3-23-435/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-435

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus anda luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku

kindlakstegemiseni

Menetlusosalised

Taotleja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook

Puudutatud isik X, esindaja Viktor Särgava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse

resolutsiooni p-i 1 peale haldusasjas nr 3-23-435.

2. Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusele lisatud dokumendid.

3. Tagastada Rahapesu Andmebüroole 02.06.2023 krüpteeritud vastus ja eemaldada see

toimikust. Jätta läbi vaatamata Rahapesu Andmebüroo taotlus 02.06.2023 krüpteeritud

vastusele juurdepääsu piiramiseks.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

5. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-i 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-7

Maksu- ja Tolliametit (MTA) kehtestama Xilt tollikontrolli käigus hoiule võetud 350 000

Ukraina grivnale käsutuspiirangu 30 päevaks, et kontrollida rahapesu kahtlusega seotud infot.

RAB

pikendas

käsutuspiirangut

03.01.2023

ettekirjutusega

nr

3-1/2-18

veel

60 päeva võrra, sest isik ei tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutuste õigusliku alusena on

märgitud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57

3-23-435

2(6)

lg-d 1, 3 ja 10. Ettekirjutuste tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati RahaPTS § 55 lg 2

alusel eraldi dokumentides (05.12.2022 dokument nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokument

nr 3-1/2-1), mida Xile ei tutvustatud.

2. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 27.02.2023 taotluse (dokument nr 1.2-1/27-1) anda

RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel luba Xi valduses olnud vara, mille oli hoiule võtnud MTA,

käsutamise piiramiseks ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppemisest (s.o alates

05.03.2023) kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui

üheks aastaks. RAB palus HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS)

§ 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel piirata varaga

seotud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele

nr 1.2-1/27-2 tervikuna ja ettekirjutuste aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastavatele

dokumentidele (05.12.2022 nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 nr 3-1/2-1). RAB palus kolmandatele

isikutele avaldada tehtavast määrusest üksnes resolutsioon, asendades avaldamisel isikute nimed

(v.a RAB) tähemärkidega.

Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse, kaasas

350 000 Ukraina grivnat. MTA võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg

1 alusel hoiule kuni 05.12.2022 ning pärast seda on RAB vara käsutamist ettekirjutustega

piiranud. Seni haldusmenetluses tuvastatud asjaolud osutavad, et vara on saadud kuritegelikul

teel ega kuulu puudutatud isikule. RAB-l ei ole õnnestunud leida vara tegelikku omanikku.

Tehtud toimingud on kajastatud ettekirjutuste faktilistes asjaoludes. Puudutatud isik ei ole

tõendanud vara legaalset päritolu. Tema esindaja küsis, mida tuleb vara tagasisaamiseks teha,

kuid ei ole vaatamata RAB-i selgitustele esitanud vara päritolu tõendavaid dokumente. Vara

tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele või isikutele,

kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi ja maine.

Piirangu seadmine on vajalik, et tuvastada vara tegelik omanik.

Esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused. Faktilistes asjaoludes

toodud teabe põhjal võib isik teha järeldusi selle kohta, millise teabe alusel on loetud

rahapesukahtlus piisavaks, samuti RAB-i menetluse taktika ja meetodite kohta. Sellise teabe

tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber

korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist, ohustades omakorda

avalikku korda ja majandusruumi (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). Dokumentide avaldamine on

vastuolus EL direktiivide ning rahvusvaheliste suunistega. Teise riigi rahapesu andmebüroolt

saadud teavet on võimalik kasutada vaid teise büroo loal (RahaPTS § 55 lg 3 p 2, § 63). Kuna

tuvastatud asjaolud osutavad, et vara võib olla saadud kuritegelikul teel, võib teabe avaldamine

kahjustada ka kriminaalmenetlushuvi (RahaPTS § 55 lg 3 p 3). Juurdepääsupiirangu

kohaldamiseks ei pea kriminaalmenetlus olema alustatud ning see ei pea toimuma Eestis.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ja andis loa

Xi valduses olnud ning MTA hoiule võetud vara käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara

tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1).

Halduskohus kuulutas menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/27-2 ning 05.12.2022 ja

03.01.2023

ettekirjutuste

faktilisi

asjaolusid

põhistavate

dokumentide

nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1 osas kinniseks ning piiras puudutatud isiku, tema esindajate ja

kolmandate isikute õigust nende dokumentidega tutvuda (resolutsiooni p 2). Halduskohus

määras, et lahendi avalikustamisel avaldatakse üksnes määruse resolutsioon ja asendatakse

varaga seotud isikute nimed (v.a RAB) tähemärgiga (resolutsiooni p 3).

RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa andmiseks peavad olema täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3

sätestatud tingimused. RAB-i taotlus vastab nendele tingimustele ning on vajalikul määral

põhistatud. Vara käsutamist on RAB-i 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutustega 30 ja 60 päevaks

3-23-435

3(6)

piiratud. Esineb kahtlus, et vara on seotud rahapesuga (RahaPTS § 57 lg 1). Tehtud toimingud ja

analüüs ei ole neid kahtlusi hajutanud. RAB on 27.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks

olevaid asjaolusid. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Asja

materjale arvestades ei saa sellist kahtlust pidada alusetuks ning soovi legaalne päriolu välja

selgitada põhjendamatuks. Omandiõiguse tuvastamisel tuleb piirangud lõpetada.

RAB-i 28.02.2023 taotlus nr 1.2-1/27-2 ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavad

dokumendid võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse

läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Kohus hindab luba andes asjaomaseid andmeid.

Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi ja tutvuda RAB-i 27.02.2023 taotlusega nr 1.2-

1/27-1 ning sellele lisatud tõenditega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.04.2023 määruskaebuse (täiendatud 21.06.2023),

milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus

määrus, millega jätta RAB-i 27.02.2023 taotlus rahuldamata.

RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Hoiule võetud 350 000 Ukraina

grivnat, mis on u 9105 eurot, kuulub puudutatud isikule ning see on legaalset päritolu. Puudutatud

isiku ema müüs 2018. a novembris Tallinnas asunud korteri 27 000 euro eest, millest 26 400

eurot kanti ema õe arvele, kes kandis puudutatud isikule 2019. a märtsis edasi 9000 eurot.

Puudutatud isik võttis 2019. a juulis ja novembris sularahas pangakontolt välja kokku 5950 eurot,

mida on hoidnud sularaha säästudena. Lisaks on puudutatud isik teeninud sissetulekut

juhutöödega, mille eest on tasutud sularahas. Üldteadaolevalt on võimalik juhutöödega raha

teenida. Eluliselt on usutav, et ka püsiva sissetulekuta on võimalik iga kuu kõrvale panna u 84,73

eurot. Kogunenud u 9000 eurot andis puudutatud isik 2022. a septembris laenuks A, kes tagastas

selle 30.11.2022 Ivangorodis Ukraina grivnades. Ära võetud summa on seega laenu tagastus.

Tavapärane on, et eraisikute vaheliste arvelduste puhul ei koostata kirjalikke lepinguid ega

dokumenteerita sularaha sääste. Puudutatud isiku jaoks ei olnud oluline, mis valuutas laen

tagastatakse ning ta ei küsinud A, kust ta grivnad sai. RAB ei ole taotluses näidanud, et raha

pärineks konkreetsest kuriteost. Üldse on RAB-i tõlgendus vara päritolu kinnitamiseks

piisavatest tõenditest ebaõige, võimaldades raha kinni pidada igas olukorras, kus selle legaalne

päritolu pole tõendatud. Ebaseadusliku päritolu korral saab raha kinni pidada vaid

kriminaalmenetluse raames.

5. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isik esitas selgitused ja tõendid vara päritolu kohta alles 17.03.2023, kuigi oli juba

07.02.2023 pärinud, kuidas vara tagasi saada, ning RAB oli sellele päringule vastanud. Samas

olid esitatud selgitused ja tõendid olemas juba haldusmenetluse alguses. Üksiti ei ole esitatud

selgitused ja tõendid vara legaalse päritolu tõendamiseks veenvad. On ebausutav, et Eestis elav

isik nõustub, et laen makstakse tagasi Ukraina grivnades, st valuutas, mis on käibel üksnes

Ukrainas, ning olukorras, kus grivnade vahetus eurodeks on raskendatud, sest neid ei soovita

vastu võtta, ning kurss langeb. Puudutatud isik on esitanud ka üksnes 2019. a konto väljavõtte,

kuigi väidetav laenu andmine toimus 2022. a septembris. Pealegi nähtub konto väljavõttest, et

isikul on veel pangakontosid. Usutav ei ole, et isik on võimeline juhutöödest panema kõrvale

vähemalt 3050 eurot, arvestades, et tal tuleb katta igapäevaseid kulusid ja tasuda lapsele

elatisraha. Samuti ei ole usutav, et püsiva sissetuleku puudumisel antakse kirjaliku lepinguta

laenu 9000 eurot ajal, mil hinnad ja majanduslik ebastabiilsus kasvavad, ning nõustutakse laenu

tagastamisega grivnades. Esitatud selgitused ja tõendid tekitavad pigem uusi küsimusi ja

süvendavad kahtlusi. Rahapesu ei ole võimalik tõkestada, kui rahapesu kahtlusega vara

vabastatakse.

3-23-435

4(6)

RAB esitas täpsemad põhjendused eraldi krüpteeritud dokumendina ning palub selle sisu

puudutatud isikule ja tema esindajale mitte avaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab menetlusse Xi määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.02.2023

määruse resolutsiooni p-i 1 peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

7. Määruskaebusele on lisatud puudutatud isiku esindaja 17.03.2023 e-kiri RAB-le koos

manustega (puudutatud isiku ema korteri müügileping ja asjaõigusleping, volikiri, puudutatud

isiku pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.02.2019–31.12.2019 kohta ja RAB-le esitatud

taotlus vara tagastamiseks) ning esindaja 21.03.2023 selgitus. Ringkonnakohus järeldab, et

puudutatud isik soovib nende tõendite asja juurde võtmist. Kuna puudutatud isik soovib nende

dokumentidega tõendada vara legaalset päritolu ja tema väiteid tuleb määruskaebuse

lahendamisel hinnata, on tõenditel määruskaebuse lahendamisel tähtsus. Seetõttu võtab

ringkonnakohus dokumendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

8. RAB taotles vara käsutamise piiramist RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel. Nende sätete

järgi võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või

tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte

rohkem kui üheks aastaks, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kui vara

legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega

terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6

nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata

lõpetama.

9. Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei

ole arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema

jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale

käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu

või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise

tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või

omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi

rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse

terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue,

et ka RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku

või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.

10. Asja materjalide kohaselt kehtestati RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-7

puudutatud isiku varale (350 000 Ukraina grivnat) käsutuspiirang 30 päevaks ja seda pikendati

03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-18 veel 60 päevaks. 05.12.2022 ettekirjutuse järgi

kontrollib RAB rahapesukahtlusega seotud teavet vastavalt RahaPTS § 54 lg-le 3. 03.01.2023

ettekirjutusest nähtub, et puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna

puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude

kindlakstegemiseks.

11. RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine,

mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude

tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel

materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu

3-23-435

5(6)

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes

kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi

rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014

määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).

12. RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. RahaPTS § 4

lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või

neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui

kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi

territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on

28.02.2023 taotluses välja toonud ning selle juurde lisatud dokumentides selgitanud, et tegemist

võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegelikku päritoluga rahaga ja halduskohus

on selle hinnanguga nõustunud. Esitatud materjalid sisaldavad asjaolusid ja väiteid, mis on

sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib

kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Puudutatud isik ei olnud esitanud RAB-le

vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente.

13. RahaPTS §-s 57 sätestatakse vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus. See tähendab,

et kui RAB-l on kahtlus, et vara ei ole legaalset päritolu ja seetõttu piiratakse vara käsutamist,

siis käsutuspiirangust vabanemiseks tuleb isikul tõendada vara legaalset päritolu, esitades kõik

tõendid, mis isiku arvates seda kinnitavad (vt ka haldusmenetluse seaduse § 38 lg-d 2 ja 3).

RAB hindab esitatud tõendeid kogumis ning annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad

vara legaalset päritolu või mitte (vt RahaPTS § 1 lg 3, § 57 lg-d 3, 6, 10). Haldustoiminguks

loa taotlemisel tuleb RAB-l näidata ka toimingud, mida ta on vara tegeliku valdaja või omaniku

tuvastamiseks teinud. 28.02.2023 taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida

RAB on teinud vara tegeliku omaniku tuvastamiseks. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemine

pole vaatamata püüdlustele õnnestunud. Käsutuspiirangu seadmise aluseks on rahapesu kahtlus,

mis eeldab selle tekkimist ja kontrolli haldusmenetluses. Sellise kahtluse olemasolu kontrollib

haldustoiminguks loa andmisel ka kohus. Seega ei ole puudutatud isiku väited RAB-i liiga laiast

tõlgendusest põhjendatud.

14. RAB on 02.06.2023 vastuse järgi hinnanud pärast taotluse esitamist edastatud tõendeid,

leides, et need ei ole vara legaalse päritolu tõendamiseks veenvad, ning ei ole käsutuspiirangut

lõpetanud. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et esitatud selgitustest ja tõenditest ei ole

võimalik järeldada, et piirangualune vara on laenu tagastus ja puudutatud isiku säästud ning

seeläbi legaalset päritolu. Puudutatud isiku sõnul sai ta ema korteri müügist 9000 eurot, millest

5030 eurot võttis 2019. a-l sularahas välja ning andis selle summa koos juhutöödest kogutud

sularaha säästudega (kokku 9000 eurot) 2022. a septembris A-nimelisele isikule, kes tagastas

laenu 30.11.2022 Ukraina grivnades. Kuna puudutatud isikul ei ole püsivat sissetulekut, kuid

samas on tal mitmed püsikulutused (elatis, sideteenused, elekter, eluase, toit), on väheusutav,

et ta hoiab aastaid kontolt võetud ja täiendavalt juurde kogutud raha sularahas kodus. Seda

enam, et konto väljavõtte järgi kasutab ta pangakaarti igapäevaselt ning omab rohkem kui üht

pangakontot. Seejuures on puudutatud isik esitanud vaid ühe konto väljavõtte ning vaid ühest

aastast. RAB on asjakohaselt välja toonud, et puudutatud isiku pangakonto 2019. a lõppjääk oli

24,38 eurot, mis osutab, et vaba raha tal aasta lõpuks ei olnud. Konto väljavõttest ei nähtu üldist

säästmise mustrit. Kuna esitatud on vaid ühe pangakonto väljavõte ja ühe aasta kohta, ei saa ka

tugineda elulisele usutavusele, et puudutatud isik on iga kuu võimeline panema kõrvale 84,73

eurot. 2019. a juulis on puudutatud isik tõepoolest palju sularaha välja võtnud, kuid samas

nähtuvad kontolt samal kuul välismaal tehtud kulutused, mistõttu võib arvata, et sularaha võeti

välja reisimiseks. Tehinguid pangakaardiga on sel ajal tehtud väikeste summade eest. Kui ka

9000 eurot oli sularahas säästetud, on ebausutav, et puudutatud isik kasutas seda raha selgituses

toodud viisil. Väited laenu andmisest A-nimelisele tuttavale on väga üldised. Kuna 9000 eurot

3-23-435

6(6)

on puudutatud isiku sissetulekut arvestades märkimisväärne summa, võib eeldada, et ta teab

sellega seotud asjaolusid paremini või on laen dokumentaalselt tõendatav. Lisaks ei ole usutav,

et puudutatud isik aktsepteeris laenu tagastamist Ukraina grivnades olukorras, kus selle valuuta

vahetamine Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaal raskendatud ja grivnasid saab kasutada

üksnes Ukrainas ning puudutatud isik elab Eestis, kus kehtib euro.

15. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks

õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused.

Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab

käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse

esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab

tema õigusi ebaproportsionaalselt.

16. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus Xi määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.

17. RAB palus piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda määruskaebusele

vastuseks esitatud 02.06.2023 krüpteeritud dokumendiga, sest see sisaldab avaldamisele

mittekuuluvat infot. Kuna RAB-i mittekrüpteeritud 02.06.2023 vastuses on asjaolusid piisava

põhjalikkusega käsitletud ja ringkonnakohtul on võimalik tutvuda halduskohtule esitatud

28.02.2023 krüpteeritud taotlusega, siis puudub vajadus 02.06.2023 krüpteeritud vastuse asja

materjalide juurde võtmiseks ning see tuleb RAB-le tagastada. Taotlus juurdepääsu piiramiseks

02.06.2023 vastuse krüpteeritud versioonile jääb seetõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)