2-22-123760/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-123760

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi XXi vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaebuse hind

XXi apellatsioonkaebus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Berit Asuküla

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast XXi apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 25.04.2023

otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud XXi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta sisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-123760

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XXilt 45 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis

kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

22.08.2022 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 45

eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXX (sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja vähemalt alates 14.02.2022. Kostjale kuuluv sõiduk oli 14.02.2022 pargitud Lootsi 8,

Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud

parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud mobiilselt parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale

leppetrahvinõuet nr 1931 4022 2201 4113 summas 30 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt

kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud.

Kostjate vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja märkis, et ta ei ole kunagi keeldunud trahvi 30 euro maksmisest, kuid ta ei ole nõus

hageja ettepanekuga tasuda 130 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma teenuste eest, mida hageja või

nende esindaja peavad maksma, näiteks sissenõudekulud, riigilõiv, menetluskulud. Kostja

leiab, et talle ei ole trahvi tegemisest teatatud, mistõttu ta ei ole nõus maksma lisaks trahvile

juurde 15 eurot. Kostja ei ole kordagi hagejaga ühtegi lepingut sõlminud, ei suuliselt ega

kirjalikult. Auto kojamehe vahel ei olnud leppetrahvinõuet ja kostjale pole leppetrahvinõudest

teatatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 25.04.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 288 eurot ja sellelt edasiulatuva

viivise.

6. Maakohus leidis tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel, et pooled olid sõlminud

parkimislepingu, kui kostja parkis 14.02.2022 Lootsi 8, Tallinn parklas. Maakohus tuvastas, et

kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik ja pooled ei vaidle, et kostja kasutas sõidukit

hagiavalduses märgitud ajal, mistõttu tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja

vahel. Hageja parkimislepingu tingimuste kohaselt võib lepingu rikkumise korral hageja nõuda

leppetrahvi kuni 30 eurot. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut, kui parkis hageja

parkimisalale parkimistasu maksmata. Maakohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist, mistõttu

on hageja valinud leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi

ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale

leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule,

2-22-123760

et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Maakohus ei leidnud, et kostja parkimisala

tingimustes märgitud leppetrahvid kuni 30 eurot iga rikkumise kohta oleks ebamõistlikult

suured. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on

kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust

kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Lisaks on

hageja selgitanud kostjale meeldetuletuse saatmise järel sissenõudekulude ja menetluskulude

õiguslikku alust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt

lepingule täitnud.

7. Menetluskulud

jättis

maakohus

hagi

rahuldamise

tõttu

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt, kuna leidis, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses (302,50 eurot 2,77 töötunni eest) väljamõistmist. Põhjendatud ajakuluks

kokku on 1,75 tundi (1 + 0,5 + 0,25). Maakohtu hinnangul on juristist esindaja puhul

põhjendatud tunnihinnaks 96 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikuluks on 168 eurot (1,75 x

96), millele lisandub riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ehk

kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 288 eurot (100 + 20 + 168). Maakohus märkis

täiendavalt, et kuna menetluskulud jäid kostja kanda, siis puudub vajadus kindlaks määrata

kostja väidetavate menetluskulude rahalist suurust. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, et

kostjal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Kuivõrd kostjal ei olnud menetluses

lepingulist esindajat, ei saanud tal tekkida ka kulu lepingulisele esindajale. Kostjal võis küll

tekkida kulu nõustajale, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 ei saa teiselt poolelt nõustaja kulude

hüvitamist nõuda. Kuna kostja ei osalenud menetluses esindaja kaudu, puuduvad tal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus

(vaidlustatud otsus) ja teha uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

9. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja hinnangul ebaõiglane, et välja on mõistetud üksnes

hageja menetluskulud. Kostja palub ka enda menetluskulusid arvesse võtta summas 450 eurot.

Vaidluse oleks saanud lahendada poolte vahel kohtuväliselt ja juriste kaasamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637

lg 21

alusel

(koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1)

menetlusse

võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

11. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepptrahv 30 eurot ja

2-22-123760

sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

12. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

13. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise

korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses

(vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

14. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

15. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

16. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.

Kostja heidab kaebuses maakohtule ette tema menetluskuludega arvestamata jätmist.

Maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna menetluskulud jäid kostja kanda.

Seetõttu puudus maakohtul vajadus kostja menetluskulusid kindlaks määrata. Kostja ei ole

esitanud väiteid, et hageja kindlaks määratud menetluskulud oleksid põhjendamatud või et neid

tuleks vähendada. Kostja ei ole seega hageja menetluskulude suurust vaidlustanud. Kuna kostja

soovib, et tema menetluskulud mõistetaks hagejalt tema kasuks välja, vaidlustab ta järelikult

maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis

maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja on

menetluses olnud seisukohal, et asja oleks saanud lahendada poolte kokkuleppel, kuna ta oli

nõus tasuma leppetrahvi summas 30 eurot. Kohaldatav ei ole TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt

kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja ta ei ole sealjuures oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna maakohus ei ole teinud õigeksvõtul

põhinevat otsust ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kostja ei ole esile toonud,

et ta oleks hageja nõude 30 euro osas juba rahuldanud. Kostja menetluskulusid pole alust jätta

hageja kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel, mille järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid,

mis võimaldaksid pidada kostja kulude tema enda kandmist äärmiselt ebaõiglaseks või

ebamõistlikuks. Kuna kostja hageja leppetrahvi nõuet ei täitnud, oli hagejal õigus kohtusse

pöörduda ja kasutada selleks professionaalset õigusabi. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu

2-22-123760

järeldustega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme

oluliselt rikkudes, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse.

17. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.

18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

19. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele

(TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks

tähtaega anda.

20. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)