2-23-120465/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated110 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas
Legislator headnote
AI generated2-23-120465/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 110 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2023.a Tallinn Lubja 4
Tsiviilasja number
2-23-120465
Tsiviilasi
Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
maksekäsu
kiirmenetluse avaldus XXlt võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood
10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn)
lepinguline esindaja Piret Muinast (e-post xxx)
Võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
1. Keelduda
osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt võlgnevuse
väljamõistmiseks menetlusse võtmisest
2. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud XX kanda
3. Mõista XXlt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA
kasuks maksekäsu kiirmenetluse kulud 85 eurot, mis
sisaldab riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot
4. Jätta rahuldamata osaühingu EUROPARK ESTONIA
maksekäsu
kiirmenetluse
kuludelt
viivise
väljamõistmise nõue
Edasikaebamise kord ja
tähtaeg
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest
Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused
Avaldaja esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult
110 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte
toimetatud 26.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas
26.05.2023 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 13.06.2023 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse ja andis avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Avaldaja esitas 21.06.2023 avalduse, milles kinnitab, et kostja tasus 14.06.2023 põhinõude
summas 90 eurot ja hageja on nõus loobuma sissenõudmiskulust summas 20 eurot. Hageja
palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 85 eurot, millest 65 eurot on riigilõiv ja 20
eurot menetluskulu ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude
kindlaksmääramisel,
et
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt
tuleb
tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja
taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldusest nähtuvalt kaotas avaldaja huvi asja
menetlemise vastu, mistõttu ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus
keeldub avaldust menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu
05.11.2021 määruse 2-21-115991 p-s 9 on sedastatud, et maksekäsu kiirmenetluse
hagimenetluseks ülemineku puhul saab eristada põhimõtteliselt kolme etappi: esiteks toimub
maksekäsu kiirmenetlus kuni TsMS § 486 lg 1 järgse asja üleandmise määruse tegemiseni,
teiseks jääb teatav ajavahemik sellest kuni kolmanda etapini, mis algab hagi esitamise ja
menetlusse võtmisega. Kui võlgnik tasub võla neist etappidel esimesel, siis kohaldub TsMS
§ 488¹ lg 1, mis võimaldab jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kui võlgnik tasub võla pärast
hagi esitamist, siis kohaldub TsMS § 168 lg 5, mis samuti näeb ette kulude jätmise võlgniku
(kostja) kanda. Vahepealse, teise etapi kohta vastavat normi pole. Kõige üldisemalt tuleneb
TsMS § 162 lg-st 1, et menetluskulud peab eelkõige kandma pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama reegel kehtib hagita asjades TsMS § 172 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu 12. mai 2021
määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 teine lõik). Eelnevast järeldub kulude õiglaselt
jaotamise põhimõte, mida tuleb järgida ka juhul, kui erinormi kulude jaotuse kohta pole.
Öeldut kinnitab käesoleval juhul TsMS § 172 lg 9 teine lause, mille järgi tuleb selle sätte
esimese lausega hõlmamata olukorras kohaldada hagimenetluses menetluskulude kohta
sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud norme nende koostoimes tõlgendada nii,
et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s 484² ette nähtud ulatuses ka
juhul, kui ta tasub võla kirjeldatud teisel etapil. Juhindudes § 162 lg 1, 172 lg 1 ja 9 ja 168 lg
5 sätestatud põhimõtetest ning viidatud Ringkonnakohtu lahendist jätab kohus TsMS §-s 484²
ettenähtud kulud võlgniku kanda. Avaldaja tasus 16.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse
esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks
tuleb avaldajale hüvitada 20 eurot, kokku 85 eurot. Kuna TsMS §‑s 4842 kehtib piirang, mille
kohaselt maksekäsu kiirmenetluses hüvitatakse riigilõivu rahaline suurus ja avaldaja
menetluskulud 20 euro ulatuses, kuid mitte viivist, siis jätab kohus viivise taotluse
rahuldamata.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/