Legislator Case Law & Legislation
2-23-120465/4 AI generated

2-23-120465/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-120465/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

110 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas

Legislator headnote

AI generated

2-23-120465/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 110 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2023.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-23-120465

Tsiviilasi

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

maksekäsu

kiirmenetluse avaldus XXlt võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

lepinguline esindaja Piret Muinast (e-post xxx)

Võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Resolutsioon

1. Keelduda

osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt võlgnevuse

väljamõistmiseks menetlusse võtmisest

2. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud XX kanda

3. Mõista XXlt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks maksekäsu kiirmenetluse kulud 85 eurot, mis

sisaldab riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot

4. Jätta rahuldamata osaühingu EUROPARK ESTONIA

maksekäsu

kiirmenetluse

kuludelt

viivise

väljamõistmise nõue

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

Avaldaja esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

110 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 26.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas

26.05.2023 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 13.06.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Avaldaja esitas 21.06.2023 avalduse, milles kinnitab, et kostja tasus 14.06.2023 põhinõude

summas 90 eurot ja hageja on nõus loobuma sissenõudmiskulust summas 20 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 85 eurot, millest 65 eurot on riigilõiv ja 20

eurot menetluskulu ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldusest nähtuvalt kaotas avaldaja huvi asja

menetlemise vastu, mistõttu ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu

05.11.2021 määruse 2-21-115991 p-s 9 on sedastatud, et maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks ülemineku puhul saab eristada põhimõtteliselt kolme etappi: esiteks toimub

maksekäsu kiirmenetlus kuni TsMS § 486 lg 1 järgse asja üleandmise määruse tegemiseni,

teiseks jääb teatav ajavahemik sellest kuni kolmanda etapini, mis algab hagi esitamise ja

menetlusse võtmisega. Kui võlgnik tasub võla neist etappidel esimesel, siis kohaldub TsMS

§ 488¹ lg 1, mis võimaldab jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kui võlgnik tasub võla pärast

hagi esitamist, siis kohaldub TsMS § 168 lg 5, mis samuti näeb ette kulude jätmise võlgniku

(kostja) kanda. Vahepealse, teise etapi kohta vastavat normi pole. Kõige üldisemalt tuleneb

TsMS § 162 lg-st 1, et menetluskulud peab eelkõige kandma pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama reegel kehtib hagita asjades TsMS § 172 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu 12. mai 2021

määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 teine lõik). Eelnevast järeldub kulude õiglaselt

jaotamise põhimõte, mida tuleb järgida ka juhul, kui erinormi kulude jaotuse kohta pole.

Öeldut kinnitab käesoleval juhul TsMS § 172 lg 9 teine lause, mille järgi tuleb selle sätte

esimese lausega hõlmamata olukorras kohaldada hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud norme nende koostoimes tõlgendada nii,

et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s 484² ette nähtud ulatuses ka

juhul, kui ta tasub võla kirjeldatud teisel etapil. Juhindudes § 162 lg 1, 172 lg 1 ja 9 ja 168 lg

5 sätestatud põhimõtetest ning viidatud Ringkonnakohtu lahendist jätab kohus TsMS §-s 484²

ettenähtud kulud võlgniku kanda. Avaldaja tasus 16.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse

esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks

tuleb avaldajale hüvitada 20 eurot, kokku 85 eurot. Kuna TsMS §‑s 4842 kehtib piirang, mille

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses hüvitatakse riigilõivu rahaline suurus ja avaldaja

menetluskulud 20 euro ulatuses, kuid mitte viivist, siis jätab kohus viivise taotluse

rahuldamata.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/