohtule

esitatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et C avaldus X-ga ja Y-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.

11. Kohus leidis, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123

lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem,

suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab

lapse kasvatamist.

12. Vanemad osalesid menetluse kestel perelepitusteenusel, kuid suhtluskorra osas kokkulepet

ei saavutanud (vt I kd tl 115). Samas on menetluse kestel laste ja isa vahel regulaarsem

suhtluskord toimima hakanud Harju Maakohtu 05.07.2021. a määruse alusel (tl 61-62), mille

kohaselt isa ja lapsed suhtlevad paaritu nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa

võtab lapsed lasteaiast kell 17.00 ning annab lapsed emale üle pühapäeva õhtul kell 19.00

Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Kui lapsed ei viibi reedel lasteaias, siis

annab ema lapsed isale üle reedel kell 17.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee

109a). Samuti suhtlevad isa ja lapsed paaris nädalal teisipäeviti kella 17.00-19.00 ja neljapäeviti

17.00-19.00 nii, et isa võtab lapsed Stroomi Keskuse (Tuulemaa 20) peasissekäigu juurest ning

annab lapsed seal ka emale üle.

13. Kuigi vanemad ei ole menetluse kestel suutnud kokku leppida suhtluskorras, siis vanemate

seisukohad suhtluskorra mahu osas on aasta jooksul lähenenud. Vanemate paranenud suhteid

ilmestab seegi, et olenemata hooldusõiguslikust kohtuvaidlusest (tsiviilasi nr 2-18-8026)

jätkavad vanemad ühise hooldusõigusega.

14. Isa on menetluse algusest saadik taotlenud laste lapse emaga võrdset suhtluskorda, s.o nädal

: nädal põhimõttel. Ema on nõus laste ja isa suhtluskorraga nii, et paaritu nädala reedel kella

11.00 kuni pühapäeval kella 18.00, mis on aga isegi vähem kui 05.07.2021. a määrusega

menetlusaegseks suhtluskorraks määratu. Ei ema ega laste huve kaitsvad isikud ole esile toonud

isa ohtlikkust laste suhtes ega selle kohta tõendeid esitanud. Arvestades mõlema vanema ja laste

lähedasi ja südamlikke suhteid ning vanemate erimeelsuste puudumist hooldusõiguslikes

küsimustes, saab kohus kaaluda laste suhtluskorra määramist vanemate vahel võrdses ulatuses.

Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et ajal, mil lapsed viibivad ühe vanemaga, peab

see vanem tagama laste osalemise õppetöös ja huvihariduses. Seega peab olema suhtluskord

ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka

2-22-9904

täidetav ning teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema

kasvades.

15. Kohus määras suhtluskorra vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktile 2. Kohus leidis,

et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades

silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et

kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra.

Määruskaebus

16. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse punktid 2.1.,

2.2. ja 2.12 ning teha uus määrus, millega reguleerida C suhtlus X ja Y-ga alljärgnevalt: C

kohtub oma laste X ja Y-ga paaritutel nädalatel alates reede hommikul kl 11.00 kuni pühapäeva

õhtul kl 18.00 selliselt, et võtab lapsed lasteaiast; kui lapsed ei viibi lasteaias, tuleb C lastele

ema juurde järele. Pühapäeva õhtul annab C lapsed emale üle oma elukoha juures. Alates

01.09.2022. a võtab C X reedel koolist peale koolipäeva lõppu ja annab emale üle pühapäeval

kl 18.00.

17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu suhtlemise kord kooskõlas laste

huvidega, sest võib luua olukorra, kus üle nädala jäävad lapsed terve nädala vältel kõrvale

lasteaiast ja koolist ning huvitegevustest. Samuti on laste ja isa suhtlemine lastele

emotsionaalselt kahjustav, sest laste isa tegeleb oma suhtlusajal olulise osa ajast laste ema

halvustamise ning ema ja laste suhte kahjustamisega, samuti käitub laste suhtes

manipuleerivalt.

18. Kohus kohaldas 05.07.2021. a määrusega esialgset õiguskaitset, mille kohaselt isa ja lapsed

suhtlevad paaritu nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast

kell 17.00 ning annab lapsed emale üle pühapäeva õhtul kell 19.00 Haabersti Linnaosa

Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Kui lapsed ei viibi reedel lasteaias, siis annab ema lapsed

isale üle reedel kell 17.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Samuti

suhtlevad isa ja lapsed paaris nädalal teisipäeviti kella 17.00-19.00 ja neljapäeviti 17.00-19.00

nii, et isa võtab lapsed Stroomi Keskuse (Tuulemaa 20) peasissekäigu juurest ning annab lapsed

seal ka emale üle. Selle suhtluskorra täitmisel tekkis mitmeid probleeme: isa ei kasutanud

nädalasiseseid kohtumisi ja need jäid enamjaolt ära, nädalavahetuse kohtumistel jättis lapsed

omavoliliselt pikemaks enda juurde, ei viinud lapsi lasteaeda ega huviringidesse ega teavitanud

laste ema õigeaegselt, et ei anna lapsi tagasi. Laste igapäevane elukorraldus oli väga häiritud.

See näitas, et laste isal tegelikult ei ole võimalik nädala sees lastega tegeleda ja ta ei ole sellest

huvitatud. Kindel ei ole, et isa suhtluskorda täitma hakkab.

19. X läheb sügisel eesti õppekeelega kooli esimesse klassi. Teise emakeelega laps vajab eesti

keeles õppides igapäevast tuge ja abi, mida laste isa, kes eesti keelt ei oska, ei ole suuteline

pakkuma. Ema oskab vene, eesti ja inglise keelt ning on suuteline last toetama. Lisaks sellele

ei saa laste isa aru, et haridusasutuses käimine on kohustuslik ja laps peab kinni pidama

koolikorrast. Seni on laste isa jätnud lapsed oma suhtlusajal lasteaiast koju. On väga tõenäoline,

et laste isa oma suhtlusajal lapsi kooli viima ei hakka.

20. Teine esialgse õiguskaitse kehtivusajal ilmnenud probleem on selline, mis seab ohtu laste

tervise. Kui laps on laste isa juures viibides haigestunud, ei ole laste isa pöördunud arstiabi

saamiseks ja on püüdnud probleemi varjata. Näiteks tekkis 25.06.2022. a X-l silmapõletik, mida

ema märkas, kui suhtles lapsega videokõnes. Ema palus isal sellega tegeleda, isa keeldus, mille

tulemusena sai ema täiesti ravimata ja edasiarenenud silmapõletikuga lapse. Ema pidi

2-22-9904

pöörduma abi saamiseks EMO-sse ja võtma töövõimetuslehe. Sellest järeldub, et isa ei ole

suuteline oma suhtlusajal lastele terviseabi korraldama ja ka seetõttu ei ole mõistlik, et lapsed

viibiksid isa juures üle 3 päeva järjest.

21. Lapsed vajavad mõistlikku, stabiilset ja turvalist elukorraldust, mida avaldaja ei suuda

püsivalt pakkuda. Maakohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud piisavalt konkreetsete

laste, nende vajaduste ja muude asjaoludega. Eelkõige on küsimus laste isa arusaamises ja

valmisolekus laste huve esiplaanile seada. Kohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud

lapsi esindama õigustatud isikute seisukohtadega ega ka põhjendanud, miks ta seda ei tee.

22. Määruskaebuse esitaja ei nõustu punktiga 2.12. ning leiab, et tegemist ei ole suhtluskorra

küsimusega PKS § 143 mõttes, vaid hooldusõiguse teostamise küsimusega. Vanematel on ühine

hooldusõigus. Suhtluskorda reguleerivas määruses sellise hooldusõigusliku küsimuse

reguleerimine on üllatuslik. Lisaks on p 2.12 sõnastatud imperatiivselt, nii, et teisel vanemal ei

olegi sõnaõigust ja võimalust keelduda, kui vanem 3 nädalat enne reisi algust teist vanemat

reisist teavitab. Võib tekkida ka olukord, kus näiteks mõlemad vanemad on planeerinud reisi

samale ajale. Samuti ei võimalda kohtumääruse sõnastus vanemal nõusoleku andmisest

keelduda, isegi mõjuval põhjusel (nt teise vanema soov reisida ohtlikku piirkonda või väga

ebasobiv aeg). Kohus on määruses välja toonud, et suhtluskord peab olema ühelt poolt piisavalt

konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt

poolt piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades. Kohtumääruse p 2.12.

nendele kriteeriumitele ei vasta ja tuleks seetõttu tühistada.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Lastele määratud esindaja leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna määruse tühistamiseks

alust. Määruskaebuses soovitud suhtluskord jätab lastele oluliselt väiksema aja isaga

suhtlemiseks ning ei vasta laste huvidele. Suhtluskorra punktis 2.12 on kohus andnud

vanematele loa lastega reisimiseks aastas kokku 20 päeva ulatuses, mis ei ole vastuolus laste

huvidega ja aitab vältida vanemate erimeelsuste korral vaidlusi olukorras, kus üks või teine

vanem soovib lastega reisile minna.

24. Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Suhtlemiskord, mis

baseerub mudelil 50/50, ei ole antud juhul täidetav. Isa võimalus suhelda lastega sõltub tema

töögraafikust ning tema tegelikud võimalused ei vasta avalduses kirja pandule. Isa kinnitas, et

töötab graafiku alusel, ta on 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba, siis järgmine nädal on ta 5 päeva tööl

ja 2 vaba. Tööpäev lõppeb hilisõhtul, seega perspektiivis puudub lapse isal võimalus last

lasteaiast ja koolist õigel ajal võtta. Isa ei täida esialgse õiguskaitse korras kehtestatud

suhtlemiskorda, kohtub lastega spontaanselt. Isa ei tee laste kasvatamisel emaga koostööd,

vanemad ei saa üksteisega hästi läbi, isa avaldab psühholoogilist survet laste emale ning järgib

suhetes autoritaarsust. Vanim laps X ”sulgub” pärast isaga suhtlemist ning keeldus viimane

kord kategooriliselt isa juurde minemast. Septembris 2022.a läheb X esimesse klassi Lasnamäel

asuvasse kooli, mis tähendab, et lapsel tuleb kohaneda uute oludega. Lapse pidev kolimine ühe

vanema juurest teise juurde kõigi kooliasjadega ei anna talle vajalikku stabiilsust ja rutiini.

Arvestades laste isa senist käitumist ja lähtudes reaalsetest võimalustest, sobib laste ema

määruskaebuses pakutud suhtlusvariant nii lastele kui ka laste isale. Heade kontaktide

säilitamiseks piisab, et lapsed veedavad isa juures vähemalt 25% oma ajast. Kohtumääruse p

2.12 tühistamise osas seoses puhkusega ei toeta eestkosteasutus määruskaebust. Tähtis oleks

märkida või täiendada, et lastega saab välismaale reisida koolivaheaegadel ning et pikaajaline

reisimine ei segaks laste õppeprotsessi.

2-22-9904

25. Laste isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna kohtulahend vastab laste parimatele

huvidele. Ei vasta tõele väited, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra täitmisel

tekkis probleeme laste isa tõttu. Hoopis laste ema on korduvalt takistanud laste suhtlust isaga,

asudes laste isa lastest võõrutama, samal ajal võimaldamata laste isal lastega aega veeta. Laste

ema teatas isale, et tema lähtub 05.07.2021. a kohtumäärusest ning ei pea võimaldama isal

lastega kohtuda nädal-nädal suhtluskorra alusel. Laste isa on esitanud kohtule avalduse lastega

suhtluskorra kindlaksmääramiseks võrdse ajajaotuse alusel. Seega ei vasta tõele ema seisukoht,

et isa ei soovi lastega tegeleda. Laste isa mõistab laste koolikohustuse täitmise olulisust, peab

väga oluliseks laste keeleõpet ning etteheited, et laste isa ei oska puhtalt eesti keelt, ei ole

asjakohased. Laste isa õpib eesti keelt ning samuti räägib puhtalt inglise keelt. Ei vasta tõele

väide, et isa seab ohtu laste tervise, sest lapsel tekkis silmapõletik ajal mil ta viibis isaga. Laste

isa võttis lapsed emalt 24.06.2022.a. Laste isa läks lastega 25.06 nautima Harku järve äärde

suvemõnusid ning isa veetis lastega järve ääres mitu tundi. Koduteel läks lapsele midagi silma.

Apteegist saadi soovitus silmatilkasid kasutada. Punetus silmas ei taandunud oodatud kiirusel

ning 27.06 hommikul palus laste ema, et ta tuleb lastele järgi ja viib lapse arsti juurde, millega

laste isa nõustus. Lapse ema hakkas kasutama arsti poolt määratud rohtu lapse silma ravimiseks,

kuid pärast ravimi kasutamist läks silma seisund veelgi halvemaks ja ema pöördus uuesti

kiirabisse, kuid laste isa sellest ei teavitanud. Lapsed on alates veebruarist kuni juuni lõpuni

olnud korduvalt haiged ja seda nii ema kui ka isaga olles. Lapsed käisid väga harva arsti juures,

kui nad viibisid emaga ja olid haiged. Ema suhtub kergekäeliselt laste toitumisse. Lapsed on

korduvalt isale öelnud, et nad söövad poest ostetud valmistoite ja pitsasid. Laste isa nõustub

ema seisukohaga, mille kohaselt vajavad lapsed mõistlikku, stabiilset ja turvalist elukorraldust,

kuid ei nõustu, et isa neile seda pakkuda ei suuda. Laste isa vaidleb vastu seisukohale, et punkt

2.12 ei ole käsitletav suhtluskorra küsimusena. Laste isa märgib, et kõik isapoolsed sugulased

elavad Indias ja lastel pole võimalust olnud külastada oma sugulasi. See peab olema laste

võimalus, säilitada lähedased suhted nii oma isa kui isapoolsete sugulastega. Lastel on India

kodakondsus, nad räägivad isaga kohalikus keeles ning see on laste huvides, et see kontakt, side

oma päritolu ja kultuuriga neil säiliks. Punkt 2.12 on laste huvides ning vastab kohtu poolt

viidatud kriteeriumitele - on piisavalt paindlik, üheselt mõistetav ja täidetav ning arvestab laste

huve ka nende kasvades. Maakohus on konkreetsete laste ja nende huvidega arvestanud. Alates

Harju Maakohtu 10.12.2019.a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-18-8026, mille kohaselt leiti, et

lapsed veedavad võrdse aja mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad annavad võrdselt

ülalpidamist vahetult ja isal puudub kohustus tasuda täiendavat elatist, hakkas avaldaja leiutama

erinevaid argumente, miks lapsed ei peaks isaga enam võrdset aega veetma. Laste ema hakkas

välja mõtlema erinevaid intsidente, kutsuma politseid, pöördus ohvriabisse, mõtles välja

narratiivi, et isa on vägivaldne jms. Tegelikkuses on hoopis laste isa olnud vägivalla ohver laste

ema ning tema uue elukaaslase/abikaasa poolt. 13.12.2019.a sõlmiti SKA lepitaja vahendusel

lepituskokkulepe, milles Q tunnistas, et käitus kannatanu suhtes valesti ning vabandas C ees.

Lepiti kokku, et suheldakse omavahel viisakalt ning konfliktsed olukorrad lahendatakse

omavahel rahumeelselt. Q seda kokkulepet kahjuks ei täida ning tekitab pidevalt konfliktseid

olukordi, millesse kaasab oma uut abikaasat. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isa ei ole ohtlik

ning lastel on isaga turvaline ja hea suhe. Ka lapsed soovivad elada võrdse aja isaga, seda on

lapsed korduvalt väljendanud.

Menetluse edasine käik

26. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

27. Ringkonnakohus soovis menetlusosalistelt 22.05.2023. a teada, kuidas on toimunud

maakohtu poolt 05.07.2021. a asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse täitmine pärast

2-22-9904

maakohtu lõpplahendi tegemist ja mida on lapsed neile määratud esindajale suhtluskorra osas

avaldanud. Kohtule vastasid nii vanemad kui ka lastele määratud esindaja. Eestkosteasutus ei

ole oma seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja

§-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning

vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras suhtluskorra

tingimused seoses laste reisimise ja puhkusega (resolutsiooni punkt 2.12.) ning teha selle

asemel uus määrus, millega täpsustada laste reisimise ja puhkusega seotud suhtluskorda sellega,

et reisimine välismaale on võimalik laste koolivaheaegadel ning pikaajaline reisimine ei tohi

segada laste õpinguid. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

ringkonnakohtu täiendab määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele.

Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

29. Määruskaebusest nähtuvalt vaieldakse ringkonnakohtus edasi vanemate ja laste

suhtluskorra põhireeglite üle, mille kohaselt veedavad lapsed kummagi vanemaga võrdse aja

ning laste reisimise ja puhkusega seotud suhtluse korraldamise üle. Sealjuures heidab ema

maakohtule ette nii materiaalõiguse väära kohaldamist kui menetlusõiguse normide rikkumist.

Kaebust ei toeta ei isa ega ka lastele määratud esindaja, eestkosteasutus toetab seda osaliselt

ning on esitanud oma ettepaneku laste reisimist puudutava suhtluskorra täpsustamiseks.

Arvestades määruskaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel

maakohtu määruse seaduslikkust ainult osas, milles see on vaidlustatud ehk määruse

resolutsiooni punktide 2.1., 2.2. ja 2.12. osas. Muus osas on vaidlustatud maakohtu määrus

TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.

30. Ringkonnakohtu hinnangul materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav ei

ole. Nagu maakohus õigesti esile tõi, teeb kohus PKS § 123 lg-st 1 tulenevalt lapsesse

puutuvates asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Nimetatud sätte kohaldamisega seoses on

kohtupraktikas selgitatud, et üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord

vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele (RKTKm 17.12.2013. a, 3-2-1-4-13, p 73). Kohus

peab arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka

lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike

seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-83-11, p

21). Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega

kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Pigem

oleks ekslik võtta kõikides vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks see, et laps

peaks lahuselava vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Konkreetse juhtumi

asjaolusid arvestades ei pruugi selline eeldus viia lapse parimate huvidega kooskõlas oleva

lahenduseni. Kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks

selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures (RKTKm

07.12.2018. a, 2-17-3347, p 23).

31. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et käesoleval

juhul on konkreetsete laste huvidega kooskõlas suhtluskorra määramine vanemate vahel

võrdses ajalises jaotuses vahelduvalt nädala kaupa, kuna mõlemal vanemal on lastega lähedased

2-22-9904

ja südamlikud suhted, vanemad jätkavad vaatamata erimeelsustele ühise hooldusõiguse

teostamist ning menetluses ei ole tuvastamist leidnud isa ohtlikkus lastele. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust maakohtust erinevale seisukohale asumiseks isegi mitte ema poolt

määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite alusel.

32. Ema esitatud tõendid seonduvad perioodiga 12.12.2022. – 29.12.2022. a ja koosnevad

kolmest videofailist. Olgugi, et kahelt neist on arusaadav see, et ema elukohas viibivad isikud

peavad uksele koputajaks ja ukselingi vajutajaks isa, ei ole see fakt kohtu jaoks tuvastatav, kuna

korteri ust ei avata ning koputajaga ka ei vestelda. Kuid isegi juhul, kui eeldada selle väite

õigsust, ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna ei võimalda järeldada, et

maakohtu määratud suhtluskorra põhireeglid oleksid laste huvidega vastuolus. Kolmandalt

videolt nähtuv laste kelgu kaasahaaramine ema elukohast ning selle tagasisaamiseks järgnenud

isa ja ema elukaaslase vaheline kähmlus tänaval on tegevusena igati taunitav ja isegi

arusaamatu, kuid ei põhista siiski ema väidet, et isal on süvenenud alkoholiprobleem,

arvestades, et rohkem sellekohaseid tõendeid ringkonnakohtule esitatud ei ole. Laste isa

väidetavat alkoholisõltuvust ei ole asja materjalidest nähtuvalt esile toonud ei lastele määratud

esindaja ega ka eestkosteasutus.

33. Määruskaebusest nähtuvalt on ema maakohtu määratud suhtluskorra põhireegleid laste

huvidega vastuolus olevaks pidanud ka põhjustel, et see võib luua olukorra, kus üle nädala

jäävad lapsed terve nädala vältel kõrvale lasteaiast ja koolist ning huvitegevustest, kuna isa on

lapse lasteaiast oma suhtlusajal koju jätnud. Kuna tegemist on oletusega, ei ole selle alusel

maakohtu määruse tühistamine võimalik. Oma väiteid selle kohta, et suhtlus isaga on lapsi

emotsionaalselt kahjustav, kuna isa halvustab ema ning käitub laste suhtes manipuleerivalt, ei

ole ema aga põhistanud. Ringkonnakohus osundab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS §

477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära

lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (RKTKm 20.12.2017.

a, 2-17-4751, p 14).

34. Vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna alust ka ema tuginemine väitele, et isa seab

ohtu laste tervise. Näitena toodud X silmapõletikuga seoses on isa selgitanud, et kasutas

apteekri soovitusel silmatilkasid ning nõustus ärrituse mittetaandumisel sellega, et ema viib

lapse arsti juurde. Isa väidet, et lapse seisund halvenes ema juures arstilt saadud ravimi

kasutamise tagajärjel veelgi, ei ole ema kummutanud. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik

nõustuda kaebuse väitega, et isa ei ole suuteline oma suhtlusajal lastele terviseabi korraldama,

mistõttu ei ole mõistlik, et lapsed viibiksid isa juures üle 3 päeva järjest. Pealegi nähtub asja

materjalidest, et Y on olnud isaga 12.05-17.05.2023. a , mis teeb kokku 5 päeva.

35. Ema on tuginenud ka väitele, et kuna isa ei ole suutnud täita esialgse õiguskaitse määrust,

ei saa kindel olla, et ta suudab täita maakohtu määratud suhtluskorda. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna ka see alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna tegemist on taas

oletusega. Lisaks nähtub isa vastusest ringkonnakohtule, et ka ema ise on esialgse õiguskaitse

määrust rikkunud, mille tõttu on isa olnud sunnitud algatama täitemenetluse. Nendest

asjaoludest järeldab ringkonnakohus, et tegelikkuses ei ole kumbki vanematest olnud käesoleva

ajani võimeline lastele piisavalt mõistlikku, ettenähtavat ja turvalist elukorraldust pakkuma, mis

ju oligi maakohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse tegelik eesmärk.

36. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud

põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ei arvesta kohus eestkosteasutuse

seisukohtadega. Nimetatud eksimuse saab ringkonnakohus parandada määruskaebemenetluses,

täiendades vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevalt (p 37).

2-22-9904

37. Eestkosteasutus on avaldanud arvamust, et isa soovitud suhtluskord ei ole tema töögraafikut

arvestades realistlik. Isa on kohtule avaldanud, et tal on kalendrikuus 16 vaba päeva, mis

võimaldab lastega veeta 50/50 mahus aega. Ärakuulamistel on isa avaldanud, et näeb

kompromissina seda, et kui ta on 2 päeva tööl, veedaks lastega 5 päeva ja kui on 5 päeva tööl,

siis oleks lastega 2 päeva. Isa soovib saada võrdset suhtluskorda. Kohtu hinnangul on

eestkosteasutus ekslikult lähtunud isa olemasolevast töögraafikust ega ole arvestanud

asjaoluga, et isa on läbivalt rõhutanud oma töögraafiku paindlikkust. Sellest järeldub kohtu

hinnangul see, et isa saab oma tööd planeerida ja töötamise ajad tööandjaga kokku leppida

selliselt, et lapsed elavad vahelduvalt vanemaga ühe nädala korraga pühapäeva õhtust järgmise

nädala pühapäeva õhtuni nagu isa soovinud on. Kohus võtab siinjuures arvesse ka lastele

määratud esindaja seisukohta, et laste huvides on laste ja isa vahel suhtluskorra reguleerimine

selliselt, et isal oleks võimalus lastega stabiilselt suhelda ning lapsed käivad meelsasti isa

juures, sh ka ööbivad seal.

38. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul nõustuda ka selle määruskaebuse

väitega, et maakohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud piisavalt konkreetsete laste,

nende vajaduste ja muude asjaoludega. Vastupidi, maakohtu määratud suhtluskord on selle

põhireeglite osas piisavalt selge ja täidetav, vastates sellega kohtupraktikas rõhutatud

analoogele põhimõttele (vt RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-83-11,p 16) ning loob lastele

ettenähtava ja stabiilse elurütmi. Laste ema poolt määruskaebuses välja pakutud suhtluskord ei

vasta konkreetsete laste huvidele, kuna see võimaldaks isaga suhtlust isegi vähem, kui

maakohtu esialgse õiguskaitse määrusega ette nähtud on, millisele asjaolule on

määruskaebemenetluses

tähelepanu

juhtinud

ka

lastele

määratud

esindaja.

Kuigi

eestkosteasutus on ema ettepanekut määruskaebemenetluses toetanud, ei anna see kohtu

eelpooltoodud seisukohti (vt p 37) arvestades kaebuse rahuldamiseks alust. Lisaks on

eestkosteasutus väide, et laps X pidev kolimine ühe vanema juurest teise juurde kõigi

kooliasjadega ei anna talle vajalikku stabiilsust ja rutiini, oletuslik ja põhistamata.

39. Ringkonnakohtule esitatud vastustest nähtuvalt on laps X suhtlus isaga puudulik alates 2022

aasta novembri keskpaigast, laps Y suhtlus isaga toimib veidi paremini ning viimati oli laps isa

juures 12.05-17.05.2023. a. Kuigi ema on laps X vastuseisu põhjendanud nii sellega, et isa

rikkus ära lapsele kingitud nutikella kui arvamusega, et isa spontaanne ja kohatine vägivaldne

käitumine on suhtluse vastumeelseks muutnud, isa on laps X vastuseisu põhjuseks pidanud ema

manipuleerivat käitumist ja lapses lojaalsuskonflikti tekitamist, ei ole kumbki vanem oma

väiteid põhistanud. Sealjuures on märkimisväärne, et ema ei ole esitanud tõendeid isegi nende

väidete kohta, et lapse suunamine psühholoogi juurde või Perekeskuse teenus ei ole tulemusi

andnud. Eestkosteasutus ei ole ema väiteid kinnitanud, jättes ringkonnakohtule üldse vastamata.

Lastele määratud esindaja on lastega kohtumise tulemusena esile toonud, et noorem poeg Y ei

ole vastu kui ööbib isa juures ja laps X-l ei ole isaga kohtumiste vastu midagi, kuid isa juurde

minna ta ei taha, kuigi põhjust ei avaldanud. Ringkonnakohus ei pea laps X eluiga arvestades

usutavaks, et laps ei suudaks esindajale avaldada oma vastuseisu põhjust isaga suhtlemisele,

kui see oleks seotud eelkirjeldatud nutikella juhtumiga või mõne muu tema ja isa vahel

juhtunud, last häirinud sündmusega. Arvestades eeltoodut ning laste esindaja arvamust, mille

kohaselt peaks ema laps X isa vastu tekkinud trotsist ülesaamiseks toetama, ei ole alust

maakohtu määrust osas, milles kohus kehtestas suhtluskorra vahelduvalt nädala kaupa, muuta.

40. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et punktis 2.12. määratu ei ole

suhtluskorra küsimus. Ema seisukoht on ka üllatav, arvestades, et maakohtumenetluses ei ole

ema selles osas kordagi vastuväiteid esitanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

reguleeritakse suhtluskorraga ka laste välismaale reisimisega seotud küsimusi ajal, mil lapsed

vanemaga suhtlevad. Reisimist võib eelduslikult pidada iga lapse huvidega kooskõlas olevaks

2-22-9904

tegevuseks, kuna see võimaldab lapse maailmapildil avarduda. Ema vastuseis reisimist

puudutavas osas suhtluskorra reguleerimisele on eeltoodust tulenevalt arusaamatu ega vasta

laste huvidele. Ema kartus, et võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad on planeerinud reisi

samale ajale, on ületatav omavahelise suhtluse teel, milleks nii määruskaebuse esitaja kui

vastustaja konkreetsete laste hooldusõiguslike vanematena perekonnaseadusest tulenevalt

õigustatud ja kohustatud on. Ema mõttekäik, et vanem võib soovida lastega reisida ohtlikku

piirkonda, jääb põhjenduste puudumise tõttu mõistetamatuks.

41. Osaliselt tuleb siiski ema etteheidetega maakohtule reisimist puudutavas osas nõustuda.

Arvestades vanemate vahelisi suhteid, mis tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on olnud nii

konfliktsed kui ka sõbralikumad, võinuks maakohus välismaale reisimist puudutavas osas

suhtluskorda reguleerida konkreetsemalt. Ringkonnakohtu hinnangul on selles osas mõistliku

ja põhjendatud ettepaneku teinud eestkosteasutus, millest tulenevalt tuleb maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 2.12. täpsustada ja määrata, et reisimine välismaale on võimalik laste

koolivaheaegadel ning pikaajaline reisimine ei tohi segada laste õpinguid.

Selgitused

42. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu

poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud

suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord

ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole

avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2

kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123

lg 1 mõttes lapse huvidele.

43. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26

kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või

lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse

enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega

suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne 2022. aasta 1.

septembrit kehtinud seadust.

Taotluste lahendamine

44. Puudutatud isik III (ema) esitas määruskaebusmenetluses 29.05.2023. a taotluse uute

tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab eelnimetatud taotluse TsMS § 238 lg 1

alusel ja võtab tõenditena asja materjalide juurde videofailid: 1) 12.12.22 koputab ja tõmbab

käepidemest; 2) 12.12.22 varastab kelk ja lööb; 3) 29.12.22 koputab.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

45. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse

rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

2-22-9904

46. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 4 osas. Muus osas võib määrusele esitada

määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3

esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/