2-22-18816/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

22.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18816

Tsiviilasi

XXu hagi YYi vastu mittevaralise kahju hüvitise ja

viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi 24.05.2023 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX, lepinguline esindaja advokaat

Katrin Paulus

Kostja (apellant): YY

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast YYi 24.05.2023 apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 19.05.2023 otsuse peale.

2. Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 15.12.2022 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses hageja kohta au teotavate

kommentaaride avaldamisega.

2 (5)

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes artikli „xxxxxxxxxx

|xxxxxx“ kommenteerimise alal xx.xx.xxxx kell xx:xx pseudonüümi „Ccccccc“ alt

kommentaari: „xxxxxxxxx“ (edaspidi: kommentaar).

1.2. Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus kogus

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx andmed, et kommentaari kirjutas kostja.

1.3. Hageja hinnangul on kommentaar ebakohane. Kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja

on xxxxxxxxxxxx. Kostja väärtushinnang on põhjendamatu eelkõige seetõttu, et kostjal puudus

mõistlik õigustus hagejat avalikkuse ees halvustada ja jätta hagejast muljet kui valetajast.

Sealjuures on piltlike väljendite kasutamine nagu „xxxxxxxxx“ ja „xxxxxxx“ selgelt liialdatud,

sest kostja avalduse tegemise ajal puudusid hageja valetamise kohta tõendid. Kostja hinnang

põhineb ebaõigetel asjaoludel ja on ebakohane. Kostja kommentaari alandav ja solvav tähendus

on mõistlikule lugejale ilmne.

1.4. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekkis maine-

kahju ja kostja süü on suur. Ükski isik (sh avaliku elu tegelane või avalikus sektoris kõrgel

kohal töötav inimene) ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja seeläbi tekkivat

negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks

põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega.

2. Kostja vaidles hagile vastu, aga ei vaidlustanud, et tema kirjutas kommentaari. Kostja

hinnangul ei ole ta kedagi laimanud, vaid avaldas oma arvamust ja tema arvamuskommentaar

oli väga leebe. Kostja leiab, et hagi rahuldamine rikuks tema põhiõigust avaldada vabalt oma

arvamust. Kostja kinnitas kohtule, et tema arvamus hageja kohta on jätkuvalt endine.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 19.05.2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna kostja kommentaari avaldamise.

3.2. Kostja kommentaari kirjutamine on andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, sest

see on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Kommentaar on hinnatav osaliselt

faktiväidetena. Nii on kostja esitanud väite, et hageja valetab ja on xxxxxx. Nende väidete

lugemisel tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja xxxxxxx ja et hageja valetab, et ta

xxxxxxxx..

3.3. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav. Kostja küll väidab, et ta on üksnes avaldanud oma arvamust ega ole hagejat

laimanud, kuid ta ei tõendanud nimetatud väidete tõesust. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise

isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele. Kostja ei tõendanud väidete tegelikkusele vastavust.

3.4. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju (VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4). Kohus kontrollis õigusvastasust välistavate asjaolude puudumist:

-

kostja ei väitnud ega tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust, mistõttu ei saa õigus-

vastasust välistada VÕS § 1047 lg 2 järgi;

-

samuti puudub õigusvastasust välistav asjaolu VÕS § 1046 järgi, sest väited on

ebakohased;

-

kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega

pidanudki sellest teadma – seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis

välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse;

-

õigusvastasust ei välista seegi, et kostja väitel ta üksnes taasavaldas varem juba

meedias avaldatut. Kostja ei toonud esile kommentaari avaldamise õigustatud huvi.

3 (5)

Kostja ei tõendanud, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Nii puuduvad VÕS § 1047

lg 3 järgsed õigusvastasust välistavad alused;

-

kostja kahjustas andmete avaldamisega hageja mainet. Seda ei õigusta kostja selgitus,

et ta avaldas isiklikku arvamust – järelikult puuduvad VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatud

õigusvastasust välistavad alused;

-

andmete avaldamisega realiseeris kostja õigust sõnavabadusele, aga sellega

konkureerib hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, et kostja

õigus avaldada oma arvamust kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele;

-

asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane. VÕS § 1046 lg 1 ls 2

järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli

avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem.

Siiski ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, veel

enam olukorras, kus avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega;

-

kostja ei tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude

olemasolu ja kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuks ka

objektiivselt esineda.

3.5. Järgnevalt hindas kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kostja tekitas hagejale kahju

hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid

(VÕS § 1047 lg 3), aga kostja seda kohustust ei järginud. Tuvastades, et kostja ei täitnud

nimetatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei pea kohus täiendavalt kontrollima kostja

välist hooletust (VÕS § 1050 lg 1). Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu (VÕS § 1050

lg 2). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 järgi.

3.6. Kostja rikutud sätete (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4) eesmärk on kaitsta hagejat

mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja

rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on niisiis õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju

hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks

piisab, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st

mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama.

3.7. Mittevaralise kahju hüvitise määrab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 alusel kindlaks

kõiki asjaolusid arvestades oma õiglasel äranägemisel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikuõiguste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2),

mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, samuti kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Lisaks võib kohus arvestada

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes arvesse kahju

tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). Hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega ja selle

suurust mõjutab kostja vabatahtlikust hüvitamisest keeldumine. Maakohus hindas kohaseks

hüvitise summaks 750 €, võttes arvesse eelviidatud sätteid ja järgnevaid asjaolusid:

-

kostja tekitas kahju kahe faktiväite avaldamisega 30.04.2019 ühes kommentaaris;

-

kostja avaldas andmeid üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaande kommentaariumis,

st avaldatu jõudis piiramatu isikute hulgani;

-

avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, alandavad ja ebakohased;

-

kostja pani toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest;

-

kostja ei kahetsenud hagejale kahju tekitamist ega vabandanud, vaid õigustas oma tegu

ka kohtumenetluse ajal; teo ebakohasust pole kostja mõistnud.

3.8. Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras alates hagi esitamisest (15.12.2022) kuni põhinõude täitmiseni.

4 (5)

3.9. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 490 € (TsMS § 138 lg 2) ja õigusabikulu

1536 € (TsMS § 175 lg 1). Hageja kulunimekirja kohaselt osutati talle õigusabi 8 t ulatuses

tunnitasuga 160 € (lisandub käibemaks). Hageja on füüsiline isik ega saa tasutud käibemaksu

tagasi arvestada. Kostja ei esitanud hageja kulunimekirjale sisulisi vastuväiteid. Kokku tuleb

kostjal hagejale hüvitada menetluskulu summas 2026 € (= 1536 + 490). Hageja taotluse ja

TsMS § 177 lg 4 alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas 24.05.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada.

4.1. Esiteks märgib kostja, et tema arvamus hageja kohta põhines meedia andmetel ja tuttavate

juttudel, kes on Xxxxxxxx pärit. Seetõttu ei saa kostja aru, et miks teda „trahvitakse“ oma

arvamuse avaldamise eest. Kostja teada oli xxxxxxxxx nii hirmutatud, et ta ei julenud

tunnistada hageja vastu. Kostja möönab, et inimest ei saa enne kohtuotsust süüdi mõista, aga

seepärast oligi kommentaar ainult kostja arvamus. Kostja hinnangul on kahjuhüvitise nõudmine

pigem hageja äriprojekt ega rajane enda tegelikult halvasti tundmisel.

4.2. Teiseks väidab kostja, et kui lugeda netikommentaare AA kohta, siis need on tunduvalt

räigemad, kui tema kommentaar hageja kohta. Kostja palub võtta arvesse GG tegutsemist, kes

küll vabandas hageja ees, aga seda ainult kohtulahendi alusel. Kostja leiab, et tema ei pea

vabandama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.

Viidatud sättekohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise

olukorraga. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.

6. TsMS § 631 lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks

on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (TsMS § 656). Käesoleval

juhul menetlusõiguse olulist rikkumist vaidlustatud otsusest ega kohtuasja toimikust ei nähtu.

Maakohus kvalifitseeris hageja põhinõude õigesti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõudeks ja kontrollis poolte väidete piires ammendavalt selle nõude rahuldamise eelduseid.

Samuti on õigesti kvalifitseeritud viivise nõue. Ühtlasi põhjendas maakohus kostjalt välja

mõistetava hüvitise suurust ja teostas kohaselt selles osas kaalutlusõigust. Samuti põhjendas

maakohus piisavas ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summat.

Kaebusega ei vaidlustata hüvitise ja menetluskulude suurust ega neilt summadelt viivise

väljamõistmist.

7. Kaebuse kumbki väide ei võimalda maakohtu otsuse muutmist.

7.1. Kostja vastutust hageja kohta ebaõigete andmete õigusvastase avaldamise eest ei välista

kaebuse esimese väitena märgitu, et kostja tugines teiste isikute varem avaldatule. Maakohus

põhjendas õigesti ja asjakohaselt, et kostja tegu ei muutu õiguspäraseks, kui ta tugines

faktiväiteid ja/või väärtushinnangut esitades muult isikult saadud teabele. Käesoleva asja

lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja miks jättis xxxxxxa tunnistused andmata või kuidas pidid

teised isikud oma avalduste tagajärjel reageerima. Hageja nõuet kostja vastu mõjutavad kostja

avaldused ja nendega seotud asjaolud, mida maakohus õigesti tuvastas ja hindas. Kaebuse

esimene väide ei sisalda niisiis ühtegi sisulist osa, mille õigust eeldades saaks kaebuse

rahuldada.

7.2. Sarnaselt ei ole sisuliselt asjakohane kaebuse teine väide. Ringkonnakohus on varem

otsustanud, et kahjustatud isik saab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2

5 (5)

alusel nõuda igalt avaldajalt tema kohta esitatud avaldustega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja

avaldusega toime pandud hageja isikuõiguste rikkumise tuvastamisel pole oluline, kas keegi

teine lisaks rikkus samuti hageja sama või sarnast õigust. Samuti pole teiste isikute väidetav

osa hageja kahjustamisel oluline kahjuhüvitise suuruse määramisel (TlnRnK, 25.11.2022,

2-21-14268, p-d 10.2 ja 10.3). Ühtlasi pole oluline, kas rikutud on kolmanda isiku võrreldavat

õigust. Kostja tegu ei saa õigustada kolmanda isiku suhtes toime pandud muude rikkumistega.

Järelikult ei saa kaebust rahuldada ka teise väite õigsust eeldades.

8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise

otsustusele. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise

kohta.

9. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale

vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil

kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtu

andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ei teki selle tagastamise

küsimust.

10. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab

kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)