2-23-7892/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-7892

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-7892

Tsiviilasi

T. P. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik T. P. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. juuni 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta T. P. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja T. P. (isikukood XXX ) pankrot kell 13.00 ja algatada T. P. kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. juulil 2023 kell 10.15 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. juunil 2024.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

9. Jätta menetluskulud T. P. kanda.

10. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. T. P. (avaldaja/võlgnik) esitas 30.05.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-7892).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab alates 09.11.2022

Gustav Kohvikud OÜ-s kokana. Tema sissetulekuks on töötasu XXX eurot kuus, millest kohtutäitur

teeb kinnipidamisi ja võlgnik saab töötasust kätte vaid 450 eurot. Töötasule lisanduvad igakuised

toetused kokku 500 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 885 eurot: eluasemekulud 450-

500 eurot (sh üür 320 eurot), kulutused toidule 180 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot,

kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 75 eurot, sidekulud 55 eurot, tervishoiukulud

25 eurot ning muud vältimatud kulutused 50 eurot (koduloomad). Võlgnikul puudub igasugune

realiseeritav vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 7118,46 eurot.

Võlgnik on selgitanud, et makseraskused tekkisid omal ajal seoses töökoha ja elukaaslase kaotusega

ning tervise halvenemisega. Võlgnik võttis rahaliste probleemide lahendamiseks laenu ning uusi

laene vanade laenude tagasi maksmiseks. Lisaks sattus võlgnik elu keerulisel perioodil

sõltuvusahelasse, mis tõi juurde teisi probleeme ja rahatrahve. Käesoleval ajal käib võlgnik tööl ja on

alustanud tervise parendamisega. Võlgnik soovib võlausaldajatele maksta kindla summa kuus

selliselt, et ka talle endale jääks kätte piisavalt raha inimväärseks äraelamiseks.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et T. P. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 7118,46 eurot)

ületavad tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 14. juuni 2023 kohtuistungil, et sissetuleku suurus on

muutuv sõltuvalt töötasu suurusest 950-1000 eurot kuus ja seetõttu on ka kinnipeetavad summad

erinevad – eelmisel kuul 450 eurot, sellel kuul 360 eurot. Oleks lihtsam, kui oleks kindel summa, mis

töötasust maha läheb. Võlgniku hinnangul tehakse kinnipidamisi ka puude- ja töövõimetoetusest.

Võlanõustaja soovitas teha avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik saab aru, et talle on

sobivam menetluse liik pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel võlgniku suhtes pooleli olevaid tsiviil-, haldus- ja väärteoasju

kohtutes ei ole. Tartu Maakohtule on 19.06.2023 esitatud kokkulepe võlgniku süüdimõistmises

karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi (kriminaalasi nr 1-23-3867). Seega võivad teadaolevale

võlasummale lisanduda kriminaalmenetluse kulud 1173,90 eurot. Täitemenetluse registri andmetel

on võlgniku suhtes toimumas üheksa täitemenetlust.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 7118,46 euro ulatuses järgmiselt:

1. Bondora AS nõue 2962,68 eurot (täiteasi nr XXX);

2. Creditstar Estonia AS nõue 139,96 eurot (täiteasi nr XXX);

3. Aktiva Finance Group OÜ nõue 423,05 eurot (täiteasi nr XXX);

4. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 244,73 eurot (täiteasi nr XXX);

5. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 462 eurot (täiteasi nr XXX);

6. Tartu Linnavalitsus menetlusteenistuse nõue 39,74 eurot (täiteasi nr XXX);

7. Aktiva Finance Group OÜ (kehtetu ärinimi Osaühing Aktiva Finants) nõue 2351,81 eurot

(täiteasi nr XXX);

8. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõue 87 eurot (täiteasi nr XXX);

9. AS STV nõue 407,49 eurot (täiteasi nr XXX).

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on isiklikud perekondlikud probleemid, aga ka oma

krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et

maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on 14.06.2023 kohtuistungil soovinud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist

olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

6. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 22. juuniks 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik